Riigikogu — Ülemaailmne postikonventsioon — RT II, 2014, 3

Ülemaailmse Postiliidu 25. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seadus Ülemaailmse Postiliidu üldeeskirjad Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta Allakirjutanud, Postiliidu liikmesriikide valitsuste täievolilised esindajad, võttes arvesse 1964. aasta 10. juulil Viinis sõlmitud Ülemaailmse Postiliidu põhikirja artikli 22 lõiget 3, on koostanud üksmeelselt ja põhikirja artikli 25 lõike 4 kohaselt konventsiooni, mille reegleid kohaldatakse rahvusvahelises postiteeninduses. I osa Rahvusvahelises postiteeninduses ühiselt kohaldatavad sätted Üldpeatükk Üldsätted Artikkel 1. Mõisted 1. Ülemaailmse Postiliidu konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid allpool määratletud tähenduses: 1.1. postipakk – konventsiooni ja postipakieeskirja tingimustele vastavalt edasitoimetatav saadetis; 1.2. kinnine depešš – märgistatud kott või komplekt kotte või muid mahuteid, mis on suletud tina- või muu plommiga ja sisaldab postisaadetist; 1.3. vale teekonnaga postisaadetis – mahuti, mis saabub muusse vahetusasutusse, kui on märgitud (koti) etiketil; 1.4. isikuandmed – postiteenuse kasutaja tuvastamiseks vajalik informatsioon; 1.5. valesti lähetatud saadetis – vahetusasutusse saabuv saadetis, mis on ette nähtud teise liikmesriigi vahetusasutusele; 1.6. postisaadetis – üldmõiste, mis hõlmab kõike, mida postiteenistuse kaudu saadetakse (kirisaadetised, postipakid, rahakaardid jms); 1.7. transiiditasud – tasu posti maa-, mere- ja/või õhutransiidiga seotud teenuste eest, mida vedaja (määratud ettevõtja, muu teenistus või need mõlemad kahe peale) osutab läbitaval maal; 1.8. lõppmaksed – tasu, mille lähetava riigi määratud ettevõtja võlgneb sihtriigi määratud ettevõtjale saadud kirisaadetiste eest sihtriigis tekkinud kulutuste katteks; 1.9. määratud ettevõtja – valitsusasutus või valitsusväline asutus, kelle liikmesriik on ametlikult määranud osutama postiteenuseid ja täitma sellega seotud Postiliidu aktidest tulenevaid kohustusi oma territooriumil; 1.10. pisipakk – konventsiooni ja kirisaadetise eeskirja tingimustele vastavalt edasitoimetatav saadetis; 1.11. sissetuleva maaposti tariif – tasu, mille lähetava riigi määratud ettevõtja võlgneb sihtriigi määratud ettevõtjale saadud postipakkide eest sihtriigis tekkinud kulutuste katteks; 1.12. maaposti transiiditariif – tasu maa-, mere- ja/või õhutransiidiga seotud teenuste eest, mida vedaja (määratud ettevõtja, muu teenistus või need mõlemad kahe peale) osutab pakkide vedamisel oma territooriumi kaudu; 1.13. meretariif – tasu teenuste eest, mida osutab vedaja (määratud ettevõtja, muu teenistus või need mõlemad kahe peale), kes osaleb pakkide edasitoimetamises meritsi; 1.14. universaalne postiteenus – kvaliteetsete põhiliste postiteenuste püsiv pakkumine vastuvõetava hinnaga kogu liikmesriigi territooriumi piires kõikidele klientidele; 1.15. lahtine transiit – selliste saadetiste, mille arv või kaal ei õigusta lähetamist kinnise postina, avatud transiit vahendajamaa kaudu sihtriiki. Artikkel 2. Ühe või mitme üksuse määramine, kes vastutab konventsiooni järgimisest tekkivate kohustuste täitmise eest 1. Kuue kuu jooksul pärast kongressi lõppu teatavad liikmesriigid rahvusvahelisele büroole selle valitsusasutuse nime ja aadressi, kes on määratud vastutama postiga seotud küsimuste järelevalve eest. Kuue kuu jooksul pärast kongressi lõppu esitavad liikmesriigid rahvusvahelisele büroole ühe või mitme ettevõtja nime ja aadressi, kes on ametlikult määratud osutama postiteenuseid ja täitma Postiliidu aktidest lähtuvaid ülesandeid oma territooriumil. Asjaomaste valitsusasutustega või ametlikult määratud ettevõtjatega seotud muudatustest, mis leiavad aset kongressidevahelisel ajal, teatatakse võimalikult kiiresti rahvusvahelisele büroole. Artikkel 3. Universaalne postiteenus 1. Postiliidu ühtse postiterritooriumi kontseptsiooni toetamiseks tagavad liikmesriigid, et kõigil kasutajatel/klientidel on õigus kasutada universaalset postiteenust, mis hõlmab kvaliteetsete põhiliste postiteenuste püsivat pakkumist vastuvõetava hinnaga kogu nende territooriumi piires. 2. Kõnealust eesmärki silmas pidades määravad liikmesriigid oma riigi postialastes õigusaktides või muul tavapärasel viisil kindlaks osutatavate postiteenuste ulatuse ning kvaliteedinõuded ja vastuvõetavad hinnad, võttes arvesse nii elanikkonna vajadusi kui ka oma riigis valitsevaid tingimusi. 3. Liikmesriigid tagavad, et universaalse postiteenuse osutamise eest vastutavad ettevõtjad pakuksid postiteenuseid vajalikus ulatuses ja kvaliteedis. 4. Universaalse postiteenuse järjepidevuse huvides tagavad liikmesriigid, et selle teenuse osutamine rajaneb elujõulisel aluspõhjal. Artikkel 4. Transiidivabadus 1. Transiidivabaduse põhimõte on sätestatud põhikirja artiklis 1. Sellega kaasneb iga liikmesriigi kohustus tagada, et tema määratud ettevõtja edastab teiselt määratud ettevõtjalt saadud kinnised depeššid ja lahtise transiidina saadetavad (à découvert) kirisaadetised alati kõige kiiremat marsruuti pidi ja kõige kindlamate vahenditega, mida ta kasutab oma saadetiste puhul. Seda põhimõtet kohaldatakse ka valesti lähetatud saadetiste või vale teekonnaga postisaadetiste suhtes. 2. Liikmesriigid, kes ei vaheta saadetisi, mis sisaldavad nakkusohtlikke aineid või radioaktiivseid aineid, võivad mitte lubada nimetatud saadetisi edastada lahtise transiidina oma territooriumi kaudu. Sama kehtib muude kirisaadetiste kohta, välja arvatud kirjad, postkaardid ja pimedatele mõeldud saadetised. Sama kehtib ka trükiste, perioodiliste väljaannete, ajakirjade, pisipakkide ja M-kottide kohta, mille sisu ei vasta läbitavas riigis nende avaldamist või ringlust reguleerivatele õiguslikele nõuetele. 3. Maitsi ja meritsi kulgevat marsruuti pidi veetavate postipakkide puhul piirdub transiidivabadus nimetatud teenuses osalevate riikide territooriumiga. 4. Lennupostipakkide transiidivabadus on tagatud kogu Postiliidu territooriumil. Liikmesriikidelt, kes ei osale postipakkide kokkuleppes, ei nõuta siiski lennupostipakkide vedamist maitsi. 5. Kui liikmesriik ei täida transiidivabadust käsitlevaid sätteid, võivad teised liikmesriigid katkestada postside selle liikmesriigiga. Artikkel 5. Postisaadetiste kuuluvus. Saadetise tagastamine. Aadressi muutmine või parandamine. Ümbersuunamine. Väljastamata saadetiste tagastamine saatjale 1. Kuni õigustatud isikule väljastamiseni kuulub postisaadetis saatjale, välja arvatud juhul, kui saadetis on lähteriigi või sihtriigi ning artikli 18 lõike 2 punkti 1.1 või artikli 18 lõike 3 kohaldamise korral transiidiriigi seaduste alusel konfiskeeritud. 2. Postisaadetise saatjal on õigus nõuda saadetise tagastamist või selle aadressi muutmist või parandamist. Tasud ja muud tingimused kehtestatakse eeskirjades. 3. Kui saaja on oma aadressi muutnud, tagavad liikmesriigid, et nende määratud ettevõtjad suunavad postisaadetised ümber ja tagastavad väljastamata saadetise saatjale. Tasud ja muud tingimused kehtestatakse eeskirjades. Artikkel 6. Tasud 1. Kooskõlas konventsiooni ja selle eeskirjade põhimõtetega kehtestavad sõltuvalt riigi õigusaktidest kas liikmesriigid või nende määratud ettevõtjad rahvusvaheliste postiteenuste ja eriteenuste tasud. Tasud on põhimõtteliselt seotud teenuste osutamise kuluga. 2. Liikmest lähteriik või tema määratud ettevõtja, sõltuvalt riigi õigusaktidest, määrab kindlaks kirisaadetiste ja postipakkide edasitoimetamise postitasu. Postitasu katab saadetise väljastamise aadressis näidatud kohta, tingimusel et kõnealuste saadetiste puhul osutatakse sihtriigis sellist kättetoimetamisteenust. 3. Võetavad tasud, sealhulgas aktides ettenähtud soovituslikud tasud, peavad olema vähemalt võrdsed tasudega, mida võetakse samade tunnustega (kategooria, kogus, kestus jne) riigisisestelt teenustelt. 4. Liikmesriik või tema määratud ettevõtja, sõltuvalt riigi õigusaktidest, võib ületada kõiki aktides esitatud soovituslikku laadi tasusid. 5. Lõikes 3 ettenähtud tasude miinimumtaset ületavas osas võivad liikmesriigid või nende määratud ettevõtjad lubada nende liikmesriigis postitatud kirisaadetiste ja pakkide puhul vähendatud tasusid, mis põhinevad nende riigi õigusaktidel. Näiteks võivad nad postisaadetiste suure koguse saatmisel kohaldada soodustariife. 6. Klientidelt ei või võtta mingit muud liiki postitasu, kui on aktides ette nähtud. 