Keila Linnavolikogu — Keila Lasteaed Miki arengukava kinnitamine — KO, 69, 1652

Koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375) § 91 alusel Keila Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Keila Lasteaed Miki arengukava (lisatud). 2. Määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. Volikogu esimees Rein SIIM KEILA LASTEAED MIKI ARENGUKAVA JA TEGEVUSKAVA 1.09.2002–1.09.2005 KAASKIRI Keila Lasteaed Miki arengukava on dokument, mis määrab ära lasteaia arenduse põhisuunad ja valdkonnad arengustrateegiatena. Lähtudes arengustrateegiatest sisaldab dokument ka tegevuskava kolmeks aastaks ja arengukava uuendamise korra. Keila Lasteaed Miki arengukava lähtub asutuse põhimäärusest, lasteaia õppekavast ja Keila linna arengukavast. (Lisa 4) Arengukava ja tegevuskava on tutvustatud: Keila Lasteaed Miki ped. nõukogule: protokoll nr 4, otsus nr 1; 22.04.2002 Keila lasteaed Miki hoolekogus: protokoll nr 3, otsus nr 1; 22.04.2002 (väljavõtted protokollidest lisa nr 5) Ülevaade arengukava koostamise protsessist: I etapp: oktoober 2001, lasteaia tegevuse hetkeanalüüs, SWOT analüüsis osales kogu personal, eelmise lasteaia arengukava täitmise analüüs. II etapp: november 2001, lasteaia põhiväärtused ja nende lahtimõtestamine personaliga: kus on meie probleemsed valdkonnad ja kuidas suunata arengut neis küsimustes. III etapp: jaanuar 2002, lastevanematele kirjaliku küsitluse ettevalmistamine seoses arengukava koostamisega, sama küsitlus ka rühmade meeskondadele. IV etapp: veebruar, märts 2002 küsitluse läbiviimine nii lastevanemate hulgas kui ka 7-s lasteaia meeskonnas (viis rühma, juhtkond, halduspersonal) V etapp: kokkuvõtete tegemine küsitlustest, probleemsete ja arendamist vajavate valdkondade selgitamine (lisa 2, 3), tagasiside andmine lastevanematele (rühmakoosolekud 15–26 aprill 2002) VI etapp: arengu- ja tegevuskava projekti kirjalik vormistamine ja tutvustamine lasteaia personalile ja hoolekogule. A. väljavõte Keila Lasteaed Miki töötajate üldkoosoleku protokollist. arendusnõupidamine nr 4 22.04.2002 Otsus nr 1 arengukava projekti kohta: Miki lasteaia arengu seisukohalt on kõige suuremaks probleemiks ruumipuudus, mis takistab ka põhivaldkonna, alushariduse pakkumist, toimimise kvaliteeti, praegustes tingimustes arengut toimuda ei saa. Kinnitada Miki lasteaia arengu- ja tegevuskava projekt ja saata edasi Keila Linnavalitsusele ja Keila Volikogule kinnitamiseks, rõhutades eriti asutuse ruumi- ja territooriumi arendamise strateegia prioriteetsust. B. väljavõte Keila Lasteaed Miki hoolekogu koosoleku protokollist hoolekogu nõupidamine nr 3 22.04.2002 Otsus nr 1 arengukava ja tegevuskava projekti kohta: kiita Keila Lasteaed Miki arengukava heaks. Hoolekogu ettepanek: Kui 2003 kohalik omavalitsus lasteaia juurdeehituseks võimalust ei leia, tuleb samal aastal laste arvu vähendada ühe rühma võrra. LASTEAED MIKI ERIPÄRA KIRJELDUS EELLUGU Meie lasteasutuse tegevus sai alguse juba 1946. a oktoobris, kui kodanik Kiivele kuuluvas eramajas Metsa tn 6 avati lasteasutus 40 lapsele. Asutuse nimi sel ajal KEILA LASTEAED HARJUMAAL. Seega oleme Keila vanima lasteasutuse edasiviijad. Alates 20. novembrist 1948. a alustas lasteaed tööd Jaama tn 10 (ka praegune asukoht) ruumides, kus teine korrus oli veel üürnike käes. TSN TK otsusega 