Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi valitsuse ja Kosovo Vabariigi valitsuse vaheline ebaseaduslikult riigis viibivate isikute tagasivõtmise leping ja rakendusprotokoll — RT II, 2013, 2

Vabariigi Valitsuse 06.09.2012 korraldus nr 396 lepingu ja protokolli eelnõu heakskiitmise ja volituste andmise kohta Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariigi valitsus ja Kosovo Vabariigi valitsus, edaspidi „lepinguosalised“, OLLES KINDLALT OTSUSTANUD tugevdada koostööd tõhusamaks võitlemiseks ebaseadusliku sisserändega, SOOVIDES käesoleva lepinguga ja vastastikkuse põhimõtte alusel kehtestada nende isikute kiire ja tõhusa tuvastamise ning ohutu ja nõuetekohase tagasitoimetamise korra, kes ei vasta või enam ei vasta Eesti või Kosovo territooriumile sisenemise või seal seaduslikult viibimise kohta kehtivatele tingimustele, ning vastastikuse koostöö vaimus soodustada kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute transiiti, KINNITADES nende soovi edendada selliste isikute vabatahtlikku lahkumist ja lihtsustada nende reintegratsiooni, oma siseriiklike õigusaktide piires, ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES: Artikkel 1 Mõisted Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid: (a) „Kosovo kodanik” on isik, kellel on Kosovo kodakondsus kooskõlas oma siseriiklike õigusaktidega; (b) „Eesti kodanik“ on isik, kellel on Eesti kodakondsus kooskõlas oma siseriiklike õigusaktidega; (c) „kolmanda riigi kodanik“ on isik, kellel on muu riigi kui Eesti või Kosovo kodakondsus; (d) „kodakondsuseta isik“ on isik, kellel ei ole ühegi riigi kodakondsust; (e) „elamisluba“ on mis tahes liiki luba, mille on välja andnud Eesti või Kosovo ja mis annab isikule õiguse elada selle riigi territooriumil. Siia ei kuulu ajutised load riigi territooriumil viibimiseks, mis on välja antud seoses varjupaiga- või elamisloa taotluse menetlemisega; (f) „viisa” on Eesti või Kosovo luba või otsus, mida on vaja selle riigi territooriumile sisenemiseks või selle läbimiseks. See ei hõlma lennujaama transiidiviisat; (g) „taotluse esitanud riik ja taotlust esitav riik” on riik, kes esitab käesoleva lepingu artikli 7 kohase tagasivõtutaotluse või artikli 14 kohase transiiditaotluse; (h) „taotluse saanud riik ja taotlust vastuvõttev riik” on riik, kellele esitatakse käesoleva lepingu artikli 7 kohane tagasivõtutaotlus või artikli 14 kohane transiiditaotlus; (i) „pädev asutus” on Eesti või Kosovo ametiasutus, kelle ülesanne on rakendada käesolevat lepingut kooskõlas selle artikli 19 lõike 1 punktiga a; (j) „transiit” on kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku läbisõit taotluse saanud riigi territooriumilt, reisides taotluse esitanud riigist sihtriiki. I JAGU KOSOVO TAGASIVÕTUKOHUSTUSED Artikkel 2 Oma riigi kodanike tagasivõtmine 1. Kosovo võtab Eesti taotluse alusel käesolevas lepingus sätestamata vorminõudeid esitamata oma territooriumile tagasi kõik isikud, kes ei vasta või enam ei vasta Eesti territooriumile sisenemise või seal viibimise kohta kehtivatele tingimustele juhul, kui on tõendatud või kui prima facie tõendite alusel võib kindlalt oletada, et nad on Kosovo kodanikud. 2. Kosovo võtab tagasi ka isikud, kes on Kosovo kodakondsusest ilma jäänud või sellest loobunud pärast Eesti territooriumile sisenemist, kui Eesti pädevad asutused ei ole sellistele isikutele lubanud vähemalt kodakondsust naturalisatsiooni korras. 3. Pärast seda, kui Kosovo on tagasivõtutaotluse kirjalikult heaks kiitnud, annab Kosovo pädev diplomaatiline või konsulaaresindus isiku tagasipöördumiseks vajaliku reisidokumendi. 4. Kui tagasivõetaval isikul on lisaks Kosovo kodakondsusele veel kolmanda riigi kodakondsus, arvestab Eesti isiku soovi, millisesse riiki isik soovib tagasi pöörduda. 