7. Kui aktides ei ole sätestatud teisiti, jätab iga määratud ettevõtja oma kogutud tasud endale. Artikkel 7. Postitasudest vabastamine 1. Põhimõte 1.1. Postitasudest, s.t postitasu maksmisest vabastamise juhud nähakse sõnaselgelt ette konventsioonis. Sellest olenemata võib eeskirjades ette näha, et liikmesriigid, määratud ettevõtjad ja piirkondlikud postiliidud vabastatakse postiteenistusega seotud kirisaadetiste ja postipakkide saatmisel nii postitasu maksmisest kui ka transiiditasust, lõppmaksetest ja sissetuleva posti tariifist. Peale selle loetakse Postiliidu rahvusvahelise büroo poolt piirkondlikele postiliitudele, liikmesriikidele ja määratud ettevõtjatele saadetavad kirisaadetised ja postipakid postiteenistusega seotud saadetisteks ja vabastatakse kõigist postitasudest. Liikmeks oleva lähteriigi või tema määratud ettevõtja võib siiski võtta viimasena nimetatud saadetiste eest lennupostitasu. 2. Sõjavangid ja interneeritud tsiviilisikud 2.1. Otse või konventsiooni eeskirjades või posti makseteenuste kokkuleppes nimetatud asutuste kaudu sõjavangidele adresseeritud või nende saadetud kirisaadetised, postipakid ja posti makseteenused on vabastatud kõigist postitasudest, välja arvatud lennupostitasu. Neutraalses riigis kinni peetud ja interneeritud isikud loetakse eespool esitatud sätete kohaldamisel võrdseks sõjavangidega. 2.2. Lõike 2 punkti 1 sätteid kohaldatakse ka kirisaadetiste, postipakkide ja posti makseteenuste suhtes, mis lähetatakse teistest riikidest ja on otse või konventsiooni eeskirjades või posti makseteenuste kokkuleppes nimetatud asutuste kaudu adresseeritud interneeritud tsiviilisikutele või nende saadetud; interneeritud tsiviilisikud on määratletud tsiviilisikute sõjaaegse kaitse 1949. aasta 12. augusti Genfi konventsioonis. 2.3. Konventsiooni eeskirjades või posti makseteenuste kokkuleppes nimetatud asutused vabastatakse samuti postitasudest lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikutega seotud kirisaadetiste, postipakkide ja posti makseteenuste eest, mida nad saadavad või saavad kas ise või vahendajana. 2.4. Postitasust vabastatakse kuni viiekilosed postipakid. Kaalu piirmäära suurendatakse 10 kilogrammini postipakkide puhul, mille sisu ei ole võimalik jagada, ja postipakkide puhul, mis saadetakse vangilaagrisse või sealsele vangide volitatud esindajale (hommes de confiance) vangidele laialijagamiseks. 2.5. Määratud ettevõtjate vahel arveldades ei kohaldata tariife ametipostipakkide ning sõjavangide ja interneeritud tsiviilisikute postipakkide suhtes, välja arvatud lennupostipakkidele kohaldatavad lennutranspordi tasud. 3. Pimedatele mõeldud saadetised 3.1. Pimedate organisatsioonile või selle poolt või pimedale inimesele või tema poolt saadetud pimedatele mõeldud saadetised vabastatakse kõigist postitasudest, välja arvatud lennupostitasu, ulatuses, milles need saadetised on saatva määratud ettevõtja riigisiseses postiteenuses vastuvõetavad. 3.2. Käesolevas punktis: 3.2.1 pime inimene on inimene, kes on oma riigis registreeritud pimedana või vaegnägijana või kes vastab Maailma Terviseorganisatsiooni pimeda inimese või vaegnägija määratlusele; 3.2.2 pimedate organisatsioon on asutus või ühing, mis pakub pimedatele inimestele teenuseid või esindab neid ametlikult; 3.2.3 pimedatele mõeldud saadetised hõlmavad kirjavahetust, mis tahes vormis väljaandeid, sealhulgas helisalvestised, ja mis tahes seadmeid või materjale, mis on mõeldud või kohandatud pimedate inimeste aitamiseks pimedusega seotud probleemide ületamisel vastavalt kirisaadetise eeskirjale. Artikkel 8. Postmargid 1. Mõiste “postmark“ on kaitstud käesoleva konventsiooniga ja seda võib kasutada ainult markide kohta, mis vastavad käesoleva artikli ja eeskirjade tingimustele. 2. Postmargid: 2.1. lastakse välja ja lastakse ringlusse ainult liikmesriigi või territooriumi loal kooskõlas Postiliidu aktidega; 2.2. on suveräänsuse ilming ja nad on tõendiks postitasu maksmise kohta vastavalt postisaadetistele Postiliidu aktide kohaselt määratud tegelikule väärtusele; 2.3. peavad olema ringluses väljalaskvas riigis või territooriumil, sõltuvalt riigi õigusaktidest, postitasu maksmiseks või filateelia eesmärgil kasutamiseks; 2.4. peavad olema kättesaadavad kõigile väljalaskva liikmesriigi või territooriumi kodanikele. 3. Postmarkidel on: 3.1. väljalaskva liikmesriigi või territooriumi nimi ladina kirjas¹; 3.2. nimiväärtus, mis on väljendatud: 3.2.1 üldjuhul väljalaskva liikmesriigi või territooriumi ametlikult kehtivas valuutas, tähe või tähisega; 3.2.2 muude iseloomustavate tunnuse abil. ¹ Erand tehakse Suurbritanniale, kes leiutas postmargi. 4. Postmarkidel kujutatud riiklikud embleemid, ametlikud kontrollmärgid ja valitsustevaheliste organisatsioonide logod on tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni mõistes kaitstud. 5. Postmarkide teemad ja kujundus peavad: 5.1. järgima Postiliidu põhikirja preambulit ja Postiliidu organite otsuste vaimu; 5.2. olema tihedalt seotud väljalaskva liikmesriigi või territooriumi kultuurilise identiteediga, aitama kaasa kultuuri levitamisele või rahu hoidmisele; 5.3. olema liikmesriigi või territooriumiga tihedalt seotud, kui nad jäädvustavad väljapaistvaid isikuid või sündmusi, mis ei pärine sellest liikmesriigist või territooriumilt; 5.4. olema poliitikavabad ning ei tohi olla isikut ega riiki solvavad; 5.5. olema liikmesriigile või territooriumile väga olulised. 6. Postiliidu aktide kohaseid postitasu maksmist kinnitavaid jäljendeid, frankeerimismasina jäljendeid ning trükipressi või muu trükkimis- või tembeldamismenetlusega tehtud jäljendeid võib kasutada vaid liikmesriigi või selle territooriumi loal. 7. Enne postmarkide välja laskmist, mille valmistamisel on kasutatud uusi materjale või tehnoloogiaid, annavad liikmesriigid rahvusvahelisele büroole vajalikku teavet nende postitöötlemismasinatega ühilduvuse kohta. Rahvusvaheline büroo teavitab teisi liikmesriike ja nende määratud ettevõtjaid. Artikkel 9. Posti turvalisus 1. Liikmesriigid ja nende määratud ettevõtjad järgivad Postiliidu turvalisusnormides kindlaks määratud turvalisuse nõudeid ning võtavad vastu ja rakendavad kõigil postitöö tasanditel ennetava turvalisusstrateegia, et kõikide kaasatud ametnike huvides säilitada ja suurendada avalikkuse usaldust postiteeninduse vastu. See strateegia sisaldab eelkõige administratsiooninõukogu ja postinõukogu poolt vastuvõetud rakendussätetes nimetatud postisaadetiste (sealhulgas postisaadetiste liigi või kriteeriumite) kohta elektroonilise eelteabe esitamise nõuete täitmise põhimõtet kooskõlas Ülemaailmse Postiliidu tehniliste sõnumiedastusstandarditega. Strateegia sisaldab ka teabevahetust saadetiste ohutu ja turvalise transpordi ja transiidi hoidmise kohta liikmesriikide ja nende määratud ettevõtjate vahel. 2. Kõik rahvusvahelise posti transpordiketis kohaldatavad turvameetmed peavad olema vastavuses riskide ja ohtudega, mille vastu need suunatud on, ning neid tuleb rakendada ilma ülemaailmseid postivooge ega kaubandust takistamata, võttes arvesse postivõrgustiku eripärasid. Turvameetmeid, millel on postiteenustele võimalik globaalne mõju, tuleb rakendada rahvusvaheliselt kooskõlastatud ja tasakaalustatud viisil, kaasates sidusrühmi. Artikkel 10. Säästev areng Liikmesriigid ja/või nende määratud ettevõtjad võtavad vastu ja rakendavad kõigil postitöö tasanditel ennetava säästva arengu strateegia, keskendudes keskkonna-, sotsiaal- ja majandustegevusele, ning edendavad teadlikkust säästva arengu alal postiteenuste valdkonnas. Artikkel 11. Õigusrikkumised 1. Postisaadetised 1.1. Liikmesriigid kohustuvad võtma meetmeid, et ära hoida rikkumisi ning vastutusele võtta ja karistada isikuid, kes on tunnistatud süüdi järgmistes rikkumistes: 1.1.1. narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lõhkevate, kergsüttivate ja ohtlike ainete postisaadetistesse panemine, kui nende panemist postisaadetistesse ei ole konventsioonis sõnaselgelt lubatud; 1.1.2. postisaadetistesse pedofiilsete materjalide või lapsi kasutavate pornograafiliste materjalide panemist. 2. Postimaksevahendid ja postitasu maksmine 2.1. Liikmesriigid kohustuvad võtma meetmeid, et ära hoida rikkumisi ning vastutusele võtta ja karistada õigusrikkumise eest, mis on seotud konventsioonis nimetatud postimaksevahenditega, nagu näiteks: 2.1.1. nii ringluses olevate kui ka ringlusest kõrvaldatud postmarkidega; 2.1.2. postitasu maksmist kinnitavate jäljenditega; 2.1.3. frankeerimismasina või trükipressi jäljenditega; 2.1.4. rahvusvaheliste vastusekupongidega. 2.2. Käesolevas konventsioonis mõistetakse postimaksevahenditega seotud õigusrikkumiste all ükskõik millist allpool kirjeldatud tegu, mis on toime pandud kavatsusega saada ebaseaduslikku tulu isikule endale või kolmandale isikule. Järgmiste tegude eest on ette nähtud karistus: 2.2.1. postimaksevahendi võltsimine, jäljendamine või järeletegemine ning ebaseaduslik või õigusvastane tegu, mis on seotud sellise vahendi omavolilise valmistamisega; 2.2.2. võltsitud, jäljendatud või järeletehtud postimaksevahendi kasutamine, ringlusse laskmine, turustamine, jagamine, levitamine, transportimine, näitusel esitamine, näitamine või avalikustamine; 2.2.3. juba kasutatud postimaksevahendi kasutamine või ringlusse laskmine ükskõik millisel postitegevusega seotud eesmärgil; 2.2.4. igasugune katse neid õigusrikkumisi toime panna. 