Eesti Panga President — krediidiasutuste bilansiväliste tehingute aruanded

Muudetud järgmiste aktidega: 22.06.1999 nr 15 (RTL 1999, 106, 1349) 9.07.1999 21.12.2001 nr 5 (RTL 2001, 139, 2071) 3.01.2002 11.07.2002 nr 13 (RTL 2002, 83, 1275) 1.09.2002 ja 1.10.2002 Võttes aluseks krediidiasutuste seaduse paragrahvi 91 ja seoses Eesti Panga presidendi 22. mai 1998. a määrusega nr 14 ja 21. septembri 1998. a määrusega nr 23 kehtestatud krediidiasutuste bilansiväliste tehingute aruannete testimisperioodi lõppemisega Eesti Pank määrab: 1. Kinnitada alates 31. detsembrist 1998. a "Bilansiväliste tehingute aruanded nr 1-6" vastavalt käesoleva määruse lisale 1, "Bilansiväliste tehingute aruannete nr 1-6 valdkonda kuuluvate tehingugruppide selgitused" vastavalt lisale 2 ja "Aruannete elektrooniline formaat" vastavalt lisale 3. 2. Krediidiasutustel esitada käesoleva määruse punktis 1 nimetatud aruanded seisuga 31. detsember 1998. a Eesti Pangale 1999. a jaanuarikuu jooksul, edaspidi vastavalt aruannetes nimetatud tähtaegadele. Lisa 1 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 24. detsembri 1998. a määrusega nr 31 Bilansiväliste tehingute aruanded nr 1-6 Bilansiväliste tehingute aruanne nr 1 [kehtetu - RTL 2002, 83, 1275; 1.09.2002] Bilansiväliste tehingute aruanne nr 2 [kehtetu - RTL 2002, 83, 1275; 1.09.2002] Bilansiväliste tehingute aruanne nr 3 [kehtetu - RTL 2002, 83, 1275; 1.09.2002] Bilansiväliste tehingute aruanne nr 4 [kehtetu - RTL 2002, 83, 1275; 1.09.2002] Bilansiväliste tehingute aruanne nr 5 [kehtetu - RTL 2002, 83, 1275; 1.09.2002] Bilansiväliste kirjete aruanne nr 6 [kehtetu - RTL 2002, 83, 1275 ; 1.10.2002] Lisa 2 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 24. detsembri 1998. a määrusega nr 31 Bilansivälistele tehingute aruannete nr 1-6 valdkonda kuuluvate tehingugruppide selgitused Bilansiväliste tehingute aruanne nr 1 Garantiid ja muud sarnased tühistamatud kohustused ja nõuded: Siin näidatakse bilansivälised kirjed, mille puhul on tegemist vastutusega kliendi / aruandva krediidiasutuse kohustuse (nt võlakiri) lunastamisel või kohustusega tasuda võlg juhul, kui võlasaaja seda ise ei tee. Siia kuuluvad ka garantiide kinnitamine, käsk- (bill of exchange) ja lihtvekslite (promissory note) käendamine. Garantiid ja muud sarnased kirjed tuleb kajastada nende lepingulises väärtuses ning selles ulatuses, mis on aruande koostamise hetkel veel kasutamata. Kasutatud osa kuulub kajastamisele bilansis. 1. Finantsgarantiid (Guarantees) Siia kuuluvad väljastatud/saadud finantsgarantiid ning finantsgarantii iseloomuga valmisoleku akreditiivid (standby letters of credit). 2. Käskvekslite kinnitamised (Bill of exchange contingencies) Siia kuulub diskonteeritud käskvekslite kinnitamisest tulenev võimalik kohustus/nõue. Siin kuuluvad kajastamisele ka käendused. 3. Teatud majandustegevusega seotud võimalikud kohustused (Certain transaction-related contingent items) Siia kuuluvad bilansivälised kirjed, mille puhul ei ole tegemist finantsgarantiiga, st garanteeritakse kliendi / aruandva krediidiasutuse mitterahalise kohustuse täitmist. Siin näidatakse antud garantiid selle kohta, et klient maksab kolmandale osapoolele kompensatsiooni juhul, kui kohale toimetatud kaup või osutatud teenus ei vasta lepingus fikseeritud tingimustele. Sellisteks on näiteks garantiitõendid mingi pakkumise, tolliformaalsuste täitmise või muu tegevuse tagamiseks (bid bonds, customs bonds, tax bonds, performance bonds, warranties). Samuti kuuluvad siin kajastamisele vastavate tehingutega seotud valmisoleku akreditiivid. 