5. Kolmandasse riiki tagasisaatmisega seotud võimalikud lisakulud kannab tagasivõetav isik. Artikkel 3 Kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmine 1. Kosovo võtab Eesti taotluse alusel käesolevas lepingus sätestamata vorminõudeid esitamata oma territooriumile tagasi kõik kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes ei vasta või enam ei vasta Eesti territooriumile sisenemise või viibimise kohta kehtivatele tingimustele juhul, kui on tõendatud või kui prima facie tõendite alusel võib kindlalt oletada, et: (a) anendel isikutel on või riiki sisenemise ajal oli kehtiv Kosovo väljaantud viisa või elamisluba; või (b) need isikud sisenesid Eesti territooriumile otse ja ebaseaduslikult õhutranspordiga Kosovo territooriumilt; või (c) need isikud on artiklis 2 lõikes 1 nimetatud isikute alaealised vallalised lapsed, kes omavad muud kodakondsust. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tagasivõtukohustust ei kohaldata juhul, kui: (a) kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik läbib riiki transiitreisijana Kosovo rahvusvahelise lennujaama kaudu; või (b) Eesti on andnud kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule viisa või elamisloa enne või pärast isiku sisenemist riigi territooriumile, välja arvatud juhul, kui – sellel isikul on Kosovo välja antud viisa või elamisluba, millel on pikem kehtivusaeg; või – Eesti välja antud viisa või elamisluba on saadud võltsitud või valedokumenti kasutades või valeandmeid esitades; või – see isik ei täida mõnda viisa saamiseks vajalikku tingimust. 3. Kosovo võtab samuti Eesti taotlusel tagasi endise Jugoslaavia Liitvabariigi endised kodanikud, kellel ei ole muud kodakondsust ja kelle sünnikoht ja alaline elukoht oli 1. jaanuari 1998.a seisuga Kosovo territooriumil, eeldusel et Kosovo ametiasutused kinnitavad tagasivõtmistaotluse esitamisel viimast tingimust. 4. Pärast seda, kui Kosovo on tagasivõtmistaotluse heaks kiitnud, annab Eesti (kui vajalik) asjaomasele isikule välja tagasipöördumiseks vajaliku dokumendi (erakorralise reisidokumendi/ETD). II JAGU EESTI TAGASIVÕTMISKOHUSTUSED Artikkel 4 Oma kodanike tagasivõtmine 1. Eesti võtab Kosovo taotluse alusel käesolevas lepingus sätestamata vorminõudeid esitamata oma territooriumile tagasi kõik isikud, kes ei vasta või enam ei vasta Kosovo territooriumile sisenemise või seal viibimise kohta kehtivatele tingimustele juhul, kui on tõendatud või kui prima facie tõendite alusel võib kindlalt oletada, et nad on Eesti kodanikud. 2. Eesti võtab tagasi ka isikud, kes on Eesti kodakondsusest ilma jäänud või sellest loobunud pärast Kosovo territooriumile sisenemist, kui Kosovo pädevad asutused ei ole sellistele isikutele lubanud vähemalt kodakondsust naturalisatsiooni korras. 3. Pärast seda, kui Eesti on tagasivõtutaotluse heaks kiitnud, annab Eesti pädev diplomaatiline või konsulaaresindus välja tagasivõetava isiku tagasipöördumiseks vajaliku reisidokumendi. 4. Kui tagasivõetaval isikul on lisaks Eesti kodakondsusele veel kolmanda riigi kodakondsus, arvestab Kosovo isiku soovi, millisesse riiki isik soovib tagasi pöörduda. Kolmandasse riiki tagasisaatmisega seotud võimalikud lisakulud kannab tagasivõetav isik. Artikkel 5 Kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmine 1. Eesti võtab Kosovo taotluse alusel käesolevas lepingus sätestamata vorminõudeid esitamata oma territooriumile tagasi kõik kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes ei vasta või enam ei vasta Kosovo territooriumile sisenemise või viibimise kohta kehtivatele tingimustele juhul, kui on tõendatud või kui prima facie tõendite alusel võib kindlalt oletada, et: (a) nendel isikutel on või riiki sisenemise ajal oli kehtiv Eesti väljaantud viisa või elamisluba; või (b) need isikud sisenesid Kosovo territooriumile otse ja ebaseaduslikult õhutranspordiga Eesti territooriumilt; või (c) need isikud on artiklis 4 lõikes 1 nimetatud isikute alaealised vallalised lapsed, kes omavad muud kodakondsust. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tagasivõtukohustust ei kohaldata juhul, kui: (a) kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik läbib riiki transiitreisijana Eesti rahvusvahelise lennujaama kaudu; või (b) Kosovo on andnud kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule viisa või elamisloa enne või pärast isiku sisenemist riigi territooriumile, välja arvatud juhul, kui – sellel isikul on Eesti välja antud viisa või elamisluba, millel on pikem kehtivusaeg; või – Kosovo välja antud viisa või elamisluba on saadud võltsitud või valedokumenti kasutades või valeandmeid esitades; või – see isik ei täida mõnda viisa saamiseks vajalikku tingimust. 3. Pärast seda, kui Eesti on tagasivõtmistaotluse heaks kiitnud, annab Kosovo asjaomasele isikule välja tagasipöördumiseks vajaliku reisidokumendi. III JAGU TAGASIVÕTUMENETLUS Artikkel 6 Põhimõtted 1. Kui käesoleva artikli lõikest 2 ei tulene teisiti, tuleb mõne artiklites 2–5 esitatud kohustuse alusel tagasi võetava isiku üleandmiseks esitada taotlust vastuvõtva riigi pädevale asutusele tagasivõtutaotlus. 2. Kui isikul on piiriületust lubav kehtiv reisidokument, võib isiku üle anda ilma tagasivõtutaotluseta. Artikkel 7 Tagasivõtutaotlus 1. Tagasivõtutaotluses esitatakse järgmine teave: (a) võimaluste piires tagasivõetava isiku isikuandmed (nt tema nimed, perekonnanimed, isanimi, sünniaeg ja -koht ning viimane elukoht); (b) tagasivõtmise tingimuste või prima facie tõendamise vahendite kirjeldus; (c) tagasivõetava isiku foto; (d) võimaluste piires isiku biomeetrilised andmed nagu sõrmejäljed, silma võrkkest ja -iirised, häälenäidis, näokujutis ja käe mõõdud. 2. Tagasivõtutaotluse tavavorm on lisatud rakendusprotokollile 6. lisana. Artikkel 8 Kodakondsuse tõendamine Kodakondsust saab vastavalt artikli 2 lõikele 1 ja artikli 4 lõikele 1 tõendada eelkõige rakendusprotokolli 1. lisas loetletud mis tahes kehtiva dokumendiga. Selliste dokumentide esitamisel tunnustavad Eesti ja Kosovo vastastikku isiku kodakondsust, ilma et edasine uurimine oleks nõutav. Kodakondsust ei saa tõendada valedokumentidega. Artikli 2 lõikele 1 ja artikli 4 lõikele 1 vastavat kodakondsust saab prima facie tõendada eelkõige rakendusprotokolli 2. lisas loetletud mis tahes dokumendiga ka juhul, kui dokumendi kehtivusaeg on lõppenud. Selliste dokumentide esitamisel peavad Eesti ja Kosovo kodakondsust tuvastatuks, kui nad ei suuda tõendada vastupidist. Kodakondsust ei saa prima facie tõendada valedokumentidega. Kui ei ole võimalik esitada ühtegi rakendusprotokolli 1. ja 2. lisas loetletud dokumenti, korraldavad taotluse saanud riigi pädevad diplomaatilised ja konsulaaresindused taotluse esitanud riigi pädevate asutuste taotluse korral põhjendamatult viivitamata ja hiljemalt viie (5) tööpäeva jooksul taotluse saamisest tagasivõetava isiku küsitlemise, et teha kindlaks tema kodakondsus. Vajadusel võib määrata eksperdid, kes hangivad informatsiooni tagasivõetava isiku kodakondsuse kohta. Artikkel 9 Tõendid kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute kohta 1. Käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 1 sätestatud kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtutingimuste olemasolu saab tõendada eelkõige rakendusprotokolli 3. lisas loetletud mis tahes dokumendiga; seda ei saa tõendada valedokumentidega. Mis tahes sellist tõendit tunnustavad lepinguosalised vastastikku, ilma et edasine uurimine oleks nõutav. 2. Käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 1 sätestatud kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtutingimuste olemasolu saab prima facie tõendada eelkõige rakendusprotokolli 4. lisas loetletud mis tahes dokumendiga; seda ei saa tõendada valedokumentidega. Selliste prima facie tõendite esitamisel peavad lepinguosalised tagasivõtutingimusi täidetuks, kui nad ei suuda tõendada vastupidist. 3. Käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 3 Julgoslaavia Liitvabariigi endiste kodanike tagasivõtmise tingimuste olemasolu saab tõendada rakendusprotokolli lisas 5a loetletud mis tahes tõendiga; seda ei saa tõendada valedokumentidega. 4. Käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 3 Jugoslaavia Liitvabariigi endiste kodanike tagasivõtmise tingimuste olemasolu saab prima facie tõendada rakendusprotokolli lisas 5b loetletud tõendiga; seda ei saa tõendada valedokumentidega. Selliste prima facie tõendite esitamisel loeb Kosovo tingimused täidetuks, kui nad ei suuda tõendada vastupidist. Artikkel 10 Tähtajad 1. Tagasivõtutaotlus tuleb taotlust vastuvõtva riigi pädevale asutusele esitada hiljemalt ühe (1) aasta jooksul pärast seda, kui taotlust esitava riigi pädev asutus on saanud teada, et kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik ei vasta või enam ei vasta riiki sisenemise või seal viibimise kohta kehtivatele nõuetele. Juriidiliste või praktiliste takistuste korral taotluse õigeaegsele esitamisele pikendatakse tähtaega taotlust esitava riigi taotlusel, kuid ainult ajani, mil takistusi enam ei ole. 2. Tagasivõtutaotlusele vastatakse kirjalikult kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul. Nimetatud tähtaega hakatakse arvestama tagasivõtutaotluse kättesaamise kuupäevast. Tagasivõtmistest keeldumise põhjused esitatakse kirjalikult. 3. Kui taotlusele ei saa kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul vastata õiguslike või praktiliste takistuste tõttu, võib ettenähtud ajavahemikku põhjendatud taotluse esitamisel pikendada maksimaalselt kümne (10) kalendripäeva võrra. 4. Pärast nõusoleku andmist või vajadusel pärast käesoleva artikli lõikes 2 või 3 sätestatud tähtaegade möödumist antakse kõnealune isik üle kuue (6) kuu jooksul. Taotluse esitanud riigi palvel võib eespool nimetatud tähtaega pikendada aja võrra, mis kulub üleandmise õiguslike või praktiliste takistuste kõrvaldamiseks. Artikkel 11 Üleandmise kord ja transpordiliigid 1. Enne isiku tagasisaatmist lepivad lepinguosaliste pädevad asutused eelnevalt kirjalikult kokku üleandmise kuupäevas, piiriületuspunktis, võimalikus saatemeeskonna kasutamises ja üleandmise muudes üksikasjades. Taotluse saanud riik teavitab 5 tööpäeva jooksul pärast taotluse kättesaamist, kas nõustub isiku üleandmisega või mitte. 2. Üleandmise tavavorm on lisatud rakendusprotokolli 7. lisana. 3. Võimaluste piires ja vajadusel sisaldab käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kirjalik menetlus järgmist teavet: (a) teade selle kohta, et üleantav isik võib vajada abi või hooldust, tingimusel et see on asjaomase isiku huvides; (b) mis tahes muu kaitse- või turvameetme kohta, kui see on vajalik isiku tagasipöördumise korraldamisel, või teave isiku tervise kohta, kui see on asjaomase isiku huvides. 4. Üleandmiseks võib kasutada õhu- või maismaatransporti. Tagasisaatmisel õhutranspordiga ei pea kasutama lepinguosaliste riiklike lennuettevõtjate teenuseid ja see võib toimuda regulaar- või tšarterlennuga. Artikkel 12 Eksikombel tagasivõtmine 1. Taotluse esitanud riik võtab taotluse saanud riiki tagasivõetud isiku tagasi, kui kuue (6) kuu jooksul pärast isiku üleandmist selgub, et üleantud isiku puhul ei ole täidetud käesoleva lepingu artiklites 2–5 sätestatud tingimused. 2. Sellisel juhul kohaldatakse käesoleva lepingu menetlussätteid mutatis mutandis ning edastatakse kogu olemasolev teave tagasivõetava isiku isikusamasuse ja kodakondsuse kohta. IV JAGU TRANSIIT Artikkel 13 Põhimõtted 1. Kui on tagatud kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute edasisõit läbi muude transiitriikide ja kui sihtriik nad tagasi võtab, lubab Kosovo nende transiiti, kui Eesti seda taotleb, ning Eesti lubab nende transiiti, kui Kosovo seda taotleb. 