Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-106-02 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. oktoobri 2002. a kohtuotsus R. S. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi — RT III, 2002, 26, 296

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-106-02 Otsuse kuupäev 18. oktoober 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kohtuasi Kriminaalasi R. S. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. mai 2002. a otsus kriminaalasjas nr 2-1-139/2002 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R. S., kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 24. september 2002. a Istungil osalenud isikud R. S. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. mai 2002. a ja Tartu Maakohtu 22. märtsi 2002. a otsused R. S.’ile KrK § 41 lg 1 alusel mitme kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse osas. 2. Mõista R. S’ile kohtuotsuste kogumi eest KarSRakS § 3 lg 4 ja KarS § 65 lg 2 alusel 7 aastat ja 6 kuud vangistust. 3. Karistuse kandmise aja alguseks on 22. märts 2002. a. 4. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus tühistamata. 5. Kassatsioonkaebus rahuldada. 6. Välja mõista R. S-ilt 1073.80 kr kohtukulu kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub 18. oktoobril 2002. a ega kuulu edasikaebamisele. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 22. märtsi 2002. a otsusega tunnistati R. S. süüdi KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 ning § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks vastavalt kuus ja kolm aastat vabadusekaotust. KrK § 40 lg 1 alusel liideti karistused osaliselt ja lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest loeti seitse aastat vabadusekaotust. Sellele karistusele liideti KrK § 41 lg 1 alusel osaliselt Tartu Linnakohtu 7. mai 1998. a otsusega mõistetud karistuse – kuus aastat vabadusekaotust – ärakandmata osa, s.o kaks aastat kaheksa kuud ja kakskümmend seitse päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti R. S-ile üheksa aastat vabadusekaotust. 2. Maakohtu otsuse peale esitas R. S. apellatsioonkaebuse, milles ta vaidlustas otsuse kuriteo kvalifikatsiooni osas. 3. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. mai 2002. a otsusega apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt. Maakohtu otsus tühistati R. S. süüditunnistamises KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3 järgi. Ta mõisteti süüdi KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ja karistati kuueaastase vabadusekaotusega. Kohtuotsuste kogumi järgi KrK § 41 lg 1 alusel mõistetud karistus jäeti muutmata. Karistuse kandmise aja alguseks määrati 22. märts 2002. a. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Menetlus Riigikohtus 4. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas R. S. kassatsioonkaebuse, milles ta vaidlustab temale mõistetud lõpliku karistuse KrK § 41 lg 1 alusel. 4.1. Kassaator märgib, et Tartu Linnakohtu 7. mai 1998. a otsus vaidlustati esmalt ringkonna- ja seejärel Riigikohtus. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. oktoobri 1999. a otsusega nr 3-1-3-13-99 (RT III 1999, 28, 263) tühistati nii linna- kui ka ringkonnakohtu otsus temale karistuse mõistmise osas. KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi mõisteti talle karistuseks neli aastat vabadusekaotust. Karistuse kandmise alguseks loeti 19. november 1998. a. Seega ei olnud 22. märtsi 2002. a seisuga talle Tartu Linnakohtu 7. mai 1998. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa mitte kaks aastat kaheksa kuud ja kakskümmend seitse päeva, vaid seitse kuud ja kakskümmend seitse päeva. Seetõttu palub kassaator karistuste liitmisel tekkinud eksitus parandada. 5. Riigikohtu istungil toetasid nii kaitsja kui ka prokurör esitatud kaebust. Riigikohtu seisukoht 6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et R. S. kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Tartu Maakohus ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ei ole R. S.le kohtuotsuste kogumi järgi KrK § 41 lg 1 alusel karistuse mõistmisel arvestanud, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. oktoobri 1999. a otsusega 3-1-3-13-99 tühistati Tartu Linnakohtu 7. mai 1998. a ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. veebruari 1999. a otsused R. S-ile mõistetud karistuse osas KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi. Riigikohus tegi uue otsuse, mõistes talle karistuseks neli aastat vabadusekaotust, kusjuures karistuse kandmise aja alguseks loeti 19. november 1998. a. Seetõttu oli Tartu Maakohtu 22. märtsi 2002. a otsuse tegemise päevaks R. S-il eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistust 7 kuud ja 27 päeva, mitte aga Tartu Maakohtu poolt arvestatud 2 aastat, 8 kuud ja 27 päeva. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ei ole 13. mai 2002. a otsusega maakohtu otsuses sisalduvat viga parandanud, vaid on jätnud R. S-ile KrK § 41 lg 1 alusel mitme kohtuotsusega mõistetud karistuse 9 aastat vabadusekaotust muutmata. 7. Kuna nii Tartu Maakohus kui ka Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust mitme kohtuotsuse järgi karistuse mõistmisel, siis kuuluvad nende poolt tehtud otsused selles osas tühistamisele ja lähtudes AKKS § 63 p-st 3 ja § 64 p-st 1, teeb Riigikohus uue otsuse. 8. Karistusseadustiku rakendamise seaduse (KarSRakS) § 3 lg 4 sätestab, et karistuse mõistmisel pärast karistusseadustiku jõustumist enne selle jõustumist toimepandud kuriteo eest kohtuotsuste kogumis lähtutakse kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seadusest, mõistes liitkaristuse karistusseadustiku järgi, raskendamata kohtualuse karistust. Liitkaristuse hilisemat mõistmist reguleerib KarS § 65 lg 2, mille kohaselt süüdimõistetule, kes paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega kui lähtuda R. S-ile liitkaristuse mõistmisel karistusseadustikust, ei saaks liita ärakandmata karistust osaliselt, vaid tuleks liita kogu ärakandmata osa. Tartu Maakohus on R. S-ile mitme kohtuotsuse järgi karistuse mõistmisel liitnud ärakandmata karistuse osaliselt. Seda põhimõtet on kohustatud järgima ka Riigikohus, sest vastasel juhul raskendaks kogu ärakandmata karistuse liitmine, võrreldes kriminaalkoodeksis sätestatuga, süüdimõistetu olukorda. 9. Liites eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistuse osaliselt, mõistab Riigikohus R. S-ile mitme kohtuotsuse järgi karistuseks seitse aastat ja kuus kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks on 22. märts 2002. a. Eerik KERGANDBERG Lea KIVI Hannes KIRIS