30. dets. 1949. a anti terve maja lasteaia käsutusse, mis realiseerus tegelikult 1. aprillil 1951. a (oli kaks eraldi asutust: sõim ja Keila Lasteaed Harjumaal) Kahe asutuse ühinemine toimus 1. jaanuaril 1961. a ja asutuse nimeks sai KEILA I LASTEPÄEVAKODU. Lasteaia hoone sai juurdeehituse 1963. a, mis võimaldas töötada erinevatel aegadel 3–5 rühmaga olenevalt vajadustest ja seadusega määratud laste arvu normatiividest. KEILA LASTEAED MIKI MISSIOON Lasteaed Miki on koolieast noorematele lastele hoidu ja alusharidust võimaldav õppeasutus. Lasteasutus toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsuse arvestamist. Meie põhiülesanne on, arvestades nii lapse ealisi, soolisi kui ka individuaalseid vajadusi ja iseärasusi: • luua võimalused ja tingimused lapse kujunemiseks isiksuseks, kes on sotsiaalselt tundlik, ennastusaldav, arvestab kaasinimesi ja hoiab loodust. • hoida ja tugevdada lapse tervist, soodustades tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. Meie lasteaia põhiväärtused: • kodusus • loovus • turvalisus • armastus. VISIOON 2005 KEILA LASTEAED MIKI ON KEILA LINNA LAPSESÕBRALIKEM JA OMANÄOLISIM LASTEASUTUS: TUNNUSTATUD JA SOOVITUD ÕPPEASUTUS KEILA LASTELE JA LAPSEVANEMATELE, ÕPPEKESKUSENA TEGUTSEV ASUTUS EESTI LASTEAEDNIKELE ARENGUEELISTUSED EESMÄRGID Haridusalase töö arendamise strateegia Tagada lasteaed Mikis süsteemne alushariduse andmine, pakkuda lastele mitmekülgseid võimalusi enesearenguks. Personali arendamise ja koolitamisstrateegia Tegeleda iga töötaja tööalase toimetuleku toetamise ja tema individuaalse arengu analüüsimisega, eesmärgil tõsta kogu asutuse tulemuslikkust ja olla parim lasteaed Keilas, kes tagab lapsel parima alushariduse omandamise läbi töötajate mitmekülgse kompetentsuse. Asutuse juhtimise ja arendamise strateegia Kujundada lasteaed Mikist avatud, koostööd ja perekonda toetav haridusasutus. Asutuse ruumi- ja territooriumi arendamise strateegia Muuta lasteaed Miki esteetiliselt meeldivaks, turvaliseks, normaalseid olme- ja töötingimusi pakkuvaks asutuseks. LASTEAIA OMANDIVORM MOMENDI SEIS Keila Lasteaed Miki on Keila linnale kuuluv munitsipaallasteaed. Lasteaia eelarve moodustub järgmiselt: – Keila linna volikogu poolt kinnitatud summad; – lastevanematelt laekuvad summad (toitlustamine ja osalustasu); – riigieelarvest eraldatavad summad (õpetajate täienduskoolitus); – tulud sponsoritelt, lastevanematelt (rahalised ringid, tulu ruumide rendist). EDASPIDINE ARENG 1. Lasteaia hoone ja territooriumi omandiküsimuste lahendamine. 2. Lasteaed Miki lastega komplekteerimine ja rühmade kirjeldus. MOMENDI SEIS JA EDASPIDINE ARENG Antud hetkel on asutuse ametlik nimetus: KEILA LASTEAED MIKI (Keila Linnavolikogu 22. juuni 1999. a määrus nr 21 ja töötame viie rühmaga (94 last) Alates 1998. aastast (82 last) on laste arv tõusnud 12–14 lapse võrra (ühe rühma laste võrra, samades ruumides ja sama personali arvuga). Kuna ruumide suurus ei võimalda pakkuda kvaliteetset lasteaiateenust, siis järgmise kolme aasta jooksul tahame laste arvu viia tagasi 88-le (põhimääruses kinnitatud laste arv). Lasteaed MIKI põhimäärusest (kinnit. 