Kõpu Vallavolikogu — Kõpu valla jäätmehoolduseeskiri — KO, 71, 1759

Aluseks võttes jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353) § 17 ja § 21, Kõpu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kõpu valla jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Jäätmete vedu korraldada litsentseeritud jäätmekäitlusettevõtetega ja selleks ettenähtud jäätmete vastuvõtu kohtades vastavalt lisale. Volikogu esimees Ado SISASK Kinnitatud Kõpu Vallavolikogu 26. novembri 1999. a määrusega KÕPU VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED Käesoleva jäätmehoolduseeskirja (edaspidi eeskiri) aluseks on jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353) § 21 lõige 1. 1. Käesolev eeskiri määrab jäätmekäitluse üldise korra Kõpu valla haldusterritooriumil. 2. Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna säilitamine Kõpu vallas, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 3. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes viibivad Kõpu valla haldusterritooriumil. 4. Jäätmehooldust Kõpu vallas korraldab Kõpu Vallavalitsus vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ning Kõpu valla põhimäärusele. II. MÕISTED 5. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; aiajäätmed – risu, oksad, rohi, lehed ja muud taolised taimsed jäätmed; biolagundatavad jäätmed – jäätmed, mis on anaeroobselt või aeroobselt lagundatavad; ehitusjäätmed – ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetav pinnas; heitmed – käesoleval ajal majanduslike kaalutluste, tootmisvõimsuste või tehnoloogiliste lahenduste puudumise tõttu mittekasutatavad looduskeskkonda suunatavad jäätmed; jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; jäätmehooldeleping – jäätmete tekitaja, kinnistu valdaja, kinnisvarahoolduse ettevõtte ja jäätmekäitlusettevõtte vahel sõlmitud kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning mille sõlmimisega töövõtja muutub jäätmete omanikuks, kui leping ei näe ette teisiti; jäätmekogumisvahendid – kotid, konteinerid, mahutid jm anumad ja pakendid, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed; jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimustel; jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; jäätmete eeltöötlus – ladestuseelseid füüsikalisi, keemilisi või bioloogilisi protsesse hõlmavad toimingud, sortimine kaasa arvatud, mille eesmärgiks on vähendada jäätmete hulka ja keskkonnaohtlikkust ning hõlbustada nende käitlust ja taaskasutust; jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; kinnistu valdaja – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; klaaspakend-jäätmed – kasutusest kõrvaldatud klaaspakend; kompostimine – orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostoris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamisel; kompostor – orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav mahuti; mahukad jäätmed – suuregabariidilised ja rasked jäätmed (vana mööbel, jalgrattad, televiisorid, raadiod, WC-potid ja vannid, kraanikausid, pliidid, külmkapid, autokummid jne); ohtlikud jäätmed – oma omaduselt inimeste tervisele ja keskkonnale kahjulikud jäätmed, mis vastavalt jäätmeseaduse § 25 nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel; olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tavajäätmeid kui ka ohtlikke jäätmeid; prügila – ehitis jäätmete kestvaks või lõplikuks keskkonnaohutuks maapealseks või maa-aluseks ladestamiseks, kaasa arvatud ettevõttesisesed ladestuspaigad, kus jäätmeid hoitakse üle aasta. Prügilad jagunevad: – ohtlike jäätmete prügilateks; – tavajäätmete prügilateks; – püsijäätmete prügilateks; püsijäätmed – jäätmed, mis ei allu mingitele olulistele füüsikalistele, keemilistele ja bioloogilistele muutustele. Na ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt ega keemiliselt, ei ole biolagundatavad või ebasoodsalt mõjutatavad muu nendega kontakti sattuva aine poolt nii, et suureneks keskkonna reostus või kahju inimese tervisele. Nõrgvee