Vabariigi Valitsus — Kanderakettide Ariane, Vega ja Sojuz kasutamist Guajaana kosmosekeskuses käsitlev teatavate Euroopa riikide valitsuste deklaratsioon — RT II, 2016, 5

Vabariigi Valitsuse 22.10.2015 korraldus nr 453 deklaratsiooniga ühinemise kohta Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Deklaratsiooni osalisriikide valitsused, edaspidi osalised, VÕTTES ARVESSE 21. septembril 1973 allakirjutatud teatavate Euroopa valitsuste ja Euroopa Kosmoseuuringute Organisatsiooni vahelist kanderaketi Ariane programmi käsitlevat kokkulepet ja eelkõige selle I artiklit, III artikli lõiget 1 ja V artiklit, mis sätestavad uue kokkuleppe Ariane programmi tootmisetapi sisu kohta; VÕTTES ARVESSE Euroopa Kosmoseagentuuri (edaspidi ESA või agentuur) asutamise konventsiooni, mis avati allakirjutamiseks 30. mail 1975 ja jõustus 30. oktoobril 1980 (edaspidi ESA konventsioon), VÕTTES ARVESSE, et ESA kanderakettide programmid keskenduvad peamiselt teadus- ja arendustegevusele ning et agentuuri raames arendatud Ariane ja Vega üleslennutamissüsteemid (edaspidi ESA arendatud kanderaketid) aitavad kaasa Euroopale kosmosesse juurdepääsu tagamisele; VÕTTES ARVESSE, et 26. juuli 1979 resolutsiooniga ESA/C/XXXIII/Res. 3 nõustus agentuuri nõukogu tootmise üleandmisega tööstusettevõttele; MEENUTADES, et 14. aprillist 1980 kuni 2008. aasta lõpuni on teatavad Euroopa valitsused kanderakettide Ariane tootmisetapi deklaratsiooni ning selle uuendamiste ja laiendamiste (edaspidi Ariane tootmisdeklaratsioon) kaudu kokku leppinud, et kanderaketi Ariane tootmisetappi juhib tööstusettevõte ning et agentuur korraldab ESA konventsiooni V artikli lõike 2 kohaselt kanderaketi Ariane tootmisetapiga seotud operatiivtegevust; VÕTTES ARVESSE, et agentuur on nõukogu mitme resolutsiooni vastuvõtmisega nõustunud sellist ülesannet täitma; MEENUTADES, et eespool nimetatud ülesannete täitmiseks on agentuur sõlminud Arianespace’iga lepingu ja järgmises lõigus käsitletud lisakokkulepped, mida on seejärel uuendatud ja laiendatud ning mille alusel on Arianespace nõustunud kanderakette Ariane kooskõlas ESA konventsiooniga rahuotstarbeliselt tootma, turustama ja üles lennutama; VÕTTES ARVESSE, et kontserni Arianespace moodustavad praegu ettevõtted Arianespace Participation S.A. ja Arianespace S.A. (edaspidi koos Arianespace), mille registrijärgne asukoht on Prantsusmaal, ning et Arianespace’i aktsiad kuuluvad Euroopa ettevõtetele, sealhulgas eespool määratletud ESA arendatud kanderakettide tootmises osalevad tööstusettevõtted; VÕTTES veel ARVESSE, et Arianespace’i pakutavate üleslennutamisteenuste paindlikkuse suurendamise eesmärgil on agentuur sõlminud kokkulepped Prantsusmaa ja Venemaaga Sojuzi üleslennutamissüsteemi kasutamiseks (edaspidi kanderakett Sojuz) Guajaana kosmosekeskuses (edaspidi CSG) ning on samuti sõlminud Arianespace’i lepingule asjakohase lisakokkuleppe; VÕTTES TEADMISEKS, et 5. ja 6. detsembril 2005 ministrite tasandil toimunud agentuuri nõukogu koosolekul võeti vastu resolutsioon Euroopa kanderaketisektori arengu kohta (edaspidi 2005. aasta kanderakettide resolutsioon), milles tunnistatakse vajadust koostada kanderakettide kasutamiseks pärast 2008. aastat ühtne alusdokument, millega viia ellu ühtset kanderakettide strateegiat ja millega asendatakse alates 1. jaanuarist 2009 Ariane tootmisdeklaratsioon; VÕTTES TEADMISEKS, et 2005. aasta kanderakettide resolutsiooni kohaselt sõlmivad asjakohastes agentuuri kanderakettide arendusprogrammides osalevad ESA liikmesriigid agentuuri raames võimalikult kiiresti ja käesoleva deklaratsiooni jõustumise ajaks asjakohase kasutuskokkuleppe iga ESA arendatud kanderaketi kohta, kehtestades kooskõlas deklaratsiooniga konkreetsed põhimõtted iga asjaomase kanderaketi kasutusetapi kohta; VÕTTES