Vabariigi Valitsus — Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine — RTL, 117, 1694

(õ) 26.05.2009 16.05 Korraldus kehtestatakse «Kodakondsuse seaduse» (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442; 1998, 111, 1827; 2000, 51, 323; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336; 62, 376) § 20 lõike 1 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK V. V. (sünd 26.12.1950) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võeti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Harjumaa osakonna Sõle büroos «Kodakondsuse seaduse» § 32 lõike 2 alusel menetlusse 7. detsembril 2001. a. «Kodakondsuse seaduse» § 32 lõike 2 kohaselt saab enne 1. aprilli 1995. a alusetult Eesti kodaniku passi saanud isik Eesti kodakondsuse varem kehtinud «Kodakondsuse seaduse» (RT 1992, 7, 109; 1993, 13, 204; RT I 1993, 17, 272; 1994, 88, 1491; 1995, 12, 122) § 6 või § 7 punkti 1 alusel. Varem kehtinud «Kodakondsuse seaduse» § 6 sätestas üldtingimused naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saamiseks ning § 7 punkt 1 sätestas soodustingimused eesti soost isikule. V. V. on eesti soost isik. V. V-d on kolmel korral kriminaalkorras karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest. 25. märtsil 1974. a mõistis Harju Rajooni Rahvakohus V. V. süüdi «Kriminaalkoodeksi» (RT 1992, 20, 287; RT I 2001, 73, 452; 85, 510; 87, 526; 2002, 9, 45; RT III 2002, 11, 108; RT I 2002, 13, 80; 30, 176; 32, 189) § 195 lõike 2 alusel ning karistas teda 3-aastase vabadusekaotusega. 22. juulil 1975. a mõistis Tartu Linna Rahvakohus V. V. süüdi «Kriminaalkoodeksi» § 139 lõike 2 punktide 1 ja 3 alusel ning karistas teda 3-aastase vabadusekaotusega. 15. novembril 1988. a mõistis Viljandi Rajooni Rahvakohus V. V. süüdi «Kriminaalkoodeksi» § 2041 lõike 1 alusel ning karistas teda vabadusekaotuseta parandusliku tööga 1 aastaks. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on oma 21. veebruari 2002. a kirjaga nr 15.2-20/6538 V. V-d teavitanud sellest, et teadaolevatest asjaoludest lähtudes tehakse tema Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse suhtes Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise otsus ning palunud tal esitada omapoolseid vastuväiteid. V. V. palub oma 18. märtsil 2002. a Kodakondsus- ja Migratsiooniametile saadetud kirjas leida võimalus talle Eesti kodakondsuse andmiseks ning esitab kodakondsuse andmisest keeldumise otsuse suhtes vastuväite, mille kohaselt pani ta kõnealused kuriteod toime juba aastakümneid tagasi ja talle mõistetud karistused on ära kantud ning tema karistatus kustunud. 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punkti 4 kohaselt ei anta ega taastata Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. V. V. puhul on tõendatud, et teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. V. V. poolt esitatud vastuväide karistatuse kustumise kohta ei oma õiguslikku tähendust, kuna «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punkti 4 kohaselt on kodakondsuse andmisest keeldumise aluseks asjaolu, et isikut on tahtlike kuritegude eest korduvalt karistatud. Tulenevalt nimetatud sättest omab karistatuse kustumine õiguslikku tähendust ainult juhul, kui isik on toime pannud üksnes ühe kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta. «Kodakondsuse seaduse» § 32 lõike 4 kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes taotleb Eesti kodakondsust varem kehtinud «Kodakondsuse seaduses» sätestatud korras, kui tema suhtes on tuvastatud «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõikes 1 nimetatud asjaolu. V. V. osas on tõendatud «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktis 4 sätestatud asjaolu. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktist 4, § 32 lõigetest 2 ja 4 ning kooskõlas varem kehtinud «Kodakondsuse seaduse» §-ga 6 ja § 7 punktiga 1 ning Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1999. a määrusega nr 434 «Kodakondsuse seaduse paragrahvi 32 rakendamine» (RT I 2000, 3, 16) mitte anda Eesti kodakondsust V. V-le, kuna teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. 4. VAIDLUSTAMINE «Halduskohtumenetluse seadustiku» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376) § 9 lõike 1 kohaselt võib käesoleva korralduse peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul korralduse Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt teatavaks tegemise päevast arvates. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus V. V-le teatavaks ning selgitada talle tema Eestis viibimise seadustamise võimalusi. Peaminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Õiend Isikuandmed on asendatud initsiaalidega. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 11 lõige 3 ja § 17 lõige 3² ning kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega» ja riigisekretäri 2.03.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01268.