Nõo Vallavolikogu — Nõo valla arengukava 2003-2005 vastuvõtmine — KO, 71, 1761

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393) § 22 lõike 1 punkti 7 ja 37 lõike 1 ning Nõo valla põhimääruse (RTL 1999, 5, 57) § 32 lõi ke 3 alusel Nõo Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Nõo valla arengukava 2003–2005 (lisatud). 2. Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. Volikogu esimees Tiit KUBRI NÕO VALLA ARENGUKAVA 2003–2005 EESSÕNA Käesolevas Nõo valla arengukavas määratletakse omavalitsuse tegevussihid ja tööplaan aastateks 2003–2005. Tegemist on valla tulevikku kujundava strateegilise dokumendiga, mis põhineb valla olukorra analüüsil, varasemate arengudokumentide ja -suundumuste üldistusel ning avalike seminaride ja arengukava arutelu käigus vallarahva poolt tehtud ettepanekutel. Omades realistlikku ülevaadet Nõo valla olukorrast ja visiooni omavalitsuse võimalikust tulevikust, saame kavandada teadlikke samme ja planeerida ressursse soovitu elluviimiseks. Kuna arengukava on keskne, kõigi vallaelanike elukvaliteeti mõjutav töömaterjal omavalitsusele, siis on oluline, et siin kirjapandu läheks korda võimalikult paljudele meie kogukonna liikmetele. Ainult üheskoos sihipäraselt ja paindlikult tegutsedes saame edukalt vastata väljakutsetele, mis Nõo valla ees seisavad. Tugev kohalik omavalitsus – see tähendab demokraatlikku kaasaegset elukorraldust, efektiivset kohalikku avalikku haldust ning kvaliteetsete teenuste osutamist läbi inimese elukaare. Avaliku, era- ja kolmanda sektori initsiatiiv ja koostöövalmidus peavad olema põimitud valla iseolemise, tema konkurentsitaluvuse ja arengusuutlikkuse suurendamisega. Käesolev arengukava pakub selleks oma lahendusi ja näitab võimalusi nende realiseerimiseks antud ajahetkel. Need on arengukava koostamises osalenute tänased seisukohad. Kindlasti pole väljapakutu ammendav ja igaüks, kellele läheb korda Nõo valla keskkonna, majanduse, sotsiaalse ja kultuurilise arengu käekäik, on vallavalitsuses oma ettepanekutega oodatud. Arengu planeerimine on pidev protsess. Kohaliku elu edendamise parimaks viisiks on dialoog kõigi kogukonna liikmete vahel, tundes kohustust ja vastutust seista oma tegudega hea Nõo valla arengu eest. Jätkugu meil püsivust üheskoos soovitu teokstegemisel edu saavutada! Nõo vallavanem Esta TAMM 1. KASUTATUD PÕHIMÕISTED Arengukava – dokument, mis sisaldab omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamist ning edasise arengu suundi ja eelistusi (KOKS § 9). Arengukava on omavalitsuse visioonist lähtuvate eesmärkide saavutamisele suunatud laiapõhjaline poliitiline kokkulepe, mis sisaldab olukorra analüüsi, arenguvajadusi, strateegiat, kavandatud tegevusprioriteete, nende eesmärkide saavutamisega seonduvaid rahalisi vahendeid. Arengukava on omavalitsuse eelarve aluseks ja selle ajaline ulatus on vähemalt kolm aastat, kui sellega ei kaasne pikemaajalisi rahalisi kohustusi. Arengukava vaadatakse üle iga aasta 1. oktoobriks. Arengumudel – olemasoleva olukorra analüüsil põhinev ning visioonist, missioonist ja stsenaariumitest lähtuv üldine terviklahend. Arengustrateegia – omavalitsuses kokku lepitud eesmärkide saavutamise üldine teostustee, mis arvestab omavalitsuse tugevaid ja nõrku külgi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohtusid. Arengustrateegia lähtub üldjuhul visioonist. Arengunäitajad – näitajad, mille alusel saab iseloomustada omavalitsuse sotsiaalset ja majanduslikku edenemist ning loodus- ja tehiskeskkonna seisundit. Eesmärk – visioonist lähtuv üldkirjeldus, milleni soovitakse teatud ajaks jõuda ja mis on määratletav, mõõdetav, reaalselt elluviidav ja liigendatav. Võib eristada pea- ja alaeesmärki. Huvigrupid (asjalised) – üksikisikud või institutsioonid, kelle poolt kavandatav tegevus avaldab otsest või kaudset mõju arengule vallas. Jätkusuutlik areng (säästev areng) – sihipäraselt suunatud areng, mis tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas loodusvarade olemi ja ökosüsteemide taluvusvõimega. Jätkusuutlik areng taotleb tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse ja keskkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist. Kant – elanike ruumiline kooslus, mis põhineb piirkondlikul identiteedil ja elanike ühtekuuluvusel; piirkondlikul samastumisel põhinev elanike ühendus. Kandi piires tuntakse üksteist, ollakse kursis toimuvaga ja seal asetleidev läheb korda nende liikmetele. Linnaregioon – keskusse käib tööle vähemalt 25% tagamaa töötajatest. Tartu linnaregiooni elanike arv on 134,2 tuhat elanikku ja sellesse kuuluvad Tartu ja Elva linn ning Haaslava, Luunja, Mäksa, Nõo, Puhja, Tabivere, Tartu, Tähtvere, Võnnu ja Ülenurme vald. Strateegia – tegevusprogramm, mis lähtub omavalitsuse rollist ja määrab ära tema pikaajalised eesmärgid, koondab eesmärkide saavutamiseks vajalikud ressursid ning annab omavalitsusele ühise eesmärgistatud tegevussuuna. SWOT-analüüs – meetod protsessi, nähtuse, olukorra vms eri külgede analüüsiks. Tuleneb ingliskeelsete sõnade ( strengths «tugevused», weaknesses «nõrkused», opportunities «võimalused», threats «ohud») algustähtedest. Tegevuskava – loend konkreetsetest ülesannetest ja tegevustest, mida on vaja täita püstitatud eesmärkide saavutamiseks koos ressursside, elluviijate ja tähtaja määramisega. Visioon – omavalitsuse tulevikupilt, mida tahetakse teatud ajaks saavutada. 2. NÕO VALLA ARENGUSUUNDUMUSED JA TULEVIKUVÄLJAVAATED 2.1. Üldtaust Nõo vald paikneb Tartu maakonna keskosas, jäädes Tartu linnast edelasse. Läänes piirneb vald Elva linnaga, Konguta ja Rõngu vallaga. Põhjas asuvad Puhja ja Tähtvere ning idas Ülenurme ja Kambja vald. Väikeses ulatuses on lõunas valla naabriks Palupera vald Valgamaal. Nõo valla pindala on ligi 170 ruutkilomeetrit, mis moodustab 5,5% Tartumaast ja 0,4% Eesti pindalast. Seisuga 01.01.2002. a elas vallas 3771 alalist elanikku, neist mehi 1815 (48,1%) ja naisi 1956. Elanike arvult on Nõo vald kolmandal kohal Tartumaal, suurema rahvaarvuga on vaid Tartu ja Ülenurme vald. Vallas on kaks alevikku – Nõo (1527) ja Tõravere (320) – kus elab ligi pool valla rahvastikust. Vallas paikneb 20 küla. Üle saja elanikuga külasid on kuus – Luke (332), Meeri (283), Nõgiaru (272), Voika (150), Vissi (109) ja Illi (101). Valla administratiivkeskus asub Nõos. Vallakeskusest Tartusse on 17 ja Elvasse 10 kilomeetrit. 2.2. Vallasisesed arengutrendid aastatel 1997–2002 Nõo valla viimase viie aasta arengus võib esile tõsta järgmisi olulisi suundumusi: • Vald jätkab iseseisvana ja haldus-territoriaalne reform ei muutnud valla piire. 30. augustil 2001. a langetas vallavolikogu otsuse viia Nõo vallas läbi rahvaküsitlus, et teada saada vallaelanike seisukoht Vabariigi Valitsuse poolt esitatud haldusreformi ettepaneku kohta liita üheks omavalitsuseks Elva linn, Nõo vald ning osaliselt Konguta ja Rõngu vald. 23. septembril 2001. a korraldati vallas rahvaküsitlus. Hääletusnimekirja oli kantud 2798 inimest, nendest osales küsitlusel 1308 inimest (46,7%). Liitumisettepaneku poolt oli 48 (3,7%) ja vastu 1260 (96,3%) inimest. Tulemus kinnitas vallaelanike soovi jätkata iseseisva omavalitsusena ja mitte nõustuda Vabariigi Valitsuse poolt tehtud haldusterritoriaalse reformi ettepanekuga. • Omavalitsuse juhtimine on jätkusuutlik ja valla eelarvepoliitika konservatiivne. Volikogu on 13-liikmeline, politiseerumata. Viimastel valimistel 1999. aastal kandideeris erakondadest ainukesena Mõõdukate nimekiri, kuid edutult. Vallavalitsus on viieliikmeline (varem 7). Muudatus tulenes seadusandluse muutusest, mis välistas vallasekretäri olemise vallavalitsuse liikmeks. Uues valla haldusaparaadi struktuuris (kehtestati 2002. aasta veebruaris) koondati abivallavanema ametikoht. Vallal on 14 asutust: neli lasteaeda (Nõo, Tõravere, Nõgiaru, Luke), kaks kooli (Nõo PK, millega on liidetud Laguja Algkool ja Nõo Muusikakool), Nõo Spordihall, Nõo Kultuurimaja, Nõo Päästeteenistus, kolm raamatukogu (Nõo, Luke, Nõgiaru), täiesti uued asutused Nõo Koduloomuuseum ja Nõo Päevakeskus. ME Nõo Vara ja ME Nõo Perearstikeskus on likvideeritud. Nimetatud ümberkorraldused on suunatud valla praktilise juhtimise ja teenuste kvaliteedi parandamisele ning ressursside otstarbekale kasutamisele. Seadusega lubatud laenu määrast on Nõo vald kasutanud umbes 10%. • Elanike arv kasvas aeglaselt ja rahvastiku vanusstruktuur