Vinni Vallavolikogu — Tudu Lasteaia arengukava kinnitamine — KO, 71, 1775

Võttes aluseks koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375), Vinni Vallavolikogu 4. juuli 2001. a määruse nr 12 «Vinni valla üldhariduskoolide ja lasteaedade arengukavade kinnitamise kord» (KO 2001, 61, 1178) ning vallavalitsuse ettepaneku, Vinni Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Tudu Lasteaia arengukava (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. oktoobril 2002. a. Volikogu esimees Ain SAAPAR Kinnitatud Vinni Vallavolikogu 19. septembri 2002. a määrusega nr 24 TUDU LASTEAIA ARENGUKAVA 2002–2005 1. SISSEJUHATUS Ühiskond ja lasteaiad selle osana elavad läbi kiirete muutuste aega. Lasteaedadele on antud suuremad võimalused ise kaasa rääkida oma arengusuundade planeerimisel ja igapäevaste tööülesannete otsustamisel, aluseks võttes kehtivat seadusandlust, lasteaia põhimäärust ja kehtivaid õigusakte. Nii lapsevanema kui üldsuse ootused ja nõuded lasteaiale on kõrgemad kui aastaid tagasi. Lasteasutuse töö kvaliteedil on üha suurem tähtsus. See peegeldub eelkõige lastega seotud huvigruppide (vanemad, pedagoogid, omavalitsus jt) väärtushinnangutes, kehtestatud normides, soovides ja vajadustes. Lasteaia vastutus on kasvanud lapse edasise arengu määramisel ja väärtushinnangute väljakujunemisel. Koolieelse lasteasutuse seadusest tulenevate nõuete täitmine on püstitanud kohaliku omavalitsuse ja lasteaedade ette tõsised ülesanded. Tulenevalt sellest on välja töötatud Tudu Lasteaia arengukava aastateks 2002–2005. Arengukavas on toodud nägemus, milliseks kujuneb Tudu Lasteaed lähiaastate jooksul. Selle koostamisel on lähtutud eelkõige lapsest ja tema vanematest. Tudu Lasteaia visiooniks on lastes kodumaa-armastuse ja rahvustunde suurendamine, hoidmine ja edasikandmine, pakkuda lastele turvalist ja lastesõbralikku keskkonda, anda neile kooliminekuks vajalikke teadmisi ja oskusi. Selle kõige aluseks saab olla kohaliku omavalitsuse, lastevanemate, lasteaia ja hoolekogu vaheline hea koostöö. 2. TUDU LASTEAIA AJALOOST Tudu Lasteaed asub Vinni vallas Lääne-Virumaal 40 km kaugusel Rakverest. 1962. a alustas tööd lasteaed, kus oli kaks rühma: aiarühm 25 kohaga ja sõimerühm 15 kohaga. Töötajaid oli üheksa. 1992. a vallavolikogu otsusega suleti Tudu Lasteaed, põhjuseks vähene laste arv (12–16) – ei tasunud finantseerimist. Personal koondati. Õppevahendid ja vara jaotas vald laiali. Maja jäeti tühjalt seisma. 1992–1996. aastal lasteaed ei töötanud. Kuna vajadus lasteaia järele püsis, avati asutus mitteametlikult Tudu sauna juurdeehituses 1997. a veebruaris. Avatavasse rühma võeti personal tööle konkursi korras. Ruumides tehti sanitaarremont lastevanemate ja personali toodud vahenditega. Ka mänguasjad toodi kodudest. Tuli alustada nullist. Nimekirjas oli 15 last, töötajaid neli. Toit toodi Tudu sööklast. Vinni Vallavalitsuse hallata on lasteaed 1997. a novembrist. Tänapäeva arusaamadele ja nõuetele hoone ja selle ümbrus ei vasta. Kuna valla eelarve oli väike ja remondiks eraldatud rahalisi vahendeid nappis, olime sunnitud leidma eraldatule lisa. Praeguseks on lasteaial paigaldatud uus katus, ümber ehitatud küttesüsteem, piirdeaed, tulevalvesignalisatsioon, häiresüsteem, juurde ehitatud pesuruum ning juurviljatöötlemisruum jms. Välja oleme vahetanud laste riidekapid ja voodid. Õuealale oleme muretsenud mängumaja, kiigepostid. Õnnestus hankida arvuti ning kontorikombain. Järge ootavad järgmised tööd: rühmaruumide akende vahetus, õueala laiendamine, söögitoa põranda vahetus, asjaajamise arvutiseerimine, inventari uuendamine jpm. Oleme uhked selle üle, et oleme suutnud nappide vahenditega luua koduse ja lapsesõbraliku lasteaia. 