Vabariigi Valitsus — Euroopa Ühenduse ja Eesti Vabariigi vaheline vastastikuse mõistmise memorandum Eesti osalemise kohta ühenduse mitmeaastases programmis, mis käsitleb ülemaailmsete võrkude Euroopa digitaalse infosisu arendamist ja kasutamist ning keelelise mitmekesisuse edendamist infoühiskonnas (eContenti programm) — RT II, 2002, 30, 137

"Euroopa Ühenduse ja Eesti Vabariigi vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi Eesti osalemise kohta ühenduse mitmeaastases programmis, mis käsitleb ülemaailmsete võrkude Euroopa digitaalse infosisu arendamist ja kasutamist ning keelelise mitmekesisuse edendamist infoühiskonnas (eContenti programm)" eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Alla kirjutatud 20. septembril 2002. a Tallinnas, jõustunud 20. septembril 2002. a Euroopa ühenduste komisjon, edaspidi «komisjon», kes tegutseb Euroopa Ühenduse nimel, ühelt poolt ja Eesti Vabariigi valitsus, edaspidi «Eesti», teiselt poolt, arvestades, et: EL–Eesti assotsiatsiooninõukogu 27. veebruari 2002. aasta otsus nr 3/2002, millega võetakse vastu Eesti Vabariigi ühenduse programmides osalemise üldtingimused, annab komisjonile ja Eesti pädevatele asutustele õiguse kindlaks määrata igas konkreetses programmis osalemise eritingimused, sealhulgas rahalise osamaksu küsimused; nõukogu 22. detsembri 2000. aasta otsusega 2001/48/EÜ* kehtestati eContenti programm, on kokku leppinud järgmises. Artikkel 1. Programm Eesti osaleb ühenduse mitmeaastases programmis, mis käsitleb ülemaailmsete võrkude Euroopa digitaalse infosisu arendamist ja kasutamist ning keelelise mitmekesisuse edendamist infoühiskonnas (eContenti programm, edaspidi «programm»), kooskõlas EL–Eesti assotsiatsiooninõukogu 27. veebruari 2002. aasta otsusega nr 3/2002, millega võetakse vastu Eesti Vabariigi ühenduse programmides osalemise üldtingimused, ja käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi artiklites 2–4 sätestatud tingimustel. Artikkel 2. Programmis osalemise tingimused 1. Eesti osaleb kõnealuses programmis vastavalt neile eesmärkidele, kriteeriumidele, korrale ja tähtaegadele, mis on kindlaks määratud nõukogu otsuses 2001/48/EÜ, ning järgmistel tingimustel ja vastavalt järgmisele ajakavale: alates 1. juunist 2002 osaletakse programmi käsitleva nõukogu otsuse artiklis 2 kirjeldatud programmi tegevussuunistes, nimelt: a) parandatakse juurdepääsu avaliku sektori informatsioonile ja tõhustatakse informatsiooni kasutamist; b) suurendatakse infosisu tootmist mitmekeelses ja -kultuurilises keskkonnas; c) suurendatakse digitaalse materjali turu dünaamikat, nagu on ette nähtud nõukogu otsuse artikli 7 lõike 2 punktis a. 2. Nõuetele vastavate Eesti asutuste, organisatsioonide ja üksikisikute taotluste esitamise, hindamise ja valiku tingimused on samad, mida kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide korral nõuetele vastavate institutsioonide, organisatsioonide ja üksikisikute suhtes. 3. Programmis osalemiseks tasub Eesti igal aastal Euroopa Liidu üldeelarvesse rahalise osamaksu. 4. Eesti rahaline osamaks seoses programmis osalemise ja selle rakendamisega lisatakse summale, mis on igal aastal Euroopa Liidu üldeelarves ette nähtud kulukohustuste assigneeringutena selleks, et täita rahalisi kohustusi, mis tulenevad mitmesugustest programmi rakendamiseks, haldamiseks ja toimimiseks vajalikest meetmetest. 5. Taotluste, lepingute ja aruannetega seotud toimingute ning programmi muude haldusaspektide puhul kasutatakse inglise keelt. Artikkel 3. Osamaks Eesti rahalist osamaksu reguleerivad eeskirjad on esitatud I lisas. Osa nimetatud rahalisest osamaksust võidakse rahastada ühenduse välisabi vahenditest, kui Eesti esitab sellekohase taotluse. Artikkel 4. Aruandlus ja hindamine Ilma et see piiraks Euroopa Ühenduste Komisjoni ja Euroopa Ühenduste Kontrollikoja kohustusi seoses programmi järelevalve ja hindamisega, kontrollitakse Eesti osalemist programmis pidevalt partnerluse alusel, kaasates sellesse komisjoni ja Eesti. Eesti võtab osa teistest ühenduse poolt selle programmiga seoses sätestatud konkreetsetest meetmetest. Artikkel 5. Lõppsätted Käesolevat vastastikuse mõistmise memorandumit kohaldatakse programmi kehtivuse ajal. Kui Euroopa Ühendus otsustab seda kehtivusaega pikendada ilma programmis olulisi muudatusi tegemata, pikeneb automaatselt ka käesoleva memorandumi kohaldamisaeg, kui kumbki pool seda ei denonsseeri. Lisa moodustab käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi lahutamatu osa. Käesolevat vastastikuse mõistmise memorandumit võib muuta ainult kirjalikult poolte kokkuleppe alusel. Käesolev vastastikuse mõistmise memorandum jõustub siis, kui mõlemad pooled on sellele alla kirjutanud. Tallinn Tallinn 20. september 2002 20. september 2002 Eesti valitsuse poolt Komisjoni poolt Euroopa Ühenduse nimel Liina TÕNISSON Erkki LIIKANEN Majandusminister ning teede- ja sideminister Ettevõtluse ja infoühiskonna komisjoni liige * EÜT L 14, 18.1.2001, lk 32. Otsuse 2001/48/EÜ tõlge eesti keelde on lisatud käesolevale memorandumile. I lisa EESKIRJAD, MIS REGULEERIVAD EESTI RAHALIST OSAMAKSU ÜHENDUSE MITMEAASTASESSE PROGRAMMI, MIS KÄSITLEB ÜLEMAAILMSETE VÕRKUDE EUROOPA DIGITAALSE INFOSISU ARENDAMIST JA KASUTAMIST NING KEELELISE MITMEKESISUSE EDENDAMIST INFOÜHISKONNAS (eCONTENTI PROGRAMM) 1. Eesti poolt Euroopa Liidu üldeelarvesse makstav rahaline osamaks programmis osalemiseks on järgmine: – 10 000 eurot 2002. aastal, – 25 000 eurot 2003. aastal, – 20 000 eurot 2004. aastal. 2. Eesti osamaks läheb ühist huvi pakkuvate projektide ettevalmistamiseks, teostatavusuuringuteks, arendamiseks ja rakendamiseks, samuti programmis ettenähtud horisontaalmeetmete arendamiseks ja rakendamiseks. 3. Lähetuskulud ja päevarahad, mida Eesti esindajad ja eksperdid vajavad programmi käsitleva otsuse artiklis 5 nimetatud komitee töös vaatlejatena ning teistel programmi rakendamisega seotud kohtumistel osalemiseks, hüvitab komisjon samadel alustel ja samas korras, mida praegu kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate suhtes. 