Antsla Vallavolikogu — Antsla valla heakorra ja kaevetööde eeskirja kehtestamine — KO, 71, 1751

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 36¹ ning paragrahvi 644 lõiked 2 ja 3, karistusseadustiku rakendamise seaduse (RT I 2002, 56, 350) paragrahvi 16 ja Võru Politseiprefektuuri Antsla Politseijaoskonna 11. septembri 2002. a kirjaliku ettepaneku nr VR 2.4-16.2/5670, Antsla Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada «Antsla valla heakorra ja kaevetööde eeskiri» vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Antsla Vallavolikogu 8. mai 2001. a määrus nr 7 «Antsla valla heakorra ja kaevetööde eeskirja kehtestamine». 3. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub 1. oktoobril 2002. a. Volikogu esimees Hele ANGERJÄRV Antsla Vallavolikogu 24. septembri 2002. a määruse nr 23 lisa ANTSLA VALLA HEAKORRA JA KAEVETÖÖDE EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Antsla valla (edaspidi vald) heakorra ja kaevetööde eeskirja (edaspidi eeskiri) ülesanne on tagada valla haldusterritooriumil puhtus, heakord ning kaevetööde korraldatus. 2. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes viibivad või asuvad valla haldusterritooriumil. 3. Eeskirja rikkumisel kannab süüdlane vastutust karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 44, 284; 56, 350; 64, 390) ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätete järgi. 4. Eeskirjas sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Antsla Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), Võru Politseiprefektuur ja Keskkonnainspektsioon. 5. Käesolevas eeskirjas on: 5.1. heakorranõuete täitmisel omanikuga võrdsustatud tema poolt volitatud valdaja, haldaja või kasutaja. Seejuures jääb eeskirja täitmise eest vastutama omanik; 5.2. kinnistu mõistega võrdsustatud maa-ala, krunt, maaüksus, katastriüksus ja maatüki olulised osad; 5.3. avalikuks kohaks on iga territoorium, rajatis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või mis on tegelikult üldkasutatav; 5.4. kaevetöödeks pinnases tehtavad tööd: 5.4.1. sügavamal kui 30 cm maapinnast; 5.4.2. kui tööde käigus rikutakse tee- või pinnakatet (asfalt, sillutis, muru jne); 5.4.3. kui planeerimise käigus muudetakse pinnase esialgset kõrgust; 5.4.4. mis on seotud puude ja põõsaste istutamise või väljajuurimisega. 6. Kaevetöödeks käesolevas eeskirjas kasutatud mõistes ei loeta: 6.1. haudade kaevamist kalmistutel; 6.2. kaevetööde tegemist, kui neid teostatakse juriidilise või füüsilise isiku omandis või valduses oleval maa-alal, tingimusel, et seal ei asu kolmandatele isikutele kuuluvaid insenerkommunikatsioone. Vastutus selliste kaevetööde ohutu teostamise eest lasub maaomanikul (maavaldajal). II. HEAKORRA EESKIRI 7. Valla territooriumil on kõik isikud kohustatud järgima heakorranõudeid ja teisi käitumiseks kehtestatud piiranguid. 8. Kinnistu või ehitise omanik on kohustatud korras hoidma sellega külgneva puhastusala, mis tänava ääres ulatub kinnistu või ehitise piirist selle laiuselt sõidutee perveni. Vallavalitsus võib määrata ka teistsuguse puhastusala, arvestades konkreetse kinnistu asendit. 9. Avalikku kohta paigaldatud lillevaaside, prügiurnide, pinkide, tõkkepiirete, reklaamstendide ja teiste teisaldatavate väikevormide korrashoiu ja hoolduse kohustus lasub nende omanikel. 10. Parke, haljasalasid ning nendega külgnevaid kõnniteid on kohustatud puhastama ja korras hoidma nende omanik. 