Riigikogu — Eesti Vabariigi ja Omaani Sultaniriigi vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping — RT II, 2025, 2

Eesti Vabariigi ja Omaani Sultaniriigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus Välisministeeriumi teadaanne välislepingu Eesti Vabariigi suhtes jõustumise kohta Eesti Vabariik ja Omaani Sultaniriik, soovides edasi arendada majandussuhteid ja edendada maksukoostööd; kavatsedes sõlmida tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu, ilma et see tooks kaasa võimalusi tulu maksustamata jätmiseks või maksusumma vähendamiseks maksupettuste või maksudest hoidumise kaudu (sealhulgas maksulepingu kuritarvitustega, mille eesmärk on kolmandate riikide residentidele selles lepingus sätestatud soodustuste võimaldamine), on kokku leppinud järgmises. I peatükk LEPINGU KOHALDAMISALA Artikkel 1 Lepingu subjekt Lepingut kohaldatakse sellele isikule, kes on ühe või mõlema lepinguosalise riigi resident. Artikkel 2 Lepingu ese 1. Lepingut kohaldatakse lepinguosalise riigi kehtestatud tulumaksudele, sõltumata nende kogumise viisist. 2. Tulumaksuna käsitatakse tulult või selle osalt, sealhulgas vallas- või kinnisvara võõrandamisest saadud kasult võetavat maksu. 3. Maksud, millele lepingut eelkõige kohaldatakse, on: a) Eestis tulumaks; b) Omaani Sultaniriigis tulumaks. 4. Lepingut kohaldatakse ka samasele või sama laadi maksule, mis kehtestatakse olemasoleva maksu asemele või sellele lisaks pärast lepingu allakirjutamist. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud teevad teineteisele mõistliku aja jooksul teatavaks asjaomaste maksuseaduste iga tähtsa muudatuse. II peatükk MÕISTED Artikkel 3 Põhimõisted 1. Kui kontekst ei nõua teisiti, kasutatakse selles lepingus mõisteid järgmises tähenduses: a) Eesti tähendab Eesti Vabariiki ja geograafilises mõttes Eesti territooriumi ning Eesti territoriaalvetega külgnevaid alasid, kus Eesti võib oma seaduste kohaselt ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega teostada oma õigusi merepõhjale ja maapõuele ning seal leiduvatele loodusvaradele; b) Omaani Sultaniriik tähendab Omaani Sultaniriigi territooriumi ja selle juurde kuuluvaid saari, sealhulgas territoriaalvett ja territoriaalvetest väljapoole jäävat ala, kus Omaani Sultaniriik võib kooskõlas rahvusvahelise õigusega ja oma seaduste kohaselt teostada oma suveräänseid õigusi merepõhja, maapõue ja neid katvate vete loodusvarade uurimisel ja kasutamisel; c) lepinguosaline riik ja teine lepinguosaline riik on kontekstist olenevalt kas Eesti või Omaani Sultaniriik; d) isik hõlmab füüsilist isikut, äriühingut ja muud isikute ühendust; e) äriühing on juriidiline isik või muu üksus, mida maksustatakse kui juriidilist isikut; f) lepinguosalise riigi ettevõtja ja teise lepinguosalise riigi ettevõtja tähendab kontekstist olenevalt kas ühe või teise lepinguosalise riigi residendi ettevõtlust; g) rahvusvaheline vedu on lepinguosalise riigi ettevõtja mere- või õhuvedu, välja arvatud juhul, kui mere- või õhuvedu toimub ainult teises lepinguosalises riigis; h) pädev ametiisik on: i) Eestis rahandusminister või tema volitatud esindaja ja ii) Omaani Sultaniriigis maksuameti juht või tema volitatud esindaja; i) kodanik on: i) lepinguosalise riigi kodakondsusega füüsiline isik ja ii) juriidiline isik või muu isikute ühendus, mis on asutatud lepinguosalise riigi seaduste alusel. 2. Kui lepinguosaline riik kasutab lepingut kohaldades selles määratlemata mõistet ja kui kontekstist ei tulene teisiti või kui pädevad ametiisikud ei ole artikli 25 kohaselt kokku leppinud mõiste erinevas tähenduses, lähtub ta lepingus käsitletud maksudega seotud mõistet tõlgendades selle lepinguosalise riigi seadustes sellel ajal kasutatud määratlusest. Maksuseadustes määratletud mõisted on ülimuslikud selle lepinguosalise riigi teistes seadustes määratletud mõistete suhtes. Artikkel 4 Resident 1. Selles lepingus tähendab termin lepinguosalise riigi resident isikut, kes on selle lepinguosalise riigi seaduste alusel maksukohustuslane oma elu- või asukoha, juhtkonna asukoha, asutamise või registreerimise koha või muu sellise kriteeriumi järgi; termin hõlmab ka lepinguosalist riiki, selle kohaliku omavalitsuse üksust või avalik-õiguslikku juriidilist isikut ja selles lepinguosalises riigis asutatud ning järelevalve all olevat investeerimisfondi, pensionifondi või pensioniskeemi. Termin ei hõlma isikut, kes on selle lepinguosalise riigi maksukohustuslane üksnes seetõttu, et tema tuluallikas asub selles lepinguosalises riigis. 2. Kui selle artikli lõike 1 kohaselt on füüsiline isik mõlema lepinguosalise riigi resident, määratakse tema staatus järgmiselt: a) ta on ainult selle lepinguosalise riigi resident, kus tal on kodu; kui tal on kodu mõlemas lepinguosalises riigis, siis on ta üksnes selle lepinguosalise riigi resident, millega tal on tihedamad isiklikud ja majanduslikud sidemed (eluliste huvide keskus); b) kui eluliste huvide keskust ei ole võimalik kindlaks määrata või tal ei ole kodu kummaski lepinguosalises riigis, siis on ta selle lepinguosalise riigi resident, kus ta tavaliselt viibib; c) kui isik viibib tavaliselt mõlemas lepinguosalises riigis või kui ta ei viibi tavaliselt kummaski neist, siis on ta selle lepinguosalise riigi resident, mille kodanik ta on; d) kui isiku staatust ei saa määrata selle lõike punktide a−c põhjal ja selles järjekorras, lahendatakse küsimus lepinguosaliste riikide pädevate ametiisikute kokkuleppel. 