4. Eesti osamaksu haldamisel kohaldatakse Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kehtivat finantsmäärust. 5. Komisjon esitab pärast käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumist ja iga järgmise eelarveaasta alguses Eestile rahastamisnõude, mis käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi kohaselt vastab Eesti osamaksule programmi eelarves. Osamaks makstakse eurodes komisjoni eurokontole. 6. Eesti tasub oma osamaksu iga-aastaste kulude katmiseks vastavalt rahastamisnõudele hiljemalt kolm kuud pärast nõude esitamist. Osamaksu tasumisega viivitamise korral peab Eesti maksma viivist laekumata summalt maksetähtpäevast alates. Intressimäär on sama suur kui maksetähtpäeval Euroopa Keskpanga eurodes tehtavate põhiliste refinantseerimistehingute puhul kehtiv intress, pluss 1,5 protsenti. Kui osamaksu tasumisega viivitamine võib märkimisväärselt kahjustada programmi rakendamist ja haldamist, peatab komisjon selleks aastaks Eesti osalemise programmis, kui maksu ei ole tasutud kahekümne tööpäeva jooksul pärast Eestile ametliku meeldetuletuskirja saatmist. MEMORANDUM OF UNDERSTANDING BETWEEN THE EUROPEAN COMMUNITY AND THE REPUBLIC OF ESTONIA ON ESTONIA’S PARTICIPATION IN THE MULTIANNUAL COMMUNITY PROGRAMME TO SIMULATE THE DEVELOPMENT AND USE OF EUROPEAN DIDGITAL CONTENT ON THE GLOBAL NETWORKS AND TO PROMOTE LINGUISTIC DIVERSITY IN THE INFORMATION SOCIETY (eCONTENT) The European Commission, hereinafter referred to as “the Commission”, on behalf of the European Community, of the one part, and The Government of the Republic of Estonia, hereinafter referred to as “Estonia”, of the other part, Whereas the Decision No. 3/2002 of the EU-Estonia Association Council of 27 February 2002 adopting the general terms and conditions for the participation of the Republic of Estonia in Community programmes, leaving the Commission and the competent authorities of Estonia to determine the specific terms and conditions, including financial contribution, with regard to such participation in each particular programme, the eContent programme was established by Council Decision 2001/48/EC of 22 December 2000,* Have agreed as follows: Article 1. Programme Estonia shall participate in the Multiannual Community programme to stimulate the development and use of European digital content on the global networks and to promote linguistic diversity in the Information Society (eContent), (hereinafter called “the Programme”), in accordance with the conditions laid down in the Decision No. 3/2002 of the EU-Estonia Association Council of 27 February 2002, adopting the general terms and conditions for the participation of the Republic of Estonia in Community programmes, and under the terms and conditions referred to in Articles 2–4 of this Memorandum of Understanding. Article 2. Terms and conditions with respect to participation in the Programme 1. Estonia shall participate in the activities of the Programme in conformity with the objectives, criteria, procedures and deadlines as defined in the Council Decision 2001/48/EC, and according to the following conditions/timetable: as from 1.6.2002, participation in the Action Lines of the programme as described in Article 2 of the Programme Council Decision, namely: a) improving access to and use of public sector information; b) enhancing content production in a multilingual and multicultural environment; c) increasing dynamism of the digital content market, as foreseen in Article 7.2(a) of the Council Decision. 2. The terms and conditions applicable to the submission, assessment and selection of applications by eligible institutions, organisations and individuals of Estonia shall be the same as those applicable to eligible institutions, organisations and individuals of the Member States of the European Union. 3. To participate in the Programme, Estonia shall pay every year a financial contribution to the General Budget of the European Union. 4. The financial contribution of Estonia in respect of its participation and implementation of the Programme shall be added to the amount earmarked each year in the General Budget of the European Union for commitment appropriations to meet the financial obligations arising out of different forms of measures necessary for the execution, management and operation of the Programme. 5. The English language shall be used for the procedures related to requests, contracts and reports, as well as for other administrative aspects of the Programme. Article 3. Financial contribution The rules governing the financial contribution of Estonia are set out in Annex I. Part of that financial contribution may be financed under the relevant Community external aid instrument, if Estonia so requests. Article 4. Reporting and evaluation Without prejudice to the responsibilities of the Commission and the Court of Auditors of the European Communities in relation to the monitoring and evaluation of the Programme, the participation of Estonia in the Programme shall be continuously monitored on a partnership basis involving the Commission and Estonia. Estonia shall take part in other specific activities provided for by the Community in the context of that Programme. Article 5. Final provisions This Memorandum of Understanding shall apply for the duration of the Programme. Nevertheless, should the European Community decide to extend the duration without any substantial change within the Programme, this Memorandum would also be extended correspondingly and automatically if no Party denounces it. The annex forms an integral part of this Memorandum of Understanding. This Memorandum of Understanding may only be amended in writing by common consent of the parties. This Memorandum of