Vabariigi Valitsus — Tunnistajakaitsealase koostöö kokkulepe — RT II, 2013, 3

Vabariigi Valitsuse 20.06.2013 korraldus nr 287 kokkuleppega ühinemise heakskiitmise kohta Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Kokkuleppeosalised, – MEENUTADES Austria Vabariigi, Bulgaaria Vabariigi, Horvaatia Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Ungari Vabariigi, Poola Vabariigi, Rumeenia Vabariigi, Slovakkia Vabariigi ja Sloveenia Vabariigi pädevate ministeeriumite vahelist koostööd Salzburgi foorumi raames; – SOOVIDES arendada ja tõhustada tunnistajakaitsealast koostööd; – VÕTTES ARVESSE Europoli välja töötatud parimaid tegevusmudeleid tunnistajakaitse alal; – TUNNISTADES kokkuleppeosaliste vahel sõlmitud kahe- ja mitmepoolseid politsei koostöölepinguid; – VÕTTES ARVESSE kokkuleppeosaliste riigisiseseid õigusakte ja Euroopa Liidu õigusnorme, sealhulgas isikuandmete kaitsega seotud määrusi; – VÕTTES ARVESSE rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni aastast 2000, UNTOC; – MEENUTADES Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastast konventsiooni aastast 2003, UNCAC; – VÕTTES ARVESSE asjakohaseid Euroopa Nõukogu vahendeid; – PIDADES MEELES inimeste vaba liikumist Euroopa Liidus ja väljakutseid, mis seeläbi tunnistajakaitsega seotud on, on kokku leppinud järgmises. Artikkel 1 Kokkuleppe eesmärk on arendada ja tõhustada kokkuleppeosaliste vahelist koostööd tunnistajakaitse alal. Artikkel 2 (1) Artiklis 10 nimetatud kokkuleppeosaliste riiklikud kontaktpunktid teevad kirjaliku taotluse esitamisel otsest koostööd tunnistajakaitse küsimustes. Riiklike kontaktpunktide pädevuse suhtes kohaldatakse riigisiseseid õigusakte. (2) Koostöö hõlmab eelkõige isikute ümberpaigutamist ja kaitset, informatsiooni vahetamist, tunnistajakaitseüksuste personali administratiivset, tehnilist ja logistilist tuge ning koolitust. (3) Ümberpaigutatav kaitstav isik peab olema taotluse esitanud kokkuleppeosalise tunnistajakaitse all või pakilise vajaduse korral peab olema eeldatud, et see isik võetakse taotluse esitanud kokkuleppeosalise poolt tunnistajakaitse alla, kui seda näevad ette taotluse saanud kokkuleppeosalise riigisisesed õigusaktid. Võttes kasutusele toetavad kaitseabinõud nende isikute kaitse tõttu, kohaldatakse taotluse saanud kokkuleppeosalise riigisiseseid õigusakte. Kaitstav isik jääb taotluse esitanud kokkuleppeosalise tunnistajakaitse alla. (4) Taotluse esitanud kokkuleppeosaline esitab taotluse saanud kokkuleppeosalisele kogu vajaliku informatsiooni, mis on asjakohane selle kokkuleppeosalise poolt otsuse langetamiseks. (5) Ohustatud isiku tunnistajakaitse alla võtmine taotluse esitanud kokkuleppeosalise poolt on täielikult selle kokkuleppeosalise pädevuses. Taotluse saanud kokkuleppeosaline ei hinda omakorda tunnistajakaitse alla võtmise tingimustele vastavust. (6) Tõsiste põhjuste olemasolu korral ja pärast taotluse esitanud kokkuleppeosalise nõuetekohast teavitamist, võib taotluse saanud kokkuleppeosaline toetavad kaitseabinõud peatada. Sellisel juhul võtab taotluse esitanud kokkuleppeosaline kaitstava isiku tagasi. Artikkel 3 Vastastikku kokkulepitud tingimused isikute ümberpaigutamiseks, abistamiseks ja kaitseks määratakse iga juhtumi puhul kindlaks eraldi dokumendiga, mille allkirjastavad iga üksiku juhtumiga seotud kokkuleppeosaliste riiklikud kontaktpunktid, millele on viidatud artiklis 10. Olulised kaitstava isiku