3. TUDU LASTEAIA MISSIOON Lasteaia missioon on olla avatud ja lapsekeskne, luua lapsele võimalused igakülgseks kehaliseks, emotsionaalseks ja intellektuaalseks arenemiseks. Tudu Lasteaed on koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lastele antakse teadmised, oskused, vilumused ja õiged käitumisnormid, mis on vajalikud eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Arvestatakse laste ealiste ja individuaalsete iseärasustega ja luuakse kõik tingimused lapse igakülgseks arenguks. Tudu Lasteaias väärtustatakse meie maa kultuuritraditsioone, õpitakse tundma oma kodukohta ja ajalugu, uuritakse ja avastatakse maailma koos lapsega. Eesmärgiks on seatud laste kasvatamisel õiged väärtushinnangud ja kõlbelised tõekspidamised. 4. TUDU LASTEAIA OLUKORRA ANALÜÜS Lasteaed juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, koolieelse lasteasutuse seadusest, Tudu Lasteaia põhimäärusest ning kehtivatest õigusaktidest. Sündivus Tudu Lasteaia teeninduspiirkonnas: 1996 – 5 1997 – 4 1998 – 5 1999 – 1 2000 – 5 2001 – 8 2002 – 2 (1. sept seisuga) Oonurme külas: 1996 – 4 1997 – 1 1998 – 3 1999 – 1 2001 – 1 2002 – 1 Olemasolev kohtade arv Tudu Lasteaias on 12, kuna ruumid ei võimalda suuremat laste arvu. Tudu Lasteaia tegevus toimub tegevus- ja päevakava alusel. Selle koostamisel on arvestatud alushariduse raamõppekava ning kodukoha omapära ja rahvatraditsioone. Tudu Lasteaial on välja kujunenud traditsioonilised ettevõtmised. Koos laste ja vanematega tähistatakse perepäeva, jõule, emadepäeva, korraldatakse kevadpidu, koolieelikutele toimub üritus «Hüvasti, lasteaed». 5. TUDU LASTEAIA PEAMISED EESMÄRGID Lasteaia eesmärk aastatel 2002–2005 on: * õppekasvatustöö kvaliteedi tõstmine * lasteaia ja kodu vahelise koostöö arendamine * lasteaia ja hoolekogu vahelise koostöö tõhustamine * lasteaia majandusliku kindlustatuse saavutamine tagamaks võimalused lapse igakülgseks arendamiseks ja edukaks tööks * kooliks ettevalmistamine kodustele lastele Tugevused * alevikukeskne * traditsioonilised ühisüritused * turvaline ja ohutu keskkond * koostöö vallavalitsusega * noored ja energilised lapsevanemad * eesmärgile pühendatud meeskonnatöö olemasolu Võimalused * täienduskoolituste ja kursustel osalemise võimalus * Tudu PK lähedus võimaldab kasutada staadionit * Käsitöötare – muuseumi olemasolu * Vinni Spordikompleksi ujula kasutamine Nõrkused * väikesed ruumid * saali puudumine * kaasaegsete õppevahendite vähesus ja olemasolevad vahendid on vananenud * info vähene kättesaadavus * mööbel vananenud * maja vajab kapitaalremonti Ohud * rahaliste vahendite vähesus * töötajate väike palgatõus võib langetada motiveeritust tööle * lastevanemate tööpuudus kahandab laste arvu lasteaias 6. ÕPPE-KASVATUSPROTSESS Õppe- ja kasvatustegevus toimub kindla päevakava alusel, mis määrab laste eale vastava päevarütmi, une- ja ärkveloleku aja, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste vabad tegevused ning lasteaia õpetaja kavandatud õppe- ja kasvatustegevus. Õppimise aluseks on vaatlemine, kuulamine, uurimine ja katsetamine. Õppimine rajaneb eelkõige huvi tekitamisel. Lapse arendamisel lähtutakse järgmistest printsiipidest: * eakohasus * võimetekohasus * kergemalt raskemale, tuntult tundmatule * mängulisus * korduv varieeruv harjutamine * lapse motiveerimine ja vabatahtlikkus * integratsioon eri ainete vahel teemade kaupa Kasvatuse eesmärk on oskuste omandamine elukeskkonnas toimetulekuks, suhtlemisel ja iseseisval enesetäiendamisel. Lastes tuleb arendada algatusvõimet, sisendada heasoovlikkust ja õpetada oskust teistega arvestada. Suurt tähtsust omavad siin õpetaja enda väärtushinnangud ja tema isiklik eeskuju. 