3. Kui isik on selle artikli lõike 1 kohaselt mõlema lepinguosalise riigi resident, siis püüavad lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud kokkuleppe teel kindlaks määrata, millise lepinguosalise riigi residendina isikut selle lepingu tähenduses käsitatakse, arvestades isiku kõrgeima juhtimisorgani asukohta, asutamise või muul moel moodustamise kohta või muud asjaomast tegurit; see ei kehti füüsilise isiku kohta. Kui kokkuleppele ei jõuta, ei anta sellele isikule lepingus ettenähtud maksusoodustusi ega -vabastusi, välja arvatud juhul, kui lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud lepivad kokku soodustuse andmise ulatuses ja viisis. Artikkel 5 Püsiv tegevuskoht 1. Selles lepingus tähendab termin püsiv tegevuskoht äritegevuse kindlat kohta, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub ettevõtja äritegevus. 2. Püsivaks tegevuskohaks peetakse esmajoones: a) juhtkonna asukohta; b) filiaali; c) kontorit; d) tehast; e) töökoda ja f) kaevandust, nafta- ja gaasipuurauku, karjääri või muud loodusvarade kaevandamise kohta. 3. Termin püsiv tegevuskoht hõlmab samuti: a) ehitusplatsi ja ehitus-, montaaži- või seadmestamistöid ning nende üle teostatavat järelevalvet, kui platsil tegutsetakse või selliseid töid tehakse või nende järele valvatakse üle kuue kuu; b) lepinguosalise riigi ettevõtja teenuste osutamist, sealhulgas nõustamist, teises lepinguosalises riigis, kui selline tegevus kestab (sama või seotud projekti raames) selles teises lepinguosalises riigis üle 183 päeva kaheteistkümnekuulise ajavahemiku jooksul. 4. Eelmistest lõigetest olenemata ei peeta püsivaks tegevuskohaks: a) ehitise kasutamist üksnes ettevõtjale kuuluva kauba ladustamiseks, väljapanekuks või kohaletoimetamiseks; b) ettevõtjale kuuluva kaubavaru hoiustamist üksnes ladustamiseks, väljapanekuks või kohaletoimetamiseks; c) ettevõtjale kuuluva kaubavaru hoiustamist üksnes selleks, et seda teisele ettevõtjale töötlemiseks anda; d) äritegevuse kindla koha pidamist ainult selleks, et ettevõtjale kaupa osta või teavet koguda; e) äritegevuse kindla koha pidamist üksnes muu ettevõtjale vajaliku tegevuse jaoks; f) äritegevuse kindla koha pidamist üksnes mitme selle lõike alapunktides a–e nimetatud tegevuse jaoks, tingimusel et selline äritegevuse kindlas kohas toimuv tegevus või selle lõike alapunkti f puhul tegevuste kogum on ettevalmistava või abistava iseloomuga. 5. Selle artikli lõiget 4 ei kohaldata ettevõtja kasutuses olevale äritegevuse kindlale kohale, kui selle ettevõtja või temaga tihedalt seotud ettevõtja äritegevus toimub samas kohas või teises kohas samas lepinguosalises riigis ning: a) seda kohta või teist kohta käsitatakse selle artikli kohaselt ettevõtja või tihedalt seotud ettevõtja püsiva tegevuskohana või b) kahe ettevõtja samas kohas toimuva tegevuse või ettevõtja või tihedalt seotud ettevõtjate kahes kohas toimuv tegevus ei ole kogumis ettevalmistava või abistava iseloomuga, tingimusel et ettevõtjate samas kohas toimuv äritegevus või ettevõtja või tihedalt seotud ettevõtjate kahes kohas toimuv äritegevus on ühtset majandustegevust täiendav tegevus. 6. Kui isik tegutseb lepinguosalises riigis ettevõtja nimel ning tavaliselt sõlmib lepinguid või tal on esmatähtis roll selliste lepingute sõlmimise ettevalmistamisel, mida ettevõtja tavaliselt sõlmib olulisi muudatusi tegemata, ning need lepingud on sõlmitud: a) ettevõtja nimel või b) ettevõtja omandis või kasutuses oleva vara omandi üleandmiseks või sellele varale kasutusõiguse andmiseks või c) teenuste osutamiseks ettevõtja poolt, siis selle artikli lõigetest 1 ja 2 olenemata, kuid arvestades selle artikli lõiget 7, on ettevõtjal selles lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht nende tegevuste kaudu, mida see isik ettevõtja jaoks teeb; sätet ei kohaldata, kui sellise isiku tegevus piirdub selle artikli lõikes 4 loetletud eesmärkidel tehtavate toimingutega, mis ei muuda äritegevuse kindla koha kaudu toimuvat tegevust lõike 4 tähenduses püsivas tegevuskohas toimuvaks (see ei kehti äritegevuse kindlale kohale, millele kohaldataks selle artikli lõiget 5). 7. Selle artikli lõiget 6 ei kohaldata, kui isik tegutseb lepinguosalises riigis teise lepinguosalise riigi ettevõtja nimel sõltumatu esindajana ning tema tegevust esimesena nimetatud lepinguosalises riigis võib käsitada tema tavapärase äritegevusena. Kui selline isik tegutseb üksnes või peamiselt ühe või mitme sellise ettevõtja nimel, kellega ta on tihedalt seotud, ei ole isik selle lõike tähenduses ühegi sellise ettevõtja sõltumatu esindaja. 8. Kui lepinguosalise riigi residendist äriühing kontrollib teise lepinguosalise riigi residendist äriühingut või kui äriühingu tegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu või muul viisil teises lepinguosalises riigis, ei anna see alust käsitada üht äriühingut teise äriühingu püsiva tegevuskohana. 9. Selles artiklis on isik või ettevõtja tihedalt seotud ettevõtjaga, kui toetudes kõikidele asjaoludele, on ühel kontroll teise üle või mõlemat kontrollivad samad isikud või ettevõtjad. Igal juhul on isik või ettevõtja tihedalt seotud ettevõtjaga, kui ühel on enam kui 50-protsendiline otsene või kaudne osalus teises (või äriühingu puhul enam kui 50 protsenti äriühingu aktsiate või osade hääleõigustest ja väärtusest või osalusest äriühingu omakapitalis) või kui teisel isikul või ettevõtjal on enam kui 50-protsendiline otsene või kaudne osalus isikus ja ettevõtjas või kahes ettevõtjas (või äriühingu puhul enam kui 50 protsenti äriühingu aktsiate või osade hääleõigustest ja väärtusest või osalusest äriühingu omakapitalis). III peatükk TULU MAKSUSTAMINE Artikkel 6 Kinnisvaratulu 1. Tulu, sealhulgas põllumajandusest või metsandusest saadud tulu, mida lepinguosalise riigi resident saab teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast, võib maksustada see teine lepinguosaline riik. 2. Termin kinnisvara määratletakse vara asukoha riigi seaduste alusel. Termin hõlmab igal juhul kinnisasja päraldist, eluskarja, põllumajanduses (sealhulgas kalade aretamisel ja kasvatamisel) ja metsanduses kasutatavat seadet, maaomandit käsitleva seadusega sätestatud õigust ja kinnisvaraga seotud nõudeõigust. Kinnisvara kasutusvaldust ning õigust saada tasu maavara leiukoha ja loodusvara kasutamise või kasutusõiguse eest käsitatakse samuti kinnisvarana. Kinnisvarana ei käsitata laeva, paati ega õhusõidukit. 