TEADMISEKS Euroopa kanderaketisektori ümberkorraldamisotsuste ühtset rakendamist alates 2007. aastast käsitleva raamdokumendi (ESA/PB-ARIANE (2005)3, rev. 3), millele viidatakse 2005. aasta kanderakettide resolutsiooni punkti 16 alapunktis d (edaspidi raamdokument); VÕTTES ARVESSE, et Ariane tootmisdeklaratsiooni osalisriikide valitsused on kaasa aidanud CSG stardipaikade rahastamisele kooskõlas ESA nõukogu vastu võetud asjakohaste resolutsioonidega; VÕTTES ARVESSE Prantsusmaa valitsuse ja ESA kokkulepet Guajaana kosmosekeskuse (CSG) kohta (2002–2006), millele kirjutati alla 11. aprillil 2002 (edaspidi CSG kokkulepe), kokkulepet agentuuri kanderakettide üleslennutamise stardipaikade ja nendega seotud rajatiste kohta CSG-s, millele kirjutati alla 11. aprillil 2002 (ELA kokkulepe), kokkulepet Sojuzi stardipaikade kohta, millele kirjutati alla 21. märtsil 2005 (ELS kokkulepe), ja selliste kokkulepete muudatusi; VÕTTES ARVESSE 27. jaanuari 1967 riikide tegevuspõhimõtteid kosmose, sealhulgas Kuu ja teiste taevakehade uurimisel ja kasutamisel käsitlevat lepingut (edaspidi kosmoseleping); VÕTTES ARVESSE, et ESA on heaks kiitnud 29. märtsi 1972 kosmoseobjektide tekitatud kahju eest rahvusvahelise vastutuse konventsiooni ja 14. jaanuari 1975 kosmosesse lennutatud objektide registreerimise konventsiooni,; VÕTTES ARVESSE resolutsiooni agentuuri õigusliku vastutuse kohta (ESA/C/XXII/Res.3), mille ESA nõukogu võttis vastu 13. detsembril 1977, LEPIVAD KOKKU JÄRGMISES. I. OSALISTE EESMÄRK JA KOHUSTUSED 1. Osalised lepivad deklaratsiooniga kokku pärast 2008. aastat kehtiva ESA arendatud ja CSG-st juhitud kanderakettide ja kanderaketi Sojuz kasutusetapi ühise raamistiku, mis järgneb preambulis kirjeldatud Ariane tootmisdeklaratsiooni tegevuskavale. Kanderakettide kasutusetapp, mis järgneb preambulis nimetatud raamdokumendis kirjeldatud kvalifitseerimisele, hõlmab asjakohase kanderaketi tootmist, integreerimist, üleslennutamist ja turundust. 2. Osaliste oluliseks eesmärgiks on olnud ja jääb Euroopa jaoks kättesaadava, usaldusväärse ja iseseisva juurdepääsu tagamine kosmosele taskukohastel tingimustel. 3. Juurdepääs kosmosele tagatakse: (i) Euroopa tööstuses arendatud ja toodetudkanderakettide abil, mis on eelkõige disainitud vastama Euroopa institutsiooniliste ülesannete vajadustele, (ii) toimiva Euroopa stardibaasi ja (iii) Euroopa tööstuse võimekuse abil. 4. Kanderakette kasutatakse rahumeelsetel eesmärkidel kooskõlas kosmoselepingu ja ESA konventsiooniga. 5. Osalised usaldavad CSG-lt juhitavate ESA arendatud kanderakettide ja kanderaketi Sojuz kasutamise Arianespace’ile (edaspidi üleslennutamisteenuse pakkuja) kooskõlas preambulis nimetatud raamdokumendis määratud ülesannetega; selleks sõlmib agentuur üleslennutamisteenuse pakkujaga kokkulepped III jaos sätestatud suuniste kohaselt. Sellised kokkulepped asendavad preambulis nimetatud ESA ja Arianespace’i vahelise lepingu, tagades selle järjepidevuse. 6. ESA arendatud kanderakettide kasutamisel austatakse agentuuri arendusprogrammidest tuleneva töö tööstuslikku ja geograafilist jaotust, arvestades iga ESA arendatud kanderaketi kohta asjakohases agentuuri kanderakettide arendusprogrammis osalevate riikide kasutuskokkuleppeid, mis on nimetatud preambulis, ja III jaos ettenähtud ESA ja üleslennutamisteenuse pakkuja vahelisi kokkuleppeid. 7. Euroopa stardibaasi hoitakse töökorras, et võimaldada deklaratsiooniosalistele vaba juurdepääs kosmosele. Osalised kohustuvad omalt poolt aitama erikokkulepete kohaselt kaasa CSG stardipaiga rahastamisele. 