Understanding shall enter into force when it has been signed by both parties. Done at Tallinn Done at Tallinn on 20 September 2002 on 20 September 2002 For the Government of Estonia For the Commission on behalf of the European Community Liina TÕNISSON Erkki LIIKANEN Minister of Economic Affairs and Minister of Transport and Communications Member of the Commission for Enterprise and Information Society * OJ L 14, 18.1.2001, p. 32. Annex I RULES GOVERNING THE FINANCIAL CONTRIBUTION OF ESTONIA IN THE MULTIANNUAL COMMUNITY PROGRAMME TO SIMULATE THE DEVELOPMENT AND USE OF EUROPEAN DIGITAL CONTENT ON THE GLOBAL NETWORKS AND TO PROMOTE LINGUISTIC DIVERSITY IN THE INFORMATION SOCIETY (eCONTENT) 1. The financial contribution to be paid by Estonia to the General Budget of the European Union to participate in the Programme shall be the following: EUR 10 000 for the year 2002, EUR 25 000 for the year 2003, EUR 20 000 for the year 2004. 2. The contribution of Estonia shall cover costs related to the preparation, feasibility, development and execution of the projects of common interest, as well as for the development and implementation of horizontal measures as foreseen in the Progrmme. 3. Travel costs and/or subsistence costs incurred by representatives and experts of Estonia for the purposes of taking part as observers in the work of the committee referred to in Article 5 of the Programme Council Decision or other meetings related to the implementation of the Programme shall be reimbursed by the Commission on the same basis as and in accordance with the procedures currently in force for representatives of the Member States of the European Union. 4. The Financial Regulations applicable to the General Budget of the European Union shall apply to the management of the contribution of Estonia. 5. When this Memorandum of Understanding takes effect and at the beginning of each subsequent budgetary year, the Commission shall send to Estonia a call for funds corresponding to its contribution of the costs covered by this Memorandum of Understanding. That contribution shall be paid in Euro to a Euro denominated bank account of the Commission. 6. Estonia shall pay its contribution to the annual costs in accordance with the call for funds request no later than three months after the date of the call. Any delay in the payment of the contribution shall give rise to the payment of default interest by Estonia on the outstanding amount from the due date. The interest rate shall be the rate applied by the European Central Bank to its main refinancing operations in Euro on the due date, increased by 1.5 percentage points. In case the delay in the payment of the contribution is such that it may significantly jeopardise the implementation and management of the programme, participation in the programme of Estonia for the concerned year will be suspended by the Commission following the absence of payment 20 working days after a formal letter of reminder sent to Estonia. NÕUKOGU 22. DETSEMBRI 2000. AASTA OTSUS, MILLEGA VÕETAKSE VASTU ÜHENDUSE MITMEAASTANE PROGRAMM, ET STIMULEERIDA EUROOPA PÄRITOLUGA DIGITAALSE INFO SISU ARENDAMIST JA KASUTAMIST ÜLEMAAILMSETES VÕRKUDES JA EDENDADA INFOÜHISKONNA KEELELIST MITMEKESISUST (2001/48/EÜ) Euroopa Liidu Nõukogu, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 157 lõiget 3, võttes arvesse komisjoni ettepanekut,1 võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,2 võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,3 võttes arvesse regioonide komitee arvamust4 ning arvestades, et: 1) areng info- ja teadmisteühiskonna suunas peaks mõjutama iga Euroopa Liidu kodaniku elu, pakkudes muu hulgas uusi võimalusi teadmistele juurdepääsuks ja uusi teadmiste omandamise viise; 2) Lissaboni tippkohtumisel rõhutati vajadust ületada arenevas infoühiskonnas digitaalne lõhe ja tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust; 3) digitaalsel infosisul on selles arengus määrav osa. Kõnealuses sektoris töötab praegu neli miljonit eurooplast. Infosisu tootmise tulemusena on kiirelt loodud uusi töökohti ja see tendents jätkub. Enamik töökohti on loodud väikestes, alles tööd alustavates ettevõtetes. See muudab oluliselt teadmistele juurdepääsu või nende omandamise tingimusi, stimuleerides märkimisväärselt majanduskasvu, ettevõtlust ja tööhõivet, kutsealast, sotsiaalset ja kultuurilist arengut ning Euroopa kodanike loovust ja uuendusmeelsust praegu ja edaspidi; 4) digitaalse infosisu arengu majanduslikku ja sotsiaalset potentsiaali on võimalik kasutada ka kultuuri-, haridus-, koolitus- ja vaba aja sektoris; 5) infosisu tööstuse struktuur ja majanduskeskkond muutuvad kiiresti; 6) intellektuaalomandi kaitse ja tööde märgistamine on digitaalse infosisu ülemaailmsete võrkude kaudu levitamise ja kasutamise suurendamise eeltingimusteks; 7) Euroopa digitaalse infosisu tööstuse ja turgude täielikule arengule on mitmeid takistusi; 8) 6.–8. juulil 1997 Bonnis toimunud konverentsil välja antud ministrite deklaratsioonis, mis käsitleb ülemaailmsete võrkude tähendust infoühiskonna jaoks, pöörati erilist tähelepanu interneti kaubanduslikule arendamisele, seetõttu põhinevad jätkuvad arutelud interneti sisu, haldamist ja elektroonilist kaubandust käsitlevates küsimustes kõnealusel dokumendil; 9) 8. detsembril 1999 võttis komisjon vastu e-Euroopa algatuse, mida liikmesriigid tervitasid 10. ja 11. detsembril 1999 Helsingis toimunud Euroopa Ülemkogu istungil; 10) 17. detsembril 1995 vastuvõetud otsuses (Euroopa kultuuritööstuse ja tööhõive kohta)5 rõhutas nõukogu, et sidetehnoloogia ja infoühiskonna areng on oluliselt tõstnud turustuskanalite arvu, mis on suurendanud nõudlust uue programmisisu järele; 11) 23. ja 24. märtsil 2000 Lissabonis toimunud istungil tunnustas Euroopa Ülemkogu eriti infosisu tööstuse rolli lisaväärtuse loomisel Euroopa kultuurilise mitmekesisuse kasutamise ja võrku