Eesti Kultuurkapitali seadus

(1) Eesti Kultuurkapital (edaspidi Kultuurkapital) on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärk on kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamine rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu. Kultuurkapitali stipendiumid üksikisikutele võrdsustatakse riiklike stipendiumidega.

(2) Rahvakultuur käesoleva seaduse mõttes hõlmab rahvakunsti, sealhulgas traditsioonilisi (folkloorseid) rahvakunstialasid, seltsielu ning vabaharidust.

(3) Kultuurkapital juhindub käesolevast seadusest ning muudest õigusaktidest.

(3¹) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(4) Kultuurkapitali tegevus lõpetatakse seadusega.

(5) Kultuurkapital registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.

Kultuurkapitali ülesanded on

1) toetada kunstide ja spordi edendamise, tutvustamise ja populariseerimise projekte, loomingulisi ühendusi, kultuuri- ja spordialaseid teadusuuringuid ning soodustada kunstide, rahvakultuuri ning kehakultuuri ja spordi arengut;

2) toetada silmapaistnud kunsti- ja sporditegelasi, kunsti- ja sporditegelaste surma puhul nende perekondi;

3) toetada mingil kultuuri- või spordialal andekaid ja arenguvõimelisi isikuid ning võimaldada neile enesetäiendamist;

4) toetada kunsti- ja sporditegelaste mälestuse jäädvustamist;

5) toetada riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist.

Kultuurkapital valdab, kasutab ja käsutab oma vara käesolevas seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel.

(1) Kultuurkapitali tulud on

1) laekumised alkohoolsete jookide ja tubakatoodete aktsiisist vastavalt Eesti Vabariigi alkoholiaktsiisi seadusele ja Eesti Vabariigi tubakaaktsiisi seadusele;

2) laekumised hasartmängumaksust vastavalt hasartmängumaksu seadusele (RT I 1995, 95, 1630);

3) Kultuurkapitali heaks tehtavad varalised annetused ja pärandused;

4) tulud majandustegevusest;

5) vastavalt kehtestatud korrale laekumised loteriituludest.

(2) Kultuurkapitali nõukogu eraldab osa tuludest põhikapitali täiendamiseks, kusjuures nõukogu ei tohi põhikapitali vähendada.

Sihtotstarbelisi annetusi ja pärandusi võib Kultuurkapital kasutada ainult annetaja või pärandaja näidatud eesmärgil.

(1) Kultuurkapitali majandustegevus on piiratud käesoleva seadusega.

(2) Kultuurkapitalil on õigus käesolevas seaduses ettenähtud ülesannete täitmiseks

1) hoiustada rahalisi vahendeid;

2) osta ja müüa võlakirju, kuid mitte üle 30 protsendi oma põhikapitalist;

3) osta ja müüa aktsiaid, kuid mitte üle 30 protsendi oma põhikapitalist;

4) osta ja müüa investeerimisfondide osakuid, kuid mitte üle 20 protsendi oma põhikapitalist;

5) osta kinnisvara, kuid mitte üle 20 protsendi oma põhikapitalist, omandada kinnisvara ning müüa oma põhitegevuseks mittevajalikku kinnisvara;

6) omandada ja võõrandada vallasvara;

7) korraldada tuluüritusi ja seaduses sätestatud alusel loteriisid;

8) levitada oma sümboolikaga tooteid;

9) anda rendile kinnis- ja vallasvara.

(3) Kultuurkapitali vahenditest on keelatud anda laenu.

(4) Kultuurkapitalil ei ole lubatud asutada ettevõtteid.

(5) Kultuurkapitalil ei ole lubatud tema omandis olevat vara pantida ega olla käendajaks ja garandiks.

Kultuurkapitali iga-aastasest tulust eraldab Kultuurkapitali nõukogu pärast põhikapitali täiendamist ja vastavalt hasartmängumaksu seadusele (RT I 2002, 28, 158) kultuuriehitistele sihtotstarbeliselt laekunud summade eraldamist 75 protsenti sihtkapitalide käsutusse ning 25 protsenti jääb Kultuurkapitali nõukogu käsutusse kultuurivaldkondade vaheliste projektide finantseerimiseks ning kantselei halduskuludeks.

(1) Kultuurkapitali vahendite kasutamise üle teostab järelevalvet kontrollkomisjon, kelle koosseisu kinnitab kolmeks aastaks Kultuurkapitali nõukogu.

(2) Riigikontroll kontrollib Kultuurkapitali tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele.