teke ja reoainete sisaldus jäätmetes ning nõrgvee ökotoksilisus peavad olema tähtsusetud; reoveepuhastite sete – heitvee puhastusseadmete jääkmuda; riskijäätmed – lõikavad, torkavad, haisevad ja tolmavad jäätmed, tavajäätmed, mis nõuavad erikäitlust; segaolmejäätmed – olmejäätmete sortimisel järele jäänud füüsiliselt eraldamatu segunenud jäätmete mass; taaskasutatavad jäätmed (teisene toore) – jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks; tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; tootmisjäätmed – toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis on kaotanud oma algsed tarbimisomadused; vanametall – kasutusest kõrvaldatud metallpakend ja muud metallijäätmed; vanapaber ja papp – puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja papp; vanaõli – mis tahes mineraal-, taimsel või sünteetilisel õlil põhinev määrdeaine, kütte- või tööstusõli või muu õli, emulsioonid kaasa arvatud, mis on muutunud kõlbmatuks sellele algselt ettenähtud otstarbeks ning mille selle valdaja on kasutuselt kõrvaldanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; ökoloogilised kuivkäimlad – kuivkäimlad, milles fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet. III. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDPRINTSIIBID 6. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu kinnistu valdaja. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu valdaja, kui jäätmehooldeleping ei näe ette teisiti. 7. Kõpu valla haldusterritooriumil tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad rakendama kõiki sobivaid võimalusi, et vältida jäätmete teket ja vähendada nende hulka ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale. 8. Ülaltoodud eesmärkide saavutamiseks tuleb iga tegevuse juures võimaluse piires: 8.1. rakendada loodusvarade ja toorme säästlikku kasutamist võimaldavat tehnoloogiat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid; 8.2. valmistada ja kasutada eeskätt selliseid tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. 9. Kõpu Vallavalitsus edendab oma haldusterritooriumil tekkinud jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende edasist taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. 10. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Kõpu Vallavalisuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse määratud kogumispunktidesse (vt lisa). Vastava spetsialiseeritud kogumissüsteemi olemasolul ja juurutamisel tuleb taaskasutatavad jäätmed (papp, paber, metall, klaas, tekstiil jne) koguda tavajäätmetest eraldi. Kodumajapidamises ja ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. 11. Teisese toorme kogumisvahendisse tohib panna ainult konkreetset kogutavat tüüpi jäätmeid. 12. Eraldi kogutavate jäätmete (v.a olmejäätmed) kogumisvahendid tuleb varustada vastuvõetava jäätme liiki, kogumisvahendi tühjendaja nime ja kontaktaadressi sisaldava informatsiooniga. 13. Jäätmed tuleb pakkida nii, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendeid. 14. Juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud: 14.1. rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; 14.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 14.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta. 15. Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on võimalikult vältida kodumajapidamises jäätmete tekkimist või vähendada nende hulka ning ta on kohustatud jäätmeid käitlema (koguma, sorteerima, ära vedama, taaskasutama) või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaks määratud korras üle olmejäätmete kogumisettevõttele. IV. JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE 16. Jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja kohustused: 16.1. koguda oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitada kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest; 16.2. omada piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid või kasutada jäätmehooldelepingu alusel ühismahuteid; 16.3. korraldada jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejale või taaskasutada või kõrvaldada jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmehooldelepinguga; 16.4. võimaluse korral vähendada jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist kokkupressimise teel. 17. Jäätmete kogumiseks tuleb varuda kogumisvahendid ja ette valmistada kohad, mis vastavad jäätmete kogumisele ja ladustamisele esitatavatele nõuetele ning ei põhjusta kahju inimestele, keskkonnale ega kinnistule. 