6.1. Arengusuunad õppekasvatustöö kvaliteedi parandamisel: 1. Lasteaia õppekava täiendamine ning analüüsimine – pidev 2. Igale õppeaastale hinnangu andmine ja analüüsimine – kevad 3. Lapse vaimse, sotsiaalse ja füüsilise ettevalmistuse tagamine kooliminekuks – pidev 4. Õppematerjali süstematiseerimine – 2003 5. Lahtiste tundide läbiviimine, nende analüüsimine, kogemuste ja ideede vahetamine – pidev 6. Iga lapse arengu jälgimine – pidev 7. Kaasaegsete õppevahendite muretsemine – pidev 8. Koostöö jätkamine kooliga – pidev 9. Eesti kultuuritraditsioonide edasikandmine – pidev 10. Laste õpetamisel ja kasvatamisel nende individuaalsuse ja ealiste iseärasustega arvestamine – pidev 11. Individuaalselt iga lapsega tegelemine – pidev 12. Õigete elu väärtushinnangute loomine – pidev 13. Koostöö arendamine kodu ja lasteaia vahel – pidev 14. Lapse sotsiaalse küpsuse arendamine – pidev 15. Suhtlemis- ja esinemisjulguse arendamine – pidev 16. Tervisekasvatusele tähelepanu pööramine – pidev 17. Lastele looduse ja kodukoha armastuse õpetamine – pidev 18. Logopeedi külastamine – õppeaasta algul 6.2. Õppeväline tegevus 1. Lapsehoiuteenus töövälisel ajal 2. Tantsu-lauluring 7. TUDU LASTEAIA PERSONAL JA JUHTIMINE Lasteaias töötavad lasteaiaõpetajad ning teenindav personal. Lasteaia juhatajal on ülesanne tagada lasteaias tulemuslik töö, juhtida tegevust koostöös pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga. Pedagoogilise nõukogu ülesanne ona lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine ja hindamine, hoolekogule õppe- ja kasvatustegevuse parandamiseks ettepanekute tegemine. Eesmärk on aktiivse ja arenemisvõimelise meeskonna loomine, kus igaüks vastutab oma töö eest, osaledes samaaegselt ka meeskonnatöös. Nõupidamised toimuvad vähemalt neli korda aastas. Tudu Lasteaia õpetaja on läbinud 160-tunnise erialase täienduskoolituse ja osalenud lühiajalistel koolitustel. Aastal 2003 läbib juhataja juhtimistööalase kursuse. Septembris 2002 läbib täienduskoolituse teenindav personal. 7.1. Arengusuunad personalile On püstitatud arendussuunad ja eesmärgid Tudu Lasteaia töötajatele alljärgnevalt: * saavutada vajalik kvalifikatsioonitase oma tööks – pidev * pedagoogidel kohustus end täiendada iga viie aasta jooksul 160-tunnistel erialastel täienduskoolitustel * osaleda lühiajalistel kursustel – pidev * täiendada end erialaselt – pidev * olla kursis kehtiva seadusandlusega – pidev * kursustel omandatut anda edasi kaastöötajatele – pidev * osaleda lühinõupidamistel – pidev * teha meeskonnatööd – pidev *tõhustada lastevanematega individuaalset vestlust lapse arenemise ja kollektiivis viibimise kohta – pidev * lasteaia töö tulemuslikkuse hindamiseks, tagasiside saamiseks ja töö edasise kavandamiseks analüüsida tehtud tööd, tõhustada sisekontrolli, korraldada arendusvestlusi personali ja vanematega – pidev * koostada info edastamiseks voldik lastevanematele – 2002 8. HOOLEKOGU JA LAPSEVANEMAD Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele, ning teha sellesuunalist koostööd lasteasutuse personaliga. Lapsevanemad valivad õppeaasta algul hoolekogu koosseisu kaks esindajat. Lisaks lastevanematele nimetab vallavalitsus hoolekogu koosseisu ühe isiku, kes jälgib lasteaia tegevuse vastavust valla huvidele. 