paigutamise kaudu; 12) infosisu käsitlevate ühenduse meetmete puhul tuleks tähelepanu pöörata ühenduse keelte ja kultuuride paljususele ja toetada algatusi, mis hõlbustavad juurdepääsu digitaalsele informatsioonile praeguste liikmesriikide ja kandidaatriikide keeltes; 13) nõukogu otsusega 96/339/EÜ6 kehtestatud programmi «INFO 2000» ja nõukogu otsusega 96/664/EÜ7 kehtestatud mitmekeelse infoühiskonna algatuse (MLIS) vahehinnangutes nõutakse digitaalse infosisu ning keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse valdkonnas tõhusate järelmeetmete võtmist; 14) tuleks võtta meetmeid, et soodustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete osalemist infoühiskonna arendamises; 15) erilist tähelepanu tuleks pöörata infoteenuste, uute sidemeetodite ja nendega seotud infosisu pakkumise ja kasutamise erinevatele arengutasemetele praegustes liikmesriikides ja kandidaatriikides, pidades silmas ühendusesisest ühtekuuluvust ja kahetasandilise infoühiskonnaga seotud riske. Infosisu olemasolu erinevates keeltes soodustab kodanike võrdseid võimalusi infoühiskonna teenuste kasutamisel ja vähendab diskrimineerimist; 16) 1999. aasta jaanuaris andis komisjon välja rohelise raamatu avaliku sektori informatsiooni kohta infoühiskonnas, millega algatati Euroopas selleteemaline arutelu; 17) avalikust sektorist pärinevale informatsioonile juurdepääsu puhul tuleb pöörata tähelepanu avaliku võimu kandjate konkreetsetele kohustustele ja vajadusele kaitsta isikuandmete konfidentsiaalsust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 95/46/EÜ;8 18) avaliku sektori informatsiooni kasutamisel tuleks järgida liikmesriikide kehtestatud sätteid arvutiseeritud materjali omandiõiguste kohta; 19) tuleks julgustada meetmete võtmist, millega kõrvaldada avaliku sektori informatsioonile juurdepääsu takistavad tõkked, soodustades muu hulgas parimate lahenduste vahetamist; 20) tegemist on riikidevaheliste küsimustega ja liikmesriigid ei saa kavandatavate meetmete eesmärke täielikult täita, seetõttu saaks meetmete üleeuroopalise ulatuse ja mõju tõttu eesmärkide saavutamist paremini tagada ühenduse tasandil; sellest tulenevalt võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuspõhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale; 21) kõik infosisu suhtes võetavad meetmed peaksid täiendama muid ühenduse praegusi algatusi ja neid tuleks võtta koostoimes teadusuuringuid ja arendust käsitleva viienda raamprogrammi, kultuuri raamprogrammi ja meediaprogrammide kohaste meetmete ning ühenduse haridusalaste meetmete, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete meetmete, struktuurifondide, e-Euroopa tegevuskava ja riskikapitali tegevuskavaga; 22) komisjon peaks tagama seonduvate ühenduse algatuste ja programmide vastastikuse täiendavuse ja koostoime asjakohaste kooskõlastamismehhanismide kaudu; 23) selle programmi elluviimist tuleks pidevalt ja süstemaatiliselt jälgida, et seda vajaduse korral muuta vastavalt digitaalse infosisu turu arengule. Sobiva aja pärast tuleks programmi elluviimisele anda sõltumatu hinnang, mille põhjal saaks kindlaks määrata infosisu suhtes edaspidi võetavate meetmete eesmärgid. See vahehinnang tuleks esitada õigeaegselt, et programmi teises etapis oleks võimalik korrektiive teha. Programmi lõpus tuleks selle tulemustele anda lõpphinnang ja esitada Euroopa Parlamendile aruanne infosisu suhtes võetavate meetmete ja kõnealuse programmi mõju kohta käesolevas otsuses sätestatud eesmärkide saavutamisele; 24) kõnealuse programmi rakendamiseks võib olla asjakohane teha koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega; 25) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mail 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe9 punktis 34 nimetatud lähtesumma on lisatud käesolevasse otsusesse kogu programmi kestuse ajaks, mõjutamata seejuures eelarve täitmist korraldava asutuse asutamislepinguga määratletud volitusi; 26) käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise kord,10 on vastu võtnud käesoleva otsuse. Artikkel 1 Võetakse vastu mitmeaastane programm «Euroopa päritoluga digitaalne infosisu ülemaailmsete võrkude jaoks» (edaspidi e-infosisu). Programmil on järgmised eesmärgid: a) stimuleerida interneti kasutamist ja hõlbustada kõikide juurdepääsu internetile, suurendades Euroopa päritoluga digitaalse infosisu kättesaadavust ülemaailmsetes võrkudes, et toetada Euroopa Liidu kodanike kutsealast, sotsiaalset ja kultuurilist arengut ja hõlbustada taotlejariikide kodanike majanduslikku ja sotsiaalset integratsiooni infoühiskonda; b) hõlbustada juurdepääsu Euroopa päritoluga digitaalsele infosisule ja selle võimaluste kasutamist, eelkõige tõhustades avaliku sektori informatsiooni kasutamist; c) edendada ülemaailmsetes võrkudes leiduva digitaalse infosisu kultuurilist mitmekesisust ja mitmekeelsust, eelkõige Euroopa Liidu keelte puhul, ja suurendada infosisuga tegelevate Euroopa ettevõtete, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ekspordivõimalusi kultuurilise ja keelelise kohandamise abil; d) luua soodsad tingimused turu killustumise vähendamiseks ja ülemaailmsetes võrkudes leiduva Euroopa päritoluga digitaalse infosisu turustamiseks, levitamiseks ja kasutamiseks, et stimuleerida majandustegevust ja suurendada tööhõiveväljavaateid. Artikkel 2 Artiklis 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks tehakse komisjoni juhtimisel kooskõlas I lisas sätestatud tegevussuuniste ja III lisas esitatud programmi rakendamise vahenditega järgmised toimingud: a) parandatakse juurdepääsu avaliku sektori informatsioonile ja laiendatakse informatsiooni kasutamist; b) suurendatakse infosisu tootmist mitmekeelses ja -kultuurilises keskkonnas; c) suurendatakse digitaalse infosisu turu dünaamikat. Artikkel 3 1. Programm hõlmab neli aastat alates selle avaldamisest Euroopa Ühenduste Teatajas. 