püsis suhteliselt soodsana . Aastatel 1997–2002 on elanike arv kasvanud 3716lt kuni 3771ni (lisa 1). Kuna rahvastiku arvukus Eestis tervikuna on oluliselt vähenenud, siis tuleb olukorda Nõo vallas hinnata kindlasti positiivseks. Siiski on elanike arvu juurdekasv jäänud eelmises arengukavas loodetust mõnevõrra tagasihoidlikumaks. Rahvastiku juurdekasv on täheldatav eelkõige sisserände arvel, milles kandev osa on noorte haridusrändel. Samuti on lisandunud uusi peresid, kes on rajanud oma kodu Nõo valda. Vallaelanike arvu kasvule on aidanud kaasa ka suvilate kohandamine aastaringseks elamiseks. Kuigi elanike loomulik liikumine on viimastel aastatel olnud negatiivne, on sisserände tulemusena valla rahvastiku vanuskoosseis püsinud soodsana. Kuni 18-aastaseid elas vallas 1036 (neist poisse 545 ehk 52,7%). Tööealisi oli 2038 (neist mehi 1075 ehk 52,7%) ja tööeast vanemaid 697 (neist mehi 195 ehk 28,0%). Eeltoodust nähtub, et võrreldes 1997. aastaga on rahvastiku vanusstruktuur püsinud stabiilsena. Siiski ei tohi jätta tähelepanuta, et vanurite hulgas on suur naiste osakaal, mis viitab üksi elavate vanurite arvukusele ja sellest tuleneva sotsiaalhoolekande töö spetsiifilistele vajadustele. • Asustuse ruumimuster on stabiilne, elanike koondumist keskasulasse pole toimunud. Vallakeskus Nõo on säilitanud oma keskse koha valla asustussüsteemis. Külaelanike arv on püsinud valdavalt stabiilsena. Erandiks on Voika ja Vissi küla, kus rahvaarv on kasvanud valdavalt suvilatesse elamaasunute lisandumisega. Valla tähtsust soodsa elamiskohana mõjutavad Tartu ja ka Elva lähedus. Tulevikus valla integreeritus Tartu linnaregiooniga kasvab, mis tõenäoliselt suurendab rahvastiku tihedust ja töökohtade arvu Tartu-Elva arengukoridoris. • Aktiivne planeeringuline tegevus on suurendanud eeldusi investeeringuteks valda. Nõo vallal on kaks kehtivat üldplaneeringut: Nõo valla üldplaneering (kehtestatud Nõo Vallavolikogu 19. novembri 1998. a määrusega nr 15) ja Nõo valla osa (Nõo aleviku) üldplaneering (kehtestatud Nõo Vallavolikogu 19. novembri 1998. a määrusega nr 16). Kuna uute hoonete ehitamine, juurdeehitiste tegemine, maa-alade jaotamine kruntideks jms on tihehoonestusega aladel lubatud vaid kehtestatud detailplaneeringute alusel, on Nõo Vallavalitsusel tulnud üha rohkem tegelda detailplaneeringute koostamise korraldamisega. Ajavahemikul 1997–2001 on vallavalitsus väljastatud 68 ehitusluba. Valdavalt on ehituslubasid taotletud olemasolevate hoonete renoveerimiseks või ümberehitamiseks. Uusehitisi on lisandunud vähe (mobiilsidemastid, nn Laki pood, puhastusseadmed-puurkaevud elamutele-suvilatele jms). Suvilaasumites on intensiivistunud suvilate ümberehitus aastaringselt kasutatavateks elamuteks. Samas on endistes suvilakooperatiivides üldjuhul lahendamata ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Jätkuvalt on päevakorras individuaalelamuehituse laiendamine (nt Tuuleveski elamurajoon), Luke mõisapargi rekonstrueerimine ja suvilamajanduse korrastamine. 1999. aastal Vapramäel taastatud Tartu-Elva maanteelõik on leidnud kasutamist matka- ja suusaradade alguspunktina. • Maaomanike ring on täpsustunud ja elanike peremeheks olemine süvenenud. 01.01. 2002. a oli maakatastris registreeritud 1856 maavaldust pindalaga 12 964,8 ha. Kui 01.01.1997. a oli maakatastris registreeritud 17,2% valla üldpindalast, siis 01.01.2002. a oli vastav näitaja 76,7%. Omandisse andmise vormi järgi oli maavalduste tagastamisi 446 (24% maavaldustest) pindalaga 6559,8 ha (51%), maa ostueesõigusega erastamisi 1205 (65%) pindalaga 2922,3 ha (22%), vaba maa erastamisi 66 (4%) pindalaga 951,2 ha (7%), maa enampakkumisega erastamisi 26 (1%) pindalaga 272,5 ha (2%), korteriomandi seadmisi 61 (3%) pindalaga 38,4 ha (0,5%), maa munitsipaalomandisse andmisi 28 (2%) pindalaga 46,6 ha (0,5%), maa riigi omandisse jätmisi 24 (1%) pindalaga 2174,0 ha (17%). Ostueesõigusega erastatud maavaldustest (1205) on aiandus- või suvilakrunte 537 (44%), Nõo aleviku krunte 238 (20%), külades on erastatud 430 (36%) maavaldust. Suvilakruntidest on katastris registreeritud üle 90% kruntide koguarvust. Maa kompenseerimiseks on ajavahemikul 1997–2001 antud Nõo Vallavalitsuse korraldusi 183, sellest kogu endise kinnistu kompenseerimiseks 42 ja osaliseks kompenseerimiseks 141. Kokku on maareformi algusest alates kompenseeritud 5258,1 ha maad (31% valla üldpindalast) 377 endise kinnistu eest 520 õigustatud subjektile ning kompenseerimiseks on antud 410 vallavalitsuse korraldust. Nimetatud ümberkorraldused on julgustanud vallaelanikke sihipärasemale maakasutusele, mis omakorda on toonud kaasa valla üldise heakorra paranemise. • Jäätmekäitlus ja loodusressursside kasutus on märkimisväärselt paranenud. Jäätmemajandus . Nõo vallas on kaks prügilat. Valminud on Kagu-Eesti regionaalprügila asukohauuring, kus Lagujat nähakse regionaalprügila ühe võimaliku asukohana. 2001. aastal tegi Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastamisotsuse Laguja õlijärve likvideerimistööde alustamiseks. 2001. aastal suleti Nõgiaru prügila. 1999. aastal paigaldati klaasi- ja paberikonteinerid Nõo ja Tõravere alevikku ja järgmisel aastal avati olmes tekkivate ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt Nõos. Karjäärid. 2001. aasta lõpus oli Nõo vallas neli karjääri: Kahna ja Vitipalu karjäär on riigiomandis; Laguja ja Preediku karjäär on munitsipaalomandis ning Laguja karjääri kasutamiseks on vallavalitsus sõlminud rendilepingud. Seisuga 31. detsember 2001. a on kehtivad kaevandamisload Kahna ja Vitipalu karjääril. • Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on rekonstrueerimisel. Valminud on järgmised tööd: Nõo valla puhastusseadmete seisundi analüüs (1997), Nõo valla salvkaevude uuring (2000), Luke puhasti detailplaneering (2000) ja Nõo valla puurkaevude register (2001). 2000. aastal tehti rahastamisotsus Nõo puhasti ehitamiseks ja aastal 2001 sõlmiti leping OÜ-ga Eesti Ehitus Nõo puhasti ehitamiseks, mille valmimistähtaeg on 01.10.2002. a. • Territooriumi heakorrastatus on kasvanud ja kultuuriväärtuste säilitamisele pööratakse enam tähelepanu. Vallavalitsuse eestvedamisel on korraldatud avalikke heakorrapäevi. 1998. aastal mindi Nõo valla haljasalade hooldamisel üle lepingulistele suhetele (va kaitsealused pargid). Valmis Nõo kalmistu ajalooline uuring (1999). Vallavalitsuse koostöös elanikega on likvideeritud mitmed «isealgatuslikud prügimäed». Haldushoone Voika 23 ja Luke park on pälvinud presidendi kodukaunistamise auhinnad. Igal aastal antakse välja neli peaministri tänukirja ja mastivimplit kaunimate koduaedade omanikele. Järve tänava elanike aktiivsel algatusel ning vallavalitsuse ja elanike koostöös sai Järve tänav kvaliteetse asfaltkatte. • Töökohtade arv on püsinud stabiilsena ja töökohad on valdavalt seotud maakasutuse ja loodusressursside töötlemisega. Äriregistri andmetel oli valla territooriumil 144 ettevõtjat, sealhulgas 14 aktsiaseltsi, 78 osaühingut ja 52 füüsilisest isikust ettevõtjat. Äri tegeliku toimimise kohta on vallavalitsust teavitanud 54 ettevõtjat. Valla suurimateks ettevõteteks on põllumajanduslikul baasil tegutsevad Nõo Piimatööstus ja Nõo Lihatööstus. Tuntumatest on veel Termeco, Cautes, Terkar, Tamsa-Agro, AS Agro Chemical, Soone talu, AS Sturm puidutööstus, Tõravere Trükikoda ja AS Haraldi poed. Kokku oli 2001. aasta algul töökohti vallas 1342. • Elanike pendelrände intensiivsus on suurenenud, eelkõige Tartu suunal. Aastatel 1997–2001 on pendelrände intensiivsuse kasv olnud märkimisväärne. Üle 50% valla töötavatest inimestest leiab rakenduse Tartus. Uuring (1) kinnitab, et Tartus töölkäivate inimeste sissetulek on samuti mõnevõrra kõrgem kui koduvalla töötajatel. Tööalase pendelrände tulemusena käib väljapoole valda tööle 727 inimest, kellest Tartusse 660 inimest ehk 90,8% väljapoole tööle käijatest. Nimetatud tendents viitab Tartu kui Lõuna-Eesti regionaalkeskuse mõju suurenemisele valla arengus. Seda mitte üksnes tööalastes suhetes, vaid ka kaubanduses, teeninduses, meelelahutuses, kus Tartu võimalused võrrelduna kohapeal pakutavate teenustega on märksa avaramad ja sageli ka kvaliteetsemad. Vallaelanike elukvaliteedi tagamise huvides on ühistranspordi ühenduste jätkuv parandamine Tartuga. • Madala konkurentsivõimega töötajad on tööturul enam tõrjutud. Ettevõtluse arengut vallas iseloomustab stabiilsus. Töö produktiivsuse suurendamisest lähtuvalt on ettevõtjad huvitatud üha enam haritud, oskustega ja distsiplineeritud tööjõust. Madalama konkurentsivõimega vallaelanikele sobivaid uusi töökohti pole lisandunud. Uue tehnika kasutuselevõtuga on lihttöötajate osatähtsus vähenenud. Töötute arvu dünaamikat iseloomustab lisa 3. Aasta alguseks oli töötuks registreeritud 154 inimest. Tööturu tasakaalustamiseks on oluline töötajate täiendus- ja ümberõppesüsteemi efektiivsemaks muutmine. • Sotsiaaltöö on muutunud isikukesksemaks. 