(3) Kultuurkapitali nõukogul on õigus kutsuda Kultuurkapitali tegevuse kontrollimiseks audiitor.

Kultuurkapital peab raamatupidamise arvestust ning tasub makse õigusaktidega kehtestatud korras.

(1) Kultuurkapitali koosseisu kuuluvad sihtkapitalid järgmistele kultuurialadele

1) kirjandus;

2) helikunst;

3) kujutav ja rakenduskunst;

4) arhitektuur;

5) näitekunst;

6) audio-visuaalne kunst;

7) rahvakultuur;

8) kehakultuur ja sport.

(2) Sihtkapital on Kultuurkapitali struktuuriüksus, kelle ülesanne on Kultuurkapitali nõukogu poolt konkreetsele kultuurivaldkonnale eraldatud raha jaotamine esitatud taotluste alusel ja omal algatusel.

(1) Kultuurkapitali tegevust juhib kümneliikmeline nõukogu, kelle koosseisu kuuluvad

1) kultuuriminister esimehena;

2) rahandusministri poolt määratud esindaja;

3) iga sihtkapitali nõukogu poolt nimetatud esindaja.

(2) Kultuurkapitali nõukogu

1) määrab Kultuurkapitali vara investeeringute struktuuri ja otsustab Kultuurkapitali investeeringute paigutamise käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud majandustegevusse;

2) jaotab aastatulu vastavalt käesoleva seaduse §-le 7;

3) finantseerib kultuurivaldkondade vahelisi projekte;

3¹) jaotab hasartmängumaksu seaduse alusel kultuuriehitistele sihtotstarbeliselt laekunud summad vastavalt Riigikogu otsusega kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingereale, toetades üheaegselt kuni kahte objekti;

4) määrab kindlaks sihtkapitalide poolt jaotatavate aastatoetuste piirmäärad;

5) kinnitab Kultuurkapitali kantselei halduskulude eelarve ning kantselei töö korra;

6) kinnitab Kultuurkapitali kantselei koosseisu ja palgad, nimetab ametisse ja vabastab ametist tegevdirektori;

7) analüüsib sihtkapitalide ja Kultuurkapitali tegevuse tulemusi;

8) korraldab iga-aastaste ülevaadete avaldamist Kultuurkapitali tegevuse kohta;

9) teeb vajadusel ettepanekuid Kultuuriministeeriumile;

10) kinnitab kontrollkomisjoni koosseisu ning komisjoni tegevuse alused;

11) kuulab ära kontrollkomisjoni aruanded;

12) kinnitab Kultuurkapitali aastaeelarve ja aastaaruande;

13) otsustab, millisele sihtkapitalile antud taotlus kuulub, teostab järelevalvet sihtkapitalide tööjaotuse üle;

14) täidab muid kunstide ja rahvakultuuri ning kehakultuuri ja spordi arendamist puudutavaid ülesandeid.

(3) Nõukogu volituste tähtaeg on kaks aastat.

(4) Nõukogu koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus.

(1) Nõukogu liikmed täidavad oma ülesandeid kuni nõukogu uue koosseisu kinnitamiseni. Nõukogu liikmed, välja arvatud kultuuriminister, võivad osaleda ainult kahe järjestikuse nõukogu koosseisus.

(2) Nõukogu liige arvatakse nõukogu koosseisust välja tagasikutsumisel, tema avalduse alusel või surma korral.

(3) Nõukogu liikme töö ei kuulu tasustamisele. Liikmetel on õigus Kultuurikapitali tegevusega seotud lähetusega seotud lähetuskulude kompenseerimisele vastavalt kehtestatud korrale.

(4) Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu aseesimehe.

(1) Nõukogu istungi kutsub kokku esimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis. Nõukogu liikmeid informeeritakse istungist kirjalikult vähemalt 20 päeva ette.

(2) Nõukogu erakorraline istung kutsutakse kokku kahe nädala jooksul, kui seda nõuab vähemalt kuus nõukogu liiget.

(3) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal viibib vähemalt kuus nõukogu liiget, sealhulgas esimees või aseesimees.

(4) Nõukogu võtab vastu otsuseid istungil viibivate liikmete lihthäälteenamusega. Käesoleva seaduse § 11 2. lõike punktides 1, 2, 3, 4, 5, 6, 10 ja 12 toodud küsimuste puhul võetakse otsused vastu nõukogu koosseisu lihthäälteenamusega.