11. Vallavalitsus on kohustatud tagama: 11.1. valla teede, tänavate, parkide, haljasalade, väljakute korrashoiu; 11.2. tänavate nimesiltide paigaldamise ja korrashoiu; 11.3. avalikes kohtades asuvate tuletõrje veevõtukohtade ja veehoidlate korrasoleku ning juurdepääsu nendeni. 12. Kinnistu omanik on kohustatud: 12.1. korras hoidma oma kinnistu piirdeaia; 12.2. koristama kinnistuga külgneva puhastusala ning tegema seal lume- ja libedusetõrjet. Libeduse tõrjel tohib kasutada liiva või peent (läbimõõduga mitte üle 8 mm) killustikku või töödeldud kruusa; 12.3. puhastama sadeveekraavi ja truupi, maa-aluse tehnovõrgu luuki ja resti, kui eelnimetatud jäävad tema puhastusala piiresse; 12.4. õigeaegselt kärpima puude ja põõsaste oksi, kui need ulatuvad elektri- või sideliinidesse; 12.5. tegema vajadusel umbrohutõrjet; 12.6. ehitama ja hoidma korras prügikonteinerite hoiukohad ja juurdepääsuteed nendele; 12.7. hoidma korras kommunikatsioonide (torustikud, trassid, kaablid jne) ja tuletõrje veehoidlate juurdepääsuteed; 12.8. kaitsealade piiridesse jääval maa-alal juhinduma täiendavalt nendel aladel kehtestatud eeskirjadest; 12.9. rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks. 13. Ehitise omanik on kohustatud: 13.1. korras hoidma ehitise fassaadi ja sinna juurde kuuluvad elemendid; 13.2. remontima või kehtestatud korras lammutama lagunenud ehitised; 13.3. hoidma korras hoone vihmaveerennid ja -torud, kõrvaldama nendesse kogunenud prügi, vajadusel kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms ning tagama nende tööde ajal tänaval ohutu liikluse, hoidma pidevalt lumest ja jääst puhastatuna ehitise välistrepi; 13.4. varustama ehitised ja mitmekorterilises elamus ka korterid korrektsete numbrisiltidega; 13.5. kindlustama üldkasutatavate trepikodade korrasoleku ja pimedal ajal nende valgustamise võimaluse; 13.6. omama kinnistul prügi ja tahkete jäätmete paigutamiseks tervisekaitsenõuetele vastavat prügikonteinerit, kindlustama selle õigeaegse tühjendamise ja väljaveo selleks ettenähtud kohta ning pesema ja desinfitseerima seda vastavalt tervisekaitse-eeskirjadele; 13.7. tagama heitvee kogumiskaevu korrasoleku, veepidavuse, korrektse sulgumise, õigeaegse tühjendamise ja ümbruse hooldamise; 13.8. tagama kuivkäimla vastavuse tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele; 13.9. tagama keldri-, katuse- ja pööninguukse lukustatuse; 13.10. tagama talvisel ajal üldkasutatava hoone juurdepääsutee ja välistrepi puhastamise jääst ja lumest ning vajadusel nende liivatamise; 13.11. tagama loomakasvatushoone vastavuse tervisekaitse- ja keskkonnakaitsenõuetele, hoidma ümbruse korras ja vältima selle saastumist virtsa ja sõnnikuga; 13.12. hoidma tootmistegevuses tekkivat müra lubatud piires; 13.13. tagama televisiooni- ja raadiovastuvõtu antennide korrektse asetuse ja ohutu kinnituse. 14. Ehitus-, remondi- ja kaevetööde tegija on kohustatud: 14.1. järgima ehitise välisilme muutmisel ning ümberehitamisel riigi ja valla õigusaktidega sätestatud korda; 14.2. vältima objektilt prahi jms sattumist sõidu- ja kõnniteele; 14.3. hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsutee; 14.4. rajama ja korras hoidma piirdeaia või muu tõkke; 14.5. pärast töö lõpetamist ja enne objekti ekspluatatsiooni andmist heakorrastama selle ümbruse. 15. Tehnovõrgu omanik on kohustatud: 15.1. korras hoidma temale kuuluva tehnovõrgu; 15.2. hoidma tehnovõrgu nähtava osa ja muu konstruktsiooni seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja kaasinimeste turvalisuse. 