1999. aasta kevadel avas uksed Nõo Päevakeskus, mis aitab kaasa eelkõige vanurite ja puuetega inimeste vaba aja sisustamisele. Traditsioonidest on püsinud vastsündinutele hõbelusikate kinkimine, IX ja XII klassi lõpetajate õnnitlemine, parimate õpilaste vastuvõtt vallavalitsuses. Noortega on viidud läbi mitmeid projekte: laste töö- ja puhkelaager, «Poiste elukool», «Ei uimastitele» (IV–IX klassi õpilased), tegevusteraapia (algklassi õpilased). Tunduvalt on paranenud koostöö valla eri asutuste vahel (side kooli, politsei, arstidega jne). • Toimetulekutoetust vajavate perede arv on vähenenud. Toimetulekutaotlejate arv oli kõige suurem 1999. aastal (106 taotlejat), millele on järgnenud nende arvu oluline langus. Kuni 1999. aastani sai vallavalitsus kasutada täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks riiklikke toimetulekutoetuse vahendeid (1998. a 591 710 ja 1999. a 240 473 krooni). Alates 2000. aastast on kõik täiendavad toetused makstud valla oma eelarvest. Tähtsamateks toetusteks on sünni- ja matusetoetus, ravimitoetus, kriisiabi. • Riskide maandamine on paranenud. Vallas töötab kaks konstaablit. Kuritegude arv, mis vaadeldava perioodi keskosas kasvas, on hakanud vähenema (1996. aastal 52 registreeritud kuritegu, 1999 – 96, 2000 – 114, 2001 – 93). Kuritegevus on kõrgem valla äärealadel, kus asustus hõredam. Esinenud on liinivargusi. Päästeteenistuse käsutuses on jätkuvalt kaks tuletõrjeautot, mille väljasõidukiirus on maakonna parimate hulgas (B-komandodest). Alustamisjärgus on valla riskianalüüsi koostamine. • Haridusasutused on konkurentsivõimelised ja tunnustatud. Valla lasteaiakohad on üldjuhul täidetud. Tõraveres on lasteaiakohtade arv mõnevõrra küll vähenenud, kuid edaspidi võib soovijaid lisanduda Elvast. Nõo alevikus kõigile soovijatele lasteaiakohti ei jätkunud ja avati uus rühm. Nõo Põhikoolis õppis 2001/2002. õppeaastal 543 õpilast, neist 471 on Nõo valla lapsed ja 72 õpilast käib mujalt. Tartu linna koolides õpib põhikoolides sel õppeaastal 14 vallas elavat last. Teiste omavalitsuste laste arv Nõo Põhikoolis on sel aastal vähenenud (1999 – 83, 2000 – 89 ja 2001 – 72 õpilast). Alates 7. klassist jätkavad PRO rühmad, kus emakeel, matemaatika ja arvutiõpetus toimuvad väiksemates rühmades. Viie aasta jooksul on Nõo Vallavalitsus finantseerinud täiendavalt algklasside osa, et klasside suuruseks oleks 20–25 õpilast, mis on märgatavalt väiksem klassi suuruse lubatud ülempiirist. Toimuvad ka parandusõppe ja kõneravi tunnid algklasside õpilastele. Lisaainetena põhikooli osas on arvutiõpetus põhikooli viimases klassis. Nõo Põhikoolis töötavad logopeed ja psühholoog. Nõo Reaalgümnaasiumis on kolm klassi: kaks matemaatika-füüsika ja uuendusena üldklassi asemel bioloogia-keemia klass. Sellest tulenevalt on kohalikel lastel potentsiaalsed õppimisvõimalused gümnaasiumis vähenenud. 1997. aastal alustas 10. klassis õpinguid 24 Nõo valla last, 1998. aastal 15, 1999. aastal 17, 2000. aastal 12, 2001. aastal 16 õpilast. Sealjuures on 10. klassi kandideerijate arv nii üldiselt kui Nõo valla laste poolt kolme viimase aasta jooksul tõusnud. Kasvanud on õppima asunute arv Tartu linna gümnaasiumides – 1996. aastal 7, 1999. aastal 22, 2000. aastal 24 ja 2001. aastal 30 õpilast. Elva Gümnaasiumis õppis 2000. aastal 12, 2001. aastal 8 ja 2002. aastal 10 õpilast. Ka Elva Algkoolis õppijate arv on püsinud suhteliselt stabiilne, 21–23 õpilast aastas. Nõo koolidel on tihe koostöö ja mitmeid ühiseid traditsioonilisi üritusi – õpetajate päev, jõulukontsert kirikus, kevadkontsert, stiilinädal jne. Koolis tegutsevad mitmesugused spordi- ja huvialaringid, viimastel aastatel on lisandunud gümnaasiumis karate, breiktantsu treeningud ja filmiring. Suur ettevõtmine on iga-aastane kevadballi korraldamine õpetajatele ja gümnaasiumi õpilastele. Gümnaasiumil on ka oma koolileht «Peetrike». Nõo Põhikooli traditsiooniliste tegevuste hulka kuuluvad ka iga-aastased matkamängud, isadepäeva kontsert ja isade-poegade vaheline korvpallivõistlus. Emadepäeval on igal aastal üles pandud käsitöönäitus ja toimub kontsert. • Kultuurielu on aktiivne ja suurenenud on keskendatus huvirühmadele. Toimuvad traditsioonilised vallapäevad, mis on suunatud kodukandi ühistegevuse hoogustamisele ja identiteedile. Valminud on kaks osa valla ajalooraamatust. Vallalehe tiraaž on kasvanud 800-lt 1200-ni. Varasemast enam on kultuurisündmuste läbiviimisel asutustevahelist koostööd (koolid, lasteaiad, huviringid, päevakeskus). Noortepäraste ürituste osakaal üldises kultuuripildis on kasvanud. Noored ise on hakanud täitma enam korraldaja juhtrolli. Seltsielu külades on laienenud, eriti Lukel ja Lagujal. Kuna Nõo alevikku on tulnud palju uusi elanikke, kes ei võta osa kohalikust kultuurielust, on päevakorras nende suurem kohapealse kaasatuse saavutamine. • Info-kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine on parandanud vallaelanike sidusust globaalkeskkonnaga. Nõo raamatukogu on saanud uued ruumid, loodud on teabetuba ja tagatud avalik internetiühendus kõigis kolmes raamatukogus. Tehnilised probleemid mobiilside osas on vallas lahendatud. Nõo valda on püstitatud kaks mobiilsidemasti. Elanike endi hulgas on kasvanud interneti ja mobiilside kasutamine. Interneti koduleheküljed tutvustavad vallas toimuvat. Vallavalitsuse kodulehekülje abil on elanikel võimalus tutvuda avaliku teabega. • Valla atraktiivsus külastus- ja puhkekohana on kasvanud. 1998. aastal asutati Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus (VVV SA), mille tegevus on osutunud väga tulemuslikuks. 1999. aastal avati Vapramäe matkarajad, 2000. aastal suusarajad ja 2002. aastal Vitipalu matkarajad. Traditsiooniks on saanud aastaringsed loodusüritused. 1999. aastal rekonstrueeriti Luke mõisapargi esimene tiik ja esimene regulaator, aastal 2000 avati Luke mõisapargi infotahvel. Samal aastal valmis kogumik Nõo valla looduskaitseobjektidest ja kultuurimälestistest. 2000. aastal valmis Luke mõisapargi rekonstrueerimisprojekt. Tartu Observatoorium Tõraveres on saanud populaarseks külastuspaigaks. Viimaste aastate külastajate arv on olnud üle 6000 inimese aastas. Külaliste rekordaasta oli 2000, mil oli külalisi 7400 (sh 270 gruppi). Saabujatel on võimalus näha «elavat» teleskoopi, kuulata loenguid astronoomiast, vaadata astronoomiaalaseid videofilme ja osta astronoomiaalaseid trükiseid. Nõos on avatud vallamuuseum. Aktiviseerunud on kiriku tegevus kontsertide korraldajana. • Koostöö ja välissidemete kandepind on laienenud. Nõo vald kuulub Tartumaa Omavalitsuste Liitu. Vald on VVV SA üks asutajaliikmetest ja selle aktiivne toetaja. Nõo vallal on kaks sõprusvalda, mis asuvad Soomes. Liminka vallaga on koostöö olnud eelkõige kultuurivaldkonnas. Valla rahvatantsugrupp osales Liminka vallapäevadel, samuti on toimunud taidlejate vastukülastusi. Tööalased kontaktid ametnike delegatsioonide vahel on andnud võimaluse vallatöötajatel tutvuda kohaliku omavalitsuse töökorraldusega Soomes. Viitasaari linnaga on koostöösidemed arenenud koguduste liinis, valla kirikukoor külastas Viitasaarit ja toimus ka vastukülastuskäik. Viitasaari linn tegi annetuse Nõo kiriku soojamajanduse tarvis (ca 5000 krooni). 