(5) Nõukogu otsused protokollitakse ning tehakse ühe nädala jooksul teatavaks sihtkapitalide nõukogudele.

(1) Iga sihtkapitali tegevust korraldab selle sihtkapitali nõukogu, kuhu kuulub seitse vastaval kultuurialal tegutsevat isikut, kelle on esitanud selle kultuuriala ühendused.

(2) Sihtkapitali nõukogu koosseisu kinnitab kultuuriminister.

(3) Sihtkapitali nõukogu

1) nimetab sihtkapitali esindaja Kultuurkapitali nõukogusse;

2) jaotab sihtkapitali käsutusse eraldatud raha;

3) esitab Kultuurkapitali nõukogule kultuurivaldkondade vaheliste ürituste projekte toetuse määramiseks;

4) jälgib sihtkapitali poolt määratud toetuste sihipärast kasutamist;

5) koostab aastaaruande sihtkapitali tegevusest;

6) teeb ettepanekuid Kultuurkapitali nõukogule;

7) täidab muid Kultuurkapitali nõukogu poolt antud ülesandeid.

(4) Nõukogul on õigus tagasi kutsuda oma esindaja Kultuurkapitali nõukogust.

(5) Nõukogu volituste tähtaeg on kaks aastat.

(1) Nõukogu liikmed täidavad oma ülesandeid kuni nõukogu uue koosseisu kinnitamiseni. Sama isik võib järjest kuuluda sihtkapitali nõukogu kahte koosseisu.

(2) Nõukogu liige arvatakse nõukogu koosseisust välja tagasikutsumisel, tema avalduse alusel või surma korral. Vabanenud nõukogu liikme asemele kinnitatakse uus esindaja vastavalt käesoleva seaduse § 14 1. lõikele.

(3) Nõukogu liige ei saa palka. Nõukogu liikme tehtud ekspertiisid tasustatakse vastavalt kehtestatud korrale. Liikmetel on õigus sihtkapitali tegevusega seotud lähetuskulude kompenseerimisele vastavalt kehtestatud korrale.

(4) Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe ja aseesimehe.

(1) Sihtkapitali nõukogu iga koosseisu esimese koosoleku kutsub kokku kultuuriminister, edaspidi sihtkapitali nõukogu esimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. Nõukogu liikmeid informeeritakse istungist kirjalikult vähemalt 10 päeva ette.

(2) Erakorraline nõukogu koosolek kutsutakse kokku kahe nädala jooksul, kui seda nõuavad vähemalt neli tema liiget.

(3) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal viibib vähemalt viis nõukogu liiget, sealhulgas esimees või aseesimees.

(4) Nõukogu võtab vastu otsuseid istungil viibivate liikmete lihthäälteenamusega.

(5) Nõukogu otsused protokollitakse ning tehakse teatavaks ühe nädala jooksul Kultuurkapitali kantseleile.

(6) Nõukogu otsuseid ei vaidlustata, välja arvatud juhud, kui on rikutud käesoleva paragrahvi 3. ja 5. lõiget.

(1) Kultuurkapitali täitev-korraldavat tegevust teostab kantselei, kelle töö korra kinnitab Kultuurkapitali nõukogu.

(2) Kultuurkapitali tegevdirektor

1) esindab Kultuurkapitali erivolituseta;

2) käsutab Kultuurkapitali nõukogu otsuste alusel Kultuurkapitali vara;

3) täidab Kultuurkapitali nõukogu otsuseid;

4) annab Kultuurkapitali nõukogule aru oma tegevusest;

5) esitab Kultuurkapitali nõukogule kantselei tegevuse aastaaruande ja aastaeelarveprojekti;

6) tagab Kultuurkapitali raamatupidamise arvestuse;

7) võtab tööle ja vabastab töölt kantselei töötajaid;

8) sõlmib lepinguid kultuurkapitalist toetuste saajatega;

9) kinnitab kantselei töösisekorraeeskirjad;

10) tagab sihtkapitalide nõukogude otsuste arvestuse pidamise;

11) sõlmib Kultuurkapitali nõukogu otsuste täitmiseks ja alusel lepinguid.

(1) Kultuuriminister kinnitab kolme kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud sihtkapitalide nõukogude koosseisud.

(2) Vabariigi Valitsus kinnitab nelja kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates Kultuurkapitali nõukogu koosseisu.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

(1) Käesolev seadus jõustub 1994. aasta 1. juulil.

(2) Käesoleva seaduse § 19 3. lõige jõustub 1995. aasta 1. jaanuaril.