18. Kogumisvahendina tohib kasutada mahutit, mis oma tehnilistelt näitajatelt võimaldab: – jäätmete kogumist nende levikut takistaval viisil; – jäätmete hoidmist haisu levikut takistaval viisil; – tuleohu vältimist; – võimaliku lekke vältimist. 19. Kogumisvahenditena on lubatud kasutada: – jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust. Korraldatud kogumisel peab kott olema kaanega kaetud kotihoidjas; – jäätmekonteinereid, mis võimaldavad jäätmeid vedaval autol laadida tõstemehhanismi abil ja on kaanega suletud; – kaanega suletavaid jäätmemahuteid, mida on võimalik käsitsi tühjendada või millega veetakse jäätmed jäätmekäitluskohtadesse; – sette- ja kogumiskaevusid, mis on ehitatud kehtestatud nõuete kohaselt. 20. Kogumisvahendeid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. 21. Jäätmete kogumisvahend peab olema kompaktne ning ei tohi põhjustada tervisehäireid. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumisvahendeid puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas. 22. Kogumisvahendi puhtuse ja õige kasutamise eest jäätmete hoiustamisel hoolitseb jäätmetekitaja. Kogumisvahend peab olema terve ja korralikult suletav. 23. Olmejäätmete kogumise anumad peavad olema suletavad sobivas suuruses kaantega. 24. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab prügikonteinerid vallavalitsus või territooriumi haldav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade või asutuste sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema prüginõu. Avalike ürituste paigad varustab prügiurnidega ürituse korraldaja, kes likvideerib järgmisel päeval kogu ürituse käigus tekkinud prügi. 25. Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid ja konteinerid tuleb võimaluse korral paigutada tasasele horisontaalsele alusele autotee lähedale, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt kümne meetri kaugusele. Jäätmete kogumise konteiner ei tohi olla paigutatud sõidu- ja kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumisvahendite tühjendamist. 26. Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. 27. Jäätmetekitaja peab tagama, et tema poolt täidetud jäätmekonteineri mass ei ületa piirnormi: 50 kg 0,1 m 3 kohta. 28. Korraldatud jäätmekogumissüsteemiga liitunud ühepereelamu jäätmekott või prügikonteiner tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta. 29. Olmejäätmeid hoone seest kogutakse vaid jäätmekoguja ja jäätmetekitaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppel nendel juhtudel, kui tühjendamisele kuuluva jäätmekonteineri paigutamine välitingimustesse ei ole otstarbekas. Hoonesse paigaldatud üldkasutatavad kogumisvahendid on soovitatav paigutada hea ventilatsiooni, valgustuse ja avatud sissepääsuga ruumi. 30. Jäätmete kogumisanumaid tohib paigutada spetsiaalsesse jäätmeruumi või varikatuse alla. Sissepääs jäätmeruumi või katusealusesse peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumis peab olema küllaldane ventilatsioon, valgustus. Jäätmeruumi või varikatuse korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb kinnistu valdaja. 31. Juhul kui jäätmed ei mahu või neid ei ole mingil muul põhjusel võimalik kogumisanumasse paigutada, on lubatud jäätmete ajutine hoidmine kogumisanuma vahetus läheduses, kus need tuleb äravedamiseks selgelt märgistada. 32. Ajutine konteineriväline ladestamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist. 33. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Kõpu Vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse poolt määratud kogumispunktidesse. 34. Klaaspakendid tuleb paigutada valla territooriumil asuvatesse üldkasutatavatesse klaaspakendite kogumise mahutitesse või vastavasse klaastaara vastuvõtupunkti sõltumata klaaspakendite kogusest (vt lisa). Klaasmahutitesse paigaldatavatelt pudelitelt ja purkidelt tuleb eemaldada metallist korgid ja kaaned, paberetikettide eemaldamine ei ole kohustuslik. Suuremõõtmelised klaasijäätmed (aknaklaasid jm) paigutada selleks sobiliku avausega mahutitesse, vältides ümbruskonna reostumist klaasikildudega. Lehtklaasi jäätmete paigutamine klaaspakendite mahutitesse ei ole lubatud. 35. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui nad vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 40 ºC). 36. Kuum tuhk, temperatuuriga üle 40 ºC, kogutakse selleks ettenähtud kaanega suletavasse mittepõlevast materjalist mahutisse. Jahutatud või niisutatud tuhka võib tihedas ja vastupidavas pakendis paigutada olmejäätmete kogumisvahendisse. 37. Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta. 38. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ja anda jäätmekäitluskohta. 39. Mahukad jäätmed tuleb üle anda vastavasse jäätmekäitluskohta. 40. Vanapaber ja papp tuleb teisese toorme kogumisvahendite olemasolul paigutada vastavasse kogumismahutisse või toimetada selleks rajatud jäätmekäitluskohta. 41. Taaskasutatavate ja prügilatesse viidavate jäätmete kogumisvahenditesse ei tohi koguda: – ohtlikke jäätmeid; – üle 40ºC kuuma tuhka; – lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; – vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; – käimlajäätmeid; – kogumiskaevude setteid; – nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; – radioaktiivseid jäätmeid; – erikäitlust vajavaid jäätmeid; – jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid; – aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või -jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist. 42. Ülalnimetatud omadustega jäätmed peab kinnistu haldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on: – ohtlike jäätmete vastuvõtukohad; – spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid; – komposteerimisväljakud; – muud eraldi määratavad vastuvõtukohad (vt lisa). V. JÄÄTMETE VEDU JA KÄITLEMINE 43. Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu Kõpu Vallavalitsusega või tema poolt seadusega ettenähtud korras valitud veoettevõtjaga. 44. Kõpu Vallavalitsusel on õigus nõuda tema haldusterritooriumil asuva kinnisasja omanikult reaalkoormatisena perioodilisi rahalisi makseid vähemalt üks kord aastas või nimetatud maksetega võrdseks hinnatavat tegevust jäätmehoolduse korraldamiseks Kõpu valla territooriumil juhindudes asjaõigusseaduse §-dest 229–240. 45. Kõpu Vallavalitsus võib korraldatud olemjäätmeveoga ühinemise kohustustest vabastada olmejäätmete valdaja, kes korraldab ise olmejäätmete veo või käitluse, andes sellest nõudmise korral aru Kõpu Vallavalitsusele. 46. Jäätmete korraldatud kogumist, vedu ning taaskasutust Kõpu vallas tohivad läbi viia ainult vallavalitsuse määratud ettevõtted. 47. Kogutud jäätmeid tohib transportida ainult vallavalitsuse määratud jäätmete vastuvõtu- ja käitluskohtadesse nende lahtiolekuaegadel. 48. Jäätmete veoettevõte on kohustatud: 48.1. vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 48.1.1. eemaldama kogumisvahenditesse toodud jäätmed kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust. Elanikkonnalt jäätmeid kogudes võivad jäätmekäitlusettevõtte töötajad siseneda minimaalselt vajaliku sagedusega eraomanduses olevatele territooriumidele; 48.1.2. koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; 48.2. oma tegevuse käigus mitte kahjustama olmejäätmete kogumismahuteid; 48.3. paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta; 48.3.1. kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel; 48.3.2. korraldama jäätmevedu elanikkonda vähim häirival viisil. Täitunud jäätmekonteinerite tühjendamine ja vedu on keelatud ajavahemikus 21.00–05.30. 