2.3. Vallaeelarve ja investeeringud Nõo valla eelarve tuludest ja kuludest annab ülevaate tabel 1. Tabel 1. Nõo valla eelarve tulud ja kulud TULU LIIK 1997 1998 1999 2000 2001 Tulumaks 5 032 041 6 142 963 7 432 438 7 303 105 8 186 337 Eraldised eelarvesse* 4 454 396 5 974 378 6 052 925 3 833 301 8 032 711 Sihtotstarbelised laekumised** 677 184 484 865 565 052 742 787 1 653 323 Maamaks, ressursimaks 690 868 890 517 1 063 628 974 113 1 283 322 Asutuste omatulu 1 600 954 1 010 863 946 779 835 969 1 068 407 Laekumised teistelt OV-lt 102 420 41 648 340 143 371 296 417 314 Laenud 30 000 400 000 300 000 Kulude katteks suunatud jääk 53 000 851 000 505 160 365 000 276 800 KOKKU TULUD 12 610 863 15 396 234 16 936 125 14 825 571 21 218 214 * sh RIP (Riiklik Investeeringute Programm), toimetulekutoetus; ** projektid; KULU LIIK 1997 1998 1999 2000 2001 Haridus 5 795 359 6 303 859 7 522 365 6 613 659 10 652 281 Majandus 1 845 972 3 359 675 3 040 191 2 719 461 4 074 956 Valitsemine 1 324 630 1 462 209 2 127 211 1 662 376 1 698 139 Kultuur 574 535 809 506 1 059 449 1 085 135 1 379 283 Sotsiaalhooldus 1 727 726 1 805 651 1 619 733 1 023 484 1 330 262 Kehakultuur 519 719 880 645 627 149 681 507 661 020 Hariduskulud mujal 165 002 65 277 418 856 455 058 545 858 Laenude tagasimakse 10 300 255 404 Korrakaitse 241 325 154 780 136 743 219 546 167 130 Tervishoid 66 264 51 545 52 570 44 850 43 070 KOKKU TÄITMINE 12 260 532 14 893 147 16 604 267 14 515 376 20 807 403 2000. aasta eelarvemahu langus oli seotud tulumaksu alalaekumise ja riiklike investeeringute poliitika muutumisega. Seisuga 01.01.2002. a oli Nõo vallal laenukohustusi summas 545 300 krooni. 2002. aastal makstakse sellest tagasi 300 200 krooni. Avatud on täiendav laenulimiit 1 400 000 krooni, mille tagastamine algab aprillis 2003 igakuiste maksetena ning lõpptähtaeg on 16.04.2005. a. Laenu kasutatakse valla sotsiaalobjektide renoveerimiseks ja keskkonnaobjektide omaosaluse finantseerimiseks, sh Nõo lasteaia katuse remont, Nõo spordihalli valgustuse vahetus, Nõo kultuurimaja põranda vahetus ja tualettide remont, ning Nõo puhasti ehituse omaosaluse katmiseks. Tabel 2 iseloomustab Nõo valla eelarvest tehtud investeeringute rahalist mahtu aastatel 1997–2001, mis ulatus keskmiselt ligi 12% (8,19 miljonit krooni, täpsem investeeringute lahtikirjutus on esitatud lisas 12) eelarvest. Kõige tagasihoidlikum oli aasta 2000, kui investeeringuteks eraldati vaid 4%. Valdav osa investeeringutest on tehtud haridusse ja keskkonnakaitsesse. Suuremad investeeringud on tehtud Nõo Põhikooli kaasajastamisse. Tabel 2. Investeeringud Nõo valla eelarvest 1997–2001 (krooni) 1997 1998 1999 2000 2001 EELARVE 1112 260 532 14 893 147 16 604 267 14 515 376 20 807 403 sh INVESTEERINGUD 1 200 000 2 251 000 2 182 300 644 000 2 492 000 INVESTEERINGUTE OSAKAAL % 10 15 13 4 12 Nõo Põhikool 211 000 621 000 845 000 100 000 Nõo Lasteaed 266 000 87 000 250 000 146 000 Nõo Päevakeskus 98 000 58 000 Etsaste depoo 85 000 34 000 41 000 60 000 Voika 23 105 000 240 000 346 000 Veemajandus 315 000 180 000 Arendustegevus 120 000 900 000 179 300 211 000 199 000 Luke Raamatukogu 26 000 Spordihall 345 000 Teed 123 000 66 000 Keskkonnakaitse 744 000 133 000 1 369 000 Nõo Raamatukogu 198 000 Nõo Koduloomuuseum 68 000 2.4. Hinnang olukorrale Nõo valla olukorrale ja arengueelduste hinnangu andmiseks viidi läbi SWOT-analüüs, mis toimus vallarahva avalikul osalusel. Tabelis 3 on esitatud prioriteetsuse järjekorras Nõo valla tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud. Tulenevalt esitatud hinnangutest koostati Nõo valla strateegia põhiseisukohad, mis on samuti toodud ära tabelis 3. Tabel 3. Nõo valla SWOT-analüüs ja sellest lähtuvad võimalikud strateegiad* VÕIMALUSED (O) OHUD (T) 1. Omavalitsussõbralikum riigipoliitika 2. Eesti elanikkonna heaolu kasv 3. Rahvastiku sisseränne 4. Lisaressursi hankimine välisprojektide kaudu 5. Tartu arengupotentsiaal 6. Investorite huvi väljastpoolt 7. Riiklik regionaaltoetus infrastruktuuri väljaehitamiseks 1. Volikogu liikmete sunderakonnastamine 2. Elva soov liita Nõo vald 3. Riik loobub Nõo Reaalgümnaasiumist 4. Regionaalprügila rajamisel eiratakse kohalikke huve TUGEVAD KÜLJED (S) 1.Teotahtelised elanikud vallas ja nende saavutuste avalik väärtustamine 2. Valla positiivne maine avalikkuses 3. Poliitilise lehmakauplemise puudumine vallavolikogus 4. Atraktiivsed vabaaja veetmise võimalused 5. Arengukavad ja planeeringud (kokkulepped elanikkonnaga) on arendustegevuse aluseks vallas 6. Arukas valla eelarvepoliitika 7. Keskkonnakaitse prioriteetsus valla arengus 8. Palju edukaid väikeettevõtteid 9. Nõo Reaalgümnaasiumi hea maine 10. Elanikkonna arvukuse kasv 11. Valla kõrge heakorrastatus 12. Traditsiooniliste vallaürituste korraldamine 13. Tartu Observatoorium teaduskeskusena 14. Vallalehe ilmumine 15. Maaomanikke tuleb juurde 16. Õpihimuline ja aktiivne noorsugu 17. Vallaasutused külades 18. Tubli päästeteenistus 19. Tihe vallasisene teedevõrk 20. Nõo kiriku avatus • Kohalikul algatusel põhinevate projektide koostamine, kaasfinantseerimine ja elluviimine • Nõo valla ja riigi ühishuvidest lähtuva koostöö arendamine (tehniline infrastruktuur, haridus, keskkonnainvesteeringud) • Nõo valla, Tartu linna ja naaberomavalitsuste koostöövajaduse analüüs ja tegevuskava koostamine (puhke- ja virgestusalad, elamuehitus, ühistransport, haridus, turvalisus) • Potentsiaalsete investorite kaasamine vallaelanike elukvaliteedi parandamisse (ettevõtlus, puhke- ja vabaaja infrastruktuur) • Kohalike haridusasutuste klastri tugevdamine (koostöövaldkondade laiendamine, sihtrühmadele suunatuse süvendamine) • Elanike sidususe suurendamine (valla infokandjate efektiivsuse tõstmine, uusasukate integreerimine, töö noortega) • Nõo valla regionaalse arengupotentsiaali tugevdamine • Nõo valla keskkonnaalaste põhimõtete, planeerimis- ja arengudokumentide järgimise tagamine, arendustegevuse edendamine • Nõo Reaalgümnaasiumi konkurentsivõime suurendamine ja sidustamine kohalike haridusasutustega NÕRGAD KÜLJED (W) 1. Spordirajatiste halb kvaliteet ja spordipaikade puudumine külades 2. Kultuuriürituste piletihind pole elanike kõigile rühmadele taskukohane 3. Kõik kohalikud lapsed, kes soovivad õppida Nõo Reaalgümnaasiumis, ei saa selleks võimalust 4. Kuritegevus 5. Ühistransport vallaürituste ajal ei kata kõigi soove 6. Kõigi valla teede kate pole tolmuvaba 7. Omavalitsus investeerib vähe tehnovõrkude väljaehitamisse 8. Vallal puudub tippüritus 9. Hulkuvad koerad ja kassid 10. Elu vallas on Nõo aleviku keskne • Tehnilise infrastruktuuri ja spordirajatiste arenguks investeeringute taotlemine • Nõo valla tippürituse väljaarendamine, selle globaalkonkurentsis püsimise tagamise kaudu valla maine kujundamine • Nõo Reaalgümnaasiumi positsioneerimine üle-eestilises, regionaalses ja kohalikus hariduselus • Ühistranspordi korralduse paindlikumaks muutmine, transpordialase regionaalse koostöö suurendamine • Vallavolikogu liikmete koostööle suunatuse tagamine valla arenguprioriteetides • Kohalike arengu-prioriteetide sidumine regionaalprügila rajamisega (näiteks teedevõrgu rekonstrueerimine) • Nõo Reaalgümnaasiumi integreerituse suurendamine kohalikus hariduselus (mitmekesised õppimis- ja spordivõimalused, infrastruktuuri kasutamine, Tõravere teaduskeskus) * koostatud Nõo valla avalikul seminaril Nõo vallamajas 13. mail 2002. a. Trendianalüüs ja SWOT tulemused kinnitavad Nõo valla üldist positiivset arengut. Vallasiseselt on seda toetanud omavalitsuse demokraatlik asjaajamiskultuur, vallaelanike osalusdemokraatia ja usk oma valla arengupotentsiaali ning omavalitsuse konservatiivne eelarvepoliitika. Valdav osa omavalitsuse ressurssidest on suunatud sotsiaalsfääri (haridus, elanike sidusus, turvalisus) ja keskkonnaolude parendamisele. Nimetatud valdkondadesse tehtud investeeringud on otseselt seotud elanike elukvaliteedi üldise parandamisega ja tulevikuperspektiivi kindlustamisega. Ressursside piiratuse tõttu on jäänud mõnevõrra tagaplaanile kohalike elanike terviseedendamisega seotud spordirajatiste ehitamine ja tehnilise infrastruktuuri kaasajastamine (teede korrashoid ja kõvakatte ehitamine). Jätkuvalt vajab paremat kasutamist Nõo Põhikooli ja Nõo Reaalgümnaasiumi hariduspotentsiaal. Valla arengueelduste koondhinnangust lähtuvalt peeti otstarbekaks pöörata tähelepanu järgmistele täiendavate võimaluste kaasamisele valla arengu suunamisel: 1. Projektide kaudu (EL struktuurifondid, doonorid) lisavahendite hankimise suurendamine valla arenguprobleemide lahendamiseks ja investeerimisvõime tõstmiseks. 2. Vallaelanike aktiivsuse stimuleerimine, elanike isetegemise toetamine ja osalusdemokraatia laiendamine vallaelu käsitlevate küsimuste otsustamisel. 3. Elanikkonna keskkonnateadlikkuse suurendamine ja kogukonna identiteedi tugevdamine, eri huvirühmade sidususe tagamine. 