2. Lepinguosalised võivad transiidist keelduda järgmistel juhtudel: (a) kui kolmanda riigi kodanikku või kodakondsuseta isikut ohustab sihtriigis või muus transiitriigis piinamine või ebainimlik või alandav kohtlemine või karistus või surmanuhtlus või tagakiusamine rassi, usu, rahvuse, teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumise või poliitiliste vaadete tõttu; või (b) kui kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule kavatsetakse määrata taotluse saanud riigis või muus transiitriigis kriminaalkaristus; või (c) rahvatervise, riigi julgeoleku ja avaliku korra või taotluse saanud riigi muude riiklike huvidega seotud põhjustel. 3. Lepinguosalised võivad väljaantud loa tühistada, kui hiljem ilmnevad või selguvad käesoleva artikli lõikes 2 osutatud transiiti takistavad asjaolud või kui edasisõit võimalikes transiitriikides või tagasivõtmine sihtriigis ei ole enam tagatud. Sel juhul võtab taotluse esitanud riik vajaduse korral kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku viivitamata tagasi. Artikkel 14 Transiidimenetlus 1. Taotluse saanud riigi pädevale asutusele tuleb esitada kirjalik transiiditaotlus, mis sisaldab järgmist teavet: (a) transiidi liik (õhu- või maismaatransport), võimalikud muud transiidiriigid ja kavandatud sihtriik; (b) võimaluste piires andmed asjaomase isiku kohta (nt eesnimi, perekonnanimi, sünninimi, muud kasutatud nimed, nimed, mille all isikut tuntakse või tema varjunimed, sünniaeg, sugu ja - võimaluse korral - sünnikoht, kodakondsus, emakeel, reisidokumendi liik ja number); (c) kavandatav piiriületuspunkt, üleandmisaeg ja saatemeeskonna kasutamine; (d) avaldus selle kohta, et taotluse esitanud riigi arvates on artikli 13 lõikes 1 sätestatud tingimused täidetud ning keeldumiseks artikli 13 lõike 2 alusel ei ole põhjust. Transiiditaotluse ühtne vorm on esitatud rakendusprotokolli 7. lisas. 2. Taotluse saanud riik teavitab taotluse esitanud riiki kolme (3) kalendripäeva jooksul kirjalikult riiki lubamisest, kinnitades piiriületuspunkti ja kavandatud riiki lubamise aja või teavitab teda riiki lubamisest keeldumisest ja sellise keeldumise põhjustest. 3. Kui transiidiks kasutatakse õhutransporti, vabastatakse tagasivõetav isik ja võimalik saatemeeskond taotluse saanud riigi rahvusvaheliste kohustuse piires lennujaama transiidiviisa nõudest. 4. Taotluse saanud riigi pädevad asutused aitavad vastastikku konsulteerides transiidile kaasa, eelkõige teostades kõnealuste isikute üle järelevalvet ja luues selleks sobilikud tingimused. V JAGU KULUD Artikkel 15 Transpordi- ja transiidikulud Ilma et see piiraks pädevate ametiasutuste õigust nõuda tagasivõetavalt isikult või kolmandatelt isikutelt tagasi tagasivõtmisega seotud kulud, kannab taotluse esitanud riik käesoleva lepingu kohased tagasisaatmisega seotud transpordi ja reisidokumendi, eksikombel tagasisaatmise ja transiidivedude kulud lõpliku sihtriigi piirini. VI JAGU ISIKUANDMETE KAITSE JA SÕLTUMATUSE KLAUSEL Artikkel 16 Isikuandmete kaitse Isikuandmeid edastatakse üksnes siis, kui see on vajalik selleks, et lepinguosaliste pädevad asutused saaksid käesolevat lepingut rakendada. Isikuandmete töötlemisel ja kasutamisel kohaldatakse igal konkreetsel juhul lepinguosaliste riigisiseseid õigusakte. Lisaks kohaldatakse järgmisi põhimõtteid: (a) isikuandmeid töödeldakse õiglaselt ja seaduslikult; (b) isikuandmeid kogutakse ainult käesoleva lepingu konkreetsete sätete õiguspäraseks rakendamiseks ning edastav asutus ja vastuvõttev asutus ei tohi neid täiendavalt töödelda muidu kui ainult nimetatud eesmärgil; (c) isikuandmed on piisavad, asjakohased ega ületa selle otstarbe piire, mille tarvis neid kogutakse ja/või hiljem töödeldakse. Edastada võib ainult järgmisi isikuandmeid: – üleantava isiku andmed (nt eesnimed, perekonnanimed, võimalikud varasemad nimed, muud kasutatud nimed või nimed, mille all isikut tuntakse või tema varjunimed, sugu, perekonnaseis, sünnikuupäev ja -koht, praegune ja mis tahes varasem