4. Regressiõigusega tehingud (Transaction with recouse) Siia kuuluvad lepingu alusel kolmandale osapoolele / aruandvale krediidiasutusele müüdud võlakirjad või muu vara, kui lepingu järgi jääb krediidiasutuse/garanteerija kanda laenuvõtja/võlakirjade väljalaskja maksevõimetuks jäämise risk või risk, kui võlakirja või muu vara väärtus langeb mõnel muul põhjusel. 5. Dokumentaalmaksed (Documentary credits) Siia kuuluvad mitmesugused mittefinantsgarantii iseloomuga dokumentaalmaksed, näiteks dokumentaalakreditiivid (documentary letters of credit). 6. Muud garantiid ja garantiiga sarnased tehingud Siia kuuluvad muud võimalikud antud/saadud garantiid ja nendega sarnased tehingud, mis ei ole kajastatud kirjetel 1-5. Muud tühistamatud kohustused ja nõuded: Siin näidatakse muud tühistamatud kohustused ja nõuded nende lepingulises väärtuses ja selles ulatuses, mis on aruande koostamise hetkel veel kasutamata. Kasutatud osa kuulub kajastamisele bilansis. 7. Vara ostu-tagasimüügi tehingud (Asset purchase and resale agreements) Siia kuuluvad lepingud, mille alusel aruandev krediidiasutus ostab väärtpabereid või muud vara, millega kaasneb või võib teise osapoole nõudel kaasneda väärtpaberite või muu vara tagasimüügi kohustus kindlaksmääratud tähtajal ja tingimustel tulevikus. Need kohustused tuleb näidata kas väärtpaberite või muu vara kokkulepitud või selle puudumisel eeldatavas tagasimüügihinnas. 8. Valmisolekulaenud (Standby facilities) Siia kuulub aruandva krediidiasutuse tingimusteta laenuandmise kohustus / laenusaamise nõue, nt krediidiliinid ja arvelduslaenud, kui klient / aruandev krediidiasutus seda vastavasisulise kokkuleppe alusel nõuab. 9. Väärtpaberite emissioonide korraldamine (Underwriting commitments) Siia kuuluvad lepingud, mille alusel üks osapool võtab endale tulevikus väljalastavate väärtpaberite väljalaske garanteerimiskohustuse. 10. Väärtpaberite ettemüük (Short sales) Siia kuuluvad lepingud, mille alusel aruandev krediidiasutus müüb/ostab tulevikus väärtpabereid, mis ei ole veel tema/müüja omanduses. 11. Vara ostmine tulevikus (Forward asset purchases) Siia kuuluvad lepingud, mille alusel aruandev krediidiasutus kohustub tulevikus kindlaksmääratud tähtajal ja tingimustel ostma/müüma väärtpabereid või muud vara ning tal puudub kohustus nimetatud vara tagasi müüa/osta. 12. Tuleviku hoiustamistehingud (Forward/forward deposits) Siia kuuluvad lepingud, mille alusel aruandev krediidiasutus kohustub hoiustama finantsvara kindlaksmääratud ajal tulevikus, millele teine osapool (või aruandev krediidiasutus) maksab tulevikus kokkulepitud intressisumma. 13. Osaliselt makstud väärtpaberid (Partly-paid securities) Siia kuulub see osa väärtpaberite nimiväärtusest või ostuhinnast, mis on küll väärtpaberi väljalaskja poolt märgitud, kuid krediidiasutuse/ostja poolt veel maksmata ning mis tuleb tasuda väärtpaberi väljalaskja vastava nõude esitamise korral. 14. Muud tühistamatud kohustused ja nõuded Siia kuuluvad muud tühistamatud kohustused ja nõuded, mis ei ole kajastatud kirjetel 7-13. Tühistatavad kohustused ja nõuded: 15. Krediidiliinid (Credit lines) Siia kuulub aruandva krediidiasutuse laenuandmise kohustus / laenusaamise nõue - avatud krediidiliinid, mis on aruande koostamise hetkel kasutamata ja mida võib igal ajal sulgeda. 