3. ARENGUVISIOON 2010 Nõo valla tulevikupilti nähakse järgmisena: • Mõnus, aktiivset eluhoiakut väärtustav turvaline elamiskoht . Puhas loodus, heakorrastatud elamud, esmatasanditeenuste (haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, kaubandus jne) mitmekesisus ning kõrge kvaliteet ja piirkonna turvalisus on Nõo vallast kujundanud regioonis soositud elamispiirkonna. Vallas elamist eelistavad nii tiheasustusega alevikuelu kui üksindust, rahu, metsasoppe ja veesilmi hindavad inimesed. Looduslähedane eluviis on kujundanud rahuarmastava, kodu ja peret väärtustava elulaadi, milles on kindel koht sisukal vaba aja veetmisel ja kultuurielust aktiivsel osavõtul. Elanike hulgas on väärtustatud tervislikud eluviisid ja eneseharimine. Uute individuaalelamute ehitusega on kaasnenud alaliste elanike arvu kasv. Nõo ja Tõravere alevikust ning nende lähiümbrusest on kujunenud Tartu atraktiivne lähitagamaa ja valla kasvupiirkonnad, mis aktiviseerivad ka elu valla äärealadel. Avaliku, era ja kolmanda sektori koostöös on suurenenud investeeringud hariduse, tervishoiu, isikuteeninduse, kaubanduse ja vaba aja veetmise võimaluste väljaarendamiseks ning turvalisuse tagamiseks. • Elanike arengupotentsiaali kasvu stimuleeriv haridus- ja teaduskeskus. Valla elanikud väärtustavad haritust. Haridusasutused pakuvad mitmekesiseid ja kvaliteetseid võimalusi lastele alushariduse ning esimese ja teise taseme hariduse omandamiseks. Koolides ja lasteasutustes töötavad asjatundlikud õpetajad ja kasvatajad, kes oma teadmiste ja oskustega stimuleerivad laste sotsialiseerumist ja loovuse arengut. Nõo Reaalgümnaasium on riigis tunnustatud infotehnoloogia õpetuskeskus nii algajatele kui professionaalidele, toimuvad täiskasvanute aastaringsed täiendus- ja ümberõppekursused. Tänu kooli tugevale seotusele teadustöö ja praktikaga antakse koolis arvuti- ja infotehnoloogiaalast kutseharidust. Laienenud haridusfunktsioonid ja koolitustaseme sisuline tõus on loonud kasvavale põlvkonnale ja täiskasvanutele perspektiivi ning eeldused isiksuse loominguliseks arenguks ja konkurentsivõimeks tööturul. Observatoorium Tõraveres on unikaalne teaduskeskus, kus teadustööd täiendavad seda populariseerivad tegevused. Huvilistel on võimalik saada teadmisi maailmaruumist teleskoobi, muuseumieksponaatide ja stellaariumi vahendusel. • Soodsa ettevõtluskliimaga majanduslikult mitmekesine piirkond . Valda on koondunud erineva profiiliga ettevõtlus, mis baseerub kvalifitseeritud töötajatel, konkurentsivõimelisel haridus- ja teaduskeskusel, põllumajandussaaduste tootmisel ja töötlemisel ning teenindusel. Tänu soodsale kohalikule investeerimiskliimale, mis sisaldab väljaarendatud infrastruktuuri (maanteed, raudtee, side- ja telekommunikatsioonid, arvutivõrk, ettevõtluse tugisüsteem, täiendusõppe- ja koolituskeskused), ettevõtete kooslusest tulenevat sünergeetilist potentsiaali, vallavalitsuse toetavat tegevust ja rahvusvahelist avatust, pakub piirkond arenguvõimalusi eelkõige ettevõtetele, mille kasum ei pärine mitte niivõrd tootmise mastaabist ja mahust, vaid uute lähenemiste rakendamisest. Tänu kliendikesksele tootearendusele ja spetsialiseeritud oskustele on piirkonna ettevõtete innovaatilisus ja paindlikkus kõrge. Ulatuslik looduskeskkonda säästvate meetmete ja tehnoloogiate rakendamine on võimaldanud viia siinsete ettevõtete saastemaksu miinimumini, mistõttu selles nähakse olulist eelist investeeringute valda paigutamisel. Puhastusseadmed ja kaasaegne jäätmekäitlustehnoloogia on andnud tõuke keskkonnaalasteks teadusuuringuteks ja nende rakenduste katsetusteks. Tänu sobivatele põllumaadele, turu soodsale asukohale ning põllumajandussaaduste tootmise, töötlemise ja teaduse tihedale integratsioonile on vallas esindatud arvestatav toiduainetööstus. • Inimsõbralik, loodust säästva keskkonnakasutusega ajaloolist kultuuritraditsiooni väärtustav puhke- ja turismipiirkond. Loodus- ja keskkonnakaitse meetmete ulatuslik rakendamine on parandanud piirkonna elukvaliteeti ja avardanud puhkevõimalusi. Vapramäel ja Vitipalus asuvad tunnustatud spordi- ja puhkekeskus, mis on omandanud piirkondliku tähtsuse. Kohalike ajaloo- ja kultuuriväärtuste dokumenteerimine ja avalik väljapanek, rahvakultuuri traditsioonide järjepidevuse tagamine, kultuurisündmuste tähtsustamine ja vastavate ühisürituste korraldamine on teinud vallast aktiivse kultuurikolde. Tänu haridusasutuste ja isetegevuskollektiivide tihedale suhtlusele välismaailmaga ületavad siinsete ettevõtmiste piirid kaugelt kohaliku tähtsuse. Eelöeldu põhjal võib Nõo valla visiooni 2010 sõnastada kokkuvõtlikult järgmisena: Nõo vald on kvaliteetse elukeskkonna, tasakaalustatud majanduse ja kaasaegse infrastruktuuriga omavalitsus Tartu linnaregioonis, kus väärtustatakse haritust, kultuuritraditsioone, elanike sotsiaalset ühtekuuluvust, aktiivset ja tervet eluhoiakut. 4. VALLA ARENGUMUDEL 4.1. Mudeli üldkirjeldus Nõo valla arengumudel koosneb neljast osast ja seab põhitähelepanu keskmesse järgmised aspektid: A. Kvaliteetne elukeskkond • korrastatud jäätmekäitlus, ühisveevärk ja -kanalisatsioon; • üldine heakorrastatus, head teed, renoveeritud Luke mõisapark ja paisjärved Nõo alevikus ja Viinamärdil; • loodushoid ja säästva arengu põhimõtete järgimine; • haridus-, kultuuri- ja spordiasutuste tugev materiaalne baas, meeldivad puhkekohad looduses; • turvalisus. B. Konkurentsivõimeline haridussüsteem • mitmekesised haridusvõimalused, haridusasutuste polüfunktsionaalsus ja sidusus; • sisukas huviharidus, mitmekesised täiskasvanute täiendus- ja ümberõppe võimalused; • kultuuripärandi tundmine. C. Soodne ettevõtluskliima • mitmekesine, kõrget lisandväärtust andev väike- ja keskmise suurusega ettevõtlus; • kvalifitseeritud tööjõud; • kvaliteetne tehniline infrastruktuur; tasakaalustatud vallaeelarve ja projektide kaasfinantseerimise paindlikkus. D. Kogukondlik arendustegevus, omaalgatus ja toimetulek • elanike identiteet, algatusvõime ja enesemääratlemine; • elanike toimetulek ja turvalisus; • aktiivne koostöö avaliku, era- ja kolmanda sektori vahel; • hästi toimivad külakeskused. 4.1.1. Kvaliteetne elukeskkond Tasakaalustatud looduskasutus. Keskasula laiendamine ja elamuehitus hajaasustusaladel suurendavad survet looduskeskkonnale. Inimtegevusega kaasnevate muutuste ettenägemiseks tuleb rakendada keskkonnamõjude hindamist. Investeeringud keskkonda säilitavatesse meetmetesse (eelkõige veepuhastusseadmetesse ja jäätmekäitlusse), teede korrastamisse ja hooldusse, valla heakorra parandamisse, avalike puhkealade väljaehitamisse ja parimate arhitektuursete lahenduste saamisse on olulise tähtsusega. Tagada tuleb saaste piirnormidest kinnipidamine. Elamuehituse ja ettevõtluse arengu seisukohalt on vajalikud investeeringud tehnilise infrastruktuuri arengusse – elekterside, ühisveevärk ja -kanalisatsioon, teede korrashoid. Bioloogilise mitmekesisuse huvides on valla rohelise võrgustiku säilitamine. Elanike vaba aja sisustamise rikastamiseks tuleb investeerida haridusse, kultuuri ja sporti. Nende investeeringute tegemisel tuleb pidada silmas Tartu linnaregiooni üldisi arengusuundi. Kohalike transpordiühenduste parandamise abil on võimalik teatud spetsialiseerumine, mis omakorda võib luua uusi väljavaateid kohaliku teenindussfääri ning turismi- ja puhkemajanduse arenguks vallas. Tegevusvõimaluste mitmekesisus, kultuurisündmuste kättesaadavus, vabaaja veetmise valikud ja eneseteostus toetavad kogukonna sotsiaalset jätkusuutlikkust. Turvalisuse, kuritegevuse ohjeldamise ja elanikkonna huvirühmade sidususe huvides tuleb toetada kogukonna identiteediga seonduvaid ettevõtmisi – ühistegevuse organiseerituse taseme kasvu, kohaliku teabe kättesaadavust, kohalikku algatusvõimet. 4.1.2. Konkurentsivõimeline haridussüsteem Kohaliku omavalitsuse haridusfunktsioonide täitmise kvaliteedi süstemaatiline parandamine ning haridusasutuste võrgustiku väljaarendamine peaksid lähtuma avatuse, mitmekesisuse, uudsuse ja kättesaadavuse põhimõtetest. Hariduse kaudu valla arengupotentsiaali kasvatamine loob eeldused elanike pikaajaliseks perspektiiviks, paremaks toimetulekuks, konkurentsivõimeks tööturul ja eeldused majandusliku heaolu kasvuks. Kvaliteetsed haridusvõimalused vallas loovad kindlustunde noortele peredele, toetavad ettevõtjate tööjõuga kindlustamist ja on oluliseks eelduseks uute elamualade väljaehitamiseks. Tartu observatooriumi teadus- ja haridusliku potentsiaali suurem kaasatus valla arengusse seonduvad lisaks haridusinitsiatiividele ka kohapealsete turismivõimaluste laiendamisega ning valla mainekujundusega. Elukestva õppega ühiskonna kujundamiseks on oluline Nõo Reaalgümnaasiumi ja Nõo Põhikooli infotehnoloogia potentsiaali jätkuv suurendamine ja selle sidumine tööturu nõudmistega. 