2. Programmi rakendamise lähtesumma lõikes 1 nimetatud ajavahemikuks on 100 miljonit eurot. Eelarvepädev asutus kinnitab iga-aastased assigneeringud finantsperspektiivi piires. Kulude suunav jaotus on esitatud II lisas. Artikkel 4 1. Programmi rakendamise ja selle kooskõlastamise eest muude ühenduse programmidega vastutab komisjon. Iga kahe aasta tagant koostab komisjon käesoleva otsuse alusel tööprogrammi. 2. Komisjon tagab tihedas koostöös liikmesriikidega, et programmi rakendamismeetmed ja muud Euroopa päritoluga digitaalse infosisu arendamist ja kasutamist ning infoühiskonna keelelise mitmekesisuse soodustamist mõjutavad ühenduse põhimõtted, programmid ja meetmed on järjepidevad ja üksteist vastastikku täiendavad. 3. Järgmisi toiminguid teeb komisjon artikli 5 lõikes 2 sätestatud korras: a) tööprogrammi vastuvõtmine; b) ettepanekute esitamise üleskutsete kriteeriumide ja sisu määramine kooskõlas artiklis 1 sätestatud eesmärkidega; c) hinnangu andmine projektidele, mis esitatakse ühenduse rahastamist käsitlevate pakkumiskutsete peale ja mille puhul ühenduse panus on hinnanguliselt vähemalt 700 000 eurot; d) kõik kõrvalekalded III lisas sätestatud eeskirjadest; e) muudest kui artikli 7 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kolmandatest riikidest ja rahvusvahelistest organisatsioonidest pärit juriidiliste isikute projektides osalemise heakskiitmine. 4. Kui lõike 3 punktis c nimetatud projektide rahastamissumma on väiksem kui 700 000 eurot, teatab komisjon artikli 5 lõikes 1 nimetatud komiteele lihtsalt projektidest ja nende hindamise tulemustest. Seda alammäära võib saadud kogemusi silmas pidades muuta kahe aasta pärast alates käesoleva otsuse avaldamisest. Komisjon teavitab komiteed programmi kui terviku rakendamisel tehtud edusammudest vähemalt iga poole aasta tagant. Artikkel 5 1. Komisjoni abistab komitee. 2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud. Artikkel 6 1. Ühenduse toetuse tulemusliku kasutamise kindlustamiseks tagab komisjon, et käesoleva otsuse kohased toimingud tuleb eelnevalt heaks kiita, nende puhul tuleb kasutada järelevalvet ja neile tuleb anda järelhinnang. 2. Projektide elluviimise ajal ja pärast nende lõpuleviimist annab komisjon hinnangu nende elluviimise viisi ning mõju kohta, et hinnata, kas esialgsed eesmärgid on saavutatud. 3. Väljavalitud toetusesaajad esitavad komisjonile igal aastal aruande. 4. Pärast kahe aasta möödumist käesoleva otsuse avaldamisest ja programmi lõpus esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ja regioonide komiteele hindamisaruande artiklis 2 sätestatud tegevussuuniste rakendamise tulemuste kohta. Nende tulemuste põhjal võib komisjon teha ettepanekud programmi suunitluse muutmiseks. Artikkel 7 1. Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmetest EFTA riikides paiknevad juriidilised isikud võivad osaleda käesolevas programmi vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule. 2. Taotlejariigid võivad programmis osaleda järgmiselt: a) Kesk- ja Ida-Euroopa riigid (KIE-riigid) Euroopa lepingutes, nende lisaprotokollides ja vastavate assotsiatsiooninõukogude otsustes kehtestatud tingimustel; b) Küpros, Malta ja Türgi kooskõlas nendega sõlmitavate kahepoolsete lepingutega. 3. Artikli 5 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt ja ilma käesoleva programmi raames antava ühenduse rahalise toetuseta võivad osaleda kolmandates riikides paiknevad juriidilised isikud ja rahvusvahelised organisatsioonid, kui nende osalemine aitab tõhusalt kaasa programmi elluviimisele ja kui see toimub mõlemapoolse kasu põhimõtteid silmas pidades. Artikkel 8 Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele. Brüssel, 22. detsember 2000. Nõukogu nimel eesistuja C. PIERRET 1 EÜT C 337E, 28.11.2000, lk 31. 2 Arvamus on esitatud 14.12.2000 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata). 3 Arvamus on esitatud 29.11.2000 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata). 4 Arvamus on esitatud 14.12.2000 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata). 5 EÜT C 8, 12.01.2000, lk 10. 6 EÜT L 129, 30.05.1996, lk 24. 7 EÜT L 306, 28.11.1996, lk 40. 8 EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. 9 EÜT C 172, 18.06.1999, lk 1. 10 EÜT L 184, 17.07.1999, lk 23. I lisa TEGEVUSSUUNISED Tegevussuunised aitavad ellu viia Euroopa põhimõtteid digitaalse infosisus tööstuse arendamise kohta. Nad aitavad saavutada e-infosisu programmi strateegilisi eesmärke, mis on määratletud järgmiselt: – stimuleerida interneti kasutamist ja hõlbustada kõikide juurdepääsu internetile, suurendades Euroopa päritoluga digitaalse infosisu kättesaadavust ülemaailmsetes võrkudes, et toetada Euroopa Liidu kodanike kutsealast, sotsiaalset ja kultuurilist arengut ja hõlbustada taotlejariikide kodanike majanduslikku ja sotsiaalset integratsiooni infoühiskonda, – hõlbustada juurdepääsu Euroopa päritoluga digitaalsele infosisule ja selle võimaluste kasutamist, eelkõige tõhustades avaliku sektori informatsiooni kasutamist, – edendada ülemaailmsetes võrkudes leiduva digitaalse infosisu kultuurilist mitmekesisust ja mitmekeelsust, eelkõige Euroopa Liidu keelte puhul, ja suurendada infosisuga tegelevate Euroopa ettevõtete, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ekspordivõimalusi kultuurilise ja keelelise kohandamise abil, – luua soodsad tingimused turu killustumise vähendamiseks ja ülemaailmsetes võrkudes leiduva Euroopa päritoluga digitaalse infosisu turustamiseks, levitamiseks ja kasutamiseks, et stimuleerida majandustegevust ja suurendada tööhõiveväljavaateid, tagada kultuuriline mitmekesisus, hinnata Euroopa kultuuripärandit ja hõlbustada juurdepääsu teadmistele. Uue programmi kolm tegevussuunist on omavahel tihedalt seotud. Seega on keeleline aspekt oluline avaliku sektori informatsiooni piiriülese kasutamise seisukohast; uute interneti firmade juurdepääsu kapitalile on vaja hõlbustada keeletööstuse seisukohast; avaliku sektori informatsioon pakub võimalusi, mida peaksid kasutama interneti firmad koostöös avaliku sektori asutustega; strateegilised seisukohad, mis tuleb välja töötada avaliku ja erasektori tihedas koostöös, aitavad määrata uusi eelisvaldkondi jne. E-infosisu programmiga soovitakse toetada projekte, mis täidavad eespool nimetatud eesmärke ja millel on teatavaid ühiseid tunnusjooni. Projektid peavad olema: – vahendiks nende tõkete kõrvaldamisel, mis takistavad Euroopa tasandil ühtse turu loomist ja toimimist projekti kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades, – kõrge riskiastmega ja tulusad, – valdkonnaülesed ja riikidevahelised, – laiendamiskõlblikud ja aluseks uutele projektidele, – kasutajakesksed. Projektides tuleb kasutada uusimat olemasolevat tehnoloogiat. 