3. Vastastikkuse põhimõte 3.1. Sanktsioonide määramisel ei tehta vahet lõikes 2 nimetatud õigusrikkumiste vahel hoolimata sellest, kas tegemist on riigisisese või välismaise postimaksevahendiga; käesoleva sätte kohta ei kehti ükski vastastikkuse põhimõtte juriidiline või tavapärane tingimus. Artikkel 12. Isikuandmete töötlemine 1. Kasutajate isikuandmeid võib kasutada üksnes eesmärkidel, milleks need koguti, ning vastavalt kehtivatele riiklikele õigusaktidele. 2. Kasutajate isikuandmed avaldatakse üksnes sellistele kolmandatele isikutele, kellel on kehtivate riiklike õigusaktide alusel õigus juurdepääsuks. 3. Liikmesriigid ja nende määratud ettevõtjad tagavad kasutajate isikuandmete konfidentsiaalsuse ja turvalisuse vastavalt nende riiklikele õigusaktidele. 4. Määratud ettevõtjad teavitavad oma kliente nende isikuandmete kasutamisest ja kogumise eesmärkidest. II osa Kirisaadetiste ja postipakkide suhtes kohaldatavad sätted 1. peatükk Teenuste osutamine Artikkel 13. Põhiteenused 1. Liikmesriigid tagavad, et nende määratud ettevõtjad võtavad vastu, töötlevad, toimetavad edasi ja väljastavad kirisaadetisi. 2. Kirisaadetised on: 2.1. prioriteetsed saadetised ja mitteprioriteetsed saadetised kaaluga kuni 2 kilogrammi; 2.2. kirjad, postkaardid, trükised ja pisipakid kaaluga kuni 2 kilogrammi; 2.3. pimedatele mõeldud saadetised kaaluga kuni 7 kilogrammi; 2.4. ühele saajale samal aadressil saadetud ajalehti, ajakirju, raamatuid ja muid trükiseid sisaldavad spetsiaalsed kotid, mida nimetatakse M-kottideks, kaaluga kuni 30 kilogrammi. 3. Kirisaadetisi liigitatakse, lähtudes saadetiste töötlemise kiirusest või saadetise sisust kooskõlas kirisaadetise eeskirjaga. 4. Kirisaadetise eeskirjas esitatud tingimustel võib teatud kirisaadetise liikide kohta valikuliselt kohaldada kõrgemaid kaalu piirmäärasid, kui on nimetatud lõikes 2. 5. Kui lõikest 8 ei tulene teisiti, tagavad liikmesriigid ka seda, et nende määratud ettevõtjad võtavad vastu, töötlevad, toimetavad edasi ja väljastavad kuni 20 kilogrammi kaaluvaid postipakke kas konventsioonis sätestatu kohaselt või väljuvate postipakkide puhul ja kahepoolsel kokkuleppel muul kliendile soodsamal viisil. 6. Postipakieeskirjas esitatud tingimustel võib teatud postipakiliikide kohta valikuliselt kohaldada kõrgemat kaalu piirmäära kui 20 kilogrammi. 7. Liikmesriik, kelle määratud ettevõtja ei kohustu postipakke edasi toimetama, võib korraldada konventsiooni täitmise veoettevõtjate poolt. Samal ajal võib ta nimetatud teenuse puhul piirduda postipakkidega, mis lähetatakse nimetatud ettevõtjate teeninduspiirkonnast või on sinna adresseeritud. 8. Olenemata lõikest 5 ei ole liikmesriigid, kes enne 2001. aasta 1. jaanuari ei olnud postipakkide kokkuleppe osalised, kohustatud postipakiteenust osutama. Artikkel 14. Kirisaadetiste liigitamine formaadi alusel 1. Lisaks artikli 13 lõikes 3 nimetatud liigitamissüsteemile võib kirisaadetisi liigitada ka nende formaadi alusel väikekirjadeks (P), suurteks kirjadeks (G) ja mahukateks kirjadeks (E). Suuruse ja kaalu piirmäärad on sätestatud kirisaadetise eeskirjas. Artikkel 15. Lisateenused 1. Liikmesriigid tagavad järgmiste kohustuslike lisateenuste osutamise: 1.1. väljaminevate prioriteetsete ja lennuposti kirisaadetiste tähtimine; 1.2. sissetulevate tähitud kirisaadetiste tähtimine. 2. Liikmesriigid või nende määratud ettevõtjad võivad osutada järgmisi vabatahtlikke lisateenuseid nende määratud ettevõtjate vahel, kes on nõustunud neid teenuseid osutama: 2.1. kirisaadetiste ja postipakkide kindlustamine; 2.2. kirisaadetiste ja postipakkide kättetoimetamine lunamaksu eest; 2.3. kirisaadetiste ja postipakkide kättetoimetamine kiirkulleriga; 2.4. tähitud või väärtustatud kirisaadetiste väljastamine isiklikult saajale; 2.5. tasuta kirisaadetiste ja postipakkide kättetoimetamine; 2.6. kergesti purunevate ja suuremõõtmeliste postipakkide saatmine; 2.7. consignment-teenus ühe saatja poolt välismaale saadetavate grupeeritud partiisaadetiste puhul; 2.8. tagastusteenus, mis hõlmab kauba tagastamist saaja poolt algsele müüjale viimase loal. 3. Järgmised kolm lisateenust sisaldavad nii kohustuslikke kui ka vabatahtlikke osi: 3.1. rahvusvaheline ärikirjavastuste teenus (International Business Reply Service – IBRS), mis on põhimõtteliselt vabatahtlik. Kõik liikmesriigid või nende määratud ettevõtjad on siiski kohustatud osutama IBRS tagastusteenust (“return” service); 3.2. vastusekupongid, mida saab igas liikmesriigis vahetada. Vastusekupongide müük on vabatahtlik; 3.3. väljastusteade tähitud kirisaadetiste, postipakkide ja väärtsaadetiste jaoks. Kõik liikmesriigid või nende määratud ettevõtjad annavad väljastusteateid sissetulevate saadetiste kohta. Väljaminevate saadetiste kohta väljastusteate andmine on vabatahtlik. 4. Nende teenuste ja vastavate tasude kirjeldus on eeskirjades. 5. Kui riigisiseses postiteenistuses võetakse järgmisena nimetatud teenuste eest eritasu, võivad määratud ettevõtjad võtta eeskirjades esitatud tingimustel sama suurt tasu ka rahvusvaheliste saadetiste eest: 5.1. üle 500 grammi kaaluvate pisipakkide väljastamine; 5.2. pärast hiliseimat postitusaega postitatud kirisaadetised; 5.3. saadetised, mis on vastu võetud väljaspool operatsioonikassa tavalist tööaega; 5.4. kogumine saatja aadressilt; 5.5. kirisaadetise väljastamine väljaspool operatsioonikassa tavalist tööaega; 5.6. nõudmiseni saadetised; 5.7. üle 500 grammi kaaluvate kirisaadetiste ja postipakkide hoidmine; 5.8. postipaki kättetoimetamine postipaki saabumise teate vastu; 5.9. kindlustuskate vääramatu jõu vastu. Artikkel 16. Kiirkullerpost (EMS) ja integreeritud logistika 1. Liikmesriigid või määratud ettevõtjad võivad kokku leppida, et nad osalevad järgmistes eeskirjades kirjeldatud teenustes: 1.1. kiirkullerpost (EMS), mis on kiirpostiteenus dokumentide ja kauba saatmiseks ning mis on võimaluse korral kõige kiirem füüsiliste vahendite abil toimuv postiteenus. Seda teenust võib osutada standardse mitmepoolse kiirkullerposti kokkuleppe või kahepoolse kokkuleppe alusel; 1.2. integreeritud logistika, mis on täielikult kliendi logistilistele nõudmistele vastav teenus, mille hulka kuuluvad ka kaupade või dokumentide füüsilisele edastamisele eelnevad ja järgnevad etapid. Artikkel 17. Elektroonilised postiteenused 1. Liikmesriigid või määratud ettevõtjad võivad kokku leppida, et nad osalevad järgmistes eeskirjades kirjeldatud elektroonilistes postiteenustes: 1.1. elektronpost, mis on elektrooniline postiteenus elektrooniliste sõnumite ja teabe edastamiseks määratud ettevõtjate poolt; 1.2. tähitud elektronpost, mis on turvaline elektrooniline postiteenus, millega kaasneb elektroonilise sõnumi saatmistõend ja kättetoimetamistõend ning turvaline sidekanal autenditud kasutajatele; 1.3. elektrooniline posti sertifitseerimiskood, mis tõendab elektroonilise sündmuse toimumist ettenähtud vormis ja ajal ühe või mitme osalise vahel; 1.4. elektrooniline kirjakast, mis võimaldab autenditud kasutajatel elektroonilisi sõnumeid saata ning autenditud saajatel elektroonilisi sõnumeid ja teavet kätte saada ja säilitada. Artikkel 18. Saadetised, mida vastu ei võeta. Keelud 1. Üldsätted 1.1. Saadetisi, mis ei vasta konventsiooni ja eeskirjadega kehtestatud tingimustele, vastu ei võeta. Saadetisi, mis on lähetatud pettuse eesmärgil või kavatsusega hoiduda nõuetekohase tasu maksmisest täies ulatuses, vastu ei võeta. 1.2. Erandid käesolevas artiklis sisalduvatest keeldudest on sätestatud eeskirjades. 1.3. Kõikidel liikmesriikidel ja nende määratud ettevõtjatel on õigus laiendada käesolevas artiklis sisalduvate keeldude ulatust ning neid keelde võib kohaldada kohe pärast nende lisamist vastavasse koondteksti. 2. Keelud kõigi saadetiseliikide kohta 2.1. Igat liiki saadetistesse on keelatud panna: 2.1.1. Rahvusvahelise Narkootikumide Kontrollnõukogu määratletud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ja muid sihtriigis keelatud ebaseaduslikke narkootikume; 2.1.2. sündsusetuid või kõlvatuid esemeid; 2.1.3. võltsitud ja piraatartikleid; 2.1.4. muid artikleid, mille import ja ringlus on sihtriigis keelatud; 2.1.5. artikleid, mis oma laadi või pakendi tõttu võivad ohustada postitöötajaid või avalikkust või määrida või rikkuda teisi saadetisi, postivahendeid või kolmandate isikute vara; 2.1.6. dokumente, mis kujutavad endast jooksvat ja isiklikku kirjavahetust muude isikute vahel kui saatja ja saaja või nendega koos elavad isikud. 3. Lõhkevad, kergsüttivad või radioaktiivsed materjalid ning ohtlikud kaubad 3.1. Igat liiki saadetistesse on keelatud panna lõhkevaid, kergsüttivaid või muid ohtlikke kaupu, samuti radioaktiivseid materjale. 