49. Jäätmete veoettevõte ei ole kohustatud tühjendama konteinereid, kui: 49.1.1. konteineri mass ületab punktis 27 sätestatud piirväärtusi või sisaldab lubamatuid jäätmeid. Sellistel juhtudel tuleb kogunenud jäätmete äraveoks tellida spetsiaalne mahukate või ohtlike jäätmete veoks kohaldatud sõiduk; 49.1.2. konteinerit ei saa jäätmete kokkupressimise, kättesaamatuse vm põhjusel tühjendada nn vabapuistemeetodil. 50. Jäätmete kogumisettevõtte töötaja ei tohi jäätmeid sorteerida, neid jäätmeveokist, jäätmetekitaja või kogumisettevõtte territooriumilt eemaldada väljaspool oma tavapäraseid tööprotseduure. 51. Kõrvalised isikud ei tohi valikuliselt ega täielikult eemaldada konteinerisse paigutatud jäätmeid, seda võivad teha ainult jäätmeveoettevõte ja jäätmeid kogumisanumasse paigutanud isik. 52. Jäätmetekitaja või kinnistu valdaja on kohustatud: 52.1. sõlmima reaalses mahus lepingu jäätmeluba omava ettevõttega jäätmete äraveoks; 52.1.1. organiseerima oma tegevuse tulemusel tekkinud, jäätmekäitlusettevõtte tavapäraste jäätmekogumisvahendite jaoks sobimatute mahukate jäätmete ja punktis 27 sätestatud piirväärtusi ületavate jäätmekoguste äraveo ning paigutama kogutavad jäätmed kinnistu valdaja konteineri juurde jäätmekogujaga kokkulepitud ajaks. 53. Juhul kui kinnistu valdaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab tal olema prügila valdaja poolt väljaantud kviitung jäätmete üleandmise kohta. 54. Jäätmetekitaja või kinnistu valdaja on kohustatud: 54.1. kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud; 54.1.1. jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktide ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid; 54.1.2. tagasi võtma enda poolt jäätmekäitluskohta veetud, kuid seal mitte vastuvõetud jäätmed; 54.2. taotlema jäätmete veoks jäätmeluba seadusega kehtestatud korras. 55. Füüsilised ja juriidilised isikud võivad orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid komposteerida kinnistes kompostihoidlates – kompostorites, kuhu ei pääse linnud ega loomad. Lahtistes kompostiaunades võib eravalduses olevate kinnistute territooriumil komposteerida taimse päritoluga jäätmeid (aiajäätmeid). Eravalduses olevale kinnistule rajatud kompostihunnik peab asuma vähemalt viie meetri kaugusel kinnistu piirist ja vähemalt 15 m kaugusel kaevust. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad komposteerumist. 56. Juriidilised isikud võivad orgaanilisi jäätmeid komposteerida kompostorites või Kõpu Vallavalitsusega kooskõlastatud tingimustel ja kirjalikul loal selleks ettevalmistatud väljakutel. 57. Toidujäätmeid tohib aastaringselt komposteerida ainult soojustatud kompostorites. 58. Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute heitvee- ja fekaalide kogumiskaevud ning püüdurid peavad pinnase või pinnasevee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad, ligipääs kaevudele, mahutitele ja püüduritele peab olema vaba. 59. Kogumiskaevud, mahutid ja püüdurid tühjendab vastavalt nende täitumisele paakautodega vastavat teenust osutav ettevõte, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Tühjendusprodukte võib ladustada ainult linnavalitsuse määratud kogumispunktidesse (vt lisa). 60. Käimlajäätmete hulka ei tohi panna muid jäätmeid. 61. Kogumis- ja heitveekaevude sisu tohib komposteerida ainult Kõpu Vallavalitsuse nõusolekul, kes väljastab vajaduse korral täiendavad nõuded. 62. Kogumis- ja settekaevude vedelaid jäätmeid kogutakse füüsilise isiku korral vastavalt vajadusele, juriidilise isiku korral vähemalt üks kord aastas. 63. Reovee kogumis- ja filterkaevude setteid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks väljaspool sellekohase jäätmeloaga ettevõtja spetsiaalset käitluskohta. 64. Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks. 65. Sõnnikut tohib laotada ainult sulanud maale ja see ei tohi põhjustada ohtu keskkonnale. Säilitamisel peab sõnnik olema kompostitud ja kaetud mulla või kilega. 