Põltsamaa Linnavolikogu — Põltsamaa linna eelarve koostamise, kasutamise, muutmise ja täitmise korra kinnitamine — KO, 69, 1666

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489;100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393) §22 lõike 1 punkti 37, valla- ja linnaeelarve seaduse (RT I 1993, 42, 615; 1995, 17, 234; 1997, 40, 619; 2000, 7, 40; 2001, 56, 332; 2002, 64, 393) ja Põltsamaa linna põhimääruse (KO 2000, 62, 924; 2002, 42, 936) § 71 lõike 3 alusel. 1. Üldsätted 1.1. Käesolev kord sätestab Põltsamaa linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, kasutamise ja muutmise korra, juhindudes valla- ja linnaeelarve seadusest, riigieelarve seadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ning linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktidest. 1.2. Eelarve koosneb Põltsamaa linna kui omavalitsusüksuse kõigist tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 1.3. Eelarve projekti koostamise eesmärk on kindlaks määrata rahaliste vahendite summa, mis koondatakse eelarvesse selleks, et seda suunata linnamajanduse, sotsiaalsfääri, halduskulude ja muude kulude katmiseks. 1.4. Linnaeelarvega tuleb tagada tulude täielik arvelevõtmine nende moodustamise kõigi allikate järgi, samuti kulude otstarbekas ja kokkuhoidlik kindlaksmääramine iga kululiigi lõikes. 2. Eelarve tulud ja kulud 2.1. Eelarve tulud majandusliku sisu järgi on: 2.1.1. maksud; 2.1.2. kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud; 2.1.3. materiaalse ja immateriaalse vara müük; 2.1.4. tulud varadelt; 2.1.5. toetused, sealhulgas välisabi; 2.1.6. muud tulud, sealhulgas trahvid. 2.2. Eelarve kulud liigendatakse administratiivselt ja majandusliku sisu järgi. 2.3. Eelarve kulud majandusliku sisu järgi on: 2.3.1. personalikulud; 2.3.2. majandamiskulud; 2.3.3. subsiidiumid ettevõtlusele; 2.3.4. sotsiaaltoetused; 2.3.5. eraldised mitteresidentidele; 2.3.6. eraldised muule valitsussektorile; 2.3.7. muud eraldised; 2.3.8. materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine; 2.3.9. intressid ja kohustistasud; 2.3.10. muud kulud. 3. Laenude võtmine 3.1. Linn võib võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid ja võtta muid rahalisi kohustusi järgmistel tingimustel: 3.1.1. kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete, emiteeritud võlakirjade ning muude rahaliste kohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi, emiteeritavate võlakirjade ja muude rahaliste kohustustega ei või ületada seaduses ette nähtud määra selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised; 3.1.2. tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside, kapitalirendi maksete ja kapitalirendi intresside ning võlakirjade lunastamise kulude kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal seaduses ette nähtud määra laenu võtmise, kapitalirendi kasutamise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised; 3.1.3. laenu võetakse, kapitalirenti kasutatakse ja võlakirju emiteeritakse linna arengukavas ettenähtud investeeringuteks; 3.1.4. laenu tagatiseks ei või olla linna kinnisasi ega tema ehitis (sh rajatis) kui vallasasi. 4. Eelarve kassatagavara 4.1. Eelarveaasta alguses eelarves olevate rahaliste vahendite jääkidest moodustatakse eelarve kassatagavara. 4.2. Kassatagavara suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel. 5. Linna eelarve projekti koostamine 5.1. Linna eelarve projekti koostab linnavalitsus linna arengukava arvestades. 5.2. Eelarve projekti koostamiseks esitavad allasutused, alaeelarvete käsutajad ja volikogu komisjonid hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks linnavalitsusele järgmise aasta alaeelarve projekti omatulude ja vajaminevate kulude kohta. 5.3. Alaeelarve projektide koostamisel peavad koostajad (asutused): 5.3.1. lähtuma linna ja asutuse arengukavast; 5.3.2. kinni pidama kehtivatest seadustest, samuti eelseisvaks aastaks alaeelarvete koostamise juhistest; 5.3.3. lähtuma kokkuhoiu põhimõttest, vältides assigneeringute vajaduseta lülitamist alaeelarvete projekti. 5.4. Väljaspool linnavalitsuse haldusala tegutsevatele asutustele, organisatsioonidele ja üksikisikutele avalikustatakse linnapoolse toetuse saamiseks nõuetekohaste taotluste esitamise tähtajad. 5.5. Alaeelarvete projektide läbivaatamisel kontrollib linnavalitsus koos finantskomisjoniga eesseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivatele seadustele ja normidele, samuti hindab alaeelarve projekti lülitatud kulude otstarbekust ning vajadusel korrigeerib seda lähtudes linnaeelarve tulude prognoosist. 6. Linna eelarve projekti läbivaatamine volikogus 6.1. Linnavalitsuse koostatud eelarve projekt koos seletuskirja ja andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele esitatakse volikogu vastavatele komisjonidele hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 20. novembriks. 6.2. Volikogu komisjonid vaatavad 1. detsembriks eelarve projekti ja neile esitatud ettepanekud läbi ning esitavad oma seisukohad ja ettepanekud kirjalikult linnavalitsusele ja finantskomisjonile. 6.3. Eelarve või eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepanek esitatakse koos lisadega linnavalitsusele ja finantskomisjonile. 6.4. Komisjonide seisukohti arvesse võttes koostab linnavalitsus eelarveprojekti ning esitab selle linnavolikogule esimeseks lugemiseks. 