3.2. Igat liiki saadetistesse on keelatud panna inertseid lõhkekehasid ja nende koopiaid ning militaarvarustust, sealhulgas inertseid granaate, inertseid mürske ja nende koopiaid jms. 3.3. Erandkorras võetakse siiski vastu eeskirjades konkreetselt vastuvõetavateks nimetatud ohtlikke kaupu. 4. Elusloomad 4.1. Elusloomi ei tohi saata mingit liiki saadetistes. 4.2. Erandkorras võetakse kirisaadetistes, mis ei ole väärtsaadetised, vastu järgmisi artikleid: 4.2.1. mesilasi, kaane ja siidiusse; 4.2.2. kahjurputukate parasiite ja hävitajaid, mis on mõeldud kahjurputukate tõrjeks ja mida vahetavad ametlikult tunnustatud asutused; 4.2.3. kärbseid Drosophilidae sugukonnast, mis on mõeldud biomeditsiinilisteks uuringuteks ja mida omavahel vahetavad ametlikult tunnustatud asutused. 4.3. Erandkorras võetakse postipakkides vastu järgmisi artikleid: 4.3.1. elusloomi, kelle edasitoimetamine posti teel on lubatud asjaomaste riikide postieeskirjades ja/või riiklikes õigusaktides. 5. Kirjavahetuse panemine postipakkidesse 5.1. Postipakkidesse on keelatud panna järgmisi artikleid: 5.1.1. kirjavahetust, välja arvatud arhiveeritud materjale, muude isikute vahel kui saatja ja saaja või nendega koos elavad isikud. 6. Mündid, pangatähed ja muud väärtuslikud artiklid 6.1. Keelatud on panna münte, pangatähti, rahatähti või esitajaväärtpabereid, reisitšekke, töödeldud või töötlemata plaatinat, kulda ja hõbedat, vääriskive, juveele või muid väärtuslikke artikleid: 6.1.1. väärtustamata kirisaadetistesse; 6.1.1.1. kui aga riigi õigusaktid seda lubavad, võib nimetatud artikleid saata suletud ümbrikus tähtsaadetisena; 6.1.2. väärtustamata pakkidesse, välja arvatud, kui see on riigi õigusaktidega lubatud; 6.1.3. väärtustamata pakkidesse, mida vahetavad kaks riiki, kus võetakse vastu väärtsaadetisi; 6.1.3.1. lisaks võib iga liikmesriik või määratud ettevõtja keelata panna väärtpakkidesse või väärtustamata pakkidesse kullakange, mis on pärit tema territooriumilt, lähetatakse tema territooriumile või mida saadetakse lahtise transiidina tema territooriumi kaudu; postiadministratsioon võib kehtestada nende artiklite tegelikule väärtusele piirmäärad. 7. Trükised ja pimedatele mõeldud saadetised: 7.1. ei tohi sisaldada pealekirjutusi ega kirjavahetust; 7.2. ei tohi sisaldada postmarke ega muid ringluses olevaid või ringlusest kõrvaldatud postitasu maksmist kinnitavaid artikleid ega mingeid rahalist väärtust kujutavaid pabereid, välja arvatud, kui saadetis sisaldab kaarti, ümbrikku või ümbrist, millele on trükitud saatja või tema esindaja aadress algupärase saadetise lähte- või sihtriigis, mille tagastamise eest on sooritatud ettemakse. 8. Korravastaselt vastu võetud saadetiste kohtlemine 8.1. Korravastaselt vastuvõetud saadetiste kohtlemise kord sätestatakse eeskirjades. Mingil juhul ei edastata sihtkohta, ei väljastata saajale ega saadeta lähteriiki tagasi lõike 2 punktides 1.1 ja 1.2, lõike 3 punktis 1 ja lõike 3 punktis 2 loetletud artikleid sisaldavaid saadetisi. Kui lõike 2 punktis 1.1, lõike 3 punktis 1 või lõike 3 punktis 2 nimetatud artiklid avastatakse transiidi ajal, käitutakse selliste saadetistega transiidiriigi õiguse kohaselt. Artikkel 19. Järelepärimised 1. Iga määratud ettevõtja peab vastu võtma järelepärimisi, mis on seotud tema oma või ka mõne teise määratud ettevõtja teenindusalas postitatud postipakkide või tähitud või väärtustatud saadetistega, tingimusel, et järelepärimine on esitatud kuue kuu jooksul pärast saadetise postitamise kuupäeva. Järelepärimised tuleb edastada tähitud prioriteetse postiga, kiirkullerpostiga (EMS) või elektrooniliselt. Kuuekuune tähtaeg on seotud nõude esitaja ja määratud ettevõtja vahelise suhtlemisega ega hõlma nõuete edastamist määratud ettevõtjate vahel. 2. Järelepärimistele vastatakse eeskirjades sätestatud tingimuste kohaselt. 3. Järelepärimised on tasuta. Kui aga nõutakse edastamist kiirkullerposti (EMS) teel, tuleb sellega seotud lisakulu põhimõtteliselt kanda vastava nõudmise esitanud isikul. Artikkel 20. Tollikontroll. Tollimaksud ja muud maksud 1. Lähteriigi ja sihtriigi määratud ettevõtjad võivad oma riigi õigusaktide kohaselt esitada saadetisi tollikontrolliks. 2. Tollikontrolliks esitatud saadetistelt võib võtta tollile esitamise tasu, mille soovituslik summa on ette nähtud eeskirjades. Nimetatud tasu võetakse ainult selliste saadetiste tollile esitamise või tollivormistuse eest, millele määratakse tollimaks või muu samalaadne maks. 3. Määratud ettevõtjad, kes on volitatud korraldama kliendi nimel saadetise tollivormistuse, kas kliendi või sihtriigi määratud ettevõtja nimel, võivad võtta kliendilt tollivormistustasu tegelike kulude järgi. Tollivormistustasu võib võtta kõikide tollis riigi õigusaktide kohaselt deklareeritud saadetiste eest, kaasa arvatud tollimaksust vabastatud saadetiste eest. Kliente tuleb eelnevalt selgelt nõutud tasust teavitada. 4. Määratud ettevõtjad võivad võtta saadetise saatjalt või saajalt tollimaksu ja muid võlgnetavaid makse. Artikkel 21. Kinniste depeššide vahetamine väeüksustega 1. Teise riigi maa-, mere- või lennupostiteenuste vahendusel võib kirisaadetiste kinniseid depešše vahetada: 1.1. liikmesriigi postiasutuste ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni käsutusse antud väeüksuste ülemate vahel; 1.2. nende väeüksuste ülemate vahel; 1.3. liikmesriigi postiasutuste ja sama riigi välismaal paiknevate mere-, õhu- või maaväeüksuste ülemate ning sõjalaevade või -õhusõidukite kaptenite vahel; 1.4. sama riigi mere-, lennu- või maaväeüksuste ülemate ning sõjalaevade või -õhusõidukite kaptenite vahel. 2. Lõikes 1 osutatud depeššides olevad kirisaadetised peavad piirduma saadetistega, mis on adresseeritud sellist posti saavate või saatvate väeüksuste liikmetele või ohvitseridele ja sellist posti saava või saatva laeva- või lennumeeskonnale või mis on nende saadetud. Kohaldatavad edasitoimetamistariifid ja -tingimused määrab oma eeskirjade kohaselt kindlaks selle liikmesriigi määratud ettevõtja, kes on andnud vastava väeüksuse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni käsutusse või kellele kuulub laev või õhusõiduk. 3. Erikokkuleppe puudumisel vastutab asjaomase määratud ettevõtja ees posti transiiditasude, lõppmaksete ja lennutranspordi tasude eest selle liikmesriigi määratud ettevõtja, kes on andnud väeüksuse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni käsutusse või kellele kuulub sõjalaev või sõjaõhusõiduk. Artikkel 22. Teeninduskvaliteedi standardid ja sihtnormid 1. Liikmesriigid või nende määratud ettevõtjad kehtestavad ja avaldavad sissetulevate kirisaadetiste ja postipakkide kättetoimetamise standardid ja sihtnormid. 2. Need standardid ja sihtnormid, mida suurendatakse tollivormistuseks tavaliselt kuluva aja võrra, ei tohi olla vähem soodsad kui samalaadsetele saadetistele riigisiseses teeninduses kohaldatavad standardid ja sihtnormid. 3. Samuti kehtestavad ja avaldavad liikmest lähteriigid või nende määratud ettevõtjad prioriteetsete ja lennuposti kirisaadetiste ning postipakkide ja tava/maapostipakkide kohta postitamisest kättetoimetamiseni kehtivad standardid. 4. Liikmesriigid või nende määratud ettevõtjad mõõdavad teeninduskvaliteedi standardite rakendamist. 2. peatükk Vastutus Artikkel 23. Määratud ettevõtjate vastutus. Hüvitised 1. Üldsätted 1.1. Välja arvatud artiklis 24 sätestatud juhud, vastutavad määratud ettevõtjad: 1.1.1. tähtsaadetiste, väärtustamata postipakkide ja väärtsaadetiste kaotsimineku, sisu puudujäägi või rikkumise eest; 1.1.2. tähtsaadetise, väärtsaadetise ja väärtustamata postipaki tagastamise eest, kui saadetisel ei ole märgitud põhjust, miks seda kätte ei toimetatud. 1.2. Määratud ettevõtjad ei vastuta muude saadetiste eest kui lõike 1 punktides 1.1 ja 1.2 nimetatud saadetised. 1.3. Muude juhtude eest, mis ei ole konventsioonis sätestatud, määratud ettevõtja ei vastuta. 1.4. Kui tähtsaadetiste, väärtustamata postipakkide ja väärtsaadetiste kaotsimineku või sisu täieliku rikkumise on tinginud vääramatu jõud, mille puhul hüvitist ei maksta, on saatjal õigus saada tagasi saadetise postitamise eest makstud tasud, välja arvatud kindlustustasu. 1.5. Väljamakstava hüvitise summa ei tohi ületada kirisaadetise eeskirjas ja postipakieeskirjas märgitud summat. 1.6. Vastutuse korral ei võeta väljamakstava hüvitise arvestamisel arvesse kaudset kahju, saamata jäänud tulu ega moraalset kahju. 1.7. Kõik määratud ettevõtjate vastutust käsitlevad sätted on ranged, siduvad ja täielikud. Määratud ettevõtjad ei vastuta mingil juhul, ka mitte tõsiste vigade korral ulatuses, mis ületab konventsioonis ja eeskirjades ettenähtud piirmäärasid. 