Riigikogu — Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vaheline Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi paigutuse kokkulepe — RT II, 2020, 2

Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi paigutuse kokkuleppe ratifitseerimise seadus Välisministeeriumi teadaanne välislepingu ajutise kohaldamise kohta alates 24.10.2019 Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariigi valitsus, Leedu Vabariigi valitsus ja Läti Vabariigi valitsus, edaspidi pooled, arvestades kuulumist Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO), panustamist Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi õhuruumi suveräänsuse tagamisse ning püüdeid arendada oma õhukaitsesüsteeme sarnaselt NATO struktuuride ja liikmesriikidega, et need vastaksid NATO ühtsetele nõuetele ja normidele; soovides panustada poolte rahvusvahelise koostöö edendamisse; seoses vajadusega arendada edasi Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi ühest organisatsioonilist, halduslikku ja finantsstaatust, nagu täpsustatud edaspidi, et täita NATO õhukaitsesüsteemis osalemisest tulenevaid ülesandeid; rakendades pooltele antud soovitusi juhtimis- ja teavituskeskuse töö lõpetamise ning Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi tulevase paigutuse kõige tõhusama lahenduse (BFC) kohta pärast õhuoperatsioonide juhtimissüsteemi (ACCS) rakendamise ettevalmistamist; seades eesmärgiks määrata kindlaks poolte vahel Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi arendamisel ja juhtimisel tehtava koostöö põhimõtted; tunnistades, et kokkuleppe alusel tehtavale koostööle kohaldatakse Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vahelist relvajõudude staatust reguleerivat kokkulepet, mis on koostatud 19. juunil 1951; nentides, et kokkuleppe täitmisel säilitatavale, käideldavale, loodavale, edastatavale või vahetatavale salastatud teabele kohaldatakse Eesti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepet, mis on koostatud 28. mail 2013 Vilniuses; Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepet, mis on koostatud 3. detsembril 2014 Vilniuses; Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kokkulepet, mis jõustus 20. juulil 2011, ja tunnistades, et pooled vastutavad kokkuleppe täitmise eest ühiselt, on kokku leppinud järgmises. I ARTIKKEL LÜHENDID Kokkuleppes kasutatakse järgmisi lühendeid: a) BALTNET – Balti õhuseirevõrk ja juhtimissüsteem; b) CRC – juhtimis- ja teavituskeskus; c) CRCiB – varu juhtimis- ja teavituskeskus; d) CRCiC – vastutav juhtimis- ja teavituskeskus; e) MC – ministrite komitee; f) MCG – sõjaline koordinatsioonirühm; g) MilC – sõjaline komitee; h) NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon; i) NATO SOFA – Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vaheline relvajõudude staatust reguleeriv kokkulepe, mis on koostatud 19. juunil 1951 Londonis; j) NATINAMDS – NATO integreeritud õhu- ja raketikaitsesüsteem; k) RP – radaripost. II ARTIKKEL MÕISTED Kokkuleppes kasutatakse järgmiseid mõisteid: a) relvad – kokkuleppe ulatuses õhuturbe- ja õhukaitsehävitajad; b) BALTNET on lahutamatu osa NATINAMDSist, mille raames korraldatakse Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi territooriumil õhuseiret, relvajuhtimist ning juhtimist ja väljaõpet. Selle koosseisu kuuluvad CRCd, RPd ning BALTNETile eraldatud varustus. c) CRCd on riikliku isikkoosseisu ja korraldusega taktikalised juhtimisüksused, mis teostavad õhuseire ja relvajuhtimise operatsioone, mis asuvad iga poole territooriumil ning mis on BALTNETi lahutamatud osad. d) CRCiC on konkreetne CRC, mis vastutab rotatsiooni