8.1. Arendussuunad hoolekogule Aastatel 2002–2005 on vajalik Tudu Lasteaia hoolekogu osatähtsuse suurendamine. Hoolekogu peab senisest rohkem juhinduma koolieelse lasteasutuse seadusest tulenevatest hoolekogu pädevusse kuuluvatest sätetest: * kuulama ära juhataja aruandeid õppe- ja kasvatustegevusest ning majandamisest * andma juhatajale ja vallavalitsusele soovitusi eelarve koostamisel ja eelarvevahendite otstarbekaks kasutamiseks; * tegema ettepanekuid lastele soodsa arengukeskkonna tagamiseks Olukorra analüüsi tegemise käigus selgunud Tudu Lasteaia nõrkustest ja ohtudest ülesaamiseks tuleb rohkem võimalusi kasutades ja tugevaid külgi arvestades leida optimaalsed lahendid lasteaia arengu edendamiseks ja majanduslike tingimuste parandamiseks. Ühe tugeva küljena on ära näidatud noorte ja energiliste lastevanemate olemasolu. Tulenevalt sellest on vajalik hoolekogul koos lasteaia personaliga leida võimalused lähiaastatel tihedamaks koostöö võimaluseks kõikide lasteaias käivate laste vanematega. Koostöös lastevanematega rakendatakse eri koostöö vorme: individuaalne vestlus, rühma koosolekud, pereüritused. Koostöö parandamiseks lasteaia ja kodude vahel on vajalik rohkem avalikustada juhtkonna ja hoolekogu tegevust infotahvlil. 9. TUDU LASTEAIA MAJANDAMINE 9.1. Eelarve Lasteaial on oma eelarve, mille kinnitab Vinni Vallavolikogu. Lasteaia rahastamine toimub: * vallaeelarve vahenditest * lastevanemate osamaksetest * annetustest ja majandustegevusest Lapse toidukulu päevamaksumuse otsustab hoolekogu ja kinnitab juhataja.Toidukulu maksumuse katab vanem. Muude kulude (majanduskulud, personali töötasu ja õppevahendite kulud) katmine toimub vallaeelarve vahenditest ning osaliselt vallavolikogu kehtestatud määrades vanemate poolt. Lasteaia töö tulemuslikkuse parandamiseks on vajalik lasteaia hea majanduslik kindlustatus. Selle eesmärgi saavutamiseks on vajalik koostöö mitmel tasandil (omavalitsus, lasteaed, lastevanemad). Seoses valla eelarveliste vahendite nappusega tuleb rohkem tähelepanu pöörata rahaliste vahendite leidmisele väljastpoolt valla eelarvet. Selleks on vajalik kirjutada projekttaotlusi eri fondidele ja programmidele, mille kaudu toetatakse meelsasti lastele suunatud tegevusi. 10. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD 10.1. Arengukava täitmise analüüsimine ning muudatusteks ettepanekute tegemine toimub koostöös pedagoogilise nõukogu ning hoolekoguga. 10.2. Ettepanekud arengukavasse muudatuste tegemiseks esitatakse lasteaia juhatajale, kes, kooskõlastanud need lasteaia pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga, esitab vallavalitsusele läbivaatamiseks. 10.3. Arengukava kinnitab vallavolikogu. Tudu Lasteaia tegevuskava Tegevus, meetmed Teostamise aeg Rahastamise allikad 1. Kooliks ettevalmistamise rühm sept 02 VV 2. Tasuline lapsehoiuteenus töövälisel ajal, hinnakirja koostamine sept 02 3. Teenindava personali täienduskoolitus okt 02 4. Õueala suurendamine mai 03 VV 5. Lasteaia nime ja sümboolika konkurss mai 03 VV 6. Rühmatubade valgustamine juuli 03 Sponsorlus, VV 7. Juhataja juhtimistööalane kursus sept 03 VV 8. Üleminek arvutiseeritud asjaajamisele sept 03 Lapsevanemad, VV 9. Lasteaia maskoti valmistamine dets 03 Lapsevanemad, VV 10. Köögi remont aug 03 VV 11. Söögitoa põranda vahetus aug 04 Sponsorlus, VV 12. Mängu- ja söögitoa vahelise vaheseina eemaldamine sept 04 Sponsorlus, VV Lühendi seletus: VV - Vinni valla eelarve Tudu Lasteaiale