8. Osalised võtavad CSG-lt juhitavaid ESA arendatud kanderakette ja kanderaketti Sojuz arvesse riigisiseste programmide ning Euroopa ja muude rahvusvaheliste programmide, milles nad osalevad, kindlaksmääramisel ja täitmisel, välja arvatud juhul, kui selline kasutus tekitaks kavandatud ajal kättesaadavate muude kanderakettide või kosmosetranspordivahendite kasutamisega võrreldes kulude, usaldusväärsuse või ülesande täitmiseks sobivuse poolest põhjendamatult halvema olukorra. Osalised eelistavad kanderakettide kasutamist järgmises tähtsuse järjekorras: - ESA arendatud kanderaketid; - CSG-lt juhitav kanderakett Sojuz, kui võrrelda üleslennutamise valikuid muude kui ESA arendatud kanderakettidega; - muud kanderaketid. 9. Osalised lepivad kokku ühiselt toetada Euroopa institutsionaalsete programmide üleslennutamisteenuste hankeraamistiku väljatöötamist ja Euroopa jaoks võrdsete võimaluste tagamist üleslennutamisteenuste maailmaturul. 10. Deklaratsiooni kohaldamisalasse kuuluvas üleslennutamissüsteemis pakutava üleslennutamisteenuse müügi korral riigile, kes ei ole agentuuri liige, või kliendile, kes ei kuulu agentuuri liikmesriigi jurisdiktsiooni alla: a) moodustavad osalised komitee, edaspidi müügikontrollikomitee, mis on preambulis nimetatud Ariane tootmisdeklaratsiooni alusel moodustatud müügikontrollikomitee järglane ja mille ülesanne on määrata kindlaks, kas kavandatud üleslennutamisteenuse müük kujutab endast kasutust, mis on vastuolus I jao punktiga 4. Müügikontrollikomitee koosseisus on iga osalise üks esindaja. Agentuuri peadirektor hoiab müügikontrollikomitee liikmeid kursis üleslennutamisteenuse pakkuja poolse üleslennutamisteenuse kavandatava müügiga riikidele, kes ei ole agentuuri liikmed, ja klientidele, kes ei kuulu selliste riikide jurisdiktsiooni alla. Müügikontrollikomitee kutsutakse kokku järgmiselt: üks kolmandik liikmetest võib nõuda koosolekut põhjusel, et kanderaketi kasutus on vastuolus I jao punktiga 4. Selline taotlus esitatakse hiljemalt neli nädalat pärast müügikontrollikomitee liikmete teavitamist kavandatavast lepingust. Müügikontrollikomitee kutsutakse sel juhul kokku kahe nädala jooksul. Hiljemalt nelja nädala jooksul võib ta liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega otsustada, et kavandatav üleslennutamisteenuse müük keelatakse põhjusel, et see on vastuolus I jao punktiga 4. Otsus on üleslennutamisteenuse pakkuja jaoks siduv. Prantsusmaa kosmoselepingu järgse pädevuse teostamisel kohustub Prantsusmaa võtma vajalikud meetmed, et tagada müügikontrollikomitee tehtud keeluotsuste nõuetekohane rakendamine. b) Ilma et see piiraks talle deklaratsiooniga pandud kohustusi, on osalisel õigus teatada, et temale endale teadaolevatel põhjustel ei toeta ta konkreetset üleslennutamist. c) Kui osaline leiab, et üleslennutamisteenuse müük on vastuolus tema deklaratsiooniga ühinemise tingimustega, teavitab ta pärast vajalikke konsultatsioone sellest agentuuri peadirektorit. Kui pärast peadirektori poolset üleslennutamisteenuse pakkuja teavitamist toimub siiski müük, võib deklaratsiooniosaline viivitamata peatada deklaratsiooni järgimise asjaomase müügi suhtes, tingimusel et ta teavitab agentuuri ja teisi osalisi ametlikult ühe kuu jooksul ning austab kohustusi, mis ta on võtnud muude müükide suhtes. Osaline hoiab I jao punktis 11 nimetatud kanderaketi kasutamiseks vajaliku riigivara ja intellektuaalomandi kättesaadavana ega takista nende kasutamist. Kui asjaomane osaline peaks olema vastu sellise üleslennutamise korral oma riigi tööstuses valmistatud seadmete ja allsüsteemide kättesaadavuse tagamisele, on ta kohustatud oma pädevuse piires hõlbustama asjakohaste vahendite valmistamise üleandmist teiste osaliste tööstustele ning ei tohi mitte mingil juhul takistada nende vahendite valmistamist teiste osaliste tööstuses. d) Müügikontrollikomitee kehtestab oma töökorra. 