1. Avaliku sektori informatsioonile juurdepääsu parandamine ja informatsiooni kasutamise laiendamine Jaanuaris 1999 avaldatud roheline raamat avaliku sektori informatsiooni kohta infoühiskonnas algatas Euroopa tasandil arutelu avaliku sektori informatsioonile juurdepääsu ja informatsiooni kasutamist käsitlevates küsimustes. Arutelu tõstis kõnealuse valdkonna suhtes teadlikkust nii avalikus kui erasektoris ja võib olla oluline alus suurt haridusalast, kultuurilist, sotsiaalset ja kutsealast lisaväärtust omava infosisu kasutustingimuste parandamiseks Euroopas ja uute multimeediakaupade ja -teenuste arendamiseks, tagades kõnealusele informatsioonile ühtlasi laialdase juurdepääsu. Samal ajal tuleks tõhustada ja laiendada programmi «INFO 2000» raames alustatud ja mõlemapoolse kasu põhimõttel rajanevaid avaliku sektori / erasektori partnerlussuhteid. Lisaks hõlbustab Euroopa Liiduga ühinemist taotlevate riikide osalemine kõnealuse tegevussuunise kohastes algatustes nende edaspidist integreerumist. Informatsiooni parem haldamine kõnealustes riikides (näiteks kinnistusregistrite, kultuuripärandi või avaliku sektori informatsiooni mitmekeelse kättesaadavuse osas) on erakordselt oluline, et luua läbipaistev õigusraamistik ja tagada pärast nende riikide ühinemist siseturu toimimine. 1.1. Konkreetsete projektidega seotud katsed Avalik sektor kogub ja haldab suurel hulgal informatsiooni, millest suur osa pakub üksikisikutele ja ettevõtetele huvi ja mida võib kasutada infosisu tööstuse osutatavate lisaväärtusega infoteenuste toormaterjalina. Selle potentsiaali kasulikeks toodeteks ja teenusteks muutmisele on siiski mitmeid takistusi. Takistused toovad kaasa ebakindlust, mille tulemuseks on investeeringute vähesus nii avalikus kui erasektoris, mis omakorda halvendab kasutajatele pakutavate teenuste taset. Sellist olukorda aitavad parandada projektid, mida on võimalik kasutada hea tava näidetena ja mis võimaldavad kindlaks teha avaliku sektori / erasektori partnerlussuhetes esinevaid praktilisi probleeme. Kõnealused projektid tagavad ühelt poolt laialdase juurdepääsu ülemaailmsetes võrkudes leiduvale mitmekeelsele informatsioonile ja soodustavad teiselt poolt avaliku sektori / erasektori partnerlust, olles katalüsaatoriks kõnealuse valdkonna edasisele arendamisele. Programmi «INFO 2000» raames on võetud esialgsed meetmed, millega toetati piiratud arvu katse- ja näidisprojekte. Võttes arvesse kõnealuse valdkonna suurt potentsiaali, jätkatakse avaliku sektori / erasektori partnerlusega seotud katseid, mille eesmärk on kasutada Euroopa tasandil huvi pakkuvat avaliku sektori informatsiooni. Selle tegevussuunise raames edendatakse keeletehnoloogia rakenduste kasutamist liikmesriikide ametiasutustes ja Euroopa Liidu institutsioonides. Projekti eesmärk on kõrvaldada peamised tõkked, mis takistavad avaliku sektori informatsiooni ühtse turu arengut, nagu ühiste normide kehtestamise (näiteks informatsiooni kogumise meetodite jaoks) või avalikule informatsioonile juurdepääsu ja selle kasutamise läbipaistva hinnakujunduse kaudu eri liikmesriikides. Seda on võimalik teha avalikku huvi pakkuvates valdkondades nagu kultuuripärand, tervishoid või haridus, aga ka kaubanduslikumatel aladel nagu geograafiline informatsioon, äritegevus, keskkond või turism. Julgustatakse erinevate ja uute tehnoloogiate (näiteks mobiilsed rakendused) rakendamist. Lisaks võimaldab kõnealune tegevussuunis rakendada projekte, millega luuakse sidemeid infosisu tööstuse ja kandidaatriikide avaliku sektori asutuste vahel, muutes usaldusväärse avaliku sektori informatsiooni ettevõtetele ja kodanikele kättesaadavamaks. 1.2. Euroopa digitaalandmekogude loomine Punktis 1.1 kirjeldatud katseprojektid hõlmavad tavaliselt piiratud geograafilist piirkonda Euroopas. Tuleb stimuleerida sellise informatsiooni kättesaadavust ülemaailmsetes võrkudes, mille on kogunud avalik sektor, mis on tema valduses ühetaoliste andmekogude vormis ja mida kasutavad arvukad Euroopa riigid. Täielike andmekogumite puudumine Euroopa tasandil takistab tõepoolest infosisu potentsiaali kasutamist. Lisaks katseprojektidele stimuleeritakse seetõttu ka Euroopa andmekogude loomist, andes rahalist toetust avaliku sektori informatsiooni käsitlevate üleeuroopaliste metaandmete väljatöötamiseks ja rakendades informatsiooni kogumise projekte, mis hõlmavad olulist osa Euroopa Liidu liikmesriikidest. See toimub kooskõlas andmekaitset käsitlevate ühenduse õiguse sätetega. Sellise projekti näiteks võiks olla riiklike kaardistamisega tegelevate asutuste arhiivide omavahel ühendamine ja harmoneerimine. Avaliku ja erasektori huvi ja osalus määravad, millist liiki andmeid ja milliseid valdkondi käsitletakse ja mil määral aitavad sellised projektid kaasa avalikku huvi pakkuvate eesmärkide saavutamisele muu hulgas kultuuri-, haridus- ja sotsiaalvaldkonnas. 