16. Arvelduskrediidid (Overdrafts) Siia kuulub aruandva krediidiasutuse laenuandmise kohustus / laenusaamise nõue, võimaldatavad arvelduskrediidid, mis on aruande koostamise hetkel veel kasutamata ja mida võib igal ajal tühistada. 17. Muud tühistatavad kohustused ja nõuded Siia kuuluvad muud tühistatavad kohustused ja nõuded, mis ei ole kajastatud kirjetel 15 ja 16. Bilansiväliste tehingute aruanded nr 2-5 Siia kuuluvad valuuta, intressimäära, aktsia hinna ja indeksi, kauba hinna ja indeksi ja muude instrumentidega seotud tuletistehingud. Tuletistehingute alusvara kategooriad Üksikud tuletistehingud jagatakse nelja alusvara kategooriasse: valuuta (k.a väärismetallid, s.o kuld, plaatina, hõbe ja pallaadium maailmaturgudel kaubeldavates ühikutes), ühe valuuta intressimäär, aktsiad (sh aktsia indeksid) ning kaubad ja muud instrumendid (s.h kaubaindeksid, ülejäänud väärismetallid ja kuld, plaatina, hõbe ning pallaadium maailmaturgudel mitte kaubeldavates ühikutes). Tegelikkuses võivad tuletisinstrumendid olla seotud enam kui ühe alusvara kategooriaga. Sellistel juhtudel tuleb tehing kajastada ainult ühes kategoorias, et ära hoida kahekordset arvestust. Järgnevalt on ära toodud mitmesse alusvara kategooriasse kuuluvate tuletistehingute kajastamise skeem: a) valuuta - selles kategoorias kajastatakse kõik enam kui ühe valuuta (k.a väärismetallid, s.o kuld, plaatina, hõbe ja pallaadium maailmaturgudel kaubeldavates ühikutes) vahelised tuletistehingud, mis pole seotud aktsiate ja kaupadega; b) intressimäär - siia kategooriasse kuuluvad ainult sellised tuletistehingud, mis on seotud ühe või mitme valuuta intressimääraga ning pole seotud aktsiate ja kaupadega. See kategooria sisaldab kõiki ühe valuuta fikseeritud ja/või ujuva intressimääraga lepinguid (k.a võlakirjadega seotud); c) aktsiad - siia kategooriasse kuuluvad kõik tuletistehingud, mis on seotud aktsia hindade või indeksitega ning pole ühtlasi seotud kaupadega; d) kaubad ja muud - selles kategoorias kajastatakse kõik tuletistehingud, mis on seotud kauba hindade ja -indeksitega, väärismetallidaga (v.a valuuta alla kajastavad) jm ning võivad ühtlasi olla seotud ka mingi muu tururiski kategooriaga. Forward - kohustus osta või müüa mingit vara kindlaksmääratud ajal tulevikus kindlaksmääratud hinnaga ja koguses. Futuur - standardiseeritud tingimustega forward, millega on võimalik kaubelda börsil. Vahetustehing (swap) - leping, mille alusel tehingupartnerid vahetavad tehingu alusvarast tulenevaid makseid (nt valuutat, intressitulu) eelnevalt kindlaksmääratud tingimustel. Müügioptsioon (put option) - õigus (mitte kohustus) müüa mingit vara kindlaksmääratud ajal tulevikus (või enne seda) kindlaksmääratud hinnaga ja koguses. Ostuoptsioon (call option) - õigus (mitte kohustus) osta mingit vara kindlaksmääratud ajal tulevikus (või enne seda) kindlaksmääratud hinnaga ja koguses. Euroopa optsioon - optsioon, mida saab realiseerida ainult täitmispäeva saabudes. Ameerika optsioon - optsioon, mida saab realiseerida enne täitmispäeva. Täitmishind (strike price) - lepingu sõlmimise hetkel kindlaks määratav hind, millega optsiooni saab tulevikus realiseerida. ISIN-kood (International Security Identification Number) - ISO (International Standards Organization) poolt