olukorraga seotud muudatused peavad olema välja toodud algdokumendi lisades või uues eraldi dokumendis. Artikkel 4 Ühe kokkuleppeosalise riikliku kontaktpunkti ametnikud, kes kokkuleppe alusel tegutsevad teise kokkuleppeosalise territooriumil, alluvad juhistele, mida annab asukohaks oleva kokkuleppeosalise riiklik kontaktpunkt. Artikkel 5 (1) Relvade, laskemoona ja varustuse kandmisele ning sõidukite kasutamisele ühe kokkuleppeosalise riikliku kontaktpunkti ametnike poolt, kes tegutsevad kokkuleppe kohaselt teise kokkuleppeosalise territooriumil, kohaldatakse Euroopa Liidu Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsuse 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega, artikli 19 sätteid. (2) Ühe kokkuleppeosalise riikliku kontaktpunkti ametnikud, kes kokkuleppe alusel tegutsevad teise kokkuleppeosalise territooriumil, võivad kasutada oma relvi, laskemoona ja varustust ainult õigustatud enesekaitseks või teiste isikute kaitseks. (3) Selleks, et tagada kaitseabinõude konfidentsiaalsus, võivad ametnikud varjata oma tegelikku identiteeti ja kasutatavaid sõidukeid. (4) Kui kokkuleppe ja eelneva nõusoleku alusel kavatsevad taotluse esitanud kokkuleppeosalise ametnikud tegutseda teise kokkuleppeosalise territooriumil, esitab taotluse esitanud kokkuleppeosalise riiklik kontaktpunkt taotluse saanud kokkuleppeosalise riiklikule kontaktpunktile enne alljärgneva informatsiooni: – tegevuse eesmärk, – ametnike identifitseerimine, – ametnike kantavad relvad, laskemoon ja varustus, – ametnike kasutatavad sõidukid. Artikkel 6 Kaitsetegevuse ja abi osutamise tõttu kehtivad tsiviilvastutuse, kriminaalvastutuse ja töösuhete üldised reeglid ning Euroopa Liidu Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsuse 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega, artiklite 20–23 sätted. Artikkel 7 Kokkuleppe alusel kokkuleppeosaliste esitatud isikuandmete kaitsele kohaldatakse Euroopa Liidu Nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsuse 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta, sätteid. Iga kokkuleppeosaline garanteerib oma riigisiseste õigusaktidega isikuandmete kaitse vähemalt tasemel, mis on võrdne Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooniga üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel ja selle 8. novembri 2001. aasta lisaprotokolliga ning lähtub selle raames Euroopa Nõukogu ministrite nõukogu 17. septembri 1987. aasta soovituse nr R (87) 15 nendest põhimõtetest liikmesriikidele, millega reguleeritakse isikuandmete kasutamist politsei valdkonnas, samuti tuleb tagada nende andmete kaitse, mida ei töödelda automatiseeritult. Artikkel 8 Kokkuleppeosalised tagavad kokkuleppe alusel kokkuleppeosalistelt saadud kogu informatsiooni täieliku konfidentsiaalsuse ja füüsilise kaitse, kasutades kõiki vajalikke meetmeid kooskõlas nende riigisiseste õigusaktidega. Salastatud teavet vahetavad ainult kokkuleppeosaliste riiklikud kontaktpunktid. Artikkel 9 Üksikutel juhtudel, kui kokkuleppeosaline on arvamusel, et taotluse rahuldamine kokkuleppe alusel võib kahjustada riigi julgeolekut, avalikku korda, riigi huve või riigisiseseid õigusakte, võib see kokkuleppeosaline koostööst täielikult või osaliselt keelduda või siduda oma koostöö täpsustavate tingimustega, järgides teisi rahvusvahelise koostöö kohustusi. Artikkel 10 Kokkuleppe alusel teostatava koostöö eesmärgil määrab iga kokkuleppeosaline kooskõlas