2. Infosisu tootmise suurendamine mitmekeelses ja -kultuurilises keskkonnas Mitmekeelse ja kultuuriülese informatsiooni andmise ja selle kättesaadavuse piisav toetamine on määrava tähtsusega, et võimaldada sidustoodete ja -teenuste Euroopa massituru arendamist ja Euroopa päritoluga infosisu laiemat levikut muudes piirkondades. Selle protsessi tehnoloogilisi aspekte on nõuetekohaselt arvesse võetud viiendas raamprogrammis. Teadusuuringute ja tehnoloogia arendustegevus ei otsi lahendust põhilisele probleemile, kuidas aitab tehnoloogia areng kaasa uutele äritegevuse võimalustele ja turu hõlvamisele, sealhulgas uutele ekspordivõimalustele. Programm edendab ja toetab meetmeid, mille eesmärk on julgustada koostööd Euroopa infosisu ja keeleteadusega tegelevates sektorites, aidates parandada mõlema sektori konkurentsivõimet. Need meetmed on loomulik jätk programmi eelkäija, mitmekeelse infoühiskonna programmi (MLIS-programmi) raames võetud meetmetele, kuid neid on kohandatud üha arvutiseeruva ja globaliseeruva keskkonna vajadustele. Erilist tähelepanu pööratakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ja uutele ettevõtetele, kasutajatega seotud aspektidele, vähem levinud Euroopa Liidu keeltele ja läbirääkijariikide keeltele. Näidis- ja infrastruktuuriprojekte täiendavad kaasnevad sihtotstarbelised meetmed, mille eesmärk on dokumenteerida parimaid tavasid, edendada vahetusi ja tõsta teadlikkust ning saavutada kõnealuses valdkonnas tööstus-, kutsealase ja riikliku tegevuse vastastikune kasulik toime. 2.1. Uute partnerlussuhete edendamine ning mitmekeelsust ja -kultuurilisust käsitlevate strateegiate vastuvõtmine Selle suunise üldine eesmärk on edendada konkurentsivõimet ja pakkuda Euroopa infosisu ja keeleteadusega tegelevatele sektoritele, eelkõige uuenduslikele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ja uutele ettevõtetele paremaid turuvõimalusi, tugevdades seeläbi Euroopa mitmekeelset ja -kultuurilist osalemist ülemaailmsetes võrkudes. Nende meetmete rakendamisel võivad osaleda: – kaubandusliku infosisu pakkujad (loojad, projekteerijad, pakendajad ja levitajad), kes soovivad oma pakkumist laiendada (näiteks interneti portaalid, mobiilsed teenused) ja uusi turge hõlvata, – ettevõtetele suunatud infosisu pakkujad, kes soovivad pääseda e-kaubanduse turule või kõnealusel turul oma positsioone tugevdada (näiteks interneti põhine turustus ja jaemüük). Kõnealused meetmed peavad hõlmama näiteks: – projekte, mis käsitlevad avaliku sektori informatsiooni mitmekeelset kasutamist kooskõlas tegevussuunisega 1, – projekte, mis ühendavad endas teadmisi kultuuriloomingu, haridus-, turustus- ja tehnoloogiavaldkonnas. Era- ja avaliku sektori infosisu pakkujaid ja turustajaid julgustatakse võimaldama oma toodetele ja teenustele juurdepääsu enamates keeltes alates nende projekteerimisest ja loomisest kuni avaldamiseni. IT-kaupade tarnijaid ja telekommunikatsioonioperaatoreid julgustatakse pakkuma uut tehnikat ja levikanaleid, mis võimaldavad pääseda juurde sellisele mitmekeelsele informatsioonile ja levitada niisugust infosisu, mis vastab adressaadi kultuurilistele nõuetele. Keeleteenuste pakkujaid julgustatakse kohandama oma pakkumisi, et need vastaksid infosisu tööstuse üha laiemale tarbijaskonnale. Võttes arvesse kõnealuse programmi geograafilise mõjuala laienemist Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse, tuleks rõhutada, et keeleküsimused on eriti olulised. 2.2. Keelelise infrastruktuuri tugevdamine Asjakohase keelelise infrastruktuuri kättesaadavus on mitmekeelse infosisu tähtaegse ja tulusa loomise, kohandamise ja kasutamise vältimatu eeltingimus. See on struktuuriline alus kõikidele internatsionaliseerimise ja lokaliseerimise püüetele, eelkõige kui tegemist on vähem levinud keeltega, mille puhul turujõud ei ole sageli piisavaks stiimuliks. Euroopa keelelise infrastruktuuri tugevdamiseks tuleb luua avatud raamistik, mis sisaldab koostalitlusvõimelisi mitmekeelseid ressursse nagu näiteks mitmekeelsed sõnastikud ja entsüklopeediad, tõlkemälud ja terminoloogiabaasid ning nendega seotud abivahendid nagu arvutipõhine tõlkimine. Ressursid tuleb kokku koguda laiale kasutajaringile juurdepääsetavatesse varamutesse, mida seejärel võivad kasutada infosisu pakkujad ja levitajad ning keeleteenuste pakkujad. Käesolev tegevussuunis hõlmab laiapõhjalisi meetmeid järgmistes valdkondades: – keelekeskused: piirkondlike, riiklike ja temaatiliste andmekeskuste võrku paigutamine, millega kaasnevad kasutajasõbralikud otsingumootorid, on-line otsingu- ja vahendusteenused, kasutajate nõustamine ja keelevahendite katsetamine, raamkokkulepped ja tehnilised normid, mis võimaldavad era- ja avaliku sektori huvirühmadel olemasolevaid ja uusi ressursse jagada ja uuesti kasutada, – IT-vahendid: interneti põhiste tarkvaravahendite integreerimine ja katsetamine infosisu lokaliseerimise haldamise ja töökorralduse valdkonnas; levitatavate keelevaramute ühistootmine, -kasutamine ja -hooldamine; digitaalse infosisu keeleülene otsing ja kogumine, – uued ressursid: uute andmekogumite loomine ja riikidevaheline levitamine nende keelte ja valdkondade puhul, kus sobivad ressursid puuduvad ja kus turujõud ei ole olnud küsimuse lahendamisel piisavaks stiimuliks. Eelmises lõigus nimetatud projektide ja muude meetmete puhul käsitatakse prioriteetidena vähem levinud Euroopa Liidu keeli ja läbirääkijariikide keeli. Euroopa Liidu peamiste kaubanduspartnerite keelte suhtes võib võtta erimeetmeid, kui see on ühenduse huvi ja ekspordipotentsiaali seisukohast põhjendatud. Lisaks antakse asjakohast toetust ühisele tööstuskoolitusele, eesmärgiga lahendada spetsialistide praeguse ja prognoositava puuduse küsimus. 3. Digitaalse infosisu turu dünaamika suurendamine Digitaalse infosisu turu killustumine ja sellest tulenev ebakindlus turul tegutsejate jaoks toob enamasti kaasa loiduse ja liiga vähese investeerimise. Sellel on majanduskasvule ja tööhõivele negatiivne mõju. Seepärast on vaja toetada ühise visiooni, investeerimiskapitalile juurdepääsu ja multimeediatoodangu on-line kaubanduse õiguste suhtes ühetaoliste Euroopa põhimõtete arendamist, et kiirendada uusi algatusi ja investeeringuid ja parandada digitaalse infosisu turul tegutsejate üldist keskkonda. 