kodakondsus), – pass, isikutunnistus või autojuhiluba (number, kehtivusaeg, väljaandmise kuupäev, väljaandev asutus, väljaandmise koht), – peatuskohad ja marsruudid, – muu teave, mis on vajalik üleantava isiku isikusamasuse tuvastamiseks või tagasivõtunõuete kindlakstegemiseks käesoleva lepingu kohaselt; (d) isikuandmed peavad olema täpsed ja vajaduse korral ajakohastatud; (e) isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik seoses andmete kogumise või hilisema töötlemise eesmärgiga; (f) nii edastav asutus kui ka vastuvõttev asutus astub kõik mõeldavad sammud selleks, et tagada isikuandmete parandamine, kustutamine või blokeerimine, kui töötlemine ei vasta käesolevale artiklile, eriti kui andmed ei ole piisavad, asjakohased, õiged või neid on töötlemiseks liiga palju. See hõlmab ka teise lepinguosalise teavitamist igasugusest parandamisest, kustutamisest või blokeerimisest; (g) nõude esitamisel teavitab vastuvõttev asutus edastavat asutust edastatud andmete kasutamisest ja sellise tegevuse tulemustest; (h) isikuandmeid võib edastada ainult pädevatele asutustele. Muudele organitele ei või andmeid edastava ametiasutuse eelneva nõusolekuta andmeid edastada; (i) edastavad ja vastuvõtvad asutused on kohustatud tegema kirjalikke ülestähendusi isikuandmete edastamise ja vastuvõtmise kohta. Artikkel 17 Sõltumatuse klausel Käesoleva lepinguga ei piirata iga lepinguosalise õigusi, kohustusi ega vastutust, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest ning eelkõige: – 28. juuli 1951. aasta pagulasseisundi konventsioonist, mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokolliga; – varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramist käsitlevatest rahvusvahelistest konventsioonidest; – 4. novembri 1950. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonist; – 10. detsembri 1984. aasta piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise või karistamise vastasest ÜRO konventsioonist; – väljaandmist ja transiiti käsitlevatest rahvusvahelistest konventsioonidest; – välisriikide kodanike tagasivõtmist käsitlevatest rahvusvahelistest konventsioonidest ja lepingutest. VII JAGU RAKENDAMINE Artikkel 18 Koostöö ja ekspertide kohtumised 1. Lepinguosaliste pädevad asutused annavad teineteisele vastastikust abi käesoleva lepingu kohaldamisel ja tõlgendamisel. 2. Kumbki lepinguosaline võib taotleda mõlema lepinguosalise ekspertide kohtumise kokkukutsumist, et selgitada käesoleva lepingu rakendamisega seotud küsimusi. 3. Lepinguosalised lahendavad käesoleva lepingu rakendamisega seotud erimeelsusi diplomaatiliste kanalite kaudu. Artikkel 19 Rakendusprotokoll 1. Lepinguosalised koostavad rakendusprotokolli, milles muu hulgas esitatakse eeskirjad: (a) pädevate ametiasutuste ja piiriületuspunktide määramise kohta; (b) saatemeeskonnaga naasmiste, sealhulgas kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute saatemeeskonnaga toimuva transiidi tingimuste kohta; (c) kodakondsust tõendavate ja kolmanda riigi kodanike ning kodakondsuseta isikute tagasivõtmise tingimuste kohta. 2. Rakendusprotokoll sisaldab tagasivõtutaotluse ja üleandmise/transiiditaotluse ühtset vormi. 3. Rakendusprotokoll on käesoleva lepingu lahutamatu osa. VIII JAGU LÕPPSÄTTED Artikkel 20 Jõustumine, kestus, muutmine, peatamine ja lõpetamine 1. Lepinguosalised teatavad teineteisele diplomaatiliste kanalite kaudu käesoleva lepingu jõustumiseks vajaliku riigisisese menetluse lõpetamisest. 2. Käesolev leping jõustub teise kuu esimesel päeval pärast kuupäeva, mil käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud menetluse puhul viimane teade on kätte saadud. 3. Kumbki lepinguosaline võib teha ettepanekuid käesoleva lepingu muutmiseks. Need muudatused jõustuvad käesoleva lepingu artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt. 4. Riigi julgeoleku, avaliku korra või rahva tervise huvides võib kumbki lepinguosaline käesoleva lepingu täitmise täielikult või osaliselt peatada, teatades sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele. Lepingu täitmine peatub teisel päeval pärast kõnealuse teate esitamist. 