artikliga 15 või 16 ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja hoiule andes riikliku kontaktpunkti. See riiklik kontaktpunkt on riigis tunnistajakaitset teostav asutus. Artikkel 11 (1) Taotluse esitanud kokkuleppeosaline katab kaitstavate isikute elamiskulud või muud taotletud kaitseabinõudega seotud kulutused. Taotluse saanud kokkuleppeosaline katab personali ja materiaalsete ressurssidega seotud kulutused, mis on vajalikud nende isikute kaitseks. (2) Iga kokkuleppeosaline katab kõik muud nende poolt kokkuleppe täitmisega tehtud kulutused. (3) Erijuhtudel võivad riiklikud kontaktpunktid kooskõlas artikliga 3 leppida eraldi dokumendiga kokku erinevas korras kokkuleppeosaliste tehtavate kulutuste katmises. Artikkel 12 (1) Kokkuleppe sätteid kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikidele ainult niivõrd, kuivõrd need on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Kui Euroopa Liit peaks tulevikus võtma meetmeid, mis mõjutavad kokkuleppe reguleerimisala, on kokkuleppe asjakohaste sätete kohaldamisel ülimuslik Euroopa Liidu õigus. (2) Kokkulepe ei mõjuta mis tahes olemasoleva kokkuleppeosaliste vahel sõlmitud kahe- või mitmepoolse lepingu õigusi ega kohustusi. Artikkel 13 Kokkuleppeosalise taotlusel hindab kokkuleppeosaliste esindajatest koosnev ühine töögrupp kokkuleppe täitmist ning tuvastab mis tahes vajaduse täiendusteks või muudatusteks. Artikkel 14 (1) Sloveenia Vabariigi valitsus tegutseb kokkuleppe hoiulevõtjana. (2) Hoiulevõtja teavitab viivitamata kokkuleppeosalisi kokkuleppega seotud ratifitseerimistest, vastuvõtmistest, kinnitamistest, ühinemistest ja muudest avaldustest. (3) Hoiulevõtja saadab kokkuleppe tõestatud ärakirja kõigile allakirjutanud osapooltele ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile registreerimiseks ja avaldamiseks kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikliga 102. Artikkel 15 (1) Kokkulepe jõustub ülejärgmise kuu esimesel kuupäeval pärast teise ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirja hoiuleandmist kahe ratifitseeriva kokkuleppeosalise vahel. Teiste kokkuleppeosaliste puhul jõustub kokkulepe ülejärgmise kuu esimesel kuupäeval pärast nende ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirja hoiuleandmist. (2) Hoiulevõtja teavitab kõiki kokkuleppeosalisi jõustumise kuupäevast. Artikkel 16 (1) Kokkulepe on avatud ühinemiseks kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele ja teistele riikidele, kus kohaldatakse Schengeni õigustikku. Hoiulevõtja saadab kokkuleppe tõestatud ärakirja igale ühinevale riigile. (2) Ühinemiskirjad antakse hoiule hoiulevõtja juurde. (3) Mis tahes ühineva riigi jaoks jõustub kokkulepe ülejärgmise kuu esimesel kuupäeval pärast selle riigi ühinemiskirja hoiuleandmist. Artikkel 17 (1) Kokkulepe sõlmitakse määramata ajaks. (2) Iga kokkuleppeosaline võib kokkuleppest taganeda saates hoiulevõtjale diplomaatiliste kanalite kaudu kirjaliku teatise. (3) Taganemine jõustub kuus kuud pärast kuupäeva, mil hoiulevõtja vastava teatise sai. (4) Kui taganeva kokkuleppeosalise riiklik kontaktpunkt on allkirjastanud eraldi dokumendid kooskõlas artikliga 3, kehtivad need eraldi dokumendid seni, kuni asjassepuutuvate kokkuleppeosaliste riiklikud kontaktpunktid on ühisel nõusolekul vastavalt eraldi dokumentidele koostöö lõpetanud, võttes täielikult arvesse isikute turvalisust, keda nendel konkreetsetel juhtudel kaitstakse.