11. Osalised teevad üleslennutamisteenuse pakkujale kättesaadavaks, kui see on vajalik CSG-lt juhitavate ESA arendatud kanderakettide ja kanderaketi Sojuz kasutamiseks: - teatavatele deklaratsiooniosalistele kuuluva vara, mida on kasutatud ESA arendatud kanderakettide ja kanderaketi Sojuz arendusprogrammide tarvis CSG programmis, välja arvatud CSG stardipaik, mille suhtes kohaldatakse I jao punkti 7; seda tehakse finantstingimustel, mis on piiratud selleks tehtud kuludega; - tasuta neile kuuluvad intellektuaalomandi õigused, mis tulenevad ESA arendatud ja kanderaketi Sojuz arendusprogrammidest CSG programmis; üleslennutamisteenuse pakkuja saab tasuta juurdepääsu nende valduses olevale nimetatud programmidest tulenevale tehnilisele teabele. 12. Osalised teevad kõik selleks, et anda ESA-le ja üleslennutamisteenuse pakkujale abi, mis on vajalik seoses tööstuse kvaliteedijärelevalve ja hinnauuringutega. 13. Kui eksportmüügiga seoses osutub soovitavaks kehtestada garantiide ja ekspordi rahastamise erikord, konsulteerivad osalised üksteisega, et määrata kindlaks, kuidas sellist taotlust saab rahuldada riski ja rahastamise õiglase jagamise põhimõtte alusel proportsionaalselt preambulis nimetatud kasutuskokkulepetes määratud kasutuses osalemisega. 14. Osalised peavad meetmete võtmise üle nõu, kui üleslennutamisteenuse pakkuja ülesannetes on toimunud suuremad muutused või sündmuste korral, millel võib olla suur mõju tema äritegevusele või ESA arendatud kanderakettide ja kanderaketi Sojuz tulevikule CSG-l. II. AGENTUURI VOLITUSED Deklaratsiooniosalised: 1. kutsuvad agentuuri üles tagama, et deklaratsiooni järgitakse ja kohaldatakse ning et nende õigused on kaitstud, ning jälgima, et üleslennutamisteenuse pakkuja ja tööstusettevõtete tegevus kasutusetapi käigus ei seaks kahtluse alla üleslennutamissüsteemide kvaliteeti, sealhulgas ka seotud rajatiste oma; 2. kutsuvad agentuuri üles nõustuma nõukogu otsusega agentuurile deklaratsiooni alusel kooskõlas ESA konventsiooni V artikli lõikega 2 antavate ülesannete täitmisega; 3. kutsuvad agentuuri üles sõlmima deklaratsiooni põhimõtete kohaselt üleslennutamisteenuse pakkujaga erikokkulepped, mis on ette nähtud III jaos; 4. kutsuvad agentuuri üles leppima kokku, et aruandlus deklaratsiooni alusel agentuurile antud volitustega seotud küsimuste kohta esitatakse osalistele agentuuri nõukogu või selle kanderakettidega seotud küsimustega tegeleva allorgani koosolekutel; selline aruandlus toimub vähemalt üks kord aastas ja hõlmab eelkõige järgmist: a) rahaliste vajaduste ja CSG rahastamise aruanded; b) agentuuri peadirektori või tema esindaja aruanded üleslennutamisteenuste maailmaturu kohta ja sellega seotud kriitiline analüüs; c) agentuuri peadirektori või tema esindaja üksikasjalikud aruanded deklaratsiooniosaliste kasutusega seotud töö üldise geograafilise jaotuse kohta; d) agentuuri peadirektori aruanded kasutusega seotud tööstusliku tööjaotuse kohta; e) agentuuri peadirektori üksikasjalikud aruanded, mis põhinevad andmetel, mis on saadud III jao punkti 1 alapunkti n kohaselt, ja üleslennutamisteenuste pakkuja aruanded oma tegevuse kohta iga-aastases äriplaanis. Sellisel juhul võib nõukogu või tema allorgan anda üleslennutamisteenuse pakkujale soovituse, mida ta peab deklaratsiooni eesmärkide saavutamiseks vajalikuks. Ta võib paluda üleslennutamisteenuse pakkujal esitada talle lisaaruandeid; f) agentuuri peadirektori aruanded üleslennutamisteenuse pakkuja tegevuse kohta, sealhulgas üleslennutamisteenuse pakkuja ettevõtte ja tema kontserni aktsiate struktuuris ja osalustes toimunud muudatused; g) müügikontrollikomitee esimehe aruanded; 5. kutsuvad agentuuri üles hoidma eelnimetatud konfidentsiaalse iseloomuga aruandeid ja teavet salajasena; 6. tagavad, et deklaratsiooniosaliste esindajad kasutavad võimalust agentuuri nõukogu või tema kanderaketiga seotud küsimusi käsitleva allorgani koosolekutel