3. Selle artikli lõiget 1 kohaldatakse kinnisvara otsesest kasutamisest või kasutusele andmisest saadud tulule. 4. Selle artikli lõikeid 1 ja 3 kohaldatakse ka ettevõtluses ja kutsetegevuses kasutatavast kinnisvarast saadud tulule. Artikkel 7 Ärikasum 1. Lepinguosalise riigi ettevõtja kasumi maksustab ainult see lepinguosaline riik. Kui ettevõtja tegutseb püsiva tegevuskoha kaudu ka teises lepinguosalises riigis, võib seal maksustada ettevõtja selle kasumiosa, mida saab omistada sellele püsivale tegevuskohale. 2. Selle artikli lõiget 3 arvestades käsitavad lepinguosalised riigid, juhul kui lepinguosalise riigi ettevõtja tegutseb püsiva tegevuskoha kaudu teises lepinguosalises riigis, püsivale tegevuskohale omistatava kasumina seda kasumit, mida püsiv tegevuskoht eeldatavasti saaks, tegutsedes iseseisvalt samadel või sama laadi tingimustel samal või sama laadi tegevusalal kui teise lepinguosalise riigi ettevõtja, kelle püsiv tegevuskoht see on. 3. Püsivale tegevuskohale omistatavat kasumit arvestades võib tuludest maha arvata juhtimis- ja halduskulud ning püsiva tegevuskohaga seotud muud kulud, sõltumata sellest, kas need tekkisid püsiva tegevuskoha lepinguosalises riigis või mujal, eeldusel, et need mahaarvamised on kooskõlas selle lepinguosalise riigi maksuseadustega ja vastavad seaduses toodud piirangutele. 4. Kui lepinguosalises riigis on püsivale tegevuskohale omistatavat kasumit arvestades tavaliselt jaotatud ettevõtja kogukasum ettevõtja osade vahel proportsionaalselt, ei ole selle artikli lõikega 2 vastuolus lepinguosalise riigi õigus kasutada nimetatud meetodit maksustatava kasumi kindlaksmääramiseks. Kasutatava meetodi rakendamise tulemus peab olema kooskõlas selle artikli põhimõtetega. 5. Kasumit ei omistata püsivale tegevuskohale, kui ettevõtja ostab selle kaudu kaupa ainult oma tarbeks. 6. Eelmistes lõigetes käsitletud kasumit arvestades rakendatakse igal aastal sama meetodit, kui ei ole küllaldast põhjust seda muuta. 7. See artikkel ei mõjuta lepingu teiste artiklite kohaldamist, kui kasum hõlmab nendes teistes artiklites käsitletud tulu. Artikkel 8 Mere- ja õhuvedu 1. Lepinguosalise riigi ettevõtja kasumit laeva ja õhusõiduki käitamisest rahvusvahelistes vedudes maksustab ainult see lepinguosaline riik. 2. Selle artikli lõiget 1 kohaldatakse ka kasumile, mis on saadud osalusest puulis või muud liiki ühises äritegevuses või rahvusvahelises transpordiagentuuris. Artikkel 9 Seotud ettevõtjad 1. Kui: a) lepinguosalise riigi ettevõtja otse või kaudselt osaleb teise lepinguosalise riigi ettevõtja juhtimises, kontrollib ettevõtjat või kui tal on osalus ettevõtja osa- või aktsiakapitalis või b) samad isikud otse või kaudselt osalevad mõlema lepinguosalise riigi ettevõtja juhtimises, kontrollivad ettevõtjaid või kui neil on osalus mõlema ettevõtja osa- või aktsiakapitalis ning kui ettevõtjad järgivad omavahelistes äri- ja rahandussuhetes sõltumatute ettevõtjate vahel kokkulepitust erinevaid tingimusi, mille tõttu jääb ettevõtja kasum eeldatavast väiksemaks, loetakse ettevõtja kasumiks eeldatav kasum ja see maksustatakse asjakohaselt. 2. Kui lepinguosaline riik arvab oma ettevõtja kasumi hulka ja asjakohaselt maksustab tulu, mida on teises lepinguosalises riigis maksustatud selle lepinguosalise riigi ettevõtja kasumina ja mille oleks saanud esimesena nimetatud lepinguosalise riigi ettevõtja, kui ettevõtjad oleksid omavahelistes suhetes järginud sama laadi tingimusi nagu sõltumatud ettevõtjad, korrigeerib see teine lepinguosaline riik kasumilt tasutavat maksusummat. Maksusummat korrigeerides arvestatakse lepingu teisi sätteid ja lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud peavad vajaduse korral teineteisega nõu. Artikkel 10 Dividend 1. Dividendi, mida lepinguosalise riigi residendist äriühing maksab teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada see teine lepinguosaline riik. 2. Dividendi võib selle lepinguosalise riigi seaduste kohaselt maksustada ka lepinguosaline riik, kus dividendi maksev äriühing on resident; kui dividendi saaja on teise lepinguosalise riigi resident, ei või dividendilt võetava maksu määr ületada: a) 0 protsenti dividendi brutosummast, kui dividendi saaja on äriühing, kellele kuulub otseselt vähemalt 20 protsenti dividendi maksva äriühingu kapitalist; b) 10 protsenti dividendi brutosummast kõigil muudel juhtudel. Lõiget ei kohaldata äriühingu selle kasumi maksustamisele, millest dividendi makstakse. 