66. Puidujäätmeid, mis ei sisalda liimi, lakki, värvi ega immutusaineid, samuti taaskasutamiseks kõlbmatut jääkpaberit ja -pappi, võib põletada väikestes kogustes tugikütusena majavalduste küttesüsteemis. 67. Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. Paiksete saasteallikate valdaja on kohustatud taotlema jäätmete põletamise korral erisaasteloa tulenevalt välisõhu kaitse seaduse §-st 11. 68. Vahemikus 1. oktoobrist 1. maini on vaikse ilma korral ja kõiki tuleohutuseeskirju järgides ning naabreid mitte häirides lubatud põletada lahtises tules kuivi aiajäätmeid. 69. Omavoliline jäätmete põletamine väljaspool kinnistu piire on keelatud. 70. Kõik punktis mittekäsitletud jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada Kõpu Vallavalitsusega ning Tuletõrje- ja Päästeameti Kõpu komandoga. 71. Jäätmete vastuvõtu- ja käitluskohtades liikudes tuleb järgida seal töötava personali korraldusi. Jäätmekoormat tohib tühjendada ainult selleks ettenähtud paika. 72. Olmejäätmete ladestamine on lubatud vaid selleks spetsiaalselt kohaldatud ametlikus tavajäätmete prügilas Kõpu vallas. Viljandi linna läheduses asuvad prügilad on loetletud käesoleva eeskirja lisas. 73. Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine (v.a komposteerimine ja pinnase täitmine inertse ehitusprügiga kinnistul) on keelatud. 74. Kõrvalistel isikutel on keelatud prügilasse ladestatud jäätmeid sorteerida, laiali laotada, eemaldada ja põletada. 75. Prügilasse ei tohi ladestada: – vedeljäätmeid; – prügila tingimustes plahvatusohtlikke, sööbivaid, oksüdeerivaid, tuleohtlikke või isesüttivaid jäätmeid vastavalt jäätmeseadusele; – nakkusttekitavaid haigla- ega loomakliinikujäätmeid vastavalt jäätmeseadusele; – teaduslike uuringute või õppeasutuste tegevuse tulemusena tekkinud identifitseerimata keemilisi aineid, mille mõju inimtervisele ja/või keskkonnale ei ole teada (näit laboratooriumijäägid jt); – jäätmeid, mille päritolu ja koostist ei suudeta tuvastada, mille ladestuskõlblikkus ei ole analüüsidega kindlaks tehtud või mida on analüüsitud akrediteerimata laboratooriumis; – loomakorjuseid. 76. Prügilas vastuvõetavate jäätmete detailne loetelu määratakse koostöös kohaliku omavalitsuse ja prügila haldajaga. 77. Prügila haldaja peab pidama arvestust saabunud jäätmekoguste üle detailsusega, mis võimaldab aastaaruannete koostamist ning saastetasu kalkuleerimist. 78. Prügilasse saabuvad jäätmekoormad tuleb keelatud jäätmete väljaselgitamiseks kontrollida. Avastatud prügilasse mittelubatavad jäätmed tuleb nende omanikule tagastada. 79. Prügilasse ladestatakse jäätmed jäätmekäitlusettevõtte vastava spetsialisti juhendamisel ning kooskõlas tehnoloogilise projektiga. 80. Prügilat haldav ettevõte on kohustatud rakendama meetmeid juurdesõiduteede korrasolekuks, tolmu tekke ja leviku vältimiseks juurdesõiduteedel ja prügilas ning vältima jäätmete sattumist väljapoole prügila territooriumi. 81. Jäätmete väljavedu ja väljaviimine prügilast ilma vastava loata on keelatud. 82. Jäätmete sorteerimine prügilas võib toimuda ainult jäätmeloaga määratud tingimustel. 83. Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe allpool loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimese tervisele ja keskkonnale. H1 – plahvatusohtlikud ained ja valmistised, mis võivad leegiga kokkupuutel plahvatada või mis on löökidele ja hõõrdumisele tundlikumad kui dinitrobenseen; H2 – oksüdeerivad ained ja valmistised, mis kokkupuutel muude eriti kergestisüttivate ainetega vallandavad tugevalt eksotermilise reaktsiooni; H3A – kergestisüttivad vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on alla 21ºC (kaasa arvatud eriti süttivad vedelikud), ning ained ja valmistised, mis võivad normaaltemperatuuril iseenesest kuumeneda ja õhuga kokkupuutel lõpuks süttida lisaenergiat vajamata, ning tahked ained või valmistised, mis põlevad õhu käes normaalrõhul, ning ained ja valmistised, mis kokkupuutel niiske õhu või veega võivad