5. Kumbki lepinguosaline võib igal ajal käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuus (6) kuud pärast kõnealuse teate esitamist. 6. Koheselt pärast lepingu jõustumist registreerib Eesti Vabariik käesoleva lepingu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadis vastavalt ÜRO põhikirja artiklile 102. Teist lepinguosalist teavitatakse Ühinenud Rahvast Organisatsiooni registreerimisnumbrist, kui see number on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadi poolt kinnitatud. Koostatud Tallinnas 17.05.2013 kahes eksemplaris eesti keeles, Kosovo ametlikes keeltes (albaania ja serbia) ning inglise keeles, kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgenduserinevuste korral lähtutakse ingliskeelsest tekstist. Urmas Paet Eesti Vabariigi valitsuse nimel Enver Hoxhaj Kosovo Vabariigi valitsuse nimel Eesti Vabariigi valitsuse ja Kosovo Vabariigi valitsuse vaheline ebaseaduslikult riigis viibivate isikute tagasivõtmise lepingu RAKENDUSPROTOKOLL Eesti Vabariigi valitsus ning Kosovo Vabariigi valitsus, edaspidi „lepinguosalised“, tuginedes Eesti Vabariigi valitsuse ja Kosovo Vabariigi valitsuse vahelise ebaseaduslikult riigis viibivate isikute tagasivõtmise lepingu (edaspidi „leping“) artiklile 19, on kokku leppinud järgmises: Artikkel 1 Pädevad asutused Käesoleva lepingu rakendamiseks pädevad asutused on: Eestis: Tagasivõtumenetlused Politsei- ja Piirivalveamet Endla 13 15179 Tallinn Üleandmis-/transiidimenetlused Politsei- ja Piirivalveamet Välispiiride koordinatsioonikeskus (NCC) Pärnu mnt 139/1 15183 Tallinn Kosovos: Tagasivõtumenetlused Siseministeerium (MoIA) Kodakondsus-, asüüli- ja migratsiooniosakond „Luan Haradinaj“ tn Siseministeeriumi uusehitis – Objekti 10000 Prishtine – Kosove Transiidimenetlused Siseministeerium (MoIA) Kosovo politsei Välismaalaste ja migratsiooni direktoraat Rruga „Luan Haradinaj“ 1000 Prishtine – Kosove 2. Pädevate asutuste kontaktid vahetatakse pärast rakendusprotokolli allkirjastamist. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud pädevad asutused teavitavad teineteist otse hilisematest muudatustest pädevates asutustes või nende kontaktandmetes. Artikkel 2 Tagasivõtutaotlus 1. Taotluse esitanud riigi pädev asutus esitab tagasivõtutaotluse taotluse saanud riigi pädevale asutusele turvaliste kommunikatsioonikanalite kaudu (posti, e-posti või faksi teel). Taotluse saanud riigi pädev asutus teavitab taotluse esitanud riigi pädevat asutust tagasivõtutaotluse kättesaamisest viivituseta faksi teel. 2. Taotluse saanud riigi pädev asutus vastab taotluse esitanud riigi pädevale asutusele kirjalikult turvaliste kommunikatsioonikanalite kaudu (posti, e-posti või faksi teel). Artikkel 3 Muud dokumendid 1. Kui taotluse esitanud riik leiab, et tagasivõetava isiku kodakondsuse tõendamiseks on vajalikud muud käesoleva rakendusprotokollis 1.-5 lisades loetlemata dokumendid, siis võib ta need esitada taotluse saanud riigile koos tagasivõtutaotlusega. 2. Tagasivõtutaotluse menetlemisel on taotluse saanud riigil õigus otsustada, kas ta võtab käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud dokumente arvesse. Artikkel 4 Vestlus 1. Kooskõlas lepingu artikli 8 lõikega 3 kohaldub alljärgnev menetlus, kui tagasivõetava isiku kodakondsust ei ole võimalik tõendada ühegi rakendusprotokolli lisades 1 või 2 nimetatud dokumentidega: (a) Taotluse esitanud riigi pädevad asutused võivad taotleda vestluse läbiviimist taotluse saanud riigi diplomaatilises või konsulaaresinduses selleks, et selgitada välja isiku kodakondsus. Kui tagasivõetava isiku kodakondsus on tõendatud või kindlalt oletatud, väljastatakse reisidokument kahe tööpäeva jooksul. (b) Taotluse