22.06.99) tulenev laste kohtade arv on 88. Asutuses töötab viis lasterühma, mille komplekteerimisel on aluseks võetud järgmised põhimõtted: – eelisjärjekorras võetakse lasteaeda Keila Linna teeninduspiirkonnas elavate vanemate lapsi, vabade kohtade olemasolul võetakse vastu lapsi väljastpoolt teeninduspiirkonda, eelistades: – Keila linnas elavaid lapsi; – teeninduspiirkonnas töötavate vanemate lapsi; – last, kelle vanem õde/vend käib juba antud lasteaias. Laste suunamine LA Miki-sse toimub vastavalt Keila haridusnõuniku poolt moodustatud suunamiskomisjoni otsusele, mis põhineb Keila Linnavalitsuses peetaval laste järjekorral. Laste rühmadesse jaotamisel arvestatakse järgmisi põhimõtteid: – lapse vanus ja arengutase; – vanema soov; – vanema soovil ühe pere laste kokkujäämine (pererühmas); – rühma sooline tasakaal. Eelkooliealised lapsed Keila linnas Laste liikumise planeerimine Koolikohustus aastal Kodused lapsed Miki lasteaias 01.01. 2002. a seisuga läheb kooli Lasteaiad kokku Järjekorras praegu Miki lasteaeda 2002 sünd. 95a 139 20 23 107 2003 96a 106 18 23 83 5 2004 97a 108 13 32 93 2 2005 98a 94 14 16 80 5 2006 99a 90 49 15 2007 00a 90 79 29 2008 01a 80 77 26 2009 02a 56 (okt–mai sündinud) 23 – kokku 293 99 404 77 last Laste arvu vähendamise põhjused: Meie maja ruumid ei vasta tervisekaitsenormatiividele: normatiiv Tegelik Pöial-Liisi Tegelik Kessu Tegelik Sipsik Tegelik Poku Tegelik Pipi Mängu- ja magamisruumid min. 4,5 m2 ühele lapsele 49,8 m2 3,11 m2 ühele lapsele 54,92 m2 2,45 m2 79,2 m2 3,96 m2 51,9 m2 2,88 m2 51,8 m2 2,59 m2 Riietusruum 1,0 m2 11,9 m2 0,74 m2 ühele lapsele 12 m2 0,6 m2 13,3 m2 0,67 m2 10,7 m2 0,59 m2 5,25 m2 0,26 m2 Tualettruum 1,0 m2 7,8 m2 0,49 m2 6,8 m2 0,34 m2 14,7 m2 0,71 m2 6,7 m2 0,37 m2 2,5 m2 0,13 m2 Edaspidine arenguperspektiiv 1. Muuta rühmad Kessu ja Pipi liitrühmadeks (vähendades nendes laste arvu kahe võrra, liitrühma normatiiv 18 last), et saada lastele põrandapinda juurde järgnevalt: Kessu 60 cm2 lapse kohta Pipi 30 cm2 lapse kohta. 2. Lõhkuda majast välja kuus ahju (maja on üle viidud elektriküttele), saab juurde 6 m2. 3. Nõudepesuruumi rajamine Kessu rühma territooriumile võtab taas ära 6,2 m2 (lastele jääb 2,44 m2 lapse kohta). 4. Teha majale juurdeehitus. 5. Võtta kasutusele peamaja pööningukorrus (vt. ruumide arendamise strateegia). PERSONALI ARENDAMISE JA KOOLITUSSTRATEEGIA TEGELEDA IGA TÖÖTAJA TÖÖALASE TOIMETULEKU TOETAMISE JA TEMA INDIVIDUAALSE ARENGU ANALÜÜSIMISEGA , EESMÄRGIL TÕSTA KOGU ASUTUSE TULEMUSLIKKUST JA OLLA PARIM LASTEAED KEILAS, KES TAGAB LAPSELE PERSONALI ARENDUSTEGEVUSEGA PARIMA ALUSHARIDUSE OMANDAMISE. TÄNANE SEIS: Pedagoogiline kaader: 10 rühmaõpetajat: kvalifikatsioon 1 vanemõpetaja, 7 õpetajat, 3 nooremõpetajat, 1 pedagoogi kandidaat (lõpetab kooli sel aastal). Lasteaial olemas muusika-liikumisõpetaja (1,0) kunstiõpetaja (0,75), loodusõpetaja (0,25) – praegu lapsepuhkusel, logopeed (0,5), juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal (0,5). 1. Probleemiks õpetajate madalad palgad, parimad lahkuvad, konkurssidele ei tule kandidaate. (Väga kõrged ja kitsalt eelkoolipedagoogikat nõudvad kvalifikatsiooninõuded ja samas madalad palgad.) 