16. Tänavakaubanduspunkti (kiosk, paviljon, haagis, lett) omanik on kohustatud: 16.1. paigaldama tänavakaubanduspunkti ainult vallavalitsuse poolt lubatud kohta; 16.2. koristama iga päev pärast kauplemise lõppu kauplemiskoha ümbruse kuue meetri raadiuses, kui puhastusala ei ole määratletud teisiti. 17. Kinnistu reostamisel ja risustamisel on süüdlane kohustatud selle viivitamatult puhastama. Kui süüdlast ei ole võimalik kindlaks teha, peab selle ala korrastama selle omanik. 18. Üldkasutatava laste mänguväljaku omanik on kohustatud välja vahetama liivakasti liiva vähemalt üks kord aastas ning tagama väikevormide hooldamise ja remondi. 19. Avaliku ürituse korraldaja peab maa-ala, kus üritus läbi viidi, puhastama hiljemalt 12 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist. 20. Põllumajandustööde tegija peab tagama teedele sattunud pori, sõnniku, prahi jms koristamise veotööde lõppedes. 21. Reklaamiobjektide paigaldamiseks tuleb taotleda vallavalitsuse luba järgmistel tingimustel: 21.1. loa taotlusega kaasneb reklaamiobjekti eskiis asukoha äranäitamisega asendiplaanil ja objekti kujundus; 21.2. loas määratletud nõuetele mittevastavad reklaamiobjektid kuuluvad mahavõtmisele, kusjuures mahavõtmise kulud kannab reklaamiobjekti valdaja. 22. Heakorra tagamiseks on keelatud: 22.1. risustada ja reostada valla haldusterritooriumi, kritseldada ehitiste seinale, müürile, piirdeaiale, pingile jms või kahjustada neid muul viisil; 22.2. välja panna teadet, kuulutust, plakatit ja reklaamstendi, järgimata selleks riigi ja valla õigusaktidega kehtestatud korda; 22.3. vigastada ja omavoliliselt maha võtta kõrghaljastust (v. a viljapuud, marjapõõsad, hekid) nii avalikes kohtades kui ka kinnistu territooriumil, rikkuda murukamarat, teekatet, kinnitada puude külge tarasid, traate, silte. Puude ja põõsaste mahavõtmine võib nii avalikes kohtades kui ka kinnistu territooriumil toimuda maatüki omaniku nõusolekul ning kooskõlastatult vallavalitsusega; 22.4. tuleohtlikul ajal (algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel) rohket suitsu tekitava risu, põhu jms põletamine, välja arvatud juhul, kui sellest on valehäire vältimiseks eelnevalt informeeritud vallavalitsust ja Võrumaa Päästeteenistust (tel 112); 22.5. omavoliliselt püstitada ehitisi; 22.6. vedada ja maha panna olmejäätmeid selleks mitteettenähtud kohta; 22.7. kloppida riiet ja vaipa mitmekorteriliste elamute rõdul, aknal ja uksel, kuivata pesu rõdu või lodža piirdest kõrgemal; 22.8. ehitada kinni rõdu või lodžat ilma kehtestatud korras kinnitatud projektita; 22.9. paigutada üldotstarbelisse prüginõusse või -konteinerisse vedelaid jäätmeid, kivi- või betoonijäätmeid; puisteliiva, hõõguvat sütt, tulist tuhka, radioaktiivseid või teisi ohtlikke jäätmeid, jätta lahti prüginõu või -konteineri kaant; 22.10. hoida küttepuid, ehitusmaterjali jms korralikult ladustamata õue tänavapoolses osas ja laduda neid vastu kasvavaid puid; 22.11. lasta olme- või heitvett sadeveekraavi või sadeveekanalisatsiooni, reostada või risustada neid muul viisil; 22.12. lasta veekogusse, kanalisatsiooni- ja sadeveevõrku pühkmeid, esemeid, mürgiseid, söövitavaid või kergestisüttivaid aineid, naftasaadusi ja nende jäätmeid, samuti teravat või lämmatavat lõhna levitavaid aineid; 22.13. valada naftasaadusi või nende jääke maapinnale, hoida mürgiseid aineid kohtades, kus ei ole välistatud nende imbumine maapinnasesse; 22.14. matta