esitanud riigi pädevad asutused võivad taotluse saanud riigi ekspertidel paluda vestluse läbiviimist oma territooriumil. Taotluse esitanud riik kannab ekspertide reisi- ja viibimiskulud. Kui pärast ekspertidega vestlemist on tagasivõetava isiku kodakondsus pädevat asutuste poolt kinnitanud või kindlalt oletatud, väljastatakse reisidokument koheselt. Artikkel 5 Tagasivõtu- ja transiidimenetlus 1. Lepinguosalised määravad tagasivõtu- ja transiidimenetlusteks alljärgnevad piiriületuspunktid: Eestis: Tallinna – 1 piiripunkt (Tallinna lennujaam) Kosovos: Pristina Rahvusvaheline lennujaam (Adem Jashari) 2. Lepinguosalised teavitavad üksteist koheselt diplomaatiliste kanalite kaudu muutustest käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud piiriületuspunktide andmetes. Artikkel 6 Üleandmis-/transiiditaotlus 1. Taotluse esitanud riigi pädev asutus edastab üleandmis-/transiiditaotluse taotlust vastuvõtva riigi pädevale asutusele turvaliste kommunikatsioonikanalite kaudu (posti, e-posti, faksi teel). 2. Taotluse saanud riigi pädev asutus edastab vastuse üleandmis-/transiiditaotlusele otse taotluse esitanud riigi pädevale asutusele turvaliste kommunikatsioonikanalite kaudu (posti, e-posti, faksi teel). Artikkel 7 Tagasivõetava või transiidina riiki läbiva isiku saatmine 1. Käesolev artikkel puudutab igasuguseid saatemeeskondi (nt politsei-, meditsiini- või sotsiaalsaatjaid). 2. Tagasivõetava või transiidina riiki läbiva isiku saatmisel saatemeeskonnaga, edastab taotluse esitanud riik alljärgneva teabe: saatemeeskonna liikmete eesnimed, perekonnanimed, auastmed, ametinimetused, nende passide ja töötõendite liik, number ja väljastamise kuupäev, lähetuskäskkirja sisu. 3. Saatemeeskonna liikmed järgivad kõikidel juhtudel taotluse saanud riigi õigusakte. 4. Saatemeeskonna liikmed ei tohi kanda relvi või muid vahendeid, mille toomine taotluse saanud riigi territooriumile on piiratud. 5. Saatemeeskonna liikmed on lennukis tsiviilriietuses ning kannavad kaasas kehtivaid passe ja töötõendeid ning taotluse edastanud riigi pädeva asutuse lähetuskäskkirjasid. 6. Lepinguosaliste pädevad asutused lepivad igal üksikjuhul eelnevalt kokku saatemeeskonna liikmete arvus. 7. Lepinguosaliste pädevad asutused teevad üksteisega koostööd kõikides küsimustes, mis puudutavad saatemeeskonna viibimist taotluse saanud riigi territooriumil. Vajaduse korral annavad taotluse saanud riigi pädevad asutused saatemeeskonnale võimalikku abi. Artikkel 8 Kulud Lepingu artikli 15 kohaselt maksab taotluse saanud poolele tekitatud tagasivõtmise ja transiidiga seotud kulud taotluse esitanud pool kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul pärast kulusid tõendavate dokumentide esitamist. Artikkel 9 Keel Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, suhtlevad lepinguosaliste pädevad asutused lepingu rakendamisel suuliselt ja kirjalikult inglise keeles. Artikkel 10 Lisad Lisad 1 kuni 7 on käesoleva rakendusprotokolli lahutamatud osad. Artikkel 11 Jõustumine, kestus, muutmine, peatamine ja lõpetamine 1. Käesolev rakendusprotokoll jõustub lepinguga samal päeval. 2. Kumbki lepinguosaline võib teha ettepanekuid rakendusprotokolli muutmiseks. Lepinguosalised teatavad teineteisele diplomaatiliste kanalite kaudu muudatuste jõustumiseks vajalike riigisiseste menetluste lõpetamisest. Muudatused jõustuvad teise kuu esimesel päeval pärast kuupäeva, mil viimane teade on kätte saadud. 3. Rakendusprotokolli täitmine peatatakse lepinguga samal ajal. 4. Rakendusprotokolli ei kohaldata lepingu peatamise ajal. Koostatud Tallinnas 17.05.2013 kahes eksemplaris eesti keeles, Kosovo ametlikes keeltes (albaania ja serbia) ning inglise keeles, kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgenduserinevuste korral lähtutakse ingliskeelsest tekstist. Urmas Paet Eesti Vabariigi valitsuse nimel Enver Hoxhaj Kosovo Vabariigi valitsuse nimel