jõuda deklaratsiooniga seotud küsimustes kokkuleppele; 7. kutsuvad agentuuri nõukogu üles volitama agentuuri peadirektorit täitma deklaratsiooni hoiulevõtja ülesandeid ja V jaos kirjeldatud ülesandeid; 8. kutsuvad agentuuri üles abistama üleslennutamisteenuse pakkujat kanderaketi eksporditegevuse edendamisel, eelkõige suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega; 9. kutsuvad agentuuri üles andma üleslennutamisteenuse pakkujale vajalikku abi seoses tööstuskvaliteedi järelevalve ja hinnauuringutega. III. ÜLESLENNUTAMISTEENUSE PAKKUJA VÕETAVAD KOHUSTUSED – ESA JA ÜLESLENNUTAMISTEENUSE PAKKUJA KOKKULEPPED 1. Agentuurile deklaratsiooni ja kooskõlas 2005. aasta kanderakettide resolutsiooniga antud volituste alusel sõlmib ESA üleslennutamisteenuse pakkujaga kokkulepped, mis on ESA ja Arianespace’i lepingu ja selle preambulis nimetatud hilisemate lisakokkulepete järjeks, tagades selle järjepidevuse. Sellised kokkulepped, mis sisaldavad iga CSG-lt juhitava ESA arendatud kanderaketi ja kanderaketi Sojuz suhtes eraldi kohaldatavaid erisätteid, hõlmavad talle usaldatud ülesandeid arvesse võttes üleslennutamisteenuse pakkuja kohustust: a) viia ellu talle kooskõlas ESA konventsiooni, kosmoselepingu ja riigisiseste õigusaktidega usaldatud tegevusi; b) täita I jao punkti 10 alusel vastu võetud müügikontrollikomitee otsuseid; c) leppida kokku, et: - selle ettevõtte peamine eesmärk on ESA arendatud kanderakettide kasutamine; - üleslennutamisteenuse pakkuja poolt kanderaketi Sojuz kasutamine CSG-lt toetab selle ettevõtte peamist eesmärki; - tema poolt teiste kanderakettide kasutamine CSG-lt võib toimuda pärast ESA nõukogu ja Prantsusmaa valitsuse nõusoleku saamist, toetades ettevõtte peamist eesmärki; - ta võib muid tegevusi korraldada pärast ESA nõukoguga konsulteerimist ning sellel ei tohi olla negatiivset mõju tema ettevõtte peamisele eesmärgile; - kõik eespool nimetatud tegevused korraldatakse kooskõlas asjakohaste ESA nõukogu otsustega ja vajaduse korral ESA ja Prantsusmaa vahel sõlmitud kokkulepetega; - ta austab I jao punktis 8 sätestatud tähtsuse järjekorda; d) rakendada kasuliku koormuse jaotuse poliitikat eesmärgiga kindlustada iga ESA arendatud kanderaketi jaoks minimaalne üleslennutamiste määr, mis aitab kaasa Euroopa tööstusliku suutlikkuse säilitamisele ja mis on vajalik kosmosele juurdepääsu tagamiseks Euroopa jaoks ning võttes arvesse nende soorituste ulatust; e) koostada äriplaan, sealhulgas riskihindamine, mis põhineb agentuuriga kokku lepitud kohustuslikel eesmärkidel, näiteks kulud, usaldusväärsus, üleslennutamisvõime ja -ajakava, ning mis on kokku lepitud ESA arendatud kanderakettide süsteemi peatöövõtjatega; f) austada iga ESA arendatud kanderaketi puhul tööstuslikku tööjaotust, mis tuleneb agentuuri poolt preambulis nimetatud kasutuskokkulepetega kooskõlas ette võetud asjakohastest kanderakettide arendusprogrammidest järgmiste sätete alusel: - kui üleslennutamisteenuse pakkuja leiab, et sellist jaotust ei ole võimalik säilitada, sest tööstuse tehtud pakkumised ei ole hinna, kvaliteedi või tarnetähtaegade poolest mõistlikud, korraldab ta töö jaoks hankekonkursi; - enne sellise meetme võtmist teavitab üleslennutamisteenuse pakkuja asjaomast osalist ja agentuuri peadirektorit oma sellisest kavatsusest, esitades seda toetavad põhjendused, et ühiselt oleks võimalik leida mõistliku aja jooksul lahendus. Agentuur on seotud tegevustega, mis toovad kaasa muutuse agentuuri ettevõetud ESA arendatud kanderakettide programmide tööstuslikus tööjaotuses. Menetlus vastab II jao punktis 3 nimetatud agentuuri ja Arianespace’i erikokkulepetele; - varasem töövõtja võib viia oma pakkumise parima rahalise pakkumise tasemele ja tal on eesõigus seoses kõikide tööstuslike pakkumistega, mis on hindade, tarnetähtaegade