3. Selle artikli lõikest 2 olenemata vabastab lepinguosaline riik seal tekkinud dividendi maksust, kui dividendi on makstud: a) Eesti puhul: i) Eesti valitsusele või kohaliku omavalitsuse üksusele; ii) Eesti Pangale; iii) Maaelu Arendamise Sihtasutusele; iv) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele; v) mõlema lepinguosalise riigi pädeva ametiisiku kokkuleppel muule üksusele, mis on täielikult Eesti valitsuse omandis; b) Omaani Sultaniriigi puhul: i) Omaani Sultaniriigi valitsusele; ii) Omaani Keskpangale; iii) Omaani Investeerimisasutusele; iv) Omaani Arengupangale; v) Ekspordikrediidi- ja garantiiagentuurile S.A.O.C.; vi) mõlema lepinguosalise riigi pädeva ametiisiku kokkuleppel muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või asutusele, mis on täielikult Omaani Sultaniriigi valitsuse omandis; c) kummagi lepinguosalise riigi puhul artikli 4 lõikes 1 nimetatud investeerimisfondile, pensionifondile või pensioniskeemile. 4. Selles artiklis käsitatakse dividendina tulu osalusest või muust kasumi saamise õigusest, mis ei ole võlanõue, ning teistest õigustest saadavat tulu, mida maksustatakse nagu osalusest saadud tulu selle lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, kus kasumit jaotav äriühing on resident. 5. Selle artikli lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist dividendisaaja äri- või kutsetegevus toimub püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu teises lepinguosalises riigis, mille resident dividendi maksev äriühing on, ning ta saab dividendi seoses püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu toimuva äri- või kutsetegevusega. Sel juhul kohaldatakse selle lepingu artiklit 7 või 14. 6. Kui lepinguosalise riigi residendist äriühing saab tulu teisest lepinguosalisest riigist, ei või see teine lepinguosaline riik maksustada äriühingu makstavat dividendi ega jaotamata kasumit, kuigi need sisaldavad tulu, mis on tekkinud selles teises lepinguosalises riigis; see ei kehti teise lepinguosalise riigi residendile makstava dividendi kohta ega selliselt osaluselt makstava dividendi kohta, mis on seotud selles teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskohaga või kindla kohaga. Artikkel 11 Intress 1. Intressi, mis tekib lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada see teine lepinguosaline riik. 2. Lepinguosalises riigis tekkivat intressi võib oma seaduste kohaselt maksustada ka see lepinguosaline riik, kus intress tekib; kui intressi saaja on teise lepinguosalise riigi resident, ei või intressilt võetava maksu määr ületada 5 protsenti intressi brutosummast. 3. Selle artikli lõikest 2 olenemata vabastab lepinguosaline riik seal tekkinud intressi maksust, kui intressi on makstud: a) Eesti puhul: i) Eesti valitsusele või kohaliku omavalitsuse üksusele; ii) Eesti Pangale; iii) Maaelu Arendamise Sihtasutusele; iv) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele; v) mõlema lepinguosalise riigi pädeva ametiisiku kokkuleppel muule üksusele, mis on täielikult Eesti valitsuse omandis; b) Omaani Sultaniriigi puhul: i) Omaani Sultaniriigi valitsusele; ii) Omaani Keskpangale; iii) Omaani Investeerimisasutusele; iv) Omaani Arengupangale; v) Ekspordikrediidi- ja garantiiagentuurile S.A.O.C.; vi) mõlema lepinguosalise riigi pädeva ametiisiku kokkuleppel muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või asutusele, mis on täielikult Omaani Sultaniriigi valitsuse omandis; c) kummagi lepinguosalise riigi puhul artikli 4 lõikes 1 nimetatud investeerimisfondile, pensionifondile või pensioniskeemile. 4. Selles artiklis käsitatakse intressina tulu võlanõudest, olenemata sellest, kas nõue on hüpoteegiga tagatud või tagamata, ja sellest, kas nõue annab õiguse võlgniku kasumile, ja eelkõige tulu valitsuse väärtpaberitest või muudest võlakohustustest ning nendega seotud maksetest. Hilinenud makse eest võetavat viivist selle artikli tähenduses intressina ei käsitata. Termin intress ei hõlma selle lepingu artikli 10 lõike 4 kohaselt dividendina käsitatavat tulu. 5. Selle artikli lõiget 1 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist intressisaaja äri- või kutsetegevus toimub püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu teises lepinguosalises riigis, kus intress tekib ja kus ta saab intressi püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu toimuva äri- või kutsetegevusega seotud võlanõudelt. Sel juhul kohaldatakse selle lepingu artiklit 7 või 14. 6. Intress on tekkinud lepinguosalises riigis, kui intressi maksab selle lepinguosalise riigi resident. Kui võlgnevus, millelt intressi makstakse, on seotud püsiva tegevuskoha või kindla kohaga ning kui intressi maksmise kulu kannab püsiv tegevuskoht või kindel koht, on intress tekkinud püsiva tegevuskoha või kindla koha lepinguosalises riigis, olenemata sellest, kas intressi maksja on lepinguosalise riigi resident või mitte. 7. Kui intressi maksja ja intressi saaja või nende mõlema ning muu isiku erisuhte tõttu ületab võlanõude eest makstava intressi summa seda summat, milles oleksid intressi maksja ja intressi saaja kokku leppinud ilma sellise suhteta, kohaldatakse seda artiklit ainult viimati nimetatud summale. Enammakstud intress maksustatakse kummagi lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, arvestades selle lepingu teisi sätteid. Artikkel 12 Litsentsitasu 1. Litsentsitasu, mis tekib lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada see teine lepinguosaline riik. 2. Nimetatud litsentsitasu võib oma seaduste kohaselt maksustada ka see lepinguosaline riik, kus litsentsitasu tekib; kui litsentsitasu saaja on teise lepinguosalise riigi resident, ei või litsentsitasult võetava maksu määr ületada 8 protsenti litsentsitasu brutosummast. 