jäätmeid pinnasesse, välja arvatud kompostimine; 22.15. matta kariloomi väljapoole Võrumaa Keskkonnateenistusega kooskõlastatud matmiskohta; 22.16. telkida mitteettenähtud kohas; 22.17. pesta mootorsõidukit veekogus ega lähemal kui 10 m veepiirist, kui kohapeal puudub teade teistsuguse korra kohta; 22.18. ujutada loomi üldkasutatavas supluskohas; 22.19. kasutada mürkaineid, pestitsiide ja väetisi kehtestatud eeskirjade vastaselt; 22.20. tekitada ülenormatiivset müra, vibratsiooni või tolmu; 22.21. parkida mootorsõidukeid haljasaladele, laste mänguväljakutele, kalmistutele ja teistesse selleks mitteettenähtud kohtadesse ning nendega seal sõita. 23. Küttekoldevälise tule tegemisel tuleb arvestada järgmist: 23.1. põlevmaterjali jäätmeid ja prahti põletada ning lõket või muud küttekoldevälist tuld võib teha väljapool ehitist tuulevaikse ilmaga selleks kohandatud mittepõleval alusel või taimestikust puhastatud mineraalpinnasel tuletöö üle järelevalvet teostava isiku juuresolekul. Tuli peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast; 23.2. avaliku lõkke tegemise peab selle korraldaja eelnevalt kooskõlastama Võrumaa Päästeteenistusega ja omama selleks vallavalitsuse luba. Avaliku lõkke tegemise koht peab paiknema mis tahes ehitisest, põlevmaterjali hoiukohast või metsast vähemalt 50 m kaugusel; 23.3. pärast jäätmete ja prahi põletamist ning lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel; 23.4. tahkekütusel töötav teisaldatav šašlõkiahi või muu samalaadne seadis ning kala- või lihatoodete suitsutusahi peavad mis tahes ehitisest või põlevmaterjali hoiukohast asuma vähemalt 5 m kaugusel. Nimetatud ahjud peavad kasutamise ajal olema pideva järelevalve all. Pärast töö lõpetamist tuleb küttel lasta täielikult ära põleda või põlemisjäägid veega kustutada; 23.5. kulu põletamine on lubatud kevadel esimese kahe nädala jooksul pärast lume sulamist Võrumaa Päästeteenistuse teadmisel. Kulu võib põletada päeva ajal tuulevaikse ilmaga. Tee- või hooneäärse kulu põletamisel tuleb teemaa välisserv, hoonel selle ümbrus, eelnevalt kasta märjaks või mineraliseerida. Kulu põletajal peavad kaasas olema tulekustutusvahendid. Kulu ei tohi põletada puude ja põõsastega aladel. III. KALMISTUTE KASUTAMINE JA HEAKORD 24. Antsla valla kalmistud on Kraavi, Antsla ja Kaika. 25. Antsla valla kalmistud on Antsla valla omandis, mis on määratud avalikuks kasutamiseks. 26. Kalmistute sissepääsu juurde peab vallavalitsuse määratud haldaja paigaldama teadetetahvli, millel avalikustatakse kalmistu plaan ja kalmistu kasutamise eeskiri. 27. Kalmistu avamine ja sulgemine toimub vallavolikogu otsuse alusel. 28. Kalmistu kohta tuleb haldajal pidada järgmist dokumentatsiooni: 28.1. kalmistu plaan, millele on peale kantud ja nummerdatud matmiste kvartalid, read, hauaplatsid ja hauad, hooned ja rajatised; 28.2. hauaregister; 28.3. matmise žurnaal; 28.4. hauaplatside kasutajate kartoteek; 28.5. inventariraamat. 29. Kalmistu kohta peetavat dokumentatsiooni säilitatakse Antsla valla arhiivis. 30. Kalmistu haldaja tagab: 30.1. matmiseks ja kalmude korrastamiseks vajalikud tööriistad; 30.2. kalmistuvahi tööks ja inventari hoidmiseks vajalikud ruumid; 30.3. teadetetahvlid teabega teenuste ja nende hindade kohta; 30.4. kalmistu plaanid, kuhu on märgitud hooned ja rajatised, muinsuskaitselised ja kultuuriloolised objektid, surnuaia eriosade liigenduslikud orientiirid; 30.5. kalmistupühade läbiviimise paiga; 30.6. surnute matuse eelseks säilitamiseks, matmise ettevalmistamiseks, matusetalituse toimetamiseks vajalikud ruumid (Antsla kalmistu); 30.7. parkimisplatsi surnuaia lähikonnas; 30.8. veevõtukoha; 30.9. kvartalite ja ridade tähised looduses. 