ja kvaliteedi poolest samaväärsed; g) kasutada talle I jao punkti 11 ja III jao punkti 2 alusel kättesaadavaks tehtud õigusi ja teavet üksnes CSG-lt juhitud ESA arendatud kanderakettide ja kanderaketi Sojuz kasutuse eesmärgil ning ilma omaniku nõusolekuta mitte avalikustama selliseid õigusi ja teavet kolmandatele isikutele ega lubama teabe kasutamist nende poolt; täita riigisiseseid ekspordikontrolli eeskirju ning agentuuri menetlusi seoses tehnosiiretega väljapoole agentuuri liikmesriike; kajastada eespool toodud piiranguid lepingutes klientide ja tarnijatega; h) maksta Prantsusmaa valitsusele kuni 60 miljonit eurot üleslennutamise kohta, kui Prantsusmaa valitsus on kohustatud hüvitama deklaratsiooni IV jao punktide a ja c alusel Ariane üleslennutamise või Sojuzi üleslennutamisega CSG-lt üleslennutamisteenuse pakkuja poolt kasutusetapi käigus tekitatud kahju; i) maksma Prantsusmaa valitsusele ja ESA-le proportsionaalselt nende vastutusosaga kuni 60 miljonit eurot, kui nad on kohustatud deklaratsiooni IV jao punkti b kohaselt hüvitama Vega üleslennutamisega CSG-lt üleslennutamisteenuse pakkuja poolt kasutusetapi käigus tekitatud kahju; j) hoida talle osaliste ja agentuuri poolt kättesaadavaks tehtud vara ja teavet ning hüvitada omanikele tema enda, tema töötajate või tema teenistuses olevate isikute või kolmandate isikute tekitatud kahju; k) hankida asjakohane kindlustus või samaväärne garantii vastutuse eest, mida kirjeldatakse III jao punkti 1 alapunktides h, i ja j, ning III jao punktis 1 nimetatud kokkulepetes sätestatud tegevusega seotud muu vastutuse ja riskide eest; sellise kindlustuse või garantii tingimused lepitakse kokku agentuuri ja Prantsusmaa valitsusega; l) tagada, et tema ja tema hankijate poolt kasutusetapis teostatav tegevus ei sea kahtluse alla kanderaketisüsteemi ja asjakohaste tootmisvahendite kvaliteedistaatust; samuti on tal tehniline ja rahaline kohustus hoida heas töökorras talle I jao punkti 11 ja III jao punkti 2 alusel kättesaadavaks tehtud vahendid kooskõlas omanikega sõlmitud kokkulepetega. Eespool toodu alusel võib üleslennutamisteenuse pakkuja teha kokkuleppel omanikega sellistes varades muudatusi, mida ta peab oma tegevuse jaoks vajalikuks. Kui kokkuleppele ei jõuta, võib üleslennutamisteenuse pakkuja teha sellised muudatused, tagades varade algse seisukorra taastamise nende tagastamisel; m) aidata kaasa CSG stardipaigaga seotud kulude rahastamisele kooskõlas preambulis nimetatud 2005. aasta kanderakettide resolutsiooniga; n) võimaldada agentuuri peadirektorile üleslennutamisteenuse pakkuja ja tema tarnijate suhtes vajalikud nähtavus- ja auditiõigused eelkõige iga kanderaketi aasta kasutuskulude ja tulude ning äriplaani arengu suhtes, et täita talle deklaratsioonis ja ESA konventsiooni alusel antud volitusi ning esitada II jao punktis 4 ettenähtud teave ja aruanded; o) rõhutama oma kohustuste täitmisel kanderakettide turunduses suhetes kolmandate isikute, oma klientide ja avalikkusega ESA arendatud kanderakettide arendamise ja kasutamise Euroopa ja mitmepoolset olemust, märkides eelkõige kirjalikes ja audiovisuaalsetes materjalides, et asjakohased arendusprogrammid on agentuuri poolt ellu viidud, ning juhtides tähelepanu deklaratsiooniosaliste rollile sellises arenduses; p) varustada agentuuri ja osalisi, tagades neile eesõiguse kolmandast isikust klientide ees, vajalike üleslennutamisteenuste ja teenindusaegadega järgmistel tingimustel: - agentuur ja osalised edastavad üleslennutamisteenuse pakkujale oma teenusetaotlused vajaduse tekkimisel, aktsepteerides tasuta võimalusi; agentuuri ja osalise eesõiguste vastuolu korral on eesõigus agentuuril; osaliste eesõiguste vastuolu korral on eesõigus neil, kes osalevad agentuuri asjakohase kanderaketi