4.1.3. Soodne ettevõtluskliima Arenenud tehniline infrastruktuur, kvalifitseeritud tööjõud, maa olemasolu ettevõtluseks ja teenuste kättesaadavus on investeerimiskliima olulised näitajad. Haritud, distsiplineeritud ja teotahteliste inimeste valda püsimajäämiseks ning tagasipöördumiseks on oluline kohaliku traditsioonilise ettevõtluse arendamise kõrval toetada ka kõrget lisandväärtust pakkuvate töökohtade arvu suurendamist. Nõo-Nõgiaru-Külitse kolmnurga tööstusala rajamine on üks ettevõtluse laiendamise võimalusi. Selleks on otstarbekas kasutada riigi poolt pakutavaid ettevõtluse toetusmeetmeid. Kinnisvaraarenduse laiendamine ja uute töökohtade loomine peab lähtuma valla paindlikkuse suurendamisest turukonkurentsis edukalt läbi lüüa. Avaliku, era- ja kolmanda sektori partnerlus aitab kaasa ressursside paremale kasutusele. 4.1.4. Kogukondlik arendustegevus ja omaalgatus Uute lahenduste sündi kohaliku initsiatiivi, ettevõtlikkuse ja elanike osalusdemokraatia suurendamiseks tuleb toetada võimalikult tegijate keskselt. Avalike asutuste (koolid, raamatukogud) baasil arendada välja ühistegevuse ja teabetubade võrk, kus oleks tagatud ruumid omaalgatuseks, ligipääs informatsioonile ning kaugkoolitusele. Elanike laialdane osalus haridus-, spordi- ja kultuurielus ning valla tuleviku kujundamises väljendub elanike aktiivses külaliikumises, osalemises rahvaõpistute, huviringide, laulu- ja mänguseltside töös. Eri huvirühmade ühistegevuse toetamine aitab kaasa elanike integreeritusele kodukohaga ning toetab spetsiifiliste kompetentside arengut. 4.2. Strateegilised tegevused Arengumudeli rakendamiseks nähakse ette: • keskkonnaseire ja meetmete süsteemne väljatöötamine ja rakendamine, heakorrastustööde tegemine, loodust säästva mõtteviisi propageerimine ja jäätmekäitlejate haaramine ühtsesse käitlussüsteemi. Laguja prügimäe õlijärve likvideerimine, Viinamärdi prügila sulgemine, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine, Tuulemäe regionaalprügila rajamisläbirääkimiste lõpuleviimine, Nõo paisjärve ehitamine, Viinamärdi korrastamine; • maa-alade ja infrastruktuuri ettevalmistamine madaltiheda hoonestuse ja peremajade ehituse laiendamiseks ja ettevõtluse hoogustamiseks: valla üldplaneeringu kriitiline läbivaatamine, detailplaneeringute koostamine. Luke mõisakompleksi taastamine ja strateegiliste investorite otsimine; • kvaliteethariduse prioritiseerimine, haridusse investeeringute suurendamine, haridusasutuste funktsionaalsuse mitmekesistamine, tööalase koolituse, täiskasvanute täiendus- ja ümberõppesüsteemi väljaarendamine. Lasteaiakohtade arvu optimeerimine, haridusasutuste õppekavade uuendamine ja nende koostamisel ka kohaliku majandusharulise ja tootmistsüklilise perspektiivi arvestamine; • sotsiaaltöö kvaliteedi parandamine ja sotsiaalmaja rajamise ettevalmistamine, osutatavate teenuste kvaliteedi tõstmine; • sportimis- ja vabaaja sisuka veetmise võimaluste avardamine, VVV SA tegevuse toetamine; • kohaliku algatuse ja külaliikumise toetamine, projektipõhimõtetel toimivate tegevuste toetamine, kultuuritraditsioonide jätkamine ja kultuurielu mitmekesistamine, külaliidrite võrgu loomine ja Nõo valla arengukogu tegevuse tulemuslikkuse suurendamine; • observatooriumi unikaalsusest tulenevate võimaluste jätkuv ellurakendamine, alternatiivteaduste ja teadust populariseeriva tegevuse märkimisväärne intensiivistamine; • koostöö sisukamaks muutmine naabervaldade ja Tartu linnaga (haridus, ühistransport, keskkonnakaitse, kultuuriüritused) ning arendusfunktsioone tähtsustavate edukate omavalitsustega; sõprusvaldade ja strateegiliste investoritega; valda tutvustavate investeerimis- ja turismiprospektide koostamine, publitseerimine ja levitamine (ka internetis) potentsiaalsetele klientidele ja investoritele. 5. TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2003–2005 Valla arengu suunamise tarvis koostati tegevuskava (tabel 4). Tegevuskava olulisemad ruumipunktid on näidatud joonisel 1. Sellel on toodud ära ka kandi piirid, mida peetakse oluliseks kohalike kogukondade aktiivsuse suurendamise toetamisel. Käesolev peatükk käsitleb Nõo valla arengustrateegia elluviimiseks vajalikke ülesandeid ja tegevusprojekte, mis on plaanis teostada aastatel 2003–2005. Tabelis tegevuste diferentseerimisel kasutatud lühendite seletused: E – visiooni realiseerimisest tulenev eesmärk; Ü – ülesanne, mis tuleb lahendada eesmärgi saavutamiseks, tegevusvaldkond. Tihti tähistab tegevusvaldkonda või tegevuste kompleksi, mille raames on tegevuste teostamine vajalik, kuid konkreetsed tegevusprojektid on veel määratlemata; T – ülesande täitmisest tulenev konkreetne (spetsiifiline) tegevus – kohustus Tabel 4. Tegevuskava Tegevus Läbiviimise aeg ja maksumus Teostaja Finant- seerimis- allikas Aasta Kokku maksumus Sellest 2003 1 2 3 4 5 6 7 E Sihipärane ja osalusdemokraatial põhinev valla areng Ü 1.1.Valla üldplaneeringu kaasajastamine ja detailplaneeringute koostamine 2003–2005 T 1.1.1. Kehtiva üldplaneeringu kriitiline läbivaatamine ja uue üldplaneeringu kehtestamine 2004 150 000 Maaosakonna juhataja Vallaeelarve T 1.1.2. Detailplaneeringute koostamine – Luke park – Nõo Põhikool 2003 120 000 120 000 Maaosakonna juhataja Vallaeelarve T 1.1.3. Munitsipaalomandisse taotletava riigimaa detailplaneeringute koostamine 2003–2005 15 000 5000 Maaosakonna juhataja Vallaeelarve Ü 1.2. Külaliikumise aktiviseerimine ja kohalike elanike initsiatiivi toetamine 2003–2005 T 1.2.1. Külaliidrite koolitamine, külaseltside moodustamine (vähemalt 2 MTÜ-d) 2003 15 000 15 000 Vallasekretär Vallaeelarve, fondid T 1.2.2. Kohalike algatusprojektide projektikonkursi korraldamine 2003–2005 225 000 50 000 Vallavanem Vallaeelarve Ü 1.3. Valla arengukogu töö tulemuslikumaks muutmine 2003–2005 T 1.3.1. Arengukogu tegevuspõhimõtete konkretiseerimine, töökava koostamine ja realiseerimine 2003–2005 60 000 20 000 Vallavanem, Arengukogu Vallaeelarve toetaja- liikmed E Kaasaegne infrastruktuur ja tasakaalustatud elukeskkond Ü 2.1. Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine ja uute trasside väljaehitamine 2003–2005 T 2.1.1. Konkursi korraldamine vee-ettevõtja selgitamiseks 2003 5000 5000 Vallavanem Vallaeelarve T 2.1.2. ISPA taotluse ettevalmistamine ja esitamine 2003 10 000 10 000 Keskkonna- osakonna juhataja Vallaeelarve, KIK T 2.1.3. Puurkaevude sanitaarkaitsealade täpsustamine, puurkaevude tamponeerimine või konserveerimine 2003–2004 110 000 40 000 Keskkonna- osakonna juhataja Vallaeelarve, KIK Ü 2.2. Laguja prügimäe reostusohtlikkuse likvideerimine 2003–2004 T 2.2.1. Laguja prügimäe õlijärve likvideerimise II etapp 2003 1 900 000 1 900 000 Keskkonna- osakonna juhataja Vallaeelarve, KIK T 2.2.2. Laguja prügimäe õlijärve likvideerimise III etapp 2004 1 950 000 Keskkonna- osakonna juhataja Vallaeelarve, KIK Ü 2.3. Jäätmekäitluse korrastamine 2003–2004 T 2.3.1. Viinamärdi prügila sulgemine 2003 250 000 250 000 Keskkonna- osakonna juhataja Vallaeelarve, KIK T 2.3.2. Kõigi jäätmetekitajate haaramine jäätmekäitluse süsteemi 2003–2005 30 000 10 000 Keskkonna- osakonna juhataja Vallaeelarve Ü 2.4.Valla teede korrashoiu tagamine 2003 T 2.4.1. Valla teederegistri koostamine ja teedeehituse investeeringuvajaduse selgitamine 2003 30 000 30 000 Maaosakonna juhataja Vallaeelarve T 2.4.2. Pihlaka tänava väljaehitus 2003 20 000 20 000 Maaosakonna juhataja Vallaeelarve T 2.4.3. Kruusateede remonttööd 2003–2005 300 000 100 000 Maaosakonna juhataja Vallaeelarve Ü 2.5.Vabaaja veetmisega seotud rajatiste väljaehitamine ja heakorrastamine 2003–2005 T 2.5.1. Luke mõisakompleksi tiikide renoveerimise jätkamine 2003–2005 3 000 000 1 000 000 Keskkonna- osakonna juhataja Vallaeelarve, KIK, fondid T 2.5.2. Luke mõisakompleksi kärnerimaja renoveerimise jätkamine avalikuks infopunktiks 2003–2005 1 000 000 500 000 Keskkonna- osakonna juhataja Vallaeelarve, KIK, fondid T 2.5.3. Nõo Veskijärve paisu projekteerimine 2003 50 000 50 000 Keskkonna- osakonna juhataja Vallaeelarve, KIK T 2.5.4. Laululava projekti koostamine 2004 