31. Kalmistul osutatakse järgmisi teenuseid: 31.1. inventari laenutamine; 31.2. surnute matuse eelne säilitamine kuni seitse päeva (Antsla kalmistu); 31.3. matusetalituse läbiviimiseks vajalike ruumide kasutada andmine (Antsla kalmistu); 31.4. haudade kaevamine ja kinniajamine; 31.5. hauaplatside ja haudade korrashoid, heakorrastamine, haljastamine; 31.6. prügi äravedu kogumiskohtadest. 32. Kalmistu haldaja poolt osutatavate teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus. 33. Kalmistu ja hauaplatside korrashoidu jälgib kalmistuvaht, kelle õigused ja kohustused määratakse kindlaks töökohustustega. 34. Matmisplatside eraldamise, kalmistu kasutamise eeskirja täitmise kontrolli ja kalmistu korrashoiuga tegeleb kalmistu haldaja. 35. Matmisplats eraldatakse surmatunnistuse ettenäitamisel. Kalmistu haldaja matmisloata on hauakaevamine ja matmine keelatud. Matmisplatsi ette ei broneerita. Haudade avamine ja ümbermatmine võib toimuda vaid õigusaktides ettenähtud juhtudel ja korras. Omavoliline haudade avamine on süüteona karistatav. 36. Kalmistuvaht registreerib matmise registris, kus näidatakse ära surnu ees- ja perekonnanimi, vanus, sünniaeg, viimane elukoht, surmaaeg ning surmatunnistuse number koos tunnistuse väljaandja ja väljaandmiskohaga, matmise aeg ning andmed matuse korraldaja kohta. 37. Kalmistuvaht peab matmisplatsi taotlejale kätte näitama matmisplatsi asukoha, märkima kohapeal platsi mõõdud. Matmisplatsi suurus on üldjuhul 2,5×1,2 m ühe matmispaiga kohta. 38. Matmise aeg kooskõlastatakse kalmistuvahiga nii, et matmine ei toimuks mitte varem kui 24 tunni möödumisel surma momendist. Üldjuhul peab eelseisvast matmisest kalmistuvahile olema ette teatatud mitte vähem kui 24 tundi. Riiklikel ja kiriklikel pühadel matmisi ei toimu. Muudel päevadel on matmine lubatud üldjuhul kella 10.00–17.00. 39. Kalmistu haldajal on õigus hauaplatsi kasutusaeg lõpetada juhul, kui hauaplats on jäetud hooldamata, s. o rohtunud, risustunud ning hauatähised, pingid ja teised ehitised on kõdunenud või lagunenud. Selline hauaplats tähistatakse meeldetuletuseks hoiatustähisega. Kui järgneva ühe aasta jooksul hauaplatsi ei korrastata, lõpetatakse selle platsi kasutamisõigus. 40. Hauaplatse eraldades tuleb järgida põlist matmistava. 41. Hauakaevamine peab olema kooskõlastatud kalmistu haldajaga. Matta võib kirstuga või tuhastatult urniga. Kirstuga matmisel peab haua sügavus olema minimaalselt 1,8 m, urniga 1,0 m, kaugus hauaplatsi piirist minimaalselt 0,2 m ja urniga 0,8 m. Varem kasutamata pinnasesse matmisel peab haua sügavus olema vähemalt 2,0 m, pealematmisel peab varasem matus jääma puutumata. 42. Käesoleva eeskirja punktis 40 loetletud nõuetest võib erandkorras haldaja loal kõrvale kalduda järgmistel juhtudel: 42.1. kui kalmistu varasem planeering ei võimalda hauda kaevata õiges suunas või pinnas ei võimalda hauda kaevata vajaliku sügavuseni; 42.2. kui matuse korraldajad soovivad kaevata hauda ja matta lahkunut vastavalt oma religioossetele tavadele, mis ei kattu kohalike põliste matmistavadega. 43. Haldajal on õigus keelduda vastava loa andmisest, kui ülaltoodud tegevus on vastuolus keskkonnakaitse nõuetega või kui see häirib kalmistu üldist väljanägemist. 