3. Selles artiklis käsitatakse litsentsitasuna makset, mida saadakse kirjandus- või kunstiteose või teadustöö autoriõiguse, sealhulgas arvutitarkvara, patendi, kaubamärgi, disaini või mudeli, plaani või salajase valemi või tehnoloogilise protsessi või tööstus-, kaubandus- või teadusseadme kasutamise või kasutamise õiguse eest või tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase oskusteabe eest. 4. Selle artikli lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist litsentsitasu saaja äri- või kutsetegevus toimub püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu teises lepinguosalises riigis, kus litsentsitasu tekib ja kus ta saab litsentsitasu püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu toimuvas äri- või kutsetegevuses kasutatavast õigusest või varast. Sel juhul kohaldatakse selle lepingu artiklit 7 või 14. 5. Litsentsitasu on tekkinud lepinguosalises riigis, kui tasu maksja on selle lepinguosalise riigi resident. Kui litsentsitasu maksmise kohustus on seotud püsivas tegevuskohas või kindlas kohas toimuva äri- või kutsetegevusega ning litsentsitasu maksmise kulu kannab püsiv tegevuskoht või kindel koht, on litsentsitasu tekkinud püsiva tegevuskoha või kindla koha lepinguosalises riigis, olenemata sellest, kas litsentsitasu maksja on lepinguosalise riigi resident või mitte. 6. Kui litsentsitasu maksja ja litsentsitasu saaja või nende mõlema ja muu isiku erisuhte tõttu ületab eseme kasutamise, kasutamise õiguse või oskusteabe eest makstav litsentsitasu selle summa, milles oleksid litsentsitasu maksja ja litsentsitasu saaja kokku leppinud ilma sellise suhteta, kohaldatakse seda artiklit ainult viimati nimetatud summale. Enammakstud litsentsitasu maksustatakse kummagi lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, arvestades selle lepingu teisi sätteid. Artikkel 13 Kasu vara võõrandamisest 1. Kasu, mida lepinguosalise riigi resident saab selle lepingu artiklis 6 määratletud ja teises lepinguosalises riigis asuva kinnisvara võõrandamisest, võib maksustada see teine lepinguosaline riik. 2. Kasu, mida lepinguosalise riigi resident saab sellise vallasvara võõrandamisest, mida ta kasutab teises lepinguosalises riigis püsiva tegevuskoha äritegevuses või kindlas kohas oma kutsealal tegutsedes, või püsiva tegevuskoha (eraldi või koos ettevõttega) või kindla koha võõrandamisest, võib maksustada see teine lepinguosaline riik. 3. Kasu, mida lepinguosalise riigi ettevõtja saab sellise laeva või õhusõiduki võõrandamisest, mida ta käitab rahvusvahelistes vedudes, või sellise laeva või õhusõiduki käitamisega seotud vallasvara võõrandamisest, maksustab ainult see lepinguosaline riik. 4. Kasu, mida lepinguosalise riigi resident saab osaluse võõrandamisest äriühingus või muu võrreldava osaluse võõrandamisest, mille väärtus tuleneb vähemalt 50 protsendi ulatuses otseselt või kaudselt teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast, võib maksustada see teine lepinguosaline riik. 5. Eelmistes lõigetes käsitlemata vara võõrandamisest saadava kasu maksustab ainult lepinguosaline riik, mille resident on vara võõrandaja. Artikkel 14 Kutsetegevus 1. Lepinguosalise riigi residendist füüsilise isiku kutsetegevusest või ettevõtlusest saadud tulu maksustab ainult see lepinguosaline riik; sellist tulu võib maksustada ka teine lepinguosaline riik järgmistel asjaoludel: a) kui isik tegutseb teises lepinguosalises riigis asuvas kindlas kohas, võib see teine lepinguosaline riik maksustada ainult selle tuluosa, mis on omistatav sellele kindlale kohale või b) kui isik viibib teises lepinguosalises riigis kokku vähemalt 183 päeva kaheteistkümnekuulise perioodi vältel, võib see teine lepinguosaline riik maksustada ainult selle tuluosa, mida ta saab selles teises lepinguosalises riigis toimuvast tegevusest. 2. Kutsetegevusena käsitatakse eraviisilist teadus- ja haridustööd, kirjandus- ja kunstitegevust ning arsti, juristi, inseneri, arhitekti, kirurgi, hambaarsti ja raamatupidaja erapraksist või muud seda laadi tegevust. Artikkel 15 Palgatöö 1. Lepinguosalise riigi residendi palka ja töösuhtest saadud muud tasu maksustab ainult see lepinguosaline riik, arvestades selle lepingu artikleid 16, 18 ja 19. Kui lepinguosalise riigi resident on töötanud ka teises lepinguosalises riigis, võib selles teises riigis teenitud tasu maksustada see teine lepinguosaline riik. 2. Selle artikli lõikest 1 olenemata maksustab lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis töösuhtest saadud tasu ainult esimesena nimetatud lepinguosaline riik, kui: a) tasu saaja viibib teises lepinguosalises riigis kokku kuni 183 päeva majandusaastal algava või lõppeva kaheteistkümnekuulise perioodi vältel ja b) tasu maksab tööandja või tasu makstakse selle tööandja nimel, kes ei ole teise lepinguosalise riigi resident, ja c) tööandja ei maksa tasu teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu. 3. Selle lepingu eelmistest lõigetest olenemata võib lepinguosalise riigi ettevõtja rahvusvahelistel vedudel käitataval laeval või õhusõidukil töötamise eest saadud tasu maksustada see lepinguosaline riik. Artikkel 16 Juhatuse liikme tasu Juhatuse liikme tasu ja muud seda laadi maksed, mida lepinguosalise riigi resident saab teise lepinguosalise riigi residendist äriühingu juhatuse või muu samalaadse organi liikmena, võib maksustada see teine lepinguosaline riik. Artikkel 17 Meelelahutaja ja sportlase tulu 1. Selle lepingu artiklitest 14 ja 15 olenemata võib lepinguosalise riigi residendi tulu, mida ta saab teises lepinguosalises riigis meelelahutajana teatris, filmis, raadios, televisioonis või mujal esinemise eest või muusiku või sportlasena tegutsedes, maksustada see teine lepinguosaline riik. 2. Selle lepingu artiklitega 7, 14 ja 15 ei ole vastuolus, kui meelelahutaja või sportlase teenitud tulu, mis laekub tema asemel mõnele teisele isikule, maksustab lepinguosaline riik, kus meelelahutaja või sportlane tegutseb. 