Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-1-91-02 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. oktoobri 2002. a kohtuotsus AS Espak hagis Turukaubanduse AS vastu kahju hüvitamiseks. — RT III, 24, 277

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-91-02 Otsuse kuupäev Tartu, 2. oktoober 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja H. Jõks, liikmed V. Kõve ja J. Luik Kohtuasi AS Espak hagi Turukaubanduse AS vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. veebruari 2002. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/213/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Turukaubanduse AS kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 2. september 2002. a, kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. veebruari 2002. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. 2. Kassatsioonkaebus rahuldada. 3. Tagastada Turukaubanduse AS-le Advokaadibüroo Paul Varul AS poolt Turukaubanduse AS kassatsioonkaebuselt 27. märtsil 2002. a tasutud kautsjon 3686 (kolm tuhat kuussada kaheksakümmend kuus) krooni. Asjaolud ja menetluse käik 1. Hagiavalduse kohaselt lammutas Turukaubanduse AS aastatel 1999–2000 AS-le Espak kuuluva ja kostja maakasutuse alal asuva kauplus-paviljoni Tallinnas Keldrimäe 9 / Lastekodu 12. Hävinud on ka paviljoni sisustus ja seadmed. Hageja palus TsK § 448 lg 1 alusel kostjalt välja mõista tekitatud kahju 368 564 krooni 49 senti. 2. Tallinna Linnakohtu 23. oktoobri 2001. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt oli hageja ehitis omavoliline, püstitatud ilma õigusliku aluseta ning hageja ei olnud taotlenud selle seadustamist ega maaeraldist ehitise teenindamiseks vajaliku maana. Kostja tegevus oli ebaseaduslik. Kuna tegemist oli omavolilise ehitisega, ei saa hageja kahjuna hinnata ehitise taastamisväärtust. Hagejal on õigus nõuda ehitusmaterjalide ja hävinenud seadmete hüvitamist. 1999. a sõlmitud eellepingus hindasid pooled ehitise väärtuseks 120 000 krooni. Koos hävinenud ja kadunud seadmetega on kahju suuruseks 158 880 krooni. Hageja väitel hüvitab kindlustus talle kahjust 177 000 krooni. Hageja kahju on täielikult kindlustushüvitisega kaetud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 3. Tallinna Ringkonnakohtu 26. veebruari 2002. a otsusega linnakohtu otsus tühistati. Uue otsusega hagi rahuldati ja kostjalt mõisteti hageja kasuks välja tekitatud kahju 368 564 krooni 49 senti ja kohtukulu 40 000 krooni. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selles, et hagejale kuulus kauplus-paviljon, mille kostja õigusvastaselt lammutas ja tekitas sellega hagejale kahju. Hageja esitatud ekspertiisiaktidega on tõendatud hoone esimese korpuse taastamismaksumus 417 876 krooni 35 senti. Sellelt summalt arvestas hageja maha kindlustuse poolt hüvitamisele kuuluva 177 000 krooni. Saadud summale lisandub treppide ja estakaadi taastamismaksumus 91 448 krooni 14 senti, hoone allesjäänud osale kaevetöödega tekitatud kahju 39 974 krooni 5 senti, hoone vaheseinte, elektri- ja küttesüsteemi lõhkumisega tekitatud kahju 38 880 krooni 70 senti ning kaupluse inventari varguse ja hävitamisega tekitatud kahju 36 200 krooni. Kostja ekspertiisiakte ega arvestusi ei ole vaidlustanud. Asjas ei oma tähtsust see, kas hagejale kuulunud ehitis kuulus tulevikus lammutamisele või mitte. Planeerimis- ja ehitusseaduse § 61 lg 1 kohaselt on omanik kohustatud likvideerima omavolilise ehitise kohaliku omavalitsuse kehtestatud tähtajaks. Kui ehitist tähtajaks ei likvideerita, korraldab kohalik omavalitsus selle likvideerimise omaniku kulul. Sellest tulenevalt puudus kostjal õiguslik alus hageja vara hävitamiseks. Ehitise maksumuse määramine eellepingu alusel oli ebaõige. Kuna kahju tekitamine ei olnud seotud eelnimetatud lepinguga, vaid kostja seadusevastase käitumisega, ei oma eellepingus sätestatud asja hind tähtsust käesoleva vaidluse lahendamisel. Lisaks kaotas eelleping kehtivuse 10. detsembril 1999. a, s.o enne ehitise lammutamist. Asjaosaliste põhjendused 4. Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja oli ehitise omanik. Vastavalt AÕS RakS § 14 lg-le 1 on maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitis, mis on maaga püsivas ühenduses, AÕS § 16 kohaselt maatüki oluline osa. AÕS § 15 lg 2 kohaselt ei saa asjad ja selle olulised osad olla erinevate õiguste ja kohustuste esemeks. Ehitis kuulus maatüki omanikule Eesti Vabariigile. Kuna hageja ei olnud mitte ehitise vaid üksnes materjali omanik, siis pidi kohus hüvitise väljamõistmisel lähtuma AÕS § 139 lg-st 1. Ebaseadusliku ehitise taastamisväärtuse väljamõistmine on vastuolus ka TsK §-ga 448. Ringkonnakohus rikkus otsuse tegemisel TsMS § 330 lg 4 ega märkinud, millistele tõenditele ja õigusaktidele tuginedes kahju välja mõisteti. TsMS § 332 rikkudes ei põhjendanud kohus, miks ta rajas oma otsuse ekspertiisiaktile ja jättis kõrvale linnakohtu otsuses käsitletud eellepingu. 5. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidles hageja sellele vastu. Hageja leidis, et ringkonnakohus ei rikkunud otsuse tegemisel materiaal- ega protsessiõiguse norme. Tsiviilkolleegiumi seisukoht 6. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. 7. Ringkonnakohus ei nõustunud linnakohtu järeldusega, et hagejal on õigus nõuda vaid ehitisest jäänud ehitusmaterjalide ja kadumaläinud seadmete maksumuse hüvitamist, vaid leidis, et hagejale tuleb hüvitada ehitise taastamisväärtus. Ringkonnakohus ei ole hagejale kahju hüvitamisel ehitise taastamisväärtusest lähtumist põhjendanud ega märkinud seadust, mida kohus kohaldas. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 330 lg 4 nõudeid. 8. Hagejale kuulunud ehitise näol oli tegemist omavolilise ehk õigusliku aluseta püstitatud ehitisega. Tallinna Hooneregistri õiendi kohaselt oli ehitis püstitatud ilma õigusliku aluseta, sellele ei olnud ette nähtud eraldi maakasutust ja see oli ette nähtud likvideerida. AÕS RakS § 14 lg 1 kohaselt on maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitis või selle osa, mis on maaga püsivas ühenduses, AÕS § 16 kohaselt maatüki oluline osa. Maa, millel ehitis asus, on kinnistamata ja seda kasutas maakasutusõiguse alusel kostja. Kuna kostja ei ole maa omanik, ei reguleeri tema ja hageja vahelisi suhteid tulenevalt AÕS RakS § 14 lg-st 2 asjaõigusseaduse sätted. 9. TsK § 448 kohaselt kuulub tekitatud kahju seda tekitanud isiku poolt täies ulatuses hüvitamisele. Kohtud on õigesti leidnud, et kostja lammutas hoone õigusvastaselt. Kostja õigusvastase tegevusega hagejale kahju tekitamises puudub vaidlus. Vaidlus on kahju hüvitamise ulatuse üle. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui talle poleks õigusvastaselt kahju tekitatud. Kolleegium on seisukohal, et taastamisväärtuse väljamõistmise eelduseks on ehitise taastamise õigus ja võimalus. Kui kauplus-paviljoni omanikul ei ole ehitist võimalik tulevikus taastada, võib kahju suuruse hindamisel ehitise taastamisväärtuse aluseks võtmine olla põhjendamata. 10. Kolleegium ei nõustu kaebuse väitega, et apellatsioonikohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvestanud linnakohtu otsuses käsitletud eellepingut ja rajas oma otsuse ekspertiisiaktile. Apellatsioonikohus on eellepingu kõrvalejätmist oma otsuses piisavalt põhjendanud. H. JÕKS V. KÕVE J. LUIK