2. Tähtsaadetised 2.1. Tähtsaadetise kaotsimineku või selle sisu täieliku rüüstamise või rikkumise korral on saatjal õigus saada hüvitist kirisaadetise eeskirjas ettenähtud summas. Kui saatja on nõudnud kirisaadetise eeskirjas ettenähtud summast väiksemat summat, võivad määratud ettevõtjad maksta väiksema summa ning saada selle alusel hüvitist teistelt asjassepuutuvatelt määratud ettevõtjatelt. 2.2. Tähtsaadetise osalise rüüstamise või rikkumise korral on saatjal õigus saada hüvitist, mis põhimõtteliselt vastab rüüstatu või rikutu tegelikule väärtusele. 3. Väärtustamata postipakid 3.1. Väärtustamata postipaki kaotsimineku või sisu täieliku rüüstamise või rikkumise korral on saatjal õigus saada hüvitist postipakieeskirjas ettenähtud summas. Kui saatja on nõudnud postipakieeskirjas ettenähtud summast väiksemat summat, võivad määratud ettevõtjad maksta väiksema summa ning saada selle alusel hüvitist teistelt asjassepuutuvatelt määratud ettevõtjatelt. 3.2. Väärtustamata postipaki osalise rüüstamise või rikkumise korral on saatjal õigus saada hüvitist, mis põhimõtteliselt vastab rüüstatu või rikutu tegelikule väärtusele. 3.3. Kokkuleppel võivad määratud ettevõtjad omavahelistes suhetes kohaldada postipakieeskirjas ühe postipaki eest ettenähtud summat kaalust olenemata. 4. Väärtsaadetised 4.1. Väärtsaadetise kaotsimineku või sisu täieliku rüüstamise või rikkumise korral on saatjal õigus saada hüvitist, mis põhimõtteliselt vastab postisaadetise avaldatud väärtusele SDR-des. 4.2. Väärtsaadetise osalise rüüstamise või rikkumise korral on saatjal õigus saada hüvitist, mis põhimõtteliselt vastab rüüstatu või rikutu tegelikule väärtusele. Ühelgi juhul ei või see siiski olla suurem kui kindlustatud väärtus SDR-des. 5. Tähtsaadetise või väärtsaadetise tagastamise korral, kui saadetisel ei ole märgitud põhjust, miks seda kätte ei toimetatud, on saatjal õigus saada tagasi ainult saadetise postitamise eest makstud tasud. 6. Postipaki tagastamise korral, kui pakil ei ole märgitud põhjust, miks seda kätte ei toimetatud, on saatjal õigus saada tagasi postipaki lähteriigis postitamise eest makstud tasud ja postipaki sihtriigist tagastamise kulud. 7. Lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud juhtudel arvutatakse hüvitis vastavalt SDR-desse konverteeritavale hinnale, mis kehtib samaliigiliste artiklite või kaupade puhul kohas ja ajal, kus need võeti vastu edasitoimetamiseks. Kehtiva hinna puudumisel arvutatakse hüvitis samasugustel alustel hinnatavate artiklite või kaupade tavalise väärtuse järgi. 8. Kui hüvitis tuleb tasuda tähtsaadetise, väärtustamata postipaki või väärtsaadetise kaotsimineku, sisu täieliku varguse või rikkumise korral, on vastavalt saatjal või saajal õigus saada tagasi ka kõik saadetise postitamise eest tasutud maksud ja tasud, välja arvatud tähtimis- või kindlustustasu. Sama kehtib ka tähtsaadetise, väärtustamata postipaki või väärtsaadetise kohta, millest saaja on selle halva seisukorra tõttu keeldunud, kui sellise seisukorra on põhjustanud postiteenistus ja see toob kaasa tema vastutuse. 9. Olenemata lõigetest 2, 3 ja 4 on saajal õigus saada hüvitist rüüstatud, rikutud või kaotsiläinud tähtsaadetise, väärtustamata postipaki või väärtustatud saadetise eest, kui saatja loovutab kirjalikult oma õigused saajale. Loobumine ei ole vajalik, kui saatja ja saaja on samad. 10. Lähteriigi määratud ettevõtjal on õigus oma riigis asuvatele saatjatele maksta tähtsaadetise ja väärtustamata postipakkide eest riiklike õigusaktidega ettenähtud hüvitist, tingimusel et see ei ole madalam kui lõike 2 punktis 1 ja lõike 3 punktis 1 ettenähtud hüvitis. Sama õigus on sihtriigi määratud ettevõtjal saajale hüvitise maksmisel. Ent lõike 2 punktis 1 ja lõike 3 punktis 1 ettenähtud summasid kohaldatakse juhul, kui: 10.1. vastutavale määratud ettevõtjale esitatakse tagasinõue või 10.2. saatja loovutab oma õigused saajale. 11. Reservatsioone, mis käsitlevad järelepärimiste tähtaegade ületamist ja hüvitise maksmist määratud ettevõtjatele, sealhulgas eeskirjades kehtestatud ajavahemikke ja tingimusi, ei tehta, välja arvatud kahepoolse kokkuleppe korral. Artikkel 24. Liikmesriikide ja määratud ettevõtjate vabastamine vastutusest 1. Määratud ettevõtjad vabanevad vastutusest tähtsaadetiste, postipakkide ja väärtsaadetiste eest, mille nad on väljastanud samaliigilisi saadetisi käsitlevate oma riigi eeskirjadega kehtestatud tingimuste kohaselt. Vastutus jääb siiski püsima järgmistel juhtudel: 1.1. kui enne saadetise väljastamist või väljastamise ajal avastatakse sisu vargus või rikkumine; 1.2. kui saaja või tagastatava saadetise puhul saatja võtab väljastatava saadetise vastu märkusega, et tegemist on rüüstatud või rikutud saadetisega, tingimusel et selle riigi eeskirjad seda lubavad; 1.3. kui tähtsaadetis väljastati saajale kirjakasti kaudu selle riigi eeskirjade kohaselt ja saaja väidab uurimise käigus, et ta ei ole seda saanud; 1.4. kui postipaki või väärtsaadetise saaja või lähtekohta tagastamise korral saatja, vaatamata õigesti vormistatud allkirjale, teatab kohe saadetise väljastanud määratud ettevõtjale sellest, et ta on avastanud saadetise sisu varguse või rikkumise. Ta peab tõendama, et vargus või rikkumine ei toimunud pärast väljastamist. Mõistet “kohe“ tõlgendatakse riigi seaduse kohaselt. 2. Liikmesriigid ja määratud ettevõtjad ei vastuta: 2.1. vääramatu jõu juhtudel, välja arvatud artikli 15 lõike 5 punktis 9 sätestatud juhul; 2.2. kui nad ei saa pidada saadetiste arvestust ametlike dokumentide vääramatu jõu läbi hävimise tõttu, tingimusel et nende vastutust ei ole muul viisil tõendatud; 2.3. kui saadetise kaotsimineku või rikkumise on põhjustanud saatja süü või hooletus või saadetise sisu laad; 2.4. saadetiste puhul, mille sisu suhtes kehtivad artiklis 18 sätestatud keelud; 2.5. kui saadetised on vastavalt liikmeks oleva sihtriigi või selle riigi määratud ettevõtja teatele sihtriigi seaduste alusel arestitud; 2.6. väärtsaadetiste puhul, mis on pettusega kindlustatud suurema summa eest kui nende tegelik väärtus; 2.7. kui saatja ei ole esitanud järelepärimist kuue kuu jooksul alates saadetise postitamise päevale järgnevast päevast; 2.8. sõjavangide või interneeritud tsiviilisikute pakkide puhul; 2.9. kui kahtlustatakse, et saatja tegutseb pettuse eesmärgil kavatsusega saada hüvitist. 3. Liikmesriigid ja määratud ettevõtjad ei võta endale vastutust mis tahes vormis esitatud tollideklaratsioonide eest ega otsuste eest, mis toll on teinud tollikontrolliks esitatud saadetiste läbivaatamise käigus. Artikkel 25. Saatja vastutus 1. Saadetise saatja vastutab postitöötajatele tekitatud kehavigastuste ning teistele postisaadetistele ja postiseadmetele tekitatud kahju eest, mille on põhjustanud keelatud artiklite saatmine või vastuvõtmise tingimuste täitmata jätmine. 2. Teistele postisaadetistele tekitatud kahju korral vastutab saatja iga rikutud saadetise eest samasuguses ulatuses nagu määratud ettevõtjad. 3. Saatja jääb vastutavaks ka juhul, kui lähtekoha postiasutus on sellise saadetise vastu võtnud. 4. Kui saatja on järginud saadetise vastuvõtmise tingimusi, ei vastuta ta pärast selle üleandmist saadetise töötlemisel määratud ettevõtja või veoettevõtja tehtud vea või ilmutatud hooletuse korral. Artikkel 26. Hüvitise maksmine 1. Hüvitist on kohustatud maksma ning maksud ja tasud tagastama kas lähteriigi või sihtriigi määratud ettevõtja, kellele jääb regressiõigus kahju tekitamise eest vastutava määratud ettevõtja suhtes. 2. Saatja võib loovutada oma õiguse saada hüvitist saajale. Saatja või loobumise korral saaja, võib volitada hüvitist vastu võtma kolmanda isiku, kui selle riigi õigusaktid seda lubavad. Artikkel 27. Hüvitise võimalik sissenõudmine saatjalt või saajalt 1. Kui pärast hüvitise maksmist leitakse kadunuks peetud tähtsaadetis, postipakk, väärtsaadetis või osa saadetise sisust üles, teatatakse saatjale või saajale, et saadetist hoitakse kolme kuu jooksul talle kättesaadavana, kui ta maksab tagasi väljamakstud hüvitise. Samal ajal küsitakse talt, kellele saadetis väljastada. Keeldumise korral või kui ettenähtud tähtaja jooksul ei vastata, edastatakse samasugune teade saajale või saatjale, andes sellele isikule vastamiseks tähtaja. 2. Kui saatja ja saaja keelduvad saadetisest või ei vasta lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul, läheb saadetis määratud ettevõtja omandisse või asjakohasel juhul selle määratud ettevõtja omandisse, kes hüvitas kahju. 3. Kui väärtsaadetis leitakse hiljem üles ja selle sisu väärtus on väiksem kui makstud hüvitis, peab saatja või saaja maksma saadetise vastusaamisel tagasi hüvitise summa; see ei mõjuta kindlustuspettuse tagajärgi. 3. peatükk Kirisaadetisi käsitlevad sätted Artikkel 28. Kirisaadetiste postitamine välismaal 1. Määratud ettevõtja ei ole kohustatud edastama ega saajale kätte toimetama kirisaadetisi, mida tema liikmesriigi territooriumil elavad saatjad postitavad või lasevad postitada välisriigis eesmärgiga saada kasu seal kehtivatest soodsamatest tariifidest. 