3.1. Lõhe kaotamine digitaalse infosisuga tegeleva sektori ja kapitaliturgude vahel Infosisu tööstusel on uute digitaalse infosisu rakenduste arendamiseks ja uuenduslikkuse suurendamiseks vajalikule investeerimiskapitalile juurdepääsul spetsiifilised raskused. Investeerimiskapitalile juurdepääsu parandamiseks tuleb võtta korrektiivmeetmed, et kasutada ära Euroopa digitaalse infosisu tööstuse täit potentsiaali ja parandada selle ärivõimalusi, hinnates Euroopa kultuuripärandit, majandusmudeleid, uuenduslikke rakendusi, mobiilset multimeediat jne. Need meetmed täiendavad muid ühenduse programme ja riiklikke algatusi kooskõlas subsidiaarsuspõhimõttega. Et julgustada informatsiooni ja parimate tavade vahetamist, keskendutakse nende meetmete puhul majanduskõrgkoolide ja koolituskeskuste ning uue majanduse juhtimis- ja haldamisoskuste alaste kogemuste levitamise toetamisele ja kaugõppesüsteemi väljatöötamisele. Nende eksperimentaalmeetmete abil otsitakse uusi võimalusi ideede ja kapitali kokkuviimiseks. 3.2. Õigustega kauplemine digitaalse infosisu turul tegutsejate vahel Õigustega kauplemine õiguste valdajate, uute digitaalteenuste ja -toodete tootjate ja muudes väärtusahela etappides tegutsejate vahel on infosisu arengu seisukohast väga oluline. Multimeedia õiguste saamise tõhususel on tugev ja otsene mõju infosisu tööstuse toimimisele. Programmiga «INFO 2000» soodustati Euroopa tasandil levitatavate õiguste saamise eriteenuste integreerimist ja koostoimimist teostatavusuuringute tegemise ning prototüüpide, normide ja katsesüsteemi arendamise kaudu. Ühtse Euroopa õiguste andmise süsteemi saavutamiseks on vaja rohkem toetust. Tulevaste meetmete puhul keskendutakse multimeedia õiguste andmise katseprojektide laiendamisele, toetades multimeedia õiguste andmise keskuste loomist Euroopas, ja konkreetsetele meetmetele kandidaatriikide, vähem arenenud sektorite ja konkreetsetete avaliku sektori rakenduste toetuseks. 3.3. Ühise visiooni väljatöötamine Era- ja avaliku sektori ühine visioon edasisest arengust vähendab ebakindlust ja kiirendab konkreetseid algatusi ja investeeringuid. Turul tegutsejate ja avaliku sektori pideval koostoimimisel on visiooni loomisel üha suurem tähtsus. Infosisu ja keele lähenevate turgude arengut tihedas koostöös turul tegutsejatega korrapäraselt ja järjepidevalt jälgides saadakse visiooni pidevaks edasiarendamiseks vajalik infobaas. Meetmete põhieesmärk on määratleda ja koguda asjakohaseid statistilisi andmeid, määratleda ja edendada Euroopa parimaid tavasid ning töötada välja süsteem, mis võimaldab pidevat võrdlevat analüüsi kolmandate riikidega, ja seda kaasajastada. Programmi rakendamist toetavad meetmed, mille abil tulemusi levitada (näiteks trükised, www-leheküljed, konverentsid, kus projekte tutvustatakse), ja strateegilised uuringud, milles rõhutatakse uusi turuilminguid. II lisa KULUDE SOOVITUSLIK JAOTUS Avaliku sektori informatsioonile juurdepääsu parandamine ja selle kasutusala laiendamine 40%–45% Infosisu tootmise suurendamine mitmekeelses ja -kultuurilises keskkonnas 40%–45% Digitaalse infosisu turu dünaamika surendamine 10%–15% III lisa PROGRAMMI ELLUVIIMISE VAHENDID 1. Komisjon viib programmi ellu I lisas sätestatud tehniliste eeskirjade kohaselt. 2. Programmi rakendatakse kaudsete tegevuste kaudu ja võimaluse korral kaasfinantseerimise abil. 3. Kaasfinantseeritavad projektid valitakse Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatud pakkumiskutsete korra kohaselt. Pakkumiskutsete sisu määratletakse pärast tihedat konsulteerimist asjaomaste ekspertidega käesoleva otsuse artiklis 5 sätestatud korras. Pakkumiskutsete kaudu toetatavate projektide valiku peamine kriteerium on nende tõenäoline panus programmi eesmärkide saavutamisse. 4. Ühenduse toetuse saamise taotlustele tuleks vajaduse korral lisada rahastamiskava, milles loetletakse kõik projektide rahastamise komponendid, sealhulgas ka ühenduselt taotletav rahaline toetus ja kõik muudest allikatest taotletud või saadud toetused. 5. Komisjon võib rakendada ka muid pakkumiskutsetest paindlikumaid rahastamiskavasid, et motiveerida eelkõige väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid hõlmavate täisühingute loomist ja muid uurimuslikke meetmeid multimeedia infosisu turu eri sektorites. Tegemist võiks olla alalise kavaga. 6. Punktis 3 nimetatud menetluste üksikasjalik kord rakendatakse pärast käesoleva otsuse artiklis 4 nimetatud komiteega konsulteerimist, järgides otsuse artiklis 5 sätestatud eeskirju ja kooskõlas finantsmäärustega. See avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas. 7. Koolitus- ja teenuslepingute raames täielikult ühenduse rahastatavad projektid viiakse ellu pakkumismenetluse abil vastavalt kehtivatele finantssätetele. Läbipaistvuse saavutamiseks tööprogramm avaldatakse ja seda levitatakse huvitatud asutustele. 8. Programmi rakendamiseks võtab komisjon ka programmi üldiste eesmärkide ja iga tegevussuunise konkreetsete eesmärkide saavutamiseks kavandatud ettevalmistavaid, kaasnevaid ja toetusmeetmeid. See hõlmab näiteks järgmisi toiminguid: programmi toetavad uuringud ja nõustamine; edaspidiseid toiminguid ettevalmistavad meetmed; programmis osalemist edendavad ja programmi tulemustele juurdepääsu soodustavad meetmed; trükised ja meetmed tulemuste levitamiseks, tutvustamiseks ja kasutamiseks: brošüürid, elektroonilised trükised (CD-ROM, DVD, interneti leheküljed jne), osalemine messidel, pressimaterjalide ettevalmistamine jne; programmiga seonduvate võimalike sotsiaalmajanduslike tagajärgede analüüs; toetusmeetmed, nagu digitaalse infosisu standardite kasutamise soodustamine ja oskuste arendamine Euroopa tasandil. 9. Kõigi programmi alusel rahalist toetust saavate projektide puhul tuleb märkida, et tooted on sellist toetust saanud.