Vabariigi Valitsus — Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine — RTL, 117, 1695

(õ) 26.05.2009 15.50 Korraldus kehtestatakse «Kodakondsuse seaduse» (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442; 1998, 111, 1827; 2000, 51, 323; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336; 62, 376) § 20 lõike 1 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK A. V. (sünd 30.11.1970) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võeti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Võrumaa osakonnas «Kodakondsuse seaduse» § 32 lõike 2 alusel menetlusse 26. novembril 2001. a. «Kodakondsuse seaduse» § 32 lõike 2 kohaselt saab enne 1. aprilli 1995. a alusetult Eesti kodaniku passi saanud isik Eesti kodakondsuse varem kehtinud «Kodakondsuse seaduse» (RT 1992, 7, 109; 1993, 13, 204; RT I 1993, 17, 272; 1994, 88, 1491; 1995, 12, 122) § 6 või § 7 punkti 1 alusel. Varem kehtinud «Kodakondsuse seaduse» § 6 sätestas üldtingimused naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saamiseks ning § 7 punkt 1 sätestas soodustingimused eesti soost isikule. A. V. on eesti soost isik. A. V. on kolmel korral kriminaalkorras karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest. 20. aprillil 1987. a mõistis Võru Rajooni Rahvakohus A. V. süüdi «Kriminaalkoodeksi» (RT 1992, 20, 287; RT I 2001, 73, 452; 85, 510; 87, 526; 2002, 9, 45; RT III 2002, 11, 108; RT I 2002, 13, 80; 30, 176; 32, 189) § 139 lõike 2 punkti 2 alusel ning karistas teda 2-aastase vabadusekaotusega. 10. veebruaril 1989. a mõistis Võru Rajooni Rahvakohus A. V. süüdi «Kriminaalkoodeksi» § 204 lõike 1 alusel ning karistas teda 1-aastase vabadusekaotusega ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 aastaks. 29. oktoobril 1990. a mõistis Võru Maakohus A. V. süüdi «Kriminaalkoodeksi» § 195 lõike 2 ning § 1762 lõike 1 alusel ning karistas teda 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on oma 20. veebruari 2002. a kirjaga nr 15.2-20/6411 A. V. teavitanud sellest, et teadaolevatest asjaoludest lähtudes tehakse tema Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse suhtes Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise otsus ning palunud tal esitada omapoolseid vastuväiteid. A. V. ei ole Kodakondsus- ja Migratsiooniametile omapoolseid vastuväiteid esitanud. 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punkti 4 kohaselt ei anta ega taastata Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. A. V. puhul on tõendatud, et teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, seega vastab ta «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktis 4 sätestatud tingimustele, mille esinemisel Vabariigi Valitsus on kohustatud keelduma talle Eesti kodakondsuse andmisest. «Kodakondsuse seaduse» § 32 lõike 4 kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes taotleb Eesti kodakondsust varem kehtinud «Kodakondsuse seaduses» sätestatud korras, kui tema suhtes on tuvastatud «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõikes 1 nimetatud asjaolu. A. V. osas on tõendatud «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktis 4 sätestatud asjaolu. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktist 4, § 32 lõigetest 2 ja 4 ning kooskõlas varem kehtinud «Kodakondsuse seaduse» §-ga 6 ja § 7 punktiga 1 ning Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1999. a määrusega nr 434 «Kodakondsuse seaduse paragrahvi 32 rakendamine» (RT I 2000, 3, 16) mitte anda Eesti kodakondsust A. V-le, kuna teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. 4. VAIDLUSTAMINE «Halduskohtumenetluse seadustiku» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376) § 9 lõike 1 kohaselt võib käesoleva korralduse peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul korralduse Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt teatavaks tegemise päevast arvates. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus A. V-le teatavaks ning selgitada talle tema Eestis viibimise seadustamise võimalusi. Peaminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Õiend Isikuandmed on asendatud initsiaalidega. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 11 lõige 3 ja § 17 lõige 3² ning kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega» ja riigisekretäri 2.03.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01268.