2. Lasteaias on viimasel ajal palju probleemseid lapsi, kelle vanem ei mõista vajadust külastada psühholoogi, olukorda aitaks lahendada psühholoog kohapeal. Ülesanded: • Koolitusvajaduse selgitamine ja asutuse personali koolituse suunamine on süsteemne ja «läbipaistev» a. kogu personali haridustase (põhiharidus, erialane tasemekoolitus, täienduskoolitus) on kaardistatud ja andmeid täiendatakse pidevalt; b. koolitusalase dokumentatsiooni pidamine toetab koolitusvajaduse selgitamist (koolituse arvestus, koolituse aruandlus, koolitusplaan. • Koolituse mõjususe tõstmine personali arendamisega a. koolitust korraldatakse kolmel tasandil: asutuse tasand – juhataja korraldab arengukoosolekuid töötajate koolitamiseks lähtuvalt arenguvajadustest. Õpetaja tegevus koolitajana: ainekomisjonides osalemine ja nende juhtimine; koolitustest tagasiside andmine ped. nõupidamistel; praktilise õppuse korraldamine teistele õpetajatele meie majas (met. vahendi tutvustus, töövõtete õpetamine); praktilise õppuse või loengu korraldamine pedagoogidele väljastpoolt (vanemõpetaja või järgu kandidaat); lastevanemate koolitamine, õpetaja tegevus rühmakoosolekul; individuaalse enesetäiendamise teema valimine ja teistele selle tutvustamine, mis võrdsustatakse väliskoolitusel osalemisega 10–40 tunniga; Keila linna tasand – korraldada ühiseid koolitusi kogu Keila linna lasteaednikele Keila Linnavalitsuse ruumides (mõni teine suurema saaliga asutus, kes ei võta üüriraha). Maakonna ja riiklik tasand – osaleda maakonna ja riiklike koolitusasutuste poolt korraldatud koolitustel • Keila Lasteaed Miki ja Keila linna maine ja tuntuse tõstmine väljapoole suunatud koolitustegevusega. a. asutus korraldab õppepäevi teiste lasteaedade pedagoogidele (juhatajad, õpetajad) kogu vabariigi lasteasutustele teemadel: arengu- ja õppekavatöö, erimetoodikate kasutamine meie lasteaias, kunsti- ja loodusõpetuse süvasuuna tutvustus, koostöö lapsevanematega; b. juhataja ja kaks õpetajat (vanemõpetaja kandidaadid) esinevad loengutega koolituskeskustes või asutuses; c. juhataja nõustab teiste lasteaedade juhatajaid asutuse dokumendihalduse ja organisatsiooni arenduse küsimustes. KOOLITUSVAJADUSE MÄÄRATLEMISE ALUSED • Seadusandlus • Arenguvestlus juhatajaga, millele eelneb töötaja kirjalik tööalane eneseanalüüs • Asutuse sisehindamise tulemused (sisehindamissüsteem: lapsevanemate küsitlused, sisekontroll, erinevate töötajate gruppide küsitlused ehk 360` hindamine KEILA LASTEAED MIKI KOOLITUSPRIORITEEDID AASTATEKS: 2002–2005 KOOLITUSE EESMÄRK KOOLITUSE VALDKOND/TEEMA SIHTGRUPP 1. Tõsta kõikide õpetajate professionaalsuse taset lähtuvalt pedagoogide kvalifikatsiooninõuetest. Õpetaja tasemekoolitus erialase hariduse vastavusse viimiseks nõutuga Praegu kaks õpetajat õpivad, edaspidi lähtuvalt uuenenud nõuetest, (kõigil õpetajatel bakalauruse kraad, oskus õpetada 3. klassini) 2. Kindlustada õpetaja koolituse raamnõuete täitmine . 160 tundi koolitust igale õpetajale viie aasta jooksul (riigi koolitusraha) Lasteaiaõpetajad 3. Tõsta töötajate tööalast kompetentsust ja valmisolekut tulla toime uuenenud ülesannete täitmisega koolieelses lasteasutuses. 1. Teema: lastevanemate nõustamine 2. Teema: probleemsete lastega toimetulek 3. Teema: käitlemisettevõtte sisehindamine, toiduainete tehnoloogia 4. Teema: dok. haldus ja arhiveerimine Rühmaõpetajad Rühmaõpetajad Majandusjuhataja, med.õde Juhtkond 4. Koolitada töötajaid vastavalt töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse nõuetest lähtuvalt. 