eraldada ohtlikul hulgal kergestisüttivaid gaase; H3B – süttivad vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on võrdne või üle 21ºC ja võrdne või alla 55ºC; H4 – ärritavad mittesööbivad ained ja valmistised, mis võivad hetkelises, kestvas või korduvas kontaktis naha või limaskestaga esile kutsuda põletikku; H5 – kahjulikud ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada piiratud terviseriski; H6 – mürgised ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada raskeid, ägedaid ja kroonilisi tervisehäireid või isegi surma; H7 – kantserogeensed ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada vähktõppe haigestumist või suurendada selle haiguse esinemissagedust; H8 – sööbivad ained ja valmistised, mis vahetul kokkupuutel eluskudedega võivad neid hävitada; H9 – nakkusttekitavad, elus mikroorganisme või nende toksiine sisaldavad ained, mida teatakse kindlasti või tõenäoliselt põhjustavat inimeste või muude elusorganismide haigestumist; H10 – teratogeensed ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda mittepärilikke kaasasündinud väärarenguid või suurendada nende esinemissagedust; H11 – mutageensed ained ja valmistised, mis hingamisteede või seedeelundite kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust; H12 – ained ja valmistised, mille kokkupuutel vee, õhu või hapetega vabanevad mürgised või väga mürgised gaasid; H13 – ained ja valmistised, millest pärast nende kõrvaldamist võivad eralduda, näiteks leostumise teel, muud ained, millel on mis tahes punktides H1 kuni H12 loetletud omadused; H14 – ökotoksilised ained ja valmistised, mis põhjustavad või võivad põhjustada kas kohe või aja jooksul ohtu ühele või mitmele keskkonnakomponendile. 84. Kõpu Vallavalitsus korraldab valla territooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele. 85. Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist. 86. Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete segunemine omavahel või teiste ainetega on lubatud ainult siis, kui sellega ei kaasne ohtu tervisele ja keskkonnale ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. 87. Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks. 88. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed või nende pakendid, peab jäätmevaldaja kehtiva korra kohaselt märgistama. 89. Ohtlike jäätmete kogumist, vedu ja edasist käitlemist tohib korraldada ainult Keskkonnaministeeriumi poolt väljaantud ohtlike jäätmete litsentsi omav ettevõte. 90. Iga ohtlike jäätmete saadetise üleandmisel juriidiliselt isikult litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele vormistab üleandja ohtlike jäätmete saatekirja. 91. Ohtlike jäätmete saatekiri on dokument, mis sisaldab andmeid üleantavate jäätmete valdaja, tekitaja, vedaja, vastuvõtja ja vedamiseks üleantud isiku kohta, samuti andmeid ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste kohta. 92. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik tagab jäätmete valve ning abinõud, mis välistavad ohtlike ainete sattumise välisõhku, maapinnale, veekogusse või kanalisatsiooni. 93. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 94. Füüsiline isik teisaldab oma majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akumulaatorid, vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid jm) Kõpu Vallavalitsuse määratud spetsiaalsetesse ohtlike jäätmete kogumispunktidesse. 95. Ohtlike jäätmete ajutiseks säilitamiseks võivad juriidilisest isikust jäätmetekitajad omada ettevõttesisest ohtlike jäätmete hoiuruumi, mis kooskõlastatakse Kõpu Vallavalitsusega. 96. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike väljaimbumist. 97. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. 98. Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega. 99. Kinnistu valdaja peab üles panema selged juhised ohtlike jäätmete säilituspaiga kasutuse kohta. 100. Ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni ühe aasta vältel. 