2. Lõike 1 sätteid kohaldatakse ühtmoodi nii kirisaadetistele, mis on komplekteeritud saatja elukohariigis ja seejärel viidud üle piiri, kui ka kirisaadetistele, mis on komplekteeritud välisriigis. 3. Sihtriigi määratud ettevõtja võib nõuda saatjalt ning selle võimatuse korral postitamiskoha määratud ettevõtjalt riigisiseste tariifide tasumist. Kui saatja ega postitamiskoha määratud ettevõtja ei nõustu nimetatud tariife sihtriigi määratud ettevõtja määratud tähtaja jooksul tasuma, võib sihtriigi määratud ettevõtja saata saadetised tagasi postitamiskoha määratud ettevõtjale ning tal on õigus nõuda tagastamiskulude hüvitamist või toimida saadetistega riigi õigusaktide kohaselt. 4. Määratud ettevõtja ei ole kohustatud edastama ega saajale kätte toimetama kirisaadetisi, mida saatjad postitavad või lasevad postitada suurtes kogustes muus riigis kui nende elukohariik, kui saadavate lõppmaksete summa on väiksem kui summa, mida oleks saadud, kui saadetised oleksid postitatud saatja elukohariigis. Sihtriigi määratud ettevõtja võib nõuda postitamiskoha määratud ettevõtjalt makset, mis vastab kantud kuludele ega või ületada kahest järgmisest summast suuremat: kas 80% kodumaisest tariifist analoogiliste saadetiste eest või artikli 30 lõigete 5–9, artikli 30 lõigete 10–11 või artikli 31 lõike 8 alusel kohaldatavaid määrasid. Kui postitamiskoha määratud ettevõtja ei nõustu tasuma nõutud summat sihtriigi määratud ettevõtja määratud tähtaja jooksul, võib sihtriigi määratud ettevõtja saata saadetised tagasi postitamiskoha määratud ettevõtjale ning tal on õigus nõuda tagastamiskulude hüvitamist või toimida saadetistega riigi õigusaktide kohaselt. III osa Tasu 1. peatükk Kirisaadetisi käsitlevad sätted Artikkel 29. Lõppmaksed. Üldsätted 1. Kui eeskirjades sätestatud eranditest ei tulene teisiti, on igal teiselt määratud ettevõtjalt kirisaadetisi saaval määratud ettevõtjal õigus võtta saadud rahvusvahelise postiga seoses kantud kulude eest posti saatvalt määratud ettevõtjalt tasu. 2. Määratud ettevõtjate poolt lõppmaksete tasumist käsitlevate sätete kohaldamisel liigitatakse riigid ja territooriumid kooskõlas kongressi resolutsioonis C 77/2012 sisalduva nimekirjaga järgmiselt: 2.1. sihtsüsteemi riigid ja territooriumid enne 2010. aastat; 2.2. sihtsüsteemi riigid ja territooriumid alates 2010. ja 2012. aastast; 2.3. sihtsüsteemi riigid ja territooriumid alates 2014. aastast (uued sihtsüsteemi riigid); 2.4. üleminekusüsteemi riigid ja territooriumid. 3. Konventsiooni lõppmaksete tasumist käsitlevad sätted on üleminekumeetmed, mis peaksid viima riikide kulutustel põhineva maksesüsteemi vastuvõtmiseni üleminekuperioodi lõpus. 4. Juurdepääs riigisisestele teenustele. Otsene juurdepääs 4.1. Üldiselt teeb enne 2010. aastat sihtsüsteemiga ühinenud riigi iga määratud ettevõtja teistele määratud ettevõtjatele kättesaadavaks kõik riigisiseses teeninduses pakutavad tariifid ja tingimused samasugustel tingimustel, nagu pakutakse oma riigi klientidele. Sihtriigi määratud ettevõtja otsustab, kas lähteriigi määratud ettevõtja on täitnud otsese juurdepääsu tingimused. 4.2. Enne 2010. aastat sihtsüsteemiga ühinenud riikide määratud ettevõtjad teevad teistele enne 2010. aastat sihtsüsteemiga ühinenud riikide määratud ettevõtjatele kättesaadavaks nende riigisiseses teeninduses pakutavad tariifid ja tingimused samasugustel tingimustel, nagu pakutakse oma riigi klientidele. 4.3. Alates 2010. aastast sihtsüsteemiga ühinenud riikide määratud ettevõtjad võivad otsustada teha piiratud arvule määratud ettevõtjatele vastastikku kättesaadavaks riigisiseses süsteemis pakutavad tingimused kaheaastase katseperioodi jooksul. Pärast seda peavad nad valima, kas lõpetavad riigisiseses süsteemis pakutavate tingimuste kättesaadavuse või jätkavad riigisiseses süsteemis pakutavate tingimuste kättesaadavaks tegemist kõikidele määratud ettevõtjatele. Kui alates 2010. aastast sihtsüsteemiga ühinenud riikide määratud ettevõtjad paluvad enne 2010. aastat sihtsüsteemiga ühinenud riikide määratud ettevõtjatel riigisiseses teeninduses pakutavate tingimuste kohaldamist, siis peavad nad tegema kõikidele määratud ettevõtjatele kättesaadavaks nende riigisiseses teeninduses pakutavad tariifid ja tingimused samasugustel tingimustel, nagu pakutakse oma riigi klientidele. 4.4. Üleminekusüsteemi riikide määratud ettevõtjad võivad otsustada mitte teha teistele määratud ettevõtjatele kättesaadavaks nende riigisiseses süsteemis pakutavaid tingimusi. Ent need määratud ettevõtjad võivad otsustada teha piiratud arvule määratud ettevõtjatele vastastikku kättesaadavaks riigisiseses süsteemis pakutavad tingimused kaheaastase katseperioodi jooksul. Pärast seda peavad nad valima, kas lõpetavad riigisiseses süsteemis pakutavate tingimuste kättesaadavuse või jätkavad riigisiseses süsteemis pakutavate tingimuste kättesaadavaks tegemist kõikidele määratud ettevõtjatele. 5. Lõppmaksete tasumine põhineb sihtriigi teeninduskvaliteedil. Seetõttu on postinõukogul õigus maksta lisaks artiklites 30 ja 31 nimetatud tasule lisatasu, et ergutada osalemist järelevalvesüsteemides ja tasuda määratud ettevõtjatele oma kvaliteedi sihtnormide saavutamise eest. Samuti võib postinõukogu kehtestada sanktsioone ebapiisava kvaliteedi korral, kuid tasu ei tohi siiski olla väiksem kui artiklite 30 ja 31 alusel määratud miinimumtasu. 6. Iga määratud ettevõtja võib täielikult või osaliselt loobuda lõikes 1 nimetatud tasust. 7. Alla 5 kilogrammi kaaluvad M-kotid loetakse lõppmaksete kohaldamisel 5-kilogrammisteks. M-kottidele kohaldatav tariif on: 7.1. 2014. aastal 0,815 SDR kilogrammi kohta; 7.2. 2015. aastal 0,838 SDR kilogrammi kohta; 7.3. 2016. aastal 0,861 SDR kilogrammi kohta; 7.4. 2017. aastal 0,885 SDR kilogrammi kohta. 8. Tähtsaadetiste eest nõutakse lisatasu 0,617 SDR saadetise kohta 2014. aastal, 0,634 SDR saadetise kohta 2015. aastal, 0,652 SDR saadetise kohta 2016. aastal ja 0,670 SDR 2017. aastal. Väärtsaadetiste eest nõutakse lisatasu 1,234 SDR saadetise kohta 2014. aastal, 1,269 SDR saadetise kohta 2015. aastal, 1,305 SDR saadetise kohta 2016. aastal ja 1,342 SDR 2017. aastal. Postinõukogul on õigus maksta lisaks nende ja teiste lisateenuste eest makstavale tasule lisatasu, kui osutatud teenused sisaldavad muid elemente, mis on määratletud kirisaadetise eeskirjas. 9. Tähtsaadetiste ja väärtsaadetiste eest, millel ei ole vöötkoodi või millel on vöötkood, mis ei vasta Ülemaailmse Postiliidu tehnilisele standardile S10, nõutakse lisatasu 0,5 SDR saadetise kohta, kui ei ole kahepoolselt kokku lepitud teisiti. 10. Lõppmaksete kohaldamisel nimetatakse kirisaadetise eeskirja kohaselt sama saatja poolt postitatud ja samal või erineval ajal kättesaadud mitut kirisaadetist "partiipostiks". Partiiposti maksed määratakse kindlaks vastavalt artiklite 30 ja 31 sätetele. 11. Määratud ettevõtjad võivad kahe- või mitmepoolsete kokkulepete alusel kohaldada lõppmaksete tasumiseks muid maksesüsteeme. 12. Määratud ettevõtjad võivad soovi korral vahetada mitteprioriteetseid postisaadetisi, rakendades 10% allahindlust prioriteetsete saadetiste lõppmaksete määrast. 13. Sihtsüsteemi riikide määratud ettevõtjate vahel kehtivaid sätteid kohaldatakse iga üleminekusüsteemi riigi määratud ettevõtja suhtes, kes deklareerib, et ta soovib ühineda sihtsüsteemiga. Postinõukogu võib kehtestada kirisaadetise eeskirjas üleminekumeetmed. Sihtsüsteemi sätteid võib täieulatuslikult kohaldada iga sihtsüsteemi uue määratud ettevõtja puhul, kes teatab, et soovib neid sätteid kohaldada täieulatuslikult ilma üleminekumeetmeteta. Artikkel 30. Lõppmaksed. Sihtsüsteemi riikide määratud ettevõtjate vahelise postivoo suhtes kohaldatavad sätted 1. Tasu kirisaadetiste eest, kaasa arvatud partiipost, kuid välja arvatud M-kotid ja rahvusvahelised ärikirjavastused (IBRS), kehtestatakse saadetise ja kilogrammi kohta kehtivate tariifide alusel, mis kajastavad töötlemiskulusid sihtriigis. Tasusid, mida kohaldatakse riigisiseses postiteeninduses prioriteetsetele saadetistele, mis kuuluvad universaalse postiteenuse alla, kasutatakse lõppmaksete määra arvutamise alusena. 2. Sihtsüsteemi lõppmaksete määrade arvutamisel võetakse arvesse saadetiste liigitust nende formaadi alusel vastavalt põhikirja artiklile 14, kui need on riigisiseses postiteeninduses kohaldatavad. 3. Sihtsüsteemi määratud ettevõtjad vahetavad liigitatud formaadiga saadetisi kirisaadetise eeskirjas täpsustatud tingimuste kohaselt. 4. Rahvusvaheliste ärikirjavastuste (IBRS) eest makstakse vastavalt kirisaadetise eeskirjale. 