1. Teema: esmaabi väljaõppekursus 2. Teema: tööohutuse ja tervishoiu täiendusõpe Kogu personal, kes tegeleb lastega Juhataja ja töökaitsevolinik viie aasta jooksul üks kord 5. Lasteaia pedagoogilise personali suunamine lähtuvalt asutuse eripärast, õppekava läbiva põhisuuna ja meie lasteaias rakendatavate eripedagoogikate alaste teadmiste ja õpetamisoskuste täienemiseks. 1.Teema: loodusõpetus (looduslikud materjalid) ja looduse õpetamise metoodika 2. Teema: Hea Algus metoodika 3. Teema: Montessori pedagoogika Pedagoogiline personal Sipsiku rühma personal Poku rühma personal 6. Õpetaja abide ja köögipersonali tööalase kompetentsuse tõstmine 1. Teema: õpetaja abi roll lasteaias (pedagoogika, suhtlemispsühholoogia jne) 2. Teema: tervisekaitse ja toiduhügieen Õpetaja abid Õpetaja abid, käitlemisettevõtte personal ASUTUSE RUUMIDE JA TERRITOORIUMI ARENDAMISE STRATEEGIA EESMÄRK: MUUTA LASTEAED MIKI ESTEETILISELT MEELDIVAKS, TURVALISEKS, NORMAALSEID OLME- JA TÖÖTINGIMUSI PAKKUVAKS ASUTUSEKS. Momendi seis: viimane kapitaalremont toimus 1995. a, kui maja viidi elektriküttele, remonditi kolme rühma ruumid, vahetati aknad enamikus ruumides. 1997. a vahetati peamaja katus. Probleemid, mis vajavad lahendamist: a. käitlemisettevõte ei vasta uutele Tervisetalituse esitatud nõuetele. Puuduvad ruumid: juurviljapuhastusruum, nõudepesuruum, puhastusvahendite ruum, köögipersonali olme- ja pesuruum; b. peamaja fassaad vajab kapitaalremonti. Majal puudub soojustus ja olemasolevat fassaadikatet ei ole mõtet parandada, aluspinnas on väga halb, kogu fassaad nõuab renoveerimist. Antud remonti on taotletud kuus aastat; c. suur ruumipuudus: puuduvad tervishoiutöötaja ruum, haige lapse isolaator, metoodiline kabinet-raamatukogu, personali olme-nõupidamiste ruum, kabinet-töökoht majandusjuhatajale, juhataja asetäitjale, puhastusvahendite ja õppevahendite laoruumid (puuduvate ruumide loetelu esitatud eespool). Saal on liiga väike ja puudub ka ventilatsioon, vaja oleks laste riiete kuivatusruumi koos kuivatuskapiga, eraldi võimlemissaali, kelkude hoidmisruumi; d. pesuköök ei vasta tööinspektsiooni ja tervisekaitse nõuetele; e. territoorium on valveta, toimub pidev inventari lõhkumine. Lahendus: võtta tööle valvurid ; f. ruumide valgustus ei vasta kõigis ruumides nõuetele. TEGEVUSKAVA 2002–2005 ÕPPEAASTAKS TEGEVUSKAVA RUUMIDE JA TERRITOORIUMI ARENDAMISEKS Valdkond, tegevused Kapitaalremont ja maja omandiküsimused 2002 2003 2004 2005 1. Hoone maa-ala munitsipaalomandisse saamine × 2. Käitlemisettevõtte ümberehituse projekti kinnitamine tervisekaitses 3. Peamaja juurdeehituse planeerimine 4. Lasteaia peahoone fassaadiremont + juurdeehitus: saali laiendus, juurde tervishoiutöötaja ruum, met.kabinet, laste riiete kuivatusruum + kelkude hoidla jne) × × × 5. Peamaja pööningukorruse väljaehituse planeerimine (projekti tellimine) 6. Toidukäitlemisruumide ümberehituse esimene etapp × × 7. Toidukäitlemisruumide ümberehituse teine etapp 8. Pööningukorruse väljaehitamine × Valdkond: Jooksev remont 1. Rühmaruumide remondid: Poku garderoob ja pesuruum, Pipi köögiruumi torustiku remont Sipsikust kolme ahju väljalõhkumine, seinade taastamine Ruumide valgustuse parandamine Pöial-Liisi rühmaruum, maja trepikodade värvimine Pipi rühm, juhataja kabinet × × × 2. Lasteaia territoorium: takistusraja ehitamine lastele uue piirdeaia rajamine pargi poole kuuri väljaehitamine: maj.ladu ja töömehe tööruum 3. Pesuköögi ümberehitus: ladudeks × × × × Tegevuskava rühmade komplekteerimisel: Õppeaasta Rühma liik Rühma nimi Laste vanus Laste arv 2001/2002 1. Sõime liitrühm Pöial-Liisi 2–4 16 2. Noorem Kessu 3–4 20 3. Keskmine Sipsik 5–6 20 4. Pererühm Poku 3–7 18 5. Vanem rühm Pipi 5–7 20 Kokku lapsi 94 last 2002/2003 1. sõim Pöial-Liisi 2–3 14 2. noorem Kessu 4–5 20 3. vanem Sipsik 6–7 20 4. pere-liitrühm Poku 3–7 18 5. vanem Pipi 5–7 20 Kokku lapsi 92 last 2003/2004 1. sõim Pöial-Liisi 2–3 14 Juurdeehitus või koondada üks rühm 2. keskmine, liitrühm Kessu 3–5 18 hoolekogu 3. noorem Sipsik 3–4 20 ettepanek 4. pere-liitrühm Poku 3–7 18 5. vanem liitrühm Pipi 5–7 18 Kokku lapsi 88 last 2004/2005 5. rühma Kokku lapsi 88 last TEGEVUSKAVA PERSONALI ARENDAMISE STRATEEGIAS 1. Pedagoogilise personali ametialase kompetentsuse tõstmine. Atesteerimise tegevuskava. VT. personali koolitusplaan (lisa 1) Õppeaasta Pedagoogi nimi Atesteeritav järk Kommentaar 2002/2003 1. Anneli Aljas 2. Sirje Rannamets 1. Moonika Lenk 2. Kaidi Lahe 3. Sirje Viisitamm 1. Niina Jürjan Vanemõpetaja Õpetaja Nooremõpetaja Esmakordne (alus atesteerimiskomisjoni otsus) Esmakordne (alus atesteerimiskomisjoni otsus) Esmakordne (alus kooli lõpudiplom) 2002/2003 1. Niina Jürjan Õpetaja Esmakordne (alus atesteerimiskomisjoni otsus) 2004/2005 1. Reeli Simanson Vanemõpetaja Korduv, ametijärgu säilitamine 2. Tööle võtta asendusõpetaja 2003/2004 õa Võimalik lahendus: juhataja asetäitja töötab koormusega 1,0, et saaks täita vajadusel asendusõpetaja ülesandeid ja tegeleda ka raamatukogu töö koordineerimisega (see töölõik on senini koordineerimata). 3. Tööle võtta psühholoog, kas: 2004/2005 a. koormusel 0,25 meie asutuses b. koormusel 1,0, täidaks kõigi Keila lasteaedade vajadusi. 4. Tõsta töötajate palkasid 2003 15% ped. personal; 10% abipersonal 2004 10% ped. personal 5. Luua motiveerimissüsteem (koos tulemusjuhtimise rakendumisega) 2005. a a. abi- ja halduspersonal. 6. Toetada abi- ja halduspersonali ametialase kompetentsuse tõusu. a. toetada nende arengut koolitusega (vt koolitusplaan) b. viia sisse arenguvestluste süsteem otsese juhiga. Aasta Amet Otsene juht 2002/2003 Õpetaja abid Majandusjuhataja 2002/2003 Med. õde; logopeed Juhataja 2003/2004 Köögipersonal, tehniline personal Majandusjuhataja TEGEVUSKAVA HARIDUSALASE TÖÖ ARENDAMISEKS VALDKOND TEGEVUS Planeeritav teostusaeg Vastutaja/partnerid 1. Tagada süsteemne alushariduse andmine a. asutuse õppekava pidev uuendamine, täiustamine pidev Juhataja/asetäitja b. töö ainekavadega: loodusõpetus-kodulugu 2002 A. Aljas/ A. Tretjak, N. Jürjan, K. Lahe; S. Viisitamm, E. Puhm matemaatika 2002 Komisjon: V. Blumkvist E. Jõerand; E. Sinivesi emakeel 2003 Ainekomisjon käeline tegevus 2004 Ainekomisjon muusika/liikumine 2005 Ainekomisjon c. uute ainekavade loomine ja laste süvendatud suunamine: eetiline kasvatus ja kombeõpetus 2003 Ainekomisjon draamakasvatus 2005 Ainekomisjon 2. Laste arengu jälgimise süsteemi täiustamine: – rühma töötulemuste koondi väljatöötamine 2002 Juhataja – laste vaatluspäevikute sisseeadmine tähelepanekute dokumenteerimine 2003 Õpetajad/ Juhtkond – laste arenguanalüüsi tabelite süteemsuse suurendamine 2004 Õpetajad/Juh.a.t – laste mängu jälgimise ja suunamise põhimõtete täiustamine 2005 