44. Matmist takistavate hauakivide ja muude hauarajatiste ajutine kõrvaletõstmine ja taaspaigaldamine toimub matja kulul. 45. Matja korrastab või hüvitab matmise käigus kõrvalolevatele haudadele tekitatud kahjustused kokkuleppel kalmistu haldaja või kahjukannatajaga. 46. Hauaplatsi korrastab pärast matmist matja. Väljatulnud säilmed tuleb matta sama haua kaevatud süvendisse. Tervena säilinud kirst tuleb jätta puutumata. Matmiseks laenutatud inventar (äärelauad, labidad, haudalaskmise lindid) tagastatakse pärast matmist laenutajale. 47. Pealematmine võib toimuda üldjuhul 30 aasta möödumisel. 48. Kalmistute vanadele kvartalitele võib matta järgmistel tingimustel: 48.1. perekonna hauaplatsile kasutaja soovil vanasse hauda, kui eelmisest matmisest on möödunud vähemalt 20 aastat; 48.2. uuesti välja antud hauaplatsile pärast 20 aasta möödumist viimasest matmisest; 48.3. perekonna hauaplatsile varem kasutamata pinnasesse. 49. Ümbermatmine toimub vallavalitsuse kirjalikul loal kooskõlastatult tervisekaitsetalitusega. 50. Matja on kohustatud tähistama haua hauatähisega. 51. Hauatähised, -rajatised ja haljastus peavad asuma hauaplatsi piires. 52. Hauatähised on: 52.1. hauarist kõrgusega maapinnast kuni 120 cm; 52.2. hauakivi kõrgusega maapinnast kuni 75 cm; 52.3. hauasammas kõrgusega maapinnast kuni 120 cm. 53. Hauarajatised on: 53.1. hauaplatsi piirdeaed; 53.2. hauaplatsi piirav äärekivi; 53.3. valatud betoonrant; 53.4. hauaplatsile istutatavad puud, põõsad ja hekk; 53.5. hauakabelid; 53.6. hauatähised juhul, kui nende mõõtmed ületavad eeskirja punktis 52 toodud piirsuurusi. 54. Eeskirja punktides 52 ja 53 loetletud objektide rajamisel tuleb lähtuda arhitektuurse planeeringu nõuetest. Erandite tegemiseks tuleb taotleda luba vallavalitsusest, esitades rajatise kavandi. 55. Matja on kohustatud hoidma hauaplatsi ja sellega piirnevad teeosad heakorrastatuna ja puhtana. 56. Vallavalitsuse kulul maetute haudade ja kalmude korrasoleku tagab kalmistu haldaja vastava lepingu olemasolul. 57. Kalmistu haldajal on õigus eemaldada või määrata eemaldamisele kalmistu ilmet häirivad aiad, puud ja põõsad. 58. Matja paigaldatud hauatähised ja -rajatised on tema omand. Omanik on kohustatud korrastama hauatähised, -rajatised ja kalmud. 59. Kirstud peavad üldjuhul olema puitmaterjalist, vastasel juhul tehakse märge matmise registrisse. 60. Kalmistu haldaja on kohustatud: 60.1. hoidma üldkasutatavad alad korras ja puhtad; 60.2. nõudma hauaplatside omanikelt käesoleva eeskirja täitmist. 61. Kalmistu omanik korraldab hauatähise ja -rajatise säilitamist, remonti, lammutamist või üleviimist järgmistel juhtudel: 61.1. kaitsealuste väärtuste korral; 61.2. kui kalmistu osaliselt või täielikult suletakse või likvideeritakse ja hauaplatside omanikud ei ole seda tähtaegselt teinud; 61.3. vabanenud hauaplatsidel kooskõlastatult hauaplatsi saajaga; 61.4. kui hauaplatsile on püstitatud midagi niisugust, mis ei ole kooskõlas käesoleva eeskirjaga või ei sobi kalmistu või kalmistu detailplaneeringuga ning kasutaja ei ole hauaplatsi tähtaegselt korrastanud. Nimetatud tööd tehakse hauaplatsi omaniku kulul. 62. Kalmistul on keelatud: 62.1. risustada, rikkuda ja rüüstata hauaplatse ning üldkasutatavat territooriumi, jalutada koeri ja teisi koduloomi; 62.2. omavoliliste hauarajatiste püstitamine ja ümbertegemine; 62.3. kasutada mootorsõidukit ilma kalmistu haldaja loata; 62.4. laiendada omavoliliselt hauaplatse; 62.5. oma tegevusega rikkuda kalmistu rahu; 62.6. matta loomi; 62.7. prügi mahapanek selleks mitteettenähtud kohtadesse; 62.8. võtta kalmistult liiva ja mulda, lõigata mättaid. 