80 000 Vallavanem Vallaeelarve T 2.5.5. Tenniseväljaku ehitamine 2005 300 000 Spordijuht Vallaeelarve, sponsorid T 2.5.6. Rulluisutamise väljaku rajamine 2004 100 000 Spordijuht Vallaeelarve, sponsorid Ü 2.6. Külakeskuste arendamine 2003–2005 T 2.6.1. Luke ja Nõgiaru külaraamatukogu baasil avalike külakeskuste ja infopunktide ehitamine ja sisustamine 2003 800 000 800 000 Vallavanem Vallaeelarve, fondid T 2.6.2. Laguja koolimaja baasil avaliku külakeskuse ja infopunkti ehitamine ja sisustamine 2003 250 000 250 000 Vallavanem Vallaeelarve, fondid T 2.6.3. Tõravere Lasteaia ruumides avaliku külakeskuse sisustamine 2004 50 000 Vallavanem Vallaeelarve, fondid E Elanike kõrge teadlikkus, aktiivne eluhoiak ja sisukas vaba aja veetmine Ü 3.1. Loodust säästva eluviisi propageerimine 2003–2005 T 3.1.1. Kevadiste koristuspäevade korraldamine 2003–2005 45 000 15 000 Keskkonnaosakonna juhataja Vallaeelarve, fondid Ü 3.2. Valla ajaloo- ja kultuuriväärtuste säilitamine, kodu-uurimise laiendamine ja nende tulemuste avalikkusele tutvustamine 2003–2005 T 3.2.1. Ajalooraamatu IV osa koostamine 2003 60 000 60 000 Koduloo- muuseumi juhataja Vallaeelarve, fondid T 3.2.2. Valla teabetahvli paigutamine Nõo alevikus 2003 25 000 25 000 Vallavanem Vallaeelarve Ü 3.3. Valla hariduskontseptsiooni koostamine 2003–2004 Vallaeelarve T 3.3.1. Nõo PK, Nõo LA, Nõgiaru LA, Luke LA, Tõravere LA arengu analüüs ja arengukavade koostamine 2003 30 000 30 000 Haridus- asutuste juhid Haridus- asutuste eelarved T 3.3.2. Valla hariduse arengukontseptsiooni koostamine 2004 20 000 Vallavanem Vallaeelarve Ü 3.4. Lasteaiateenuse laiendamine ja kvaliteedi parandamine 2003 T 3.4.1. Nõo lasteaias uue rühma avamine 2003 250 000 250 000 Nõo lasteaia juhataja Vallaeelarve, AS Harald T 3.4.2. Nõo lasteaia siseteede remont 2003 20 000 20 000 Nõo lasteaia juhataja Vallaeelarve T 3.4.3.Valla lasteaedade tuletõrjesignalisatsiooni väljaehitus 2003 140 000 140 000 Lasteaedade juhatajad Ü 3.5. Nõo kooli hoonete renoveerimine 2004–2005 T 3.5.1. Klassiruumide valgustuse vahetus 2004 345 000 Nõo Põhikooli direktor Vallaeelarve, Nõo RG T 3.5.2. Ruumide akende vahetus 2005 700 000 Nõo Põhikooli direktor Vallaeelarve, Nõo RG Ü 3.6. Laste huvihariduse laiendamise vajaduste-võimaluste selgitamine, huvihariduse kvaliteedi parendamine 2003–2005 T 3.6.1. Spordielu toetamise põhimõtete ja spordirajatiste rahastamise kava väljatöötamine 2003 7000 7000 Spordijuht Vallaeelarve T 3.6.2. Laste puhke- ja töölaagrite korraldamine 2003–2005 60 000 20 000 Sotsiaal- osakonna juhataja Vallaeelarve, fondid T 3.6.3. Tõravere stellaariumi meediaprojekti toetamine 2003 10 000 10 000 Vallavanem Vallaeelarve Ü 3.7. Noortekeskuse rajamine 2003–2005 T 3.7.1. Ruumide leidmine, remont, sisustamine 2003–2005 500 000 60 000 Sotsiaal- osakonna juhataja Vallaeelarve, fondid T 3.7.2. Noorsootöötaja töölevõtmine 2004 100 000 Sotsiaal- osakonna juhataja Vallaeelarve Ü 3.8. Traditsiooniliste kultuuriürituste korraldamine 2003–2005 T 3.8.1. Kodukandipäeva korraldamine 2004 50 000 Kultuurijuht Vallaeelarve, sponsorid Ü 3.9. VVV SA tegevuse toetamine 2003–2005 420 000 140 000 Vallavanem Vallaeelarve E Elanike toimetulek ja turvalisus Ü 4.1. Hoolekande arengukava koostamine 2003 T 4.1.1. Hoolekande arengukava koostamine 2003 10 000 10 000 Sotsiaal- osakonna juhataja Vallaeelarve Ü 4.2. Sotsiaalmaja ehitamine 2003–2004 T 4.2.1. Maa reserveerimine, detailplaneeringu koostamine ja munitsipaalomandisse taotlemine 2003 50 000 50 000 Maaosakonna juhataja Vallaeelarve T 4.2.2. Sotsiaalmaja projekti koostamine, võimalike rahastamisallikate väljaselgitamine 2004 80 000 Sotsiaal- osakonna juhataja Vallaeelarve Ü 4.3. Koduhooldussüsteemi kvaliteedi parendamine 2003 T 4.3.1. Auto ostmine 2003 140 000 140 000 Sotsiaal- osakonna juhataja Vallaeelarve T 4.3.2. Vabatahtlike koduhooldustöötajate koolitamine 2003 7000 7000 Sotsiaal- osakonna juhataja Vallaeelarve, Koduhooldus- selts Ü 4.4. Naabrivalve süsteemi juurutamine 2003 T 4.4.1. Naabrivalve põhimõtete tutvustamine ja rakendamine 2003 5000 5000 Vallasekretär Vallaeelarve E Mainekas vald Ü 5.1. Valla mainekujunduse korraldamine 2003–2005 T 5.1.1. Vallasümboolika kasutamise põhimõtete väljatöötamine toodetel 2003–2005 – Vallasekretär Vallaeelarve T 5.1.2. Valla ettevõtluspäeva korraldamine 2003 3000 3000 Vallavanem Vallaeelarve, Tartu ärinõuandla, Ettevõtjad T 5.1.3. Elamuehitusvõimaluste tutvustamine vallas (kodulehekülje baasil) 2003 – Maaosakonna juhataja Vallaeelarve T 5.1.4. Valla kodulehekülje kvaliteedi parandamine (andmete aktualiseerimine, avalike dokumentide kättesadavuse tagamine, infovahendamine) 2003 5000 5000 Vallavanem Vallaeelarve, sponsorid T 5.1.5. Valda tutvustava esindustrükise ettevalmistus ja trükkimine 2003–2004 80 000 40 000 Koduloo- muuseumi juhataja Vallaeelarve NÕO VALLA ARENGUKAVA RUUMILISE ARENGU VÕTMEELEMENDID 2003–2005 6. TEGEVUSKAVA REALISEERIMISE HINDAMISNÄITAJAD Valla omavalitsuse tegevuskava elluviimiseks koostati näitajate süsteem, mille valikul lähtuti põhimõttest, et iga strateegilise valdkonna tarvis oleks vähemalt kaks näitajat. Valla arengukava iga-aastase uuendamise käigus on tegevuskava realiseerimise käiku analüüsides otstarbekas ka näitajate arvu ja olemust täpsustada. Seejuures on oluline tagada näitajate järjepidevus, et tekiks võimalus mõõta arengusuundi ja anda saavutustele hinnang. Valdkond/näitaja Näitaja väärtus 2001 Näitaja väärtus 2005 Sihipärane ja osalusdemokraatial põhinev valla areng 1. Elluviidud omaalgatuslike projektide arv Arvepidamine puudub 10 2. Projektide kaudu lisandunud raha osakaal vallaeelarves (% vallaeelarvest) 7,8 10 Kaasaegne infrastruktuur ja tasakaalustatud elukeskkond 3. Ühisveevärgiga hõlmatud elanike arv (% elanike üldarvust) 46,2 64% 4. Ühiskanalisatsiooniga hõlmatud elanike arv (% elanike üldarvust) 40,0 64% 5. Prügiveolepingute arv (või toimub korraline prügi äravedu) (% elanikest ja % äriettevõtetest) 45% 57% 80% 100% Elanike kõrge teadlikkus, aktiivne eluhoiak ja sisukas vaba aja veetmine 6. Huvihariduses osalevate laste arv (% lastest) 30% 55% 7. Külaseltside arv 0 5 Elanike toimetulek ja turvalisus 8. Tööhõive määr (töötajate suhe tööealisse rahvastikku) 61% 63% 9. Kriminaalkuritegude arv (1000 elaniku kohta) 25 23 Mainekas ja ettevõtlik vald 10. Valla alaliste elanike arvu muutus (% valla elanikkonnast) –0,3% +0,5% 11. Ettevõtete arv 1000 elaniku kohta 37 40 7. TEGEVUSKAVA ELLUVIIMINE Arengukava rakendamiseks jaotati tegevused kolme rühma tulenevalt rahaallikatest: a) rahastamine ainult vallaeelarvest; b) rahastamine vallaeelarvest, kuid enne tehakse taotlus kaasfinantseerimise saamiseks, ja c) rahastamine vallaeelarvest vaid juhul, kui saadakse kaasfinantseerimine. Sisuliselt peegeldab esitatud jaotus ka eelarveprioriteete. Selle kohaselt on käesoleva arengukava realiseerimiseks vallal vaja sihtotstarbeliselt eraldada 1,042 miljoni krooni. Kaasfinantseeringute kaudu oleks vaja finantseerida projekte 4,962 miljoni krooni ulatuses. Võttes aluseks, et kaasfinantseerimise vallapoolne osalus peaks olema vähemalt 20%, on vajaminev vallaeelarveline summa vähemalt 992,4 tuhat krooni kahe aasta peale. 