loodud unikaalne registrikood, mille all ühetüübilised väärtpaberid kantakse nende emiteerimisel vastava väärtpaberitehinguid haldava ja korraldava institutsiooni poolt vastavasse registrisse. Bilansiväliste tehingute aruanne nr 6 Varahaldus- ja investeerimisteenused (Fiduciary services). Siia kuuluvad lepingud, mille alusel klient usaldab oma vara krediidiasutuse käsutusse. See kirje sisaldab ka klientide poolt krediidiasutuse hoolde usaldatud investeerimisportfelle ja/või väärtpaberite valduskontosid. Kirjed tuleb kajastada turuväärtuses või, kui hind ei ole teada, kliendile tagasimaksmisele kuuluvas summas. Lisa 3 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 24. detsembri 1998. a määrusega nr 31 Aruannete elektrooniline formaat Aruanded saadetakse Finantsinspektsioonile kasutades Eesti Panga arvelduste osakonna elektroonilist sidet ProCarry või Interneti kaudu aadressil xxx(x)@epbe.ee, kus xxx(x) on panga lühend. ProCarryga saadetavate failide nimed on iga aruande juures eraldi kirjeldatud. [RTL 2001, 139, 2071; 3.01.2002] Saadetav fail on puhtas tekstiformaadis, kus ei esine rakendusprogrammide kontrollsümboleid. Sõnumi struktuur 1. Krediidiasutuse lause (üks kord) 2. Aruande blokk (üks või mitu) Aruande blokk koosneb: 2.1. Aruande alguse lause (üks kord) 2.2. Aruande ridade laused (üks või mitu) Aruande bloki lõpetab uus aruande alguslause või faili lõpu tunnus. Sõnumi lõpetab faili lõpu tunnus. Iga lause koosneb väljadest. Väljade eraldajaks on semikoolon (;). Krediidiasutuse lauses ja aruande alguslauses on alati täpselt viis välja, aruanderea lausetes on sõltuvalt aruandest erinev arv välju. Lause lõpetab ASCII kuueteistkümnendikkood 0a (LF), millele võib eelneda ASCII kuueteistkümnendikkood 0d (CR). Lausete struktuurid 1. Krediidiasutuse lause koosneb järgmistest väljadest: 1.1. Krediidiasutuse lause tunnus K Formaat: sümbol 1.2. Krediidiasutuse kood Formaat: number 1.3. Sõnumi saatmise kuupäev Formaat: päev, kuu, aasta päev ja kuu on kahekohalised numbrid, aasta neljakohaline 1.4. Sõnumi saatja nimi (ametnik, kelle poole saab pöörduda sõnumi vastuvõtmisel tekkinud tehniliste probleemide korral) Formaat: suvalise pikkusega tekst, mis ei sisalda semikoolonit ja täppidega tähti 1.5. Sõnumi saatja telefoninumber Formaat: suvalise pikkusega tekst, mis ei sisalda semikoolonit 2. Aruande alguslause koosneb järgmistest väljadest: 2.1. Aruande alguslause tunnus A Formaat: sümbol 2.2. Aruande kood Formaat: number 2.3. Aruandeperioodi lõpu kuupäev Formaat: päev, kuu, aasta päev ja kuu on kahekohalised numbrid, aasta neljakohaline 2.4. Aruande koostaja nimi (ametnik, kelle poole saab pöörduda aruandes leitud sisuliste vigade korral) Formaat: suvalise pikkusega tekst, mis ei sisalda semikoolonit ja täppidega tähti 2.5. Aruande koostaja telefoninumber Formaat: suvalise pikkusega tekst, mis ei sisalda semikoolonit 3. Aruande rea struktuur on kirjeldatud aruande koostamise juhendis. Näitajate väljade arv ja formaat sõltub aruandest Aruande alguslausele peavad järgnema read, mis pärinevad alguslauses kirjeldatud aruandest. Tühjad andmeväljad võib tähistada ainult semikooloniga. Kergendamaks Exceli kasutajate tööd on ridade lõpus lubatud üleliigsed eraldajad. Sisuliste väljade arv on krediidiasutuse ja aruande alguslause puhul määratud lause tunnusega, aruande ridade puhul eelnenud aruande alguslausega.