63. Lisaks kinnitatud töökohustustele on kalmistuvaht kohustatud: 63.1. jälgima kalmistul üldist heakorda; 63.2. laenutama kalmistu külastajatele vajaminevat inventari; 63.3. teatama omanikele hauatähiste ja -rajatiste kõdunemisest või lagunemisest ning nõudma nende korrastamist; 63.4. korrastama peremeheta hauaplatsid; 63.5. pidama matmise kohta registrit ning täitma kalmistu kaarti uute hauaplatsidega; 63.6. informeerima hauaplatside omanikke kalmistu kasutamise eeskirjast, tehtud muudatustest, täiendustest ja parandustest. IV. KAEVETÖÖDE EESKIRI 64. Kaevetööde teostajana mõistetakse käesolevas eeskirjas juriidilist või füüsilist isikut, kellele väljastatakse kaevetööde luba. 65. Kaevetööde teostaja vastutab vähemalt 12 kuu jooksul tööde kvaliteedi eest. 66. Kaevetööde teostaja tagab tööde teostamise territooriumil heakorra vastavalt käesolevale eeskirjale. 67. Kaevetöid ei ole lubatud teha ilma vormikohase avalduse ja loata. 68. Luba kaevetööde tegemiseks on vallavalitsuse poolt väljastatud vormikohane dokument. Kaevetööde avalduse ja loa vormi kinnitab vallavalitsus. 69. Kaevetööde loa saamiseks esitab kaevetööde teostaja vallavalitsusele avalduse, kus on toodud vallavalitsuse poolt nõutavad kooskõlastused. Vallavalitsusel on õigus nõuda liikluskorralduse skeemi koos kasutatavate liiklusmärkide, piirete ja valgustuse äranäitamisega. 70. Enne kaevetööde loa lõplikku vormistamist kontrollib vallavalitsus kaevetööde teostaja poolt tehtud töökoha ettevalmistusi (trassi mahamärkimine, kaevetööde tsooni tähistamine piirete ja liiklusmärkidega, jalakäijate ja veokite liiklemise tingimuste kindlustamine, vajalike materjalide ja mehhanismide olemasolu töökohal jms). Ebapiisava ettevalmistuse korral jäetakse kaevetööde luba välja andmata. 71. Vallavalitsus registreerib kaevetööde avalduse ja kaevetööde loa. Kaevetööde luba väljastatakse koos kaevetööde avalduse koopiaga kaevetööde teostajale. Kaevetööde avalduse originaal koos kaevetööde loa koopiaga säilitatakse vallavalitsuses. 72. Tehniliste kommunikatsioonide rajamisel, rekonstrueerimisel või muul analoogsel juhul esitab kaevetööde teostaja vallavalitsusele asjasse puutuvate ametkondadega ja maaomanikuga kooskõlastatud tehnilise dokumentatsiooni. 73. Kaevetööde loas toodud läbiviimise tingimusi ja korda, sh tähtaega võib muuta üksnes neid seadnud ametiisiku ettepanekul vallavalitsus. 74. Vallavalitsus võib kaevetööde loa tühistada, kui töid ei ole alustatud ühe nädala jooksul arvates loas märgitud tööde algustähtajast. Vallavalitsusel on kaevetööde loa kehtivust õigus peatada, kui tööde käigus ei ole täidetud kaevetööde loas toodud tingimusi. 75. Kaevetööde ajal peavad kaevetööde luba ja kaevetööde loa avalduse koopia asuma objektil. Kui kaevetöid teostatakse kauem kui viis ööpäeva, on kaevetööde teostaja kohustatud objektile paigaldama tahvli, millel on toodud tööde teostaja nimi, telefoninumber, tööde läbiviimise tähtajad ja otseselt vastutava isiku nimi. Pimedal ajal peab liikluseks ettenähtud kaevetööde tsoon olema valgustatud ohutuledega. 76. Kaeviku täitmiseks kõlbmatud materjalid tuleb kohe ära vedada. Keelatud on kaevikuid täita tihendamata. 77. Kaevetöödega lõhutud pinnakate ja kahjustatud haljastus taastatakse kaevetööde teostaja kulul hiljemalt loal toodud tähtajaks. Teekatete taastamiseni tagab kaevetööde teostaja häireteta ja ohutu liikluse. 