7.1. Vajalik realiseerida valleelarvest Jrk nr TEGEVUS Maksumus 1. Detailplaneeringute koostamine (Luke park ja Nõo Põhikool) 120 000 2. Munitsipaalomandisse taotletava riigimaa detailplaneeringute koostamine 5000 3. Kohalike algatusprojektide projektikonkursi korraldamine 50 000 4. Arengukogu tegevuspõhimõtete konkretiseerimine, töökava koostamine ja realiseerimine 20 000 5. Konkursi korraldamine vee-ettevõtja selgitamiseks 5000 6. Kõigi jäätmetekitajate haaramine jäätmekäitlussüsteemi 10 000 7. Valla teederegistri koostamine ja teedeehituse investeeringuvajaduste selgitamine 30 000 8. Pihlaka tänava väljaehitus 20 000 9. Kruusateede remonttööd 100 000 10. Valla teabetahvli paigutamine Nõo alevikus 25 000 11. Haridusasutuste arengu analüüs ja arengukavade koostamine 30 000 12. Nõo lasteaias uue rühma avamine 250 000 13. Nõo lastaia siseteede remont 20 000 14. Lasteaedade tuletõrjesignalisatsiooni väljaehitus 140 000 15. Spordielu toetamise põhimõtete ja spordirajatiste rahastamispõhimõtete väljatöötamine 7000 16. Tõravere Stellaariumi meediaprojekti toetamine 10 000 17. Noortekeskuse ruumide leidmine, remont, sisustamine 60 000 18. VVV SA tegevuse toetamine 140 000 19. Hoolekande arengukava koostamine 10 000 20. Sotsiaalmajale maa-ala detailplaneeringu koostamine ja munitsipaalomandisse taotlemine 50 000 21. Avahooldustöötajale auto ostmine 140 000 22. Naabrivalve põhimõtete tutvustamine 5000 23. Valla ettevõtluspäeva korraldamine 3000 24. Valla kodulehekülje kvaliteedi parandamine 5000 25. Valda tutvustava esindustrükise ettevalmistus ja trükkimine 40 000 KOKKU 1 295 000 7.2. Taotletakse lisaraha, kuid realiseeritakse vajadusel vallaeelarvest Jrk nr TEGEVUS Maksumus 1. Külaliidrite koolitamine, külaseltside moodustamine (min. 2 MTÜ-d) 15 000 2. Viinamärdi prügila sulgemine 250 000 3. Nõo Veskijärve paisu projekteerimine 50 000 4. Kevadiste koristuspäevade korraldamine 15 000 5. Ajalooraamatu IV osa koostamine 60 000 6. Laste puhke- ja töölaagrite korraldamine 20 000 7. Vabatahtlike koduhooldustöötajate koolitamine 7000 KOKKU 417 000 7.3. Taotletakse lisaraha, realiseeritakse lisaraha saamisel Jrk nr TEGEVUS Maksumus 1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimiseks ISPA taotluse ettevalmistus 10 000 2. Puurkaevude sanitaarkaitsealade täpsustamine ja tamponeerimine 40 000 3. Laguja prügimäe õlijärve likvideerimise II etapp 1 900 000 4. Luke mõisakompleksi tiikide renoveerimise jätkamine 1 000 000 5. Luke mõisakompleksi kärnerimaja renoveerimise jätkamine 500 000 6. Luke ja Nõgiaru raamatukogu baasil avalike külakeskuste ja infopunktide ehitamine 800 000 7. Laguja koolimaja baasil avaliku külakeskuse ja infopunkti ehitamine 250 000 KOKKU 4 500 000 8. Arengukava kooskõla teiste arenguliste dokumentidega 8.1. Arengukava ja teised Nõo valla arengut suunavad dokumendid Valla arengukava elluviimisel tuleb tegevuste läbiviimisel pidada silmas järgmisi arengulisi dokumente: – Nõo valla üldplaneering (1998); – Nõo valla jäätmehoolduseeskiri (1999); – Nõo valla jäätmekava (1999); – Elva-Vitipalu maastikukaitseala kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus (1999); – Nõo valla avaliku korra eeskiri (2000); – Nõo valla koerte ja kasside pidamise eeskiri (2000); – Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava (2001); – Joogivee kvaliteedi parandamise ja reovee puhastamise arengukava Nõo valla hajaasustuses (2001); – Nõo valla energiakasutuse arengukava (2001); – Tuuleveski detailplaneering (2001). 8.2. Arengukava ja Tartumaa üldplaneering Nõo valla arengukava elluviimine toetab maakonnaplaneeringus püstitatud eesmärkide saavutamist ja kavandatud tegevused arvestavad Tartumaa üldisi arenguprioriteete. Kvaliteetse elukeskkonna, hariduse ja teadussaavutuste väärtustamine tootmistegevuses, uute heakorrastatud individuaalelamualade ning turismi- ja puhkepiirkondade rajamise prioritiseerimine valla arengus suurendavad Nõo valla osalemist Tartu linnaregiooni tööjaotuses. Avatuse suurendamise ja tegevuste rahvusvahelistumise seisukohalt toetab vald Tartu linnaregiooni kohaliku ühistranspordi, oskamise ja kultuuriteeninduse arengut, Tartu–Tallinn maantee rekonstrueerimist, Tartu–Valga reisiliikluse säilimist ning Tartust lähtuva rahvusvahelise lennuliikluse avamist. Tehnilise infrastruktuuri (elekterside, telekommunikatsioonid jms) parendamise kõrval peetakse möödapääsmatuks maakonnas uute ja mitmekesiste töövõimaluste loomist alates primaarsektorist kuni kõrgtehnoloogial baseeruva tootearenduseni. KIRJANDUS 1. Eesti linnade mõjualad ja pendelränne. Tartu, 2001. 2. Eesti linnaregioonide arengupotentsiaali analüüs. Tallinn, 2002. 3. Nõo valla arengukava. Nõo, 1997. LISAD Lisa 1. Elanike arvu dünaamika aastatel 1997–2002 Nõo vallas Asula nimi 01.01.97 01.01.98 01.01.99 01.01.00 01.01.01 01.01.02 Majap. arv 1709 1720 1722 1723 1724 1734 Nõo alevik 1503 1516 1531 1567 1525 1527 Tõravere alevik 322 327 328 322 325 320 Aiamaa küla 80 83 85 75 81 81 Altmäe küla 29 28 28 28 28 31 Enno küla 15 14 14 13 15 15 Etsaste küla 58 59 62 59 61 59 Illi küla 93 102 107 108 97 101 Järiste küla 55 52 51 51 52 51 Keeri küla 35 39 35 39 42 41 Ketneri küla 12 12 15 18 18 17 Kolga küla 42 49 50 49 51 52 Kääni küla 25 26 26 26 29 29 Laguja küla 38 34 37 43 43 41 Luke küla 357 348 334 345 344 332 Meeri küla 290 305 297 285 278 283 Nõgiaru küla 289 292 286 274 279 272 Sassi küla 45 45 45 45 45 44 Tamsa küla 84 80 82 80 81 79 Unipiha küla 57 57 55 67 60 57 Uuta küla 70 71 75 73 72 75 Vissi küla 94 94 94 86 106 109 Voika küla 123 135 130 141 149 150 Elukohata 5 Kokku 3716 3768 3767 3794 3781 3771 Lisa 2. Rahvastiku muutuskomponentide dünaamika Nõo vallas Aasta el. arv sünnid surmad saldo saabunud lahkunud saldo kogu- muutus 31.12.98 3767 39 47 –8 133 126 7 31.12.99 3794 34 52 –18 179 134 45 27 31.12.00 3781 42 44 –2 128 139 –11 –13 31.12.01 3771 35 55 –20 152 142 10 –10 Lisa 3. Elanike soolis-vanuseline koosseis Nõo vallas Vanusegrupp Mehed Naised Kokku 0 kuni 4 110 79 189 5 kuni 9 139 124 263 10 kuni 14 182 167 349 15 kuni 19 136 141 277 20 kuni 24 136 117 253 25 kuni 29 133 138 271 30 kuni 34 122 140 262 35 kuni 39 146 131 277 40 kuni 44 134 123 257 45 kuni 49 110 126 236 50 kuni 54 103 94 197 55 kuni 59 104 95 199 60 kuni 64 82 117 199 65 kuni 69 67 100 167 70 kuni 74 63 92 155 75 kuni 79 27 77 104 80 kuni 84 15 51 66 85 kuni 89 4 30 34 90 kuni 94 2 12 14 95 kuni 99 1 1 100 ja enam 1 1 Kokku 1815 1956 3771 Lisa 4. Elanike tööalane liikumine Nõo vallas 1997 1998 1999 2000 2001 Töötajaid 1346 1340 1354 1339 1342 Väljaspool 635 663 689 705 727 sh linnas 563 574 609 643 660 Lisa 5. Töötute arvu dünaamika Nõo vallas 1997 1998 1999 2000 2001 Mittetöötavaid kokku 312 343 344 378 468 Ametlikult töötuid (tööbüroos registreerituid) 82 76 137 139 154 Lisa 6. Toimetulekutoetuse taotlejate arvu dünaamika ja väljamaksed 1997 1998 1999 2000 2001 Taotlejaid 81 84 106 80 69 Toimetulekutoetuse summa (krooni) 224 325 250 708 241 798 143 807 212 211 Lisa 7. Nõo valla puhastite heitvee jääkreostus tonni/aastas (t/a) Etsaste Luke Nõo Nõgiaru tn filterpeenar Nõo elamud Nõo Piim Tõravere KOKKU Heljum (HA) 0,1178 0,163 0,0199 1,547 1,302 0,18 3,3297 BHT7 0,0109 0,165 0,0171 4,159 6,322 0,17 10,844 Nüld 0,0223 0,084 0,0667 2,026 1,011 0,32 3,53 Püld 0,012 0,033 0,0088 0,644 0,416 0,10 1,2138 Lisa 8. Nõo valla puhastite heitvee jääkreostus – üle lubatu kogused tonni/aastas (t/a) Etsaste Luke Nõo Nõgiaru tn filterpeenar Nõo elamud Nõo Piim Tõravere KOKKU Heljum (HA) 0,047 0,52 0,199 0,766 BHT7 0,038 0,002 3,081 5,448 8,569 Lisa 9. Nõo valla puhastite heitvee jääkreostus tonni/aastas (t/a) kokku KOKKU Sellest üle lubatu kogused Heljum (HA) 3,3297 0, 766 BHT7 10,844 8,569 Nüld 3,53 Püld 1,2138 Lisa 10. Maakatastris registreeritud maavalduste arv aastate lõikes Lisa 11. Maakatastris registreeritud maavalduste üldpindala aastate lõikes (ha) Lisa 12 Investeeringud Nõo vallaeelarvest 1997–2002 RIP EELARVE KOKKU 1997 Nõo PK WC-d, hoone hüdroisolatsioon 175 000 35 879 210 879 Nõo Lasteaia saaliosa katus, torustikud 216 000 50 000 266 000 Voika 23 tualetid (4) 105 000 Liiva tn ja Meeri tn trassid, Luke ja Nõgiaru eskiisprojekt 315 000 Päevakeskuse remont 97 694 Etsaste depoo päästeteenistus 85 617 1998 Nõo PK saali ja koridori akende vahetus, saali lae remont 486 000 135 077 621 077 Nõo Spordihalli II korruse remont, akende vahetus 153 000 192 471 345 471 Arendustegevus – sh viidaprojekt, üldplaneering 900 300 Etsaste depoo päästeteenistus 34 273 Päevakeskuse remont 57 920 Lasteaedade remonditööd 87 171 Luke raamatukogu 26 000 1999 Nõo PK saali katus, tuletõrjesüsteem, soojasõlmed 543 000 302 045 845 045 Nõo Lasteaia põrandasoojustused, köök, soojasõlm 225 000 24 517 249 517 Keskkonnakaitse – Luke tiik, alevi reoveepuhasti uuringud 743 929 Etsaste depoo päästeteenistus 40 657 Vallavalitsuse sõiduauto 65 128 2000 Voika 23 – raamatukogu ja muuseumi ruumid 240 000 Keskkonnakaitse – puhasti projekt 132 869 Arendustegevus – energeetika ja veemajanduse arengukavad 211 000 Etsaste depoo päästeteenistus 60 139 Vallavalitsuse sõiduauto 49 753 2001 Nõo PK – söökla remont, nõudepesumasin 100 000 Nõo Lasteaed – rühmaruumi remont 145 485 Voika 23 – fuajee, raamatukogu 345 553 Arendustegevus – energeetika ja veemajanduse arengukavad 83 526 Keskkonnakaitse – Kasavere jääkreostuse likvideerimine, Nõo puhasti ehitus 1 369 000 Nõo Raamatukogu – mööbli ost 198 000 Nõo Koduloomuuseum – mööbli ost 68 077 Vallavalitsuse sõiduauto 56 902