5. Tariifid ühe saadetise ja ühe kilogrammi kohta arvutatakse 70% alusel 20-grammise väikekirja (P) kohta kehtivatest tasudest ja 175-grammise suure kirja (G) kohta kehtivatest tasudest ilma käibemaksu ja muude maksudeta. 6. Postinõukogu määrab tariifide arvutamise tingimused ning tegevusliku, statistilise ja arveldamise korra liigitatud formaadiga saadetiste vahetamise jaoks. 7. Sihtsüsteemi riikide vahelise postivoo suhtes vastaval aastal kohaldatavad tariifid ei suurenda 81,8-grammise kirisaadetise lõppmakse tulu rohkem kui 13% eelmise aastaga võrreldes. 8. Enne 2010. aastat sihtsüsteemiga ühinenud riikide vahelise postivoo suhtes kohaldatavad tariifid ei või olla kõrgemad kui: 8.1. 2014. aastal 0,294 SDR saadetise kohta ja 2,294 SDR kilogrammi kohta; 8.2. 2015. aastal 0,303 SDR saadetise kohta ja 2,363 SDR kilogrammi kohta; 8.3. 2016. aastal 0,312 SDR saadetise kohta ja 2,434 SDR kilogrammi kohta; 8.4. 2017. aastal 0,321 SDR saadetise kohta ja 2,507 SDR kilogrammi kohta. 9. Enne 2010. aastat sihtsüsteemiga ühinenud riikide vahelise postivoo suhtes kohaldatavad tariifid ei või olla madalamad kui: 9.1. 2014. aastal 0,203 SDR saadetise kohta ja 1,591 SDR kilogrammi kohta; 9.2. 2015. aastal 0,209 SDR saadetise kohta ja 1,636 SDR kilogrammi kohta; 9.3. 2016. aastal 0,215 SDR saadetise kohta ja 1,682 SDR kilogrammi kohta; 9.4. 2017. aastal 0,321 SDR saadetise kohta ja 2,507 SDR kilogrammi kohta. 10. Alates 2010. ja 2012. aastast sihtsüsteemiga ühinenud riikide vahelise ning nende riikide ja enne 2010. aastat sihtsüsteemiga ühinenud riikide vahelise postivoo suhtes kohaldatavad tariifid ei või olla kõrgemad kui: 10.1. 2014. aastal 0,209 SDR saadetise kohta ja 1,641 SDR kilogrammi kohta; 10.2. 2015. aastal 0,222 SDR saadetise kohta ja 1,739 SDR kilogrammi kohta; 10.3. 2016. aastal 0,235 SDR saadetise kohta ja 1,843 SDR kilogrammi kohta; 10.4. 2017. aastal 0,249 SDR saadetise kohta ja 1,954 SDR kilogrammi kohta. 11. Alates 2010. ja 2012. aastast sihtsüsteemiga ühinenud riikide vahelise ning nende riikide ja enne 2010. aastat sihtsüsteemiga ühinenud riikide vahelise postivoo suhtes kohaldatavad tariifid ei või olla madalamad kui eespool lõigetes 9.1–9.4 sätestatud tariifid. 12. Uutesse sihtsüsteemi riikidesse suunduvale, sealt lähtuvale ja nende vahel kulgevale postivoole, v.a partiipostile, kohaldatavad tariifid on lõigetes 9.1–9.4 sätestatud tariifid. 13. Kui 2010. aastal või hiljem sihtsüsteemiga ühinenud riikide vaheline või nende riikide ja enne 2010. aastat sihtsüsteemiga ühinenud riikide vaheline postivoog on väiksem kui 75 tonni aastas, siis arvestatakse tariifid kilogrammi kohta ja saadetise kohta kokku üheks kogutariifiks kilogrammi kohta ülemaailmse keskmise alusel, milleks on 12,23 saadetist ühe kilogrammi kohta. 14. Enne 2010. aastat sihtsüsteemiga ühinenud riikidesse saadetud partiiposti maksed määratakse kindlaks, kohaldades lõigetes 5–9 ettenähtud tariife saadetise ja kilogrammi kohta. 15. Alates 2010. ja 2012. aastast sihtsüsteemiga ühinenud riikidesse saadetud partiiposti maksed määratakse kindlaks, kohaldades lõigetes 5, 10 ja 11 ettenähtud tariife saadetise ja kilogrammi kohta. 16. Käesoleva artikli suhtes ei tehta reservatsioone, välja arvatud kahepoolse kokkuleppe raames. Artikkel 31. Lõppmaksed. Üleminekusüsteemi riikide määratud ettevõtjatesse suunduva, sealt lähtuva ja nende vahel kulgeva postivoo suhtes kohaldatavad sätted 1. Lõppmaksete üleminekusüsteemi riikide määratud ettevõtjate ettevalmistamisel sihtsüsteemiga ühinemiseks määratakse kirisaadetiste, sealhulgas partiiposti, kuid mitte M-kottide ja rahvusvaheliste ärikirjavastuste (IBRS), maksed kindlaks saadetise kohta kehtiva tariifi ja kilogrammi kohta kehtiva tariifi alusel. 2. Rahvusvaheliste ärikirjavastuste (IBRS) eest makstakse kirisaadetise eeskirja kohaselt. 3. Üleminekusüsteemi riikidesse suunduvale, sealt lähtuvale ja nende vahel kulgeva postivoo suhtes kohaldatakse järgmisi tariife: 3.1. 2014. aastal 0,203 SDR saadetise kohta ja 1,591 SDR kilogrammi kohta; 3.2. 2015. aastal 0,209 SDR saadetise kohta ja 1,636 SDR kilogrammi kohta; 3.3. 2016. aastal 0,215 SDR saadetise kohta ja 1,682 SDR kilogrammi kohta; 3.4. 2017. aastal 0,221 SDR saadetise kohta ja 1,729 SDR kilogrammi kohta. 4. Kui postivoog on väiksem kui 75 tonni aastas, siis arvestatakse tariifid kilogrammi kohta ja saadetise kohta kokku üheks kogutariifiks kilogrammi kohta ülemaailmse keskmise alusel, milleks on 12,23 saadetist ühe kilogrammi kohta, välja arvatud 2014. aastal, mil kohaldatakse 2013. aasta kogutariifi kilogrammi kohta. Kohaldatakse järgmisi tariife: 4.1. 2014. aastal 4,162 SDR kilogrammi kohta; 4.2. 2015. aastal 4,192 SDR kilogrammi kohta; 4.3. 2016. aastal 4,311 SDR kilogrammi kohta; 4.4. 2017. aastal 4,432 SDR kilogrammi kohta. 5. Kui lähteriigi ega sihtriigi määratud ettevõtja ei ole palunud läbivaatamismehhanismi kohaldamist, et vaadata tariif läbi, lähtudes pigem tegelikust saadetiste arvust kilogrammi kohta kui ülemaailmsest keskmisest, siis kohaldatakse postivoole, mis ületab 75 tonni aastas, eespool loetletud standardtariife. Valim läbivaatamismehhanismi jaoks võetakse kirisaadetise eeskirja alusel. 6. Sihtsüsteemi riik ei või tugineda lõikes 4 nimetatud kogutariifi läbivaatamisele selle alandamiseks üleminekusüsteemi riigi suhtes, välja arvatud juhul, kui üleminekusüsteemi riik palub läbivaatamist tariifi tõstmiseks. 7. Lõppmaksete üleminekusüsteemi riikide määratud ettevõtjad võivad soovi korral saata liigitatud formaadiga saadetisi kirisaadetise eeskirjas täpsustatud tingimuste kohaselt. Liigitatud formaadiga vahetuste korral kehtivad eespool lõikes 3 nimetatud tariifid. 8. Sihtsüsteemi riigi määratud ettevõtjasse suunduva partiiposti maksed määratakse kindlaks, kohaldades artiklis 30 ettenähtud tariife saadetise ja kilogrammi kohta. Üleminekusüsteemi määratud ettevõtjad võivad nõuda saadud partiiposti eest tasu lõike 3 järgi. 9. Käesoleva artikli suhtes ei tehta reservatsioone, välja arvatud kahepoolse kokkuleppe raames. Artikkel 32. Teeninduskvaliteedi fond 1. Lõppmakseid, välja arvatud M-kottide, rahvusvaheliste ärikirjavastuste (IBRS) ja partiiposti saadetiste eest, mida kõik riigid ja territooriumid teevad kongressi poolt lõppmakse ja teeninduskvaliteedi fondi tähenduses 5. rühma riikide hulka liigitatud riikidele, tõstetakse 20% võrra artiklis 31 nimetatud tariifist ning saadud vahendid suunatakse teeninduskvaliteedi fondi eesmärgiga parandada teeninduskvaliteeti 5. rühma riikides. 5. rühma riikide vahel sellist makset ei kohaldata. 2. Lõppmakseid, välja arvatud M-kottide, rahvusvaheliste ärikirjavastuste (IBRS) ja partiiposti saadetiste eest, mida kongressi poolt 1. rühma riikideks liigitatud riigid ja territooriumid peavad maksma kongressi poolt 4. rühma riikideks liigitatud riikidele, suurendatakse 10% võrra artiklis 31 nimetatud tariifist ning saadud vahendid suunatakse teeninduskvaliteedi fondi eesmärgiga tõsta teeninduskvaliteeti 4. rühma riikides. 3. Lõppmakseid, välja arvatud M-kottide, rahvusvaheliste ärikirjavastuste (IBRS) ja partiiposti saadetiste eest, mida kongressi poolt 2. rühma riikideks liigitatud riigid ja territooriumid peavad maksma kongressi poolt 4. rühma riikideks liigitatud riikidele, suurendatakse 10% võrra artiklis 31 nimetatud tariifist ning saadud vahendid suunatakse teeninduskvaliteedi fondi eesmärgiga tõsta teeninduskvaliteeti 4. rühma riikides. 4. Lõppmakseid, välja arvatud M-kottide, rahvusvaheliste ärikirjavastuste (IBRS) ja partiiposti saadetiste eest, mida kongressi poolt 1. rühma riikideks liigitatud riigid ja territooriumid, peavad maksma kongressi poolt 3. rühma riikideks liigitatud riikidele, suurendatakse 8% võrra 2014. aastal ja 2015. aastal artiklis 31 nimetatud tariifist ning 2016. aastal ja 2017. aastal suurendatakse 6% võrra artikli 30 lõikes 12 nimetatud tariifist ning saadud vahendid suunatakse teeninduskvaliteedi fondi eesmärgiga tõsta teeninduskvaliteeti 3. rühma riikides. 5. Lõppmakseid, välja arvatud M-kottide, rahvusvaheliste ärikirjavastuste (IBRS) ja partiiposti saadetiste eest, mida kongressi poolt 2. rühma riikideks liigitatud riigid ja territooriumid, peavad maksma kongressi poolt 3. rühma riikideks liigitatud riikidele, suurendatakse 2014. aastal ja 2015. aastal 2% võrra artiklis 31 nimetatud tariifist ning saadud vahendid suunatakse teeninduskvaliteedi fondi eesmärgiga tõsta teeninduskvaliteeti 3. rühma riikides. 6. Lõppmaksed, mida makstakse teeninduskvaliteedi fondi eesmärgiga tõsta teeninduskvaliteeti 3., 4. ja 5. rühma riikides, kokku peavad olema vähemalt 20 000 SDR aastas iga abisaaja riigi kohta. Selle miinimumsumma saavutamiseks vajalike lisavahendite kohta esitatakse sihtsüsteemiga enne 2010. aastat liitunud riikidele arve vastavalt vahetatud mahtudele. 