3. Selle lepingu lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui meelelahutaja või sportlane saab tulu lepinguosalises riigis toimuvast tegevusest, mida rahastatakse peamiselt ühe või mõlema lepinguosalise riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku vahenditest. Sel juhul maksustab tulu ainult see lepinguosaline riik, kus meelelahutaja või sportlane on resident. Artikkel 18 Pension Lepinguosalise riigi residendile makstud pensioni ja varasema töötamise eest saadavat muud seda laadi tasu maksustab ainult see lepinguosaline riik; see ei kehti selle lepingu artikli 19 lõikes 2 nimetatud pensioni kohta. Artikkel 19 Avalik teenistus 1. a) Palka ja muud tasu, mida lepinguosaline riik või kohaliku omavalitsuse üksus või avalik-õiguslik juriidiline isik maksab isikule lepinguosalise riigi, selle omavalitsusüksuse või avalik- õigusliku juriidilise isiku asutuses töötamise eest, maksustab ainult see lepinguosaline riik; sätet ei kohaldata pensionile. b) Sellist palka ja muud tasu maksustab ainult teine lepinguosaline riik, kui isik on töötanud selles lepinguosalises riigis ning ta on selle lepinguosalise riigi resident ning täidetud on üks järgnevatest tingimustest: i) ta on selle lepinguosalise riigi kodanik või ii) tema residentsus tuleneb ka muust asjaolust kui töötamine. 2. a) Pensioni, mida lepinguosaline riik, selle kohaliku omavalitsuse üksus või avalik-õiguslik juriidiline isik maksab või mida nende loodud fondidest makstakse isikule töötamise eest selle lepinguosalise riigi, omavalitsusüksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku asutuses, maksustab ainult see lepinguosaline riik. b) Sellist pensioni maksustab ainult teine lepinguosaline riik, kui pensioni saaja on teise lepinguosalise riigi resident ja kodanik. 3. Lepinguosalise riigi, selle kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku äritegevusega seotud töö eest saadud palgale ja muule tasule ning pensionile kohaldatakse selle lepingu artikleid 15, 16, 17 ja 18. Artikkel 20 Õppejõu ja teadlase tulu 1. Kui lepinguosalise riigi tunnustatud haridus- või teadusasutuses õpetab või teeb uurimistööd isik, kes oli vahetult enne lepinguosalisse riiki tulekut teise lepinguosalise riigi resident, maksustatakse tema tulu ainult selles teises lepinguosalises riigis. Lõiget kohaldatakse kahe aasta jooksul alates tema esimesest sel eesmärgil toimunud külastusest esimesena nimetatud lepinguosalisse riiki. 2. Selle artikli lõikes 1 tähendab termin tunnustatud selle lepinguosalise riigi antud tunnustust, kus haridus- või teadusasutus asub. 3. Seda artiklit ei kohaldata peamiselt isiku või isikute erahuvides tehtud uurimistöö eest saadavale tulule. Artikkel 21 Üliõpilase ja praktikandi tulu 1. Lepinguosaline riik ei maksusta tema territooriumil üksnes õpingutel või praktikal viibiva üliõpilase või praktikandi ülalpidamiseks, õpinguteks või praktikaks tehtavaid väljamakseid, kui isik on teise lepinguosalise riigi resident või oli seda vahetult enne õppima või praktikale asumist ja väljamakse tehakse väljaspool õppimis- või praktikakoha lepinguosalist riiki asuvast allikast. 2. Selle artikli lõikes 1 käsitlemata stipendiumile ja töösuhtest saadud tasule on selle artikli lõikes 1 nimetatud üliõpilasel või praktikandil õpingute või praktika jooksul õigus saada samasuguseid maksuvabastusi, -soodustusi või -vähendusi nagu külastatava lepinguosalise riigi residentidel. Artikkel 22 Muu tulu 1. Lepinguosalise riigi residendi tulu, mida lepingu eelmistes artiklites ei ole käsitletud, maksustab olenemata tulu tekkimise kohast ainult see lepinguosaline riik. 2. Selle artikli lõiget 1 ei kohaldata sellele tulule, mida lepinguosalise riigi resident saab teises lepinguosalises riigis püsiva tegevuskoha kaudu tegutsedes või selles teises lepinguosalises riigis asuvas kindlas kohas toimuvast kutsetegevusest, kui õigused või vara, millest tulu on tekkinud, on seotud püsiva tegevuskohaga või kindla kohaga; sellistel juhtudel kohaldatakse selle lepingu artiklit 7 või 14. Lõiget ei kohaldata artikli 6 lõikes 2 määratletud kinnisvarast saadud tulule. IV peatükk TOPELTMAKSUSTAMISE KÕRVALDAMISE MEETODID Artikkel 23 Topeltmaksustamise kõrvaldamine 1. Eesti residendi puhul kõrvaldatakse topeltmaksustamine Eesti seaduste kohaselt ja arvestades nendes seadustes sätestatud piiranguid (mida võidakse aeg-ajalt muuta, muutmata üldpõhimõtet) järgmiselt: a) kui Eesti resident saab tulu, mida selle lepingu kohaselt võib maksustada Omaani Sultaniriik ja mida on Omaani Sultaniriigis maksustatud selle riigi seaduste kohaselt, vabastab Eesti selle tulu maksust; b) kui Eesti resident saab tulu, mida selle lepingu artikli 10 lõike 2 punkti b, artiklite 11 ja 12 lõike 2 või artikli 17 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib maksustada Omaani Sultaniriik, lubab Eesti residendi tulumaksust maha arvata summa, mis võrdub Omaani Sultaniriigis tasutud maksuga. Mahaarvatav summa ei ületa tulumaksu seda osa, mis on arvutatud enne maksukohustuse vähendamist tulult, mida võib maksustada Omaani Sultaniriigis; c) kui Eesti residendist äriühing saab tulu, mis on selle lepingu artikli 7 kohaselt omistatav Omaani Sultaniriigis asuvale püsivale tegevuskohale ja seda tulu ei ole Omaani Sultaniriigis maksustatud, vabastab Eesti olenemata selle lõike punktist a selle tulu maksust 50 protsendi ulatuses; d) kui Eesti residendist äriühing saab dividendi Omaani Sultaniriigi residendist äriühingult ja see dividend ei ole Omaani Sultaniriigis maksustatud, vabastab Eesti olenemata selle lõike punktist a selle dividendi maksust 50 protsendi ulatuses. 