101. Hooldus- ja tervishoiuasutuste, laboratooriumide, muude uurimis- ja loomakliinikute nakkusohtlikud ja bioloogilised, lõikavad ja torkivad jäätmed tuleb kehtiva korra kohaselt üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele. VI. JÄÄTMELUBA JA ARUANDLUS 102. Juriidilised isikud peavad taotlema jäätmeluba vastavalt jäätmeseadusele. 103. Jäätmeloa taotlused tuleb esitada Kõpu Vallavalitsusele seisukoha taotluse suhtes 21 päeva jooksul ning edastab need Viljandi maavanemale. 104. Jäätmeloa annab Viljandi maavanem. 105. Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta. 106. Jäätmetekitaja on kohustatud säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid viie aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule viimase nõudmisel. 107. Kõpu vallas tegutsev ohtlike jäätmete käitlemisega tegelev ettevõte on kohustatud pidama arvestust oma tegevuse käigus Kõpu vallas käideldud jäätmete üle ning esitama vastava jäätmeülevaate üks kord aastas Kõpu Vallavalitsusele. VII. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUPERSPEKTIIVID KÕPU VALLAS 108. Kõpu Vallavalitsus koostab juhindudes Viljandi maakonna jäätmekavast oma arengukava osana Kõpu valla jäätmekava ja korraldab selle avalikustamise. 109. Kõpu valla haldusterritooriumil asuvad ettevõtted on kohustatud koostama Kõpu Vallavalitsuse nõudmisel jäätmekavad, mis käsitlevad ettevõtte tegevusega seotud jäätmekäitlust. 110. Kõpu valla haldusterritooriumil asuv jäätmekäitlusettevõte on kohustatud omama avariisituatsioonide likvideerimise projekti, mille kooskõlastuse vajaduse määrab vallavalitsus. VIII. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 111. Kõpu Vallavalitsus kontrollib jäätmeloaga ettevõtetele määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. 112. Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kannavad süüdlased rikkumise asjaoludest sõltuvalt tsiviil-, haldus- või kriminaalvastusest tulenevalt jäätmeseaduse §-st 48. 113. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmetest tekkinud keskkonnareostus ja -kahjustused likvideeritakse nende tekitaja kulul. 114. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik, kandes reostuse likvideerimisega seotud kulutused. 115. Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida käesoleva eeskirja punktis 114 nimetatud kohustusi, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul Kõpu Vallavalitsus. 116. Füüsilised isikud kannavad käesoleva eeskirja nõuete rikkumise eest vastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi. Kõpu Vallavolikogu 26. novembri 1999. a määruse lisa LITSENTSEERITUD JÄÄTMEKÄITLUSETTEVÕTTED JA JÄÄTMETE VASTUVÕTU KOHAD KÕPU VALLAS JA VILJANDI LINNAS Tavajäätmete prügila – Kõpu vald, Kilpsi Lahtiolekuajad: 8.00–20.00 E–P Hukkunud loomade matmispaik – Kõpu vald, Taki Plast- ja klaasijäätmete kogumise mahutid – Kõpu vald, keskasula Olme reovesi – Kõpu vald, Kõpu valla biopuhasti Olmejäätmete kogumine ja transport – Viljandi Linnahoolduse AS Aadress: Leola 10, 71003 Viljandi Telefon: (043) 33 904 Tavajäätmete prügila – Pärsti vald Lahtiolekuajad: 8.00–20.00 E–P Alternatiivsed olmejäätmete prügilad – puuduvad Klaastaara vastuvõtupunkt – Viljandi linn Lahtiolekuajad: 10.00–17.00 E–L Klaasijäätmete kogumise mahuti – Viljandi linn Lahtiolekuajad: E–P ööpäevaringselt Ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt – Viljandi linn, STATOILI tankla Lahtiolekuajad: 15.00–18.00 K, L Patareide kastid – Kõpu ja Viljandi suuremates kauplustes Vanametalli vastuvõtt – Viljandi, Vaksali tn 44, füüsilisest isikust ettevõtja Priit Kalle, tel 050 41 660; lahtiolekuajad: 9.00–18.00 E–P OÜ Kõpu PM – vanametalli hoiuplats, OÜ Kõpu PM töökoja territooriumil, lahtiolekuaeg: tööpäeviti 9.00–15.00 Komposteerimisväljak – puudub Tekstiilijäätmete vastuvõtt – puudub Vanapaberi ja papi vastuvõtt – puudub Utiilsed auto- ja traktorirehvid – ladustatakse valla territooriumil Auto- ja traktoriakud – viiakse tsentraliseeritud korras Epler & Lorenz AS, Tartu, Ravila 75E, tel (07) 421 398