6.5. Parandusettepanekud tuleb esitada seitsme tööpäeva jooksul pärast eelarve esimest lugemist volikogus linnavalitsusele ja finantskomisjonile, kes analüüsivad neid ja esitavad volikogule omapoolse ettepaneku paranduste arvestamiseks või tagasilükkamiseks. Parandusettepanekud hääletatakse volikogus läbi teise lugemise käigus. Pärast teist lugemist ei saa parandusettepanekuid teha. 6.6. Linnavalitsus koos finantskomisjoniga viivad eelarve projekti sisse teisel lugemisel tehtud parandused ja esitavad lõpliku redaktsiooni kolmandaks lugemiseks. Eelarve võib vastu võtta teisel lugemisel, kui volikogu on läbi hääletanud ja teisel lugemisel esitatud parandusettepanekud ei saanud volikogu häälteenamust. 7. Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine 7.1. Eelarve võtab vastu volikogu seaduses sätestatud korras. 7.2. Volikogu kinnitab järgmise aasta linna eelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud klassifikaatori osade ja peatükkide ning allasutuste lõikes kulude üldsummas, tuues eraldi välja töötasu ja maksud. 7.3. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 7.4. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib linnavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest, kusjuures on linnavalitsusel lubatud teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise aasta eelarves kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes. 8. Eelarve kasutamine 8.1. Alaeelarvete ja allasutuste eelarvete kuluartiklid (välja arvatud töötasu ja maksud) kinnitatakse alaeelarvetes linnavalitsuse poolt kahe nädala jooksul pärast eelarve vastuvõtmist volikogus. 8.2. Töötasufondi kokkuhoiu puhul on allasutuste juhtidel ja teiste alaeelarvete valdajatel õigus maksta kokkuhoitud summa lisatasudeks, preemiateks ja toetusteks. 8.3. Eelarves spordi-, haridus- ja kultuuritoetusteks ettenähtud summasid jaotab linnavalitsus linnavolikogu vastava ala alatise komisjoni ettepanekul. 8.4. Mittetulundusühingutele toetuse eraldamine toimub vastavalt Põltsamaa linna eelarvest mittetulundusühingutele toetuse andmise korrale. 8.5. Linnaeelarve reservfond (vähemalt 1% ulatuses eelarve mahust) kinnitatakse Põltsamaa Linnavolikogu otsusega eelarve koosseisus ja seda kasutab Põltsamaa Linnavalitsus taotluste alusel ettenägemata kulude katmiseks, kusjuures ühekordne eraldus ei või ületada 20 000 krooni. 8.6. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringud liidetakse järgmise aasta eelarvesse selle konkreetse eelarve lisana. 9. Eelarve muutmine, lisaeelarve 9.1. Riigieelarvest ja teistest allikatest eelarveaasta jooksul sihtotstarbeliste eraldiste saamisel lisatakse need laekumised ja nendele vastavad kulud eelarvesse, informeerides sellest kord kvartalis volikogu. 9.2. Alaeelarvete artiklitevahelised põhjendatud muudatused allasutuste eelarvete ja alaeelarvete käsutajate poolt esitatakse linnavalitsusele kooskõlastamiseks hiljemalt 15. detsembriks. Ülekulu korral (võrreldes kinnitatud alaeelarvega) kannab vastava alaeelarve käsutaja või allasutuse juht otsest vastutust vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 9.3. Ümberpaigutuste tegemine kulude eelarves lõpetatakse pärast eelarveaasta lõppu esimesel volikogu istungil uuel eelarveaastal. 9.4. Täiendavate tulude ilmnemisel (tulude plaani täitmisel või planeeritud kulude säästu korral) võib kulude tegemiseks, milleks eelarves rahalisi vahendeid määratud ei ole või mille tegemiseks rahalisi vahendeid ei jätku, linnavalitsus enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti. Lisaeelarve projektile lisatakse põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal, andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. 9.5. Eelarve muutmine eelarve tulude ja kulude klassifikaatori osade ja peatükkide ning allasutuste lõikes kulude üldsummas ning lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub samas korras kui eelarve vastuvõtmine. 10. Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus 10.1. Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus. 10.2. Eelarve täitmise eesmärgiks on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna ja iga tuluallika järgi, samuti eelarves kavandatud vajaduste takistusteta finantseerimine. 10.3. Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus on reglementeeritud Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusest tulenevate eeskirjadega. Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 10.3.1. bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 10.3.2. tulude ja kulude aruanne; 10.3.3. reservfondi kasutamise aruanne; 10.3.4. muud volikogu poolt ettenähtud andmed. 10.4. Eelarve täitmise käiku arutatakse volikogu finantskomisjonis ja volikogus vastavalt volikogu otsusele. 10.5. Volikogule esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. 10.6. Volikogu revisjonikomisjon kontrollib enne eelarve täitmise aruande kinnitamist tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linnaeelarvele. 10.7. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. maiks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. 11. Eelarve avalikustamine 11.1. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks linna põhimääruses sätestatud korras. 12. Rakendussätted 12.1. Põltsamaa Linnavolikogu 24. augusti 1998. a määrus nr 37 (RTL 1998, 269/270, 1117) «Põltsamaa linna eelarve koostamise, kasutamise, muutmise ja täitmise korra kinnitamine» tunnistatakse kehtetuks. 12.2. Määrus jõustub 20. septembril 2002. a. Volikogu esimees Raul KIRSEL