Õpetajad/Juh.a.t 3. Laste õpikeskkonna arendamine: – eripedagoogiliste suundade süvendamine: Montessori pedagoogika Hea Algus Selleks: töötajate pidev koolitus metoodiliste õppevahendite valmistamine ja hankimine, rühmaruumi kujundamine Pidev arendamine Poku personal Sipsiku personal – kunstikamber: savi ja klaasitööd lastele, personalile, &nb sp; lapsevanematele Pidev arendamine Kunstiõpetaja – loodusõppemaja: loodusõppematerjalide täiendamine, õppetegevuste korraldamine kogu majale 2003 Pipi personal/ Loodusõpetaja – laste õuemänguväljak: spordirajatiste täiendamine 2003 Liikumisõpetaja/ Juhtkond/hoolekogu – muusika ja liikumistegevuste korralduste parandamine – saali laiendus (juurdeehitus) 2004 juurdeehitus Juhtkond/ Linnavalitsus – käsitööruumi rajamine/kangasteljed: peenmotoorika, kui vaimse arengu alus 2005 pööningu välja- ehitamine Juhtkond/ Linnavalitsus – rollimängude ja lavastuste ruum: loovuse ja sõnalise väljenduse arendamine Juhtkond/ Linnavalitsus 4. Luua lasteaias Miki lastele mitmesuguseid võimalusi enesearenguks: – kunstiõpetuse süvendatud õppimine (eraldi kunstiõpetaja, eritehnikate õppimine, kunstiprojektid) Pidev areng Kunstiõpetaja/ Muu personal – Loodusõpetuse süvasuuna arendamine: – Koostööprojektid Tallinna Loomaaiaga – Koostööprojektid Loodusloomuuseumiga – Koostööprojektid Sagadi looduskooliga 2003 2004 2005 Juhtkond/õpetajad – Poiste tööõpetus/puutöö – laiendada kõigile poistele alates viiendast eluaastast 2004 Juhtkond – Tüdrukute käsitöösuuna arendamine: kangastelgedel kudumine 2005 Käsitöö ainesektsioon – Loovusõpetus, laps ja seadus õpetus: &nb sp; Poku rühm &nb sp; Pipi rühm 2002, 2003 2004, 2005 Loovusõpetaja – huviringid: rahvatants-muusika, lauluring, keraamika, inglise keel, ujumine ujumine kaks korda aastas 3-s rühmas 2003 Linnavalitsus (bussi organiseerimine) – koduste laste ring (beebikool) 2005 TEGEVUSKAVA ASUTUSE JUHTIMISEKS JA ARENDAMISEKS VALDKOND Planeeritav teostusaeg Vastutaja/partnerid Kujundada lasteaed Mikist avatud, koostööd ja perekonda toetav haridusasutus, tulemuslikult toimiv organisatsioon. 2005 Kogu personal 1. Info liikumine, kättesaadavuse ja süsteemsuse tagamine – maja inforaamat: sisaldab asutuse töökorralduse ja sisulise tegevuse kohta põhimaterjale Sihtgrupp: asutuse töötajad, lapsevanemad 2002 sept (taastada) Juhataja – infosüsteemide arendamine: interneti püsiühenduse loomine lasteaeda, s.o juurdepääs uutele seadustele, määrustele ja õppematerjalidele operatiivselt Sihtgrupp: asutuse personal 2003 Juhataja/LV IT juht – ühtse arvutiühendussüsteemi (intranet) loomine Keila Linnavalitsuse ja haridusasutuste vahel, operatiivse infoliikumise tagamiseks Sihtgrupp: lasteaed-linnavalitsus 2004 Juhataja/LV IT juht – lasteaia oma kodulehekülje loomine Sihtgrupp : laiem üldsus 2005 Juhataja/LV IT juht 2. Lasteaia tegevuse, alushariduse põhimõtete tutvustamine, informatsiooni kättesaadavuse parandamine Sihtgrupp: lapsevanemad, laiem üldsus Juhataja – asutuse infobukletid (Tere-päeval, igale lapsevanemale lasteaeda tulles jne) pidev Juhtkond – lasteaia tegevuse tutvustamine ajakirjanduse vahendusel, avalikud publikatsioonid pidev Juhtkond, õpetajad – Lahtiste uste päevade korraldamine Keila lastega peredele iga aasta aprillis Juhtkond Rühmaõpetaja – Koolituste, õppepäevade korraldamine teistele lasteaednikele (kogu vabariigist) pidev Juhataja – Õppekäikude korraldamine meie lasteaia personalile teistesse haridusasutustesse uute teadmiste ja ideede saamiseks kaks korda õppeaastas Juhataja 3. Lasteaia ja pere koostöö suunamine, lastevanemate nõustamine pidev infovahetus lapse arengu kohta (õpetajad, logopeed, pere, med.