7. Piirkondlikud projektid peaksid eelkõige toetama Postiliidu teeninduskvaliteedi programmide rakendamist ning kuluarvestussüsteemi kasutuselevõtmist arengumaades. Postinõukogu võtab nende projektide rahastamise korra vastu hiljemalt 2014. aastal. Artikkel 33. Transiiditasud 1. Kahe määratud ettevõtja või sama liikmesriigi kahe postiasutuse vahel ühe või mitme teise määratud ettevõtja vahendusel (kolmanda isiku teenused) vahetatavatelt kinnistelt depeššidelt ja lahtise transiidina saadetavatelt saadetistelt tuleb maksta transiiditasu. Viimane kujutab endast tasu osutatud maa-, mere- ja õhutransiiditeenuste eest. Sama põhimõte kehtib ka valesti lähetatud ja vale teekonnaga saadetiste puhul. 2. peatükk Muud sätted Artikkel 34. Lennutranspordi tasu põhimäärad ja seda käsitlevad sätted 1. Määratud ettevõtjate vahelises arvelduses kohaldatava lennutranspordi tasude põhimäära kinnitab postinõukogu. Selle arvutab kirisaadetise eeskirjas esitatud valemi kohaselt välja rahvusvaheline büroo. Kauba tagastusteenuse vahendusel saadetud postipakkide lennutranspordile kohaldatavad tariifid arvutatakse vastavalt postipakieeskirjas sätestatule. 2. Lahtise transiidina saadetavate kinniste depeššide, prioriteetsete saadetiste, lennupostisaadetiste ja lennupakkide lennutranspordi, valesti lähetatud ja vale teekonnaga saadetiste tasu arvutamine ja asjakohased arvestusmeetodid on ette nähtud kirisaadetise eeskirjas ja postipakieeskirjas. 3. Lennutranspordi tasu kannab kogu lennutranspordiga läbitud distantsi eest: 3.1 kinniste depeššide puhul posti lähteriigi määratud ettevõtja, kaasa arvatud juhul, kui see post liigub transiidina ühe või mitme vahendava määratud ettevõtja kaudu; 3.2 lahtise transiidina saadetavate prioriteetsete saadetiste ja lennupostisaadetiste puhul (k.a valesti lähetatud saadetised) määratud ettevõtja, kes annab need saadetised üle teisele määratud ettevõtjale. 4. Samu sätteid kohaldatakse maa- ja meretransiiditasudest vabastatud saadetiste puhul, kui neid toimetatakse edasi lennutranspordiga. 5. Igal sihtriigi määratud ettevõtjal, kes näeb ette oma riigis rahvusvahelise posti edasitoimetamise lennutranspordiga, on õigus sellise edasitoimetamise lisakulude hüvitamisele, tingimusel et lennutranspordiga kaetud vahemaa keskmine pikkus on üle 300 km. Postinõukogu võib asendada vahemaa keskmise pikkuse mõne muu asjakohase kriteeriumiga. Kui ei ole kokku lepitud tasu mittevõtmises, on tasu kõigi välismaalt lähtuvate prioriteetsete saadetiste ja lennupostisaadetiste puhul ühesugune, olenemata sellest, kas neid saadetakse edasi lennutranspordiga või mitte. 6. Kui aga sihtriigi määratud ettevõtja võetavad lõppmaksed põhinevad konkreetselt kuludel või riigisisestel tariifidel, ei võeta lisatasu riigisisese lennutranspordiga edasitoimetamise eest. 7. Keskmise kauguse arvutamisel ei arvesta sihtriigi määratud ettevõtja sellise posti kaalu, mille lõppmaksete arvestus on põhinenud konkreetselt sihtriigi määratud ettevõtja kuludel või riigisisestel tariifidel. Artikkel 35. Postipakkide maa- ja meretariif 1. Kahe määratud ettevõtja vahel vahetatavatelt postipakkidelt tuleb tasuda sissetuleva maaposti tariif, mis arvutatakse eeskirjades ettenähtud postipaki ja kilogrammi põhitariife kombineerides. 1.1. Lähtudes nimetatud põhitariifidest võivad määratud ettevõtjad kooskõlas eeskirjade sätetega kehtestada veel lisatariife paki ja kilogrammi kohta. 1.2. Lõikes 1 ja lõike 1 punktis 1 nimetatud tariifid tasub lähteriigi määratud ettevõtja, välja arvatud juhul, kui postipakieeskiri näeb ette erandi sellest põhimõttest. 1.3. Sissetuleva maaposti tariifid on iga riigi puhul kogu selle territooriumi suhtes ühesugused. 2. Kahe määratud ettevõtja või sama riigi kahe postiasutuse vahel ühe või mitme teise määratud ettevõtja maapostiteenuste abil vahetatavatelt pakkidelt tuleb neile määratud ettevõtjatele, kes osalevad maitsi edasitoimetamises, tasuda eeskirjades ettenähtud maaposti transiiditariif vastavalt kohaldatavale distantsipikkusele. 2.1. Lahtise transiidina saadetavate postipakkide puhul võivad vahendavad määratud ettevõtjad nõuda eeskirjades saadetise kohta ettenähtud ühtse tariifi tasumist. 2.2. Maaposti transiiditariifi tasub lähteriigi määratud ettevõtja, välja arvatud juhul, kui postipakieeskiri näeb ette erandi sellest põhimõttest. 3. Iga määratud ettevõtja, kes osaleb postipakkide edasitoimetamises meritsi, võib nõuda meretariifide tasumist. Nimetatud tariifid tasub lähteriigi määratud ettevõtja, välja arvatud juhul, kui postipakieeskiri näeb ette erandi sellest põhimõttest. 3.1. Mereveo puhul kehtiv meretariif on ette nähtud postipakieeskirjas vastavalt kohaldatavale distantsipikkusele. 3.2. Lõike 3 punkti 1 kohaselt arvutatud meretariifi võivad määratud ettevõtjad kuni 50% võrra suurendada. Vastavalt oma soovile võivad nad seda ka vähendada. Artikkel 36. Postinõukogu õigus kehtestada tasusid ja tariife 1. Postinõukogul on õigus kehtestada järgmisi tariife ja tasusid, mille maksavad määratud ettevõtjad eeskirjades esitatud tingimuste kohaselt: 1.1. transiiditasud kirisaadetiste töötlemise ja edasitoimetamise eest ühe või mitme vahendava riigi kaudu; 1.2. lennuposti põhitariifid ja lennutranspordi tasud; 1.3. sissetuleva maaposti tariifid sissetulevate postipakkide töötlemise eest; 1.4. maaposti transiiditariifid pakkide töötlemise ja edasitoimetamise eest vahendava riigi kaudu; 1.5. meretariifid pakkide edasisaatmise eest meritsi; 1.6. väljamineva maaposti tariifid postipakkide tagastusteenuse osutamise eest. 2. Muudatused, mis tehakse teenust osutavate määratud ettevõtjate õiglast tasustamist tagava metoodika kohaselt, peavad põhinema usaldusväärsetel ja piisavatel majandus- ja finantsandmetel. Otsustatud muudatused jõustuvad postinõukogu määratud kuupäeval. Artikkel 37. Maksete tasumist ja rahvusvahelise postivahetuse makseid käsitlevad sätted 1. Vastavalt käesolevale konventsioonile teostatud toimingute eest tasumine (sealhulgas tasumine postisaadetiste transpordi (edastamise) ja sihtriigis postisaadetiste töötlemise eest ning hüvitise tasumine postisaadetiste kaotsimineku, varguse või rikkumise korral) toimub konventsiooni ja Postiliidu teiste aktide alusel ja nendega kooskõlas ning määratud ettevõtjalt ei nõuta dokumentide koostamist, välja arvatud Postiliidu aktides sätestatud juhtudel. IV osa Lõppsätted Artikkel 38. Konventsiooni ja eeskirju käsitlevate ettepanekute heakskiitmise tingimused 1. Jõustumiseks vajavad kongressile esitatud, konventsiooniga seotud ettepanekud kohalolevate ja hääletamisel osalevate hääleõiguslike liikmesriikide enamuse heakskiitu. Hääletamise ajal peab kohal viibima vähemalt pool kongressil esindatud hääleõiguslikest liikmesriikidest. 2. Jõustumiseks vajavad kirisaadetise eeskirjaga ja postipakieeskirjaga seotud ettepanekud postinõukogu hääleõiguslike liikmete enamuse heakskiitu. 3. Jõustumiseks vajavad kongressidevahelisel ajal tehtud, konventsiooni ja selle lõpp-protokolliga seotud ettepanekud: 3.1. kahekolmandikulist häälteenamust, kusjuures hääletamises osalevad vähemalt pooled Postiliidu hääleõiguslikest liikmesriikidest, kui ettepanekud käsitlevad muudatusi; 3.2. häälteenamust, kui ettepanekud käsitlevad sätete tõlgendamist. 4. Olenemata lõike 3 punktist 1 võib iga liikmesriik, kelle seadused ei ole veel ettepandud muudatusega kooskõlas, teha 90 päeva jooksul pärast muudatusettepanekust teatamist rahvusvahelise büroo peadirektorile kirjaliku avalduse selle kohta, et ta ei saa muudatust vastu võtta. Artikkel 39. Reservatsioonid kongressil 1. Reservatsioone, mis on vastuolus Postiliidu eesmärgiga, ei või teha. 2. Üldjuhul püüab eriarvamusel olev liikmesriik võimaluse piires ühendada oma arvamuse enamuse omaga. Reservatsioone võib teha ainult äärmise vajaduse korral ja neid tuleb põhjendada. 3. Konventsiooni artikli suhtes tehtav reservatsioon esitatakse kongressile ettepanekuna, mis on koostatud kooskõlas kongressi töökorra asjakohaste sätetega ühes rahvusvahelise büroo töökeeles. 4. Jõustumiseks vajavad reservatsioone käsitlevad ettepanekud samasugust häälteenamust, mis on vajalik reservatsiooniga seotud artikli muutmiseks. 5. Põhimõtteliselt kohaldatakse reservatsioone vastastikkuse põhimõttel reservatsiooni teinud liikmesriigi ja teiste liikmesriikide vahel. 6. Konventsiooni suhtes tehtavad reservatsioonid lisatakse kongressi poolt heakskiidetud ettepanekute põhjal konventsiooni lõpp-protokolli. Artikkel 40. Konventsiooni jõustumine ja kehtivus 1. Konventsioon jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril ning kehtib kuni järgmise kongressi aktide jõustumiseni. Selle kinnituseks on liikmesriikide valitsuste täievolilised esindajad alla kirjutanud konventsiooni ainueksemplari, mis antakse hoiule rahvusvahelise büroo peadirektorile. Ülemaailmse Postiliidu rahvusvaheline büroo edastab kõikidele osalistele selle koopia.