2. Omaani Sultaniriigi residendi puhul kõrvaldatakse topeltmaksustamine järgmiselt: a) kui Omaani Sultaniriigi resident saab tulu, mida selle lepingu kohaselt võib maksustada Eestis, lubab Omaani Sultaniriik residendi tulumaksust maha arvata summa, mis võrdub Eestis tasutud tulumaksuga; b) kui Omaani Sultaniriigi residendist äriühing saab dividendi Eesti residendist äriühingult, milles tal on vähemalt 30 protsenti hääleõiguslikest aktsiatest või osadest, lubab Omaani Sultaniriik residendi tulumaksust maha arvata dividende maksva äriühingu dividendide aluseks olevalt kasumilt 25 protsenti Eestis tasutud tulumaksust. Punktide a ja b alusel mahaarvatav summa ei ületa kummalgi juhul tulumaksu seda osa, mis on arvutatud enne tasutud maksusumma mahaarvamist tulult, mida võib maksustada Eestis. 3. Kui lepinguosalise riigi residendi tulu on selle lepingu kohaselt selles lepinguosalises riigis maksust vabastatud, võib see lepinguosaline riik sellest hoolimata residendi ülejäänud maksukoormuse arvutamisel vabastatud tulu osa arvesse võtta. V peatükk ERISÄTTED Artikkel 24 Võrdne kohtlemine 1. Lepinguosaline riik maksustab teise lepinguosalise riigi kodanikku ja kohaldab talle maksustamisega kaasnevaid nõudeid samamoodi nagu oma kodanikule samadel asjaoludel. Seda sätet kohaldatakse selle lepingu artiklist 1 olenemata ka isikule, kes ei ole kummagi lepinguosalise riigi resident. 2. Lepinguosalise riigi ettevõtja teises lepinguosalises riigis asuvat püsivat tegevuskohta maksustatakse samadel alustel kui teise lepinguosalise riigi samal tegevusalal tegutsevat ettevõtjat. 3. Lepinguosalise riigi ettevõtja võib maksustatavat kasumit arvestades sellest maha arvata teise lepinguosalise riigi ettevõtjale makstud intressi, litsentsitasu ja muu väljamakse samadel alustel nagu oma lepinguosalise riigi residendi puhul; sätet ei kohaldata selle lepingu artikli 9 lõikes 1, artikli 11 lõikes 7 ega artikli 12 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 4. Lepinguosalise riigi ettevõtjat, mida kontrollib otse või kaudselt teise lepinguosalise riigi resident või milles teise lepinguosalise riigi residendil on otsene või kaudne osalus, ei maksustata kõrgemalt ega esitata talle maksustamisega seotud lisanõudeid võrreldes sama lepinguosalise riigi samalaadse ettevõtjaga. 5. Seda artiklit ei tõlgendata kui lepinguosalise riigi kohustust võimaldada teise lepinguosalise riigi residendile tema perekonnaseisu või perekondlike kohustuste tõttu samasugust maksusoodustust, -vabastust või -vähendust, mida ta võimaldab oma residendile. 6. Seda artiklit kohaldatakse selles lepingus nimetatud maksudele. Artikkel 25 Vastastikuse kokkuleppe menetlus 1. Kui isik arvab, et lepinguosalise riigi tegevus põhjustab või võib põhjustada tema sellist maksustamist, mis ei ole lepinguga kooskõlas, võib ta lepinguosaliste riikide riigisisese õigusega sätestatud õiguskaitsevahenditest sõltumata esitada kaebuse kummagi lepinguosalise riigi pädevale ametiisikule. Kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul alates päevast, mil teatati lepingut rikkuvat maksustamist põhjustavast tegevusest. 2. Kui kaebus on pädeva ametiisiku arvates õigustatud ja ta ei leia rahuldavat lahendust, püüab ametiisik kaebuse lahendada vastastikusel kokkuleppel teise lepinguosalise riigi pädeva ametiisikuga, järgides põhimõtet, et lepingut rikkuvat maksustamist tuleb vältida. Kokkulepe täidetakse lepinguosaliste riikide õigusaktides ettenähtud ajapiirangut kohaldamata. 3. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud püüavad lepingu tõlgendamisel ja kohaldamisel tekkivad küsimused lahendada vastastikusel kokkuleppel. Topeltmaksustamise kõrvaldamiseks võivad nad teineteisega konsulteerida ka lepingus käsitlemata juhtudel. 4. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud võivad eelmistes lõigetes käsitletud kokkuleppele jõudmiseks suhelda teineteisega vahetult. Artikkel 26 Teabevahetus 1. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud vahetavad lepingu täitmiseks või riigisiseste õigusaktide kohaldamiseks eeldatavalt asjakohast teavet lepinguosalises riigis või selle kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatud maksude kohta tingimusel, et maksustamine ei ole lepinguga vastuolus. Selle lepingu artiklid 1 ja 2 teabevahetust ei piira. 2. Lepinguosaline riik käsitab teisest lepinguosalisest riigist selle artikli lõike 1 alusel saadud teavet salajasena samamoodi nagu oma õigusaktide alusel saadud teavet ja avaldab seda üksnes isikule või ametivõimule (sealhulgas kohtud ja haldusasutused), kes selle artikli lõikes 1 viidatud makse määrab, kogub või sisse nõuab või maksudega seotud kaebusi lahendab või eeltoodu üle järelevalvet teostab. Selline isik või ametivõim kasutab teavet ainult eelloetletud eesmärkidel. Teavet võib avaldada avalikul kohtuistungil või kohtuotsuses. Eelnevast olenemata võib lepinguosaline riik saadud teavet kasutada teistel eesmärkidel, kui seda lubavad mõlema lepinguosalise riigi seadused ja teavet edastava lepinguosalise riigi pädev ametiisik annab selleks nõusoleku. 3. Selle artikli lõikeid 1 ja 2 ei tõlgendata lepinguosalise riigi kohustusena: a) rakendada haldusabinõusid, mis on vastuolus lepinguosaliste riikide seaduste ja halduspraktikaga; b) anda teavet, mis ei ole lepinguosaliste riikide seaduste alusel või tavapärases haldusmenetluses kättesaadav; c) anda teavet, mis sisaldab äri- või kutsesaladust või tootmisprotsessi käsitlevaid salajasi andmeid, või teavet, mille avaldamine on vastuolus avaliku korraga. 