korras Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi territooriumil toimuvate relvajuhtimise operatsioonide eest. e) CRCiB on konkreetne CRC, mis on rotatsiooni korras CRCiC varuüksus. f) RPd on riikliku isikkoosseisu ja korraldusega taktikalised üksused, mis asuvad iga poole territooriumil ning mis on BALTNETi lahutamatud osad. g) BALTNETile eraldatud varustus – radarid, raadiod, sideliinid ja muu BALTNETi tegevusteks vajalik varustus. III ARTIKKEL ÜLDIST 1. BALTNETi eesmärk on tagada Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi õhuruumi suveräänsus, kasutades selleks järjepidevalt riiklikke õhuseirevahendeid ja õhuoperatsioonide juhtimissüsteeme ning aidates sel viisil kaasa NATO õhuruumi tervikluse kaitsele. 2. Kokkuleppe eesmärk on määrata kindlaks poolte vahel BALTNETi arendamisel ja juhtimisel tehtava koostöö põhimõtted. IV ARTIKKEL KORRALDUS JA JUHTIMINE 1. Pooled nõustuvad kasutama BALTNETi korralduseks ja juhtimiseks olemasolevat Balti riikide koostööformaati: MC, mis koosneb poolte kaitseministritest või nende määratud esindajatest; MilC, mis koosneb poolte relvajõudude juhatajatest või nende määratud esindajatest ja MCG, mis koosneb poolte õhuväe ülematest või nende määratud esindajatest. 2. MC teostab BALTNETi üle kõrgeimat poliitilist järelevalvet ning vastutab üksinda alljärgneva eest: a) poliitiliste otsuste tegemine ja poliitiliste suuniste andmine; b) BALTNETi üldise paigutuse kinnitamine; c) MilCs tekkivate vaidluste lahendamine. 3. MilC teostab BALTNETi sõjalist juhtimist ja vastutab alljärgneva eest: a) MCle BALTNETi kohta poliitiliste ja arenduslike soovituste andmine; b) MCle BALTNETi arengu kohta sõjalise nõu andmine; c) BALTNETi operatsioonikavandi ja muude tegevust reguleerivate dokumentide kinnitamine. 4. MCG vastutab alljärgneva eest: a) BALTNETi tegevuse kooskõlastamine ja juhtimine; b) MilCle BALTNETi probleemide lahendamiseks kogu vajaliku teabe ja abi andmine. 5. MC ja MilC võivad moodustada ülesannete täitmiseks neile alluvaid töörühmi. V ARTIKKEL CRCde LOOMINE 1. Pooled lepivad kokku kolme eraldi riikliku CRC loomise: üks Eesti Vabariigis, üks Leedu Vabariigis ning üks Läti Vabariigis. Kõik kolm riiklikku CRCd teostavad õhuseiret oma territooriumil ning jagavad omavahel tuvastatud õhupilti (RAP), radariandmeid, lennuplaaniteavet (FPI) ning maa-õhk-maa raadiovõimekusi, et kõik riiklikud üksused saaksid täita oma CRCiC kohustusi. 2. CRCde, CRCiBde, CRCiCde konkreetsed funktsioonid, CRCde juhtimise ja korraldamise praktilised küljed; väljaõpe; varustuse standardid; varufunktsionaalsus seire- ja relvajuhtimistegevuste tagamiseks, CRCiBde ja CRCiCde rotatsiooni korrad ja tingimused; valmidusajad, operatsioonikavandid ja muud tegevust reguleerivad dokumendid määratakse eraldi poolte kaitseministeeriumide sõlmitud kokkulepetes. VI ARTIKKEL ÕIGUSLIK STAATUS 1. Loodud riiklikke CRCsid ja RPsid reguleeritakse poolte territooriumil kehtivate õigusaktide alusel. 2. BALTNETiga seotud tegevuste raames teise poole territooriumil ametikohustusi täitva personali staatust reguleeritakse NATO SOFAga. VII ARTIKKEL OMANDIÕIGUS JA VARAD l. Pool on oma territooriumil asuva BALTNETile eraldatud varustuse, rajatiste, riistvara ja tarkvara omanik või haldaja ning vastutab selle käitamise ja hoolduse eest, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 2. Poolel ei ole lubatud muuta või vahetada varustust ja tarkvara viisil, mis mõjutab selle andmesisu või elektroonilisi omadusi või seda välja vahetada, välja arvatud juhul, kui MilC on selles kokku leppinud. VIII ARTIKKEL VASTUTUSALAD 1. Pooled on nõus arendama BALTNETi ja tagama CRCde toimimise kooskõlas kohalduvate NATO nõuete ja normide ning poolte territooriumil kehtivate õigusaktidega. 