arendusprogrammis; - kui kolmandast isikust klient taotleb tasulist võimalust või soovib esitada kindla tellimuse agentuuri või osalise poolt tasuta reserveeritud teenindusajale, võib agentuur või asjaomane osaline muuta oma tasuta võimaluse tasuliseks võimaluseks või kindlaks tellimuseks ning säilitada oma eesõiguse; - agentuuri ja Arianespace’i kokkulepetes on näidispunkt, mis tuleb lisada üleslennutamise müügilepingutesse ja milles määratakse kindlaks üleslennutamise teenindusaja kahanemise korral kohaldatav menetlus; q) täita muid kohustusi, mis võivad olla vajalikud talle usaldatud ülesannete täitmiseks. Ühtegi deklaratsiooni sätet ei tõlgendata nõudena üleslennutamisteenuse pakkujale sooritada tegevusi, mis tooksid kaasa püsiva rahalise kahju. 2. Osalised võtavad teadmiseks, et ESA teeb üleslennutamisteenuse pakkujale kättesaadavaks, kui see on vajalik kanderakettide kasutamise eesmärgil: - tasuta tootmise põhitoimikud, mis tulenevad iga ESA arendatud kanderaketi asjakohasest arendusprogrammist, asjakohase kasutusetapi elluviimise alusena; - tasuta iga CSG-lt juhitava ESA arendatud kanderaketi ja kanderaketi Sojuz puhul asjakohase arendusprogrammi raames omandatud agentuurile kuuluvad rajatised, seadmed ja instrumentaariumi. Need vahendid võidakse kokkuleppel üleslennutamisteenuse pakkujaga teha kättesaadavaks ka tema tarnijatele; - tasuta tema intellektuaalomandi õigused, mis tulenevad iga CSG-lt juhitud ESA arendatud kanderaketiga seotud arendusprogrammist ja kanderaketiga Sojuz seotud programmist; üleslennutamisteenuse pakkujal on tasuta juurdepääs agentuuri valduses olevale nimetatud programmidest tulenevale tehnilisele teabele. 3. Üleslennutamisteenuse pakkuja ja agentuur peavad aktiivset dialoogi, et agentuuris ette võetud kanderakettide arendusprogrammide eesmärgid võtaksid arvesse üleslennutamisteenuste turu prognoositavaid arenguid. IV. VASTUTUS ÜLESLENNUTAMISEGA TEKITATUD KAHJU EEST III jaos ettenähtud üleslennutamisteenuse pakkuja kohustuste alusel deklaratsiooniosalised: a) lepivad kokku, et menetluse korral, mille algatavad üleslennutamisteenuse pakkuja poolt kasutusetapis CSG-lt teostatud Ariane üleslennutamisega tekitatud kahju kannatajad, vastutab Prantsusmaa valitsus määratud kahjutasu maksmise eest; b) võtavad teadmiseks vastutuse põhimõtted, mis on määratud 2005. aasta kanderakettide resolutsioonis agentuuri arendatud kanderakettide kohta, välja arvatud Ariane, ning lepivad kokku, et menetluse korral, mille algatavad üleslennutamisteenuse pakkuja poolt CSG-lt kasutusetapis teostatud Vega üleslennutamisega tekitatud kahju kannatajad, vastutab Prantsusmaa valitsus ühe kolmandiku ja agentuur ülejäänud kahe kolmandiku määratava kahjutasu maksmise eest; selliste kanderakettide kohta sõlmivad agentuuri liikmesriigid, kes on asjakohastes agentuuri arendusprogrammide osalised, preambulis nimetatud kasutuskokkulepe, mis reguleerib agentuuri vastutuse jagamist 2005. aasta kanderakettide resolutsiooni kohaselt; lepitakse kokku, et ühtegi teist agentuuri liikmesriiki ei peeta vastutavaks mis tahes osa maksmise eest sellest 2/3 suurusest osast; c) lepivad kokku, et menetluse korral, mille algatavad üleslennutamisteenuste pakkuja poolt CSG-lt kasutusetapis teostatud Sojuzi üleslennutamisega tekitatud kahju kannatajad, vastutab Prantsusmaa valitsus ESA ja deklaratsiooniosaliste ees määratud kahjutasude maksmise eest; d) võtavad teadmiseks agentuuri õiguslikku vastutust käsitleva preambulis nimetatud resolutsiooni ja lepivad kokku, et IV jao punkte a, b ja c ei kohaldata juhul, kui agentuur on üleslennutamisteenuse pakkuja klient ning kui leitakse, et kahju allikaks on agentuuri satelliit; e) lepivad kokku, et Prantsusmaa valitsuse IV jao punktides a, b ja c võetud kohustused ei kehti, kui kahju