4. Kui lepinguosaline riik on selle artikli kohaselt taotlenud teavet, siis teine lepinguosaline riik võtab nõutud teabe saamiseks meetmeid ka juhul, kui see teine lepinguosaline riik ei vaja sellist maksualast teavet enda tarbeks. Eelmises lauses sätestatud kohustus on piiratud selle artikli lõikega 3, kuid seda piirangut ei või ühelgi juhul tõlgendada kui lepinguosalise riigi õigust keelduda teabe andmisest ainult riigisisese huvi puudumise tõttu. 5. Selle artikli lõiget 3 ei tõlgendata lepinguosalise riigi võimalusena keelduda teabe andmisest ainult seetõttu, et teabe valdaja on krediidiasutus, mõni muu finantsasutus, esindaja, usaldusisik, varahaldur või teave puudutab osalust isikus. Artikkel 27 Diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse töötaja Lepingut ei kohaldata diplomaatilise esinduse ega konsulaarasutuse töötaja rahalistele soodustustele, mis on ette nähtud rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja erikokkulepete alusel. Artikkel 28 Õigus soodustustele Olenemata selle lepingu teistest sätetest, ei anta lepingus tulu suhtes ettenähtud soodustust, kui kõikide asjaolude põhjal on mõistlik järeldada, et soodustuse saamine oli sellise tehingu, mis otseselt või kaudselt viis selle soodustuse saamiseni, üks peamistest eesmärkidest; see ei kehti juhul, kui nendel asjaoludel soodustuse andmine vastab selle lepingu asjakohaste sätete eesmärgile. VI peatükk LÕPPSÄTTED Artikkel 29 Lepingu jõustumine 1. Lepinguosalised riigid edastavad teineteisele diplomaatiliste kanalite kaudu kirjaliku teate lepingu jõustumiseks vajaliku seadusega sätestatud menetluse lõpetamise kohta. Leping jõustub hilisema teate kuupäeval. 2. Lepingut kohaldatakse: a) Eesti puhul: i) lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem saadud tulult kinnipeetavale maksule; ii) lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem algaval maksustamisperioodil saadud tulult tasutavale muule maksule; b) Omaani Sultaniriigi puhul: i) lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem saadud tulult kinnipeetavale või krediteeritavale maksule; ii) lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem algaval maksustamisaastal saadud tulult tasutavale muule maksule. Artikkel 30 Lepingu lõpetamine Leping on sõlmitud määramata ajaks. Lepinguosaline riik võib lepingu lõpetada, teatades sellest diplomaatiliste kanalite kaudu hiljemalt kalendriaasta 30. juunil, kuid mitte enne, kui lepingu jõustumisest on möödunud viis aastat. Sel juhul ei kohaldata lepingut: a) Eesti puhul: i) teate edastamisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem kinnipeetud maksule; ii) teate edastamisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem algaval maksustamisperioodil saadud tulult tasutavale muule maksule; b) Omaani Sultaniriigi puhul: i) teate edastamisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem saadud tulult kinnipeetavale või krediteeritavale maksule; ii) teate edastamisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem algaval maksustamisaastal saadud tulult tasutavale muule maksule. Selle kinnituseks on valitsuste volitatud isikud lepingule alla kirjutanud. Koostatud Masqatis, 27. oktoobril 2024. aastal, mis vastab islami kalendri järgi aastale 1446 23 Rabi’ al-Thani, kahes eksemplaris eesti, araabia ja inglise keeles; kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamiserinevuse korral võetakse aluseks ingliskeelne tekst. Ingrid Amer Nasser Al-Jashmi Eesti Vabariigi nimel Omaani Sultaniriigi nimel PROTOKOLL Eesti Vabariigi ja Omaani Sultaniriigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu (edaspidi leping) allakirjutamisel on pooled kokku leppinud järgmistes sätetes, mis moodustavad lepingu lahutamatu osa. 1. Viidates lepingule: a) Omaani Sultaniriigi puhul tähendab avalik-õiguslik juriidiline isik Omaani Sultaniriigis kuningliku määruse alusel loodud isikut; b) see leping ei takista lepinguosalisel riigil oma õiguse kohaldamist maksudest hoidumise või maksupettuste tõkestamiseks. 2. Viidates lepingu artiklile 8: a) selles artiklis hõlmab ettevõtja kasum laevade ja õhusõidukite käitamisest rahvusvahelistes vedudes kasumit, mis on saadud: i) täisvarustuses ja meeskonnaga prahitud või liisitud laeva või õhusõiduki käitamisest rahvusvahelistes mere- ja õhuvedudes; ii) laeva või õhusõiduki meeskonnata prahtimisest või liisimisest, kui selline prahtimine või liisimine ei ole rahvusvaheliste mere- ja õhuvedudega tegeleva ettevõtja põhitegevus; iii) konteinerite kasutamisest, hooldamisest või üürimisest, kui selline kasutamine, hooldamine või üürimine ei ole rahvusvaheliste mere- ja õhuvedudega tegeleva ettevõtja põhitegevus; iv) intressina pangahoiustelt, mis on otseselt seotud ettevõtja rahvusvaheliste mere- ja õhuvedudega. b) termin laevade ja õhusõidukite käitamine tähendab laevade või õhusõidukiteomanike, liisijate või prahtijate äritegevust reisijate, posti, eluskarja või kaupade mere- või õhuvedudes, sealhulgas piletite müüki sellistele vedudele, kui seda tehakse teiste ettevõtjate nimel ning muid selliste vedudega otseselt seotud tegevusi. Selle kinnituseks on valitsuste volitatud isikud protokollile alla kirjutanud. Koostatud Masqatis, 27. oktoobril 2024. aastal, mis vastab islami kalendri järgi aastale 1446 23 Rabi’ al-Thani, kahes eksemplaris eesti, araabia ja inglise keeles; kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamiserinevuse korral võetakse aluseks ingliskeelne tekst. Ingrid Amer Nasser Al-Jashmi Eesti Vabariigi nimel Omaani Sultaniriigi nimel