õde) igal lapsel oma mapp, kuhu koondatakse kõik temasse puutuv oluline info, mapp asub rühmas, lapsevanemal pidev juurdepääs oma lapse arenguanalüüsile, sisulise töö tulemustele alates 1998, pidev täiendamine Rühmaõpetajad – arenguvestluste süsteemi arendamine (õpetaja-lapsevanem) kaks korda aastas iga aasta jaanuar, juuni 2002/2003 Rühmaõpetajad – lastevanematele koolitus-rühmaõhtute korraldamine alushariduse teemadel vähemalt üks kord aastas 2002/2003 Rühmaõpetajad – lapse individuaalsed arenguplaanid, koostatud koos perega 2003/2004 sügis, kevad Juhtkond Õpetajad lastevanematele koolituste korraldamine alushariduse teemadel kutsutud lektoriga vähemalt üks kord aastas 2003/2004 Juhtkond/ linnavalitsus, õpetajad – kodustele lastele MÄNGUKOOLI korraldamine, kus lasteaia pedagoogid nõustavad ja õpetavad lapsevanemaid alushariduse küsimustes. Ametikoht tagatakse kohaliku omavalitsuse eelarvest 2004/2005 Juhataja, õpetajad – projekti «Lasteaed kui täiskasvanute koolituskeskus» ellurakendamine täiskasvanutele koolitusprogramm «olla hea vanem, oma lapse teadlik toetaja ja suunaja» 2005/2006 Juhataja/ projekti partner 4. Lasteaia töökorralduse ja dokumendihalduse täiustamine ja kaasajastamine. – tõsta töönõupidamiste tulemuslikkust, selleks: viia lahku järgmised nõupidamised: pedagoogilised nõupidamised org. arengunõupidamised infotunnid ainekomisjoni koosolekud abi- ja muu personali infotunnid 2001/2002 Juhataja Juhataja Juhataja Õpetajad Juhataja/ Majandusjuhataja/ Tervishoiutöötaja – Sisekorraeeskirjade uuendamine, uued ametijuhendid pedagoogilisele personalile 2001/2002 Juhataja – Asjaajamiskord ja juhend – organisatsiooni sisehindamissüsteemi juurutamine – kompetentsi pädevusprofiilid pedagoogidele, õpetaja abidele, õpetaja abidele uued ametijuhendid 2002/2003 Juhtkond – Arhiivi korrastamine 2003/2004 Juhtkond – Tulemustasude süsteemi juurutamine, tööalase edukuse hindamispõhimõtete täiustamine 2004/2005 Juhtkond ARENGUKAVA HINDAMISE JA UUENDAMISE KORD 1. Arengukava täitumisele antakse hinnang iga õppeaasta viimasel pedagoogilisel nõupidamisel ja hoolekogu koosolekul, kus vaadatakse üle arengukava põhisuundade ja valdkondade eesmärgid ning vajadusel tehakse muudatused ning lisatakse tegevuskava veel üheks aastaks, mis esitatakse kohalikule omavalitsusele igal aastal 30. oktoobriks. 2. Arengukava täitumisele hinnangu andmise kriteeriumid tulenevad: • täidetud eesmärkide osakaalust; • lapsevanemate rahulolu uuringutest; • personali analüüs-hinnang tegevusest (SWOT analüüs jt). 3. Arengukavasse tehakse muudatusi vajadusel üks kord aastas, uue õppeaasta oktoobris: • lähtuvalt eelmise perioodi analüüsi-hinnangu tulemustest; • Keila linna arengukava muudatustest. 4. Lasteaia pedagoogiline nõukogu ja hoolekogu kinnitavad muudatused ja parandused ning arengukava muudatused esitatakse linna volikogule kinnitamiseks 30. oktoobriks. 5. Arengukava kinnitamine toimub Keila Linnavolikogu poolt sätestatud korras.