78. Jalakäijatele tuleb tagada ohutu ligipääs kohtadesse, kuhu varem oli juurdepääs olemas. 79. Vallavalitsusel on õigus nõuda kaevetööde teostajalt ümbersõidutee ehitamist, selle kaevetööde perioodil sõidukorras hoidmist ja pärast tööde lõpetamist ümbersõidutee all olnud maa-ala taastamist. 80. Ettenägematute asjaolude ilmnemisel (tundmatu insenerkommunikatsioon, arheoloogiline leid, lõhkekeha jne) tuleb kaevetööd peatada ning sellest viivitamatult informeerida vallavalitsust ja asjaomaseid ametkondi. Kaevetööde jätkamiseks tuleb kaevetööde teostajal vajadusel hankida täiendavad kooskõlastused. 81. Kaevetööde loa tähtaja pikendamiseks peab tööde teostaja pöörduma vallavalitsuse poole vähemalt üks ööpäev enne kaevetööde tähtaja lõppu. 82. Enne kaeviku täitmist peab objekti teostusjooniste koostamise eest vastutaja (tööde teostaja) kindlustama paigaldatud kommunikatsioonide teostusjooniste koostamise. 83. Pinnase kate taastatakse kohe pärast kaevetööde lõpetamist. Erandjuhul vallavalitsuse loal (kui on vaja liiklus kohe taastada, töid tehakse talvel jne) taastatakse kate ajutiselt. Kuni katte lõpliku taastamiseni korraldab ajutise katte korrashoiu kaevetööde teostaja. 84. Kaevetööde lõpetamisel esitab kaevetööde teostaja vallavalitsusele teostusdokumentatsiooni (kaetud tööde aktid, varjatud tööde aktid, teostusjoonised). 85. Avariilised on need kaevetööd, mille vajadus tekib ootamatult või on võimalikke ebasoovitavaid tagajärgi silmas pidades edasilükkamatud. 86. Avariiliste kaevetööde alustamine on erandkorras lubatud ilma eelnevalt luba vormistamata, sealjuures peab kaevetööde teostaja olema veendunud, et kaevetööde tegemine piirkonnas ei ohusta insenerkommunikatsioone. Avariiliste kaevetööde alustamisest peab telefoni teel teatama vallavalitsuse poolt määratud isikule. Kaevetööde ohutu läbiviimise eest vastutab kaevetööde teostaja. 87. Taotlus avariiliste kaevetööde loa saamiseks tuleb esitada vallavalitsusele hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast tööde alustamist. 88. Kaevetööde tegemise piirkonnas olevate insenerkommunikatsioonide valdajate esindajad kutsutakse kohale enne kaevetööde algust. Esindaja mitteilmumisest tingitud tööseisakust tuleneva kahju eest vastutab kommunikatsiooni valdaja. 89. Olemasolevaid kommunikatsioone võib ümber paigutada üksnes nende valdaja loal. Teostusjoonised kommunikatsioonide ümberpaigutamise kohta esitatakse ning neid säilitatakse vallavalitsuses. 90. Insenerkommunikatsiooni vigastamisel on süüdlane kohustatud teatama sellest viivitamatult selle valdajale. Vigastus parandatakse süüdlase kulul. 91. Kaevikutest väljapumbatav vesi tuleb ära vedada. Vee juhtimine Antsla valla kanalisatsiooni või kaevekoha ümbrusesse tuleb eelnevalt kooskõlastada kanalisatsiooni omaniku või valdajaga ja maa-ala omanikega. 92. Kaevetööde käigus on keelatud hävitada, vigastada või ümber paigutada geodeetilisi ja liiklusmärke. Hävitatud või vigastatud märgid taastatakse tööde teostaja kulul. 93. Kaevetööd loetakse lõppenuks, kui on täidetud järgmised tingimused: 93.1. on tehtud põhi- ja taastamistööd ning tööd, mis olid nimetatud loa taotlusel; 93.2. kaevetööde käigus kahjustatud territooriumid jne on taastatud ja üle antud vallavalitsusele või maa omanikule; 93.3. vallavalitsusele on üle antud teostusdokumentatsioon; 93.4. on tagastatud loa talong vajalike kooskõlastustega.