Rannu Vallavolikogu — Rannu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava I osa kinnitamine — KO, 69, 1679

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63; 387; 64, 390 ja 393) § 22 lõike 1 punkti 37 ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251) § 4 lõike 1 alusel. 1. SISSEJUHATUS Kohaliku omavalitsuse ülesannete hulka kuulub veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamine. Omavalitsuse eriline tähelepanu kuulub ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile. Rannu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on olemasoleva olukorra fikseerimine, arengu suundade määratlemine, vahendite vajaduse prognoosimine ja konkreetsete tegevuste planeerimine ajaperioodiks 2002–2014. Rannu vald asub Tartu maakonna lääneosas. Pindala 158 km2, elanike arv 1983 (seisuga juuli 2002). Rannu vallas on kaks alevikku ja 17 küla. Maapiirkonnale omaselt puudub tervet omavalitsusüksust hõlmav ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Selle asemel on veevõtusõlmed, torustikud ja reoveepuhastid jaotunud vastavalt asustusele. Lähtudes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest on Rannu vallas 11 objekti, mis vastavad seaduses toodud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni mõistele. Rannu vallale kuulub tervikuna Rannu aleviku ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Kureküla alevikus kuulub vallale teatud osa trassidest. Reovee aktiivpuhastamise seadmed on Rannu alevikus, Kureküla alevikus, Kaarlijärve külas ja Vehendi külas. Kureküla aleviku aktiivpuhasti ei tööta amortiseerumise tõttu. Ülejäänud objektide osas toimub reovee puhastamine biotiikides või selle kogumine kogumiskaevudesse. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadmete omanikeks on erineva õigusliku staatusega isikud – riik, omavalitsus, äriühingud, elanikud. Ühisveevärgi puurkaeve on kokku 14. Arendamise kava peamine ülesanne on fikseerida ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seisukord, määrata arendusperioodil teostatavate tegevuste loetelu ja vahendite vajadus ning määrata ära omavalitsuse osa tegevuste finantseerimisel. Arvestades asjaolu, et kogu Rannu valla kohta on 11 ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objekti, on kava ülesehitus objektide kaupa. Arendamise kava ülesehitusest täpsemalt. 1.1. Esiteks on antud objekti hetkeolukorra kirjeldus. See sisaldab objekti nimetust, asukohta, põhiseadmete loetelu ja iseloomustust, omaniku nime või nimetust ning üldist iseloomustust tarbimise omapära kohta. 1.2. Teiseks on ära toodud probleemid sellel objektil. Need on keskkonnaalased või tehnilised puudused, kuid olemasolul ka teised asjaolud, mis takistavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni normaalset tööd ja arendamist. 1.3. Kolmandaks on ära toodud tegevused arendusperioodil, kus on märgitud tegevuse aasta, tegevus, selle ligikaudne maksumus ning finantseerimisallikad. Finantseerimise osas selgituseks niipalju, et omavalitsus ei saa oma määrusega kohustada isikuid teatud investeeringuid tegema, kuid tulenevalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimist reguleerivatest õigusaktidest on igal omanikul kohustus tagada süsteemi toimimine ja tarbijal on õigus nõuda teenuse osutamist. Investeeringute puhul on oluline see, millise osa võtab kuludest enda kanda otseselt omavalitsus. Tulenevalt omavalitsuse töö eripärast on selline kulude ette planeerimine seadusega pandud kohustus. Käesolev arendamise kava on koostatud vallavalitsuse poolt koostöös ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektide omanikega. Objektidele hinnangu andmisel on arvestatud omanike ja omavalitsuse arvamust ning objekti keskkonnakaitselisi näitajaid. Määrus on I osa kogu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast. II osa lisandub pärast andmete kogumist kõigilt vee-ettevõtjatelt. Käesoleva määruse lisadega on määratletud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus. 2. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUSUUNAD Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine ja arendamine sõltub eelkõige majanduslikest võimalustest. Alates 1990. aastatest on valla elanikkond kahanenud. Sellega kaasneb tarbimise vähenemine. Selle tõttu on uute ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste tegemise prognoosimine raske. Üks võimalik piirkond on endised suvilakooperatiivid, kui neid hakatakse enam kasutama aastaringseks elamiseks. Olulist rahvaarvu kasvu Rannu valla arengukava lähema kümne aasta jooksul ei prognoosi. Arenduskava järjestab konkreetsed tegevused, et tagada katkematu veevarustus ja kanalisatsioon. Peamine aktuaalne suund on olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektide töökorras hoidmine ja vajadusel rekonstrueerimine. Peamiselt on tegemist rajatistega, mis on valminud aastatel 1965–1985 ning mida ei ole oluliselt uuendatud. Millised on selliste objektide probleemid. Valdavalt on tegemist olukorraga, kus seadmed vajavad uuendamist, ümberehitamist või asendamist nende füüsilise kulumise tõttu. Senist arendamistegevust on takistanud omandisuhete selgusetus, puudulik seadusandlus ja majanduslikud võimalused. Püsima on jäänud eriti viimane probleem. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektide majandamine ei ole tulus tegevus, eriti ilmekalt väljendub see objektidel mis on äriühingute käes, kellele elanikele teenuse müük on kõrvaltegevuseks. Seadmed on omandatud oma majanduslike eesmärkide saavutamiseks, elanike teenindamine on kaasa tulnud kui tülikas kohustus. Selle tõttu ei investeerita seadmetesse, mis on seotud elanike teenindamisega. Seadusandluses on need küsimused reguleeritud selliselt, et ettevõtja on kohustatud võimaldama vee ja kanalisatsiooni teenust, kui ta on selliste seadmete omanik. Kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava eesmärk ongi probleemide lahendamine koostöös seadmete omanikega, et tagada elanikkonnale vesi ja reovee ärajuhtimine. Omavalitsuse osa finantseerimisel ei peaks üldjuhul ületama 10%, kuid vajadusel võib see ulatuda kuni 50 protsendini. 3. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OBJEKTID Käesolevas osas on toodud objektide nimekiri tabelina ja seejärel iga objekti arendamise kava. Arendamise kava käesolevas osas on ära toodud 8 objekti andmed. Nr Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nimetus Asukoht alevik/küla Puurkaevude arv Reovee puhastamine 1 Rannu Rannu 2 Puhasti ja biotiigid 2 Kureküla Kureküla 2 Puhasti ja biotiigid 3 Rannu Juustutööstus Kaarlijärve küla 1 Puhasti ja biotiigid 4 Võrtsjärve Limnoloogiajaam Vehendi 2 Puhasti ja biotiigid 5 Ranna Neemisküla 1 Biotiigid 6 Väike-Rakke Väike-Rakke 1 Biotiigid 7 Suure-Rakke Suure-Rakke 1 Biotiigid 8 Lülle Utukolga 1 Kogumiskaevud 9 Sangla Sangla 1 Biotiigid 10 Liivaku Ervu 1 Biotiigid 11 Kaarlijärve Kaarlijärve 1 Kogumiskaevud, biotiigid 1. Rannu ÜVK (ühisveevärk ja -kanalisatsioon) 1.1. ÜVK ulatus, olemasolev olukord Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala on piiritletud määruse lisas 1. Rannu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik on Rannu vald. Otsene valdaja on valla asutus Algor. ÜVK koosneb kahest ühtsesse süsteemi lülitatud puurkaevust, vee ja kanalisatsiooni trassidest ja biopuhastist Veeminc A772 koos biotiikidega. Veekasutuse põhiosa läheb olmeveena elanikkonnale. Puurkaevud on varustatud veemõõtjatega. Tarbijateks on 460 elanikku, keskkool, lasteaed-algkool, rahvamaja, kauplus, baar. Ööpäevane vee tarbimise kogus on ca 120 m3. Vee kvaliteet vastab tervisekaitse nõuetele (uuringud tehtud 2002. aastal). Heitvee puhastamise seade Veeminc A 772 on valminud aastal 2001 ning töö kvaliteet on hea. Biotiigid on korras. Puhastusprotsessi käigus tekkivad mudajäägid kogutakse mudaväljakule. 1.2. Probleemid 1.2.1. Olemasolevate puurkaevude seadmed vajavad rekonstrueerimist. Vajalik paigaldada uued pumba torustikud ja pumbad. 1.2.2. Heitvee trasside olukord on halb, setete kogunemine tekitab sageli ummistusi. Heitvee peatrassid vajavad väljavahetamist. 1.2.3. Veetrassid vajavad rekonstrueerimist. Vajalik on asula trasside rekonstrueerimise projekti koostamine. Veetrasside kogupikkus ca 2 km ja heitvee trasside kogupikkus ca 2,6 km. 1.2.4. Tuletõrje veevõtukohaks on Rannu paisjärv, kuid vajalik oleks ka vähemalt ühe hüdrandi olemasolu. 1.3. Tegevused Aasta Tegevus Summa Finantseerimisallikad 2003 2004 Heitvee trasside remont I etapp 500 000 10% Rannu vald + fondid 2005 Puurkaevude seadmete vahetus Tuletõrjehüdrandi paigaldamine 75 000 15 000 Rannu vald Rannu vald 2006–2007 Heitvee trasside remont II etapp 500 000 Rannu vald + fondid 2008–2010 Veetrasside remont 600 000 Rannu vald + fondid 2012 Heitveepuhasti korraline remont 200 000 Rannu vald * omavahendid 2. Kureküla ÜVK 2.1. Olemasolev olukord Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala on piiritletud määruse lisas 2. Kureküla aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektide omanikud on: Puurkaevud – FIE Indrek Pau; Reoveepuhasti ja biotiigid – OÜ Kure Mõis; Vee ja kanalisatsiooni trassid – Rannu vald. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon koosneb kahest ühtsesse süsteemi lülitatud puurkaevust, vee ja kanalisatsiooni trassidest ja reoveepuhastist OXYD-180 koos biotiikidega. Veetrasside kogupikkus ca 1,1 km ja heitvee trasside kogupikkus ca 1,3 km. 2.2. Probleemid 2.2.1. Veetrassid amortiseerunud. 2.2.2. Kanalisatsioonitrassid amortiseerunud ja setteid täis. 2.2.3. Olemasolevad puurkaevud vajavad rekonstrueerimist. 2.2.4. Reoveepuhasti täielikult amortiseerunud. Puhasti omanikul kõrged saastetasud. 2.2.5. Puuduvad tuletõrjehüdrandid. 2.3. Tegevused 2002. aastal valmib Kureküla aleviku reovee puhastamise eelprojekt, mis sisaldab alternatiivseid variante, kuidas aleviku reoveed puhastada. Aasta Tegevus Summa Finantseerimisallikad 2003 1. Kureküla biopuhasti rekonstrueerimine või alternatiivse variandina reovee juhtimine Kaarlijärve puhastisse ja heitvee trasside remont 2. Veetrasside remont 1 300 000 10 000 OÜ Kure Mõis Rannu vald KIK Rannu vald 2004 Veetrasside remont 20 000 Vee-ettevõtja + Rannu vald 2005 Tuletõrjehüdrandi paigaldamine 15 000 Rannu vald 2006 Puurkaevude seadmete uuendamine 50 000 Vee-ettevõtja + Rannu vald 2008 Heitveetrasside remont 500 000 Rannu vald + fondid 2012 Heitveetrasside remont 500 000 Rannu vald + fondid 3. Võrtsjärve Limnoloogiajaama ÜVK 3.1. Olemasolev olukord Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala on piiritletud määruse lisas 3. Puurkaevud, trassid ja reoveepuhasti kuuluvad EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituudile. Puurkaevudes on veemõõtjad. Reoveed juhitakse aktiivmudapuhastisse BIO-25 ja seejärel kahte biotiiki. Eesvool 140 m, Võrtsjärvest. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon koosneb kahest puurkaevust, trassidest ja reoveepuhastist koos biotiikidega. Puurkaev PK-1 varustab veega ZBI töökorpust ja kaheksat korterit. Ehitusaeg – 1959. a, sügavus 80 m, kasutatav põhjavee indeks D2 Narva. Seda puurkaevu ei ole remonditud-puhastatud. Pump ja pumbatorustik on kaasaegsed. Puurkaev PK-2 varustab veega korteriühistut Petseri ja ZBI elamut – kokku 21 korterit. Ehitusaasta – 1961. a, sügavus 55 m, kasutatava põhjavee indeks on D2 Aruküla. Puurkaevu remont toimus 1991. a. – puhastati liivast. Selle kaevu vesi on kõrge rauasisaldusega, lisaks ebameeldiv H2S lõhn. Pump ja pumbatorustik on kaasaegsed. Heitvee puhastamiseks kasutatakse aktiivmudapuhastit BIO-25, järelpuhastiks on kaks biotiiki. Biopuhastile on paigaldatud puhurite asemel keskkonnateenistuse poolt soovitatud ja Tartumaal Märja alevikus valmistatud segaja-aeratsiooniseade. Omaniku arvates ei taga see täielikult aktiivmuda protsessi toimumist. Biotiigid vajavad puhastamist, samas ei ole tiikide kõrval vaba maad setete laotamiseks. PK-1 piirkonna reoveed kogutakse kogumiskaevu ja sealt automaatselt pumbatakse survetorustiku kaudu trassi kõrgemasse punkti, kust isevoolu teel reovesi voolab biopuhastisse. Selle trassi pikkus on 700 m. Isevoolu osa on keraamilisest torust. Trass on osaliselt asendatud plasttorudega, kuna puujuured tungivad keraamilise toru liitekohtadest läbi. Lähiajal on vajalik veel 200 m lõigu renoveerimine. Korteriühistu Petseri reoveed juhitakse üldtrassi biopuhasti tsoonis. Tuletõrjevett saab limnoloogiajaama töökorpuse juurest sadamakailt Võrtsjärvest. Veetrasside kogupikkus ca 0,6 km ja heitvee trasside kogupikkus ca 1,2 km. 3.2. Probleemid 3.2.1. Puurkaev PK-2 vajab seadet üleliigse raua kõrvaldamiseks joogiveest. 3.2.2. Kanalisatsioonitrassid vajavad rekonstrueerimist. 3.2.3. Reoveepuhasti amortiseerunud, vajab rekonstrueerimist. 3.2.4. Biotiigid vajavad puhastamist. 3.3. Tegevused Aasta Tegevus Summa Finantseerimisallikad 2003 Biotiikide puhastamine 50 000 Vee-ettevõtja + Rannu vald 2004 Heitvee trasside remont 200 000 Vee-ettevõtja + KIK 2005 Reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 000 000 Vee-ettevõtja + KIK 2008 Veetrasside rekonstrueerimine 500 000 Vee-ettevõtja + KIK 4. Ranna ÜVK 4.1. Olemasolev olukord Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala on piiritletud määruse lisas 4. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon koosneb ühest puurkaevust, vee ja kanalisatsiooni trassidest ning biotiikidest. Puurkaev, trassid ja biotiigid kuuluvad OÜ-le Ranna Farm. Peamine veekasutaja on OÜ Ranna Farm piimakarja laut. Lisaks sellele on tarbijateks kaks korterelamut, kokku ca 50 inimest. Veetrasside kogupikkus on ca 0,4 km ja heitvee trasside kogupikkus ca 1,0 km. 4.2. Probleemid 4.2.1. Puurkaev vajab rekonstrueerimist. 4.2.2. Biotiigid vajavad puhastamist. 4.2.3. Kanalisatsioonitrass vajab puhastamist. 4.2.4. Veetrass vajab uuendamist. 4.3. Tegevused Aasta Tegevus Summa Finantseerimisallikad 2003 Biotiikide puhastamine 25 000 Vee-ettevõtja 2004 Heitvee trasside puhastamine 15 000 Rannu vald + Vee-ettevõtja 2006 Puurkaevu remont 50 000 Vee-ettevõtja 2007 2008 Veetrasside uuendamine 100 000 Rannu vald + Vee-ettevõtja 5. Väike-Rakke ÜVK 5.1. Olemasolev olukord Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala on piiritletud määruse lisas 5. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon koosneb puurkaevust, trassidest ja biotiikidest. Puurkaevu, trasside ja biotiikide omandi küsimus on lahendamisel. Viimane omanik oli OÜ Võrtsjärve pankrotis. Puurkaevu ja trasside valdajaks on tarbijad. Veekasutajad on elanikkond ca 60 inimest. Veetrasside kogupikkus ca 1,0 km ja heitvee trasside kogupikkus ca 0,8 km. 5.2. Probleemid 5.2.1. Puurkaev vajab rekonstrueerimist. 5.2.2. Kanalisatsioon 5.2.3. Veetrassid vajavad 5.2.4. Biotiigid vajavad puhastamist setetest. 5.3. Tegevused Aasta Tegevus Summa Finantseerimisallikad 2003 Omandiküsimuste lahendamine 3000 Rannu vald 2004 2005 Puurkaevu seadmete remont 50 000 Vee-ettevõtja + Rannu vald 2006 Biotiikide puhastamine 30 000 Vee-ettevõtja + Rannu vald 2010 Heitvee trasside remont 100 000 Vee-ettevõtja + Rannu vald 6. Suure-Rakke ÜVK 6.1. Olemasolev olukord Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala on piiritletud määruse lisas 6. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon koosneb ühest puurkaevust, trassidest ja biotiikidest. Puurkaev, trassid ja biotiigid kuuluvad OÜ-le Emajõe Farm, kelle põhitegevus on põllumajandussaaduste tootmine. Veetrasside kogupikkus on ca 1,0 km ja heitvee trasside kogupikkus ca 1,0 km. 6.2. Probleemid 6.2.1. Puurkaev vajab rekonstrueerimist. 6.2.2. Veetrassid ja heitveetrassid vajavad rekonstrueerimist. 6.2.3. Biotiigid vajavad puhastamist setetest. 6.3. Tegevused Aasta Tegevus Summa Finantseerimisallikad 2003 2004 2005 Biotiikide puhastamine setetest 30 000 Vee-ettevõtja + Rannu vald 2006 Puurkaevu rekonstrueerimine 20 000 Vee-ettevõtja + Rannu vald 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 7. Lülle ÜVK 7.1. Olemasolev olukord Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala on piiritletud määruse lisas 7. Ühisveevärk koosneb puurkaevust, veetrassist. Ühiskanalisatsioon puudub. Puurkaev asub tagastatud maal. Veetrass asub mitmel kinnistul. Veetarbijad on ümbruskonnas asuvad elamud, perearstikeskus, kirik. Kasutatakse reovee kogumiskaevusid. Veetrassi kogupikkus on ca 1,4 km. 7.2. Probleemid 7.2.1. Omandisuhete selgusetus. 7.2.2. Puurkaevu seadmed vajavad uuendamist, surve ebaühtlane. 7.3. Tegevused Aasta Tegevus Summa Finantseerimisallikad 2005 Puurkaevu seadmete uuendamine 30 000 Ühisveevärgi tarbijad 8. Kaarlijärve ÜVK 8.1. Olemasolev olukord Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala on piiritletud määruse lisas 8. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon koosneb ühest puurkaevust ja veetrassidest. Puurkaev kuulub eraisikule. Peamine vee tarbija on OÜ Lihameister sigala. Teisi tarbijaid ca kümme inimest. Elanikke teenindav veetrass kuulub Rannu vallale. Veetrasside kogupikkus on ca 0,7 km, ühiskanalisatsioon puudub. Puurkaev ja selle seadmed on rekonstrueeritud. 8.2. Probleemid 8.2.1. Elanikke teenindav veetrass vajab rekonstrueerimist. 8.2.2. Elanike kogumiskaevud vajavad rekonstrueerimist. 8.3. Tegevused Aasta Tegevus Summa Finantseerimisallikad 2003 Veetrassi rekonstrueerimine 15 000 Elanike omavahendid + Rannu vald 2006 Kogumiskaevude uuendamine 30 000 Elanike omavahendid + Rannu vald 2010 Puurkaevu remont 30 000 Omanik 9. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatust piiritlevad lisad asuvad Rannu vallamajas. 4. RAKENDUSSÄTTED 4.1. Määrus jõustub 16. septembril 2002. aastal. Volikogu esimees Heino GOTTLOB