tekitatakse agentuuri, tema töötajate või tema liikmesriikide (välja arvatud Prantsuse riigi ja tema alluvuses olevate avalik-õiguslike asutuste) tahtliku tegevuse või tegevusetusega, ning et agentuuri poolt IV jao punktis b võetud kohustused ei kehti, kui kahju tekitatakse Prantsuse riigi või selle alluvuses olevate avalik-õiguslike asutuste tahtliku tegevuse või tegevusetusega. V. JÕUSTUMINE, KESTUS, MUUDATUSED, KEHTIVUS 1. Austria Vabariik, Belgia Kuningriik, Iirimaa, Itaalia Vabariik, Hispaania Kuningriik, Kreeka Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Madalmaade Kuningriik, Norra Kuningriik, Portugali Vabariik, Prantsuse Vabariik, Rootsi Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Soome Vabariik, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, Šveitsi Konföderatsioon ja Taani Kuningriik, kes on Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriigid, võivad saada deklaratsiooniosalisteks alates 30. märtsist 2007, teatades agentuuri peadirektorile kirjalikult oma nõusolekust saada osaliseks. Deklaratsioon jõustub, kui kaks kolmandikku agentuuri liikmesriikidest on teatanud agentuuri peadirektorile kirjalikult oma nõusolekust saada osaliseks. Pärast jõustumist võib iga eespool nimetatud ESA liikmesriik saada deklaratsiooniosaliseks, teatades agentuuri peadirektorile oma nõusolekust saada osaliseks. Deklaratsioon jõustub selliste liikmesriikide jaoks 30 päeva pärast kuupäeva, mil nad teatavad agentuuri peadirektorile oma nõusolekust saada osaliseks. 2. Pärast deklaratsiooni jõustumist on see avatud ühinemiseks igale Euroopa Kosmoseagentuuri uueks liikmeks saavale riigile, kui ta seda taotleb. Selline ühinemistaotlus saadetakse agentuuri peadirektorile ja selleks on vajalik kõikide deklaratsiooniosaliste nõusolek. Deklaratsioon jõustub sellega ühineva liikmesriigi jaoks 30 päeva pärast kuupäeva, mil ta teavitab agentuuri peadirektorit oma ühinemisest. 3. V jao punktis 1 sätestatud tingimuse täitmise korral kohaldatakse deklaratsiooni 1. jaanuarist 2009 kuni 2020. aasta lõpuni. Deklaratsiooni kohaldatakse edasi pärast selle tähtaja möödumist, et võimaldada vajaduse korral üleslennutamisteenuse pakkuja poolt 2020. aasta lõpuni sõlmitud üleslennutamislepingute täitmist. Deklaratsiooniosalised kutsuvad agentuuri peadirektorit üles kutsuma 2014. aastal kokku nende koosolek, et hinnata deklaratsiooni rakendamise edusamme ja asjakohaste meetmete võtmist. 4. Deklaratsiooniosalised peavad üksteisega nõu deklaratsiooni õigeaegse uuendamise üle mitte vähem kui kaks aastat enne, kui see kaotab kehtivuse. 5. Deklaratsiooniosalised kohtuvad neist vähemalt nelja palvel, et vaadata üle deklaratsioon ja selle rakendussätted. Selliste ülevaatamistega seoses võib agentuuri peadirektor või deklaratsiooniosaline sõnastada ettepanekud deklaratsiooni sisu muutmise kohta. Deklaratsiooni muudatused võetakse vastu deklaratsiooniosaliste ühehäälse nõusoleku korral. 6. Deklaratsiooni eesmärk on reguleerida üksnes selle osaliste suhteid; see ei mõjuta ega muuda kokkuleppeid, mis deklaratsiooniosalised võivad olla sõlminud kolmandate isikutega enne deklaratsiooni jõustumiskuupäeva ja mis on ette nähtud V jao punktis 1; seda ei muuda kokkulepped, mis deklaratsiooniosalised sõlmivad kolmandate isikutega pärast deklaratsiooni jõustumiskuupäeva. VI. VAIDLUSED Kõik vaidlused kahe või mitme osalise vahel deklaratsiooni tõlgendamise või rakendamise üle, mida ei lahendata agentuuri nõukogu sekkumise abil, lahendatakse ESA konventsiooni XVII artikli kohaselt. Deklaratsiooni originaal, mis on koostatud 30. märtsil 2007 Pariisis ja mille inglis-, prantsus- ja saksakeelne tekst on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Kosmoseagentuuri arhiivi, kes edastab selle kinnitud koopiad kõigile osalistele.