2. Pool vastutab CRCde ja RPde asjakohase mehitamise ning personali väljaõppe eest. 3. Pool nõustub tagama CRCde loomiseks ja toimimiseks vajaliku ja piisava taristu ning eraldama BALTNETile vajaliku varustuse, et tagada BALTNETi toimimine. 4. Pool tagab, et teistele pooltele antakse intsidentidest ja kolmandate isikute toime pandud õhuruumi rikkumistest aegsasti teada. 5. Pool aitab kaasa ja lihtsustab teise poole korraldatud juurdluste läbiviimist intsidentide ja kolmandate isikute toime pandud õhuruumi rikkumiste asjus. IX ARTIKKEL RAHASTAMISKORD 1. Pool katab ise asjakohaste riiklike CRCde ja RPde kulud, kui pole kokku lepitud teisiti. 2. Kuna BALTNETi tegevusega seotud rahastamise küsimusi ei reguleerita eraldi V artikli lõikes 2 nimetatud kokkulepetega, nõustuvad pooled, et nende kaitseministeeriumid lepivad rahastamises igal üksikjuhul kokku eraldi kokkulepetega. X ARTIKKEL TEABEKAITSE Kokkuleppe täitmise tulemusena säilitatavat, käideldavat, loodavat, edastatavat või vahetatavat teavet käideldakse kooskõlas poolte rahvusvaheliste lepingutega ja muude kohaldatavate rahvusvaheliste kokkulepetega, millega reguleeritakse salastatud teabe kaitset. XI ARTIKKEL VAIDLUSTE LAHENDAMINE Pooltevahelised vaidlused kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamise asjus lahendatakse poolte läbirääkimistega madalaimal võimalikul tasemel ning neid ei anta lahendamiseks mis tahes rahvusvahelisse kohtusse ega kolmandale isikule. XII ARTIKKEL HOIULEVÕTJA Kokkuleppe hoiulevõtja on Leedu Vabariigi valitsus. XIII ARTIKKEL JÕUSTUMINE, KESTUS JA DENONSSEERIMINE 1. Kokkulepe jõustub 90 päeva pärast seda, kui hoiulevõtja on saanud diplomaatiliste kanalite kaudu viimase kirjaliku teavituse, et kokkuleppe jõustamiseks vajalikud riigisisesest õigusest tulenevad nõuded on täidetud. Hoiulevõtja teavitab pooli kõigist saadud teavitustest ning kokkuleppe jõustumise kuupäevast. 2. Kokkuleppe jõustumise päeval lõpevad Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi arendamise kokkulepe, mis koostati 2. märtsil 2007 Wiesbadenis, ning Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse Karmėlava mitmeriigilise juhtimis- ja teavituskeskuse ning selle isikkoosseisu staatuse protokoll, mis koostati 2. märtsil 2007 Wiesbadenis. 3. Kokkulepe sõlmitakse tähtajatult. Pool võib kokkuleppe denonsseerida, teavitades sellest kirjalikult hoiulevõtjat, kes annab teistele pooltele diplomaatiliste kanalite kaudu teada igast nimetatud teatisest ning selle kättesaamise kuupäevast. Denonsseerimine jõustub kuus kuud pärast seda, kui hoiulevõtja on teatise kätte saanud. Kui pool kokkuleppe denonsseerib, kaotab see tema suhtes kehtivuse. 4. Kokkulepet kohaldatakse alates selle allakirjutamisest kuni jõustamismenetluse lõpetamiseni ajutiselt ulatuses, milles see on kooskõlas poolte põhiseaduste ja teiste õigusaktidega. XIV ARTIKKEL MUUDATUSED Pool võib igal ajal algatada kokkuleppe muutmise. Taotlus saadetakse hoiulevõtjale, kes annab teistele pooltele diplomaatiliste kanalite kaudu teada igast nimetatud teatisest ning selle kättesaamise kuupäevast. Muudatused jõustuvad kokkuleppe XIII artikli lõike 1 kohaselt. KOOSTATUD Brüsselis 2019. aasta 24. oktoobril eesti, inglise, leedu ja läti keeles ühes eksemplaris; kõik tekstid on võrdselt autentsed ja antakse hoiulevõtja arhiivi. Hoiulevõtja saadab kõigile pooltele kokkuleppe tõestatud koopiad. Erimeelsuste korral on ülimuslik ingliskeelne tekst. Eesti Vabariigi valitsuse nimel Leedu Vabariigi valitsuse nimel Läti Vabariigi valitsuse nimel Jüri Luik Raimundas Karoblis Artis Pabriks