Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-97-02 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. septembri 2002. a määrus A. S. süüdistuses KrK § 107 lg 2 p 1 järgi — RT III, 2002, 24, 271

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-97-02 Otsuse kuupäev 24. september 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher Kohtuasi A. S. süüdistus KrK § 107 lg 2 p 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. juuli 2002. a määrus kriminaalasjas nr 2-1/791/2002 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtualuse A. S. erikaebus Asja läbivaatamine 3. september 2002. a Istungil osalenud isikud A. S. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon 1. Jätta rahuldamata A. S. erikaebus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. juuli 2002. a määruse peale. 2. Mõista A. S.lt välja kohtukuluna riigituludesse 1227.20 kr (üks tuhat kakssada kakskümmend seitse krooni ja kakskümmend senti) kaitsjatasu kaitsja osavõtu eest erikaebuse läbivaatamisel Riigikohtus. Määrus jõustub 24. septembril 2002 ega ole edasikaevatav. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tallinna Linnakohtu kohtuniku Helve Särgava 20. novembri 2001. a määrusega anti A. S. süüdistuses KrK § 107 lg 1 p 1 järgi kohtu alla ja tema suhtes varem valitud tõkend – vahi all pidamine – jäeti muutmata. A. S. kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedder esitas Tallinna Linnakohtule taotluse A. S. tõkendi muutmiseks: tema vahi all pidamise asendamiseks allkirjaga elukohast mittelahkumise kohta. Tallinna Linnakohtu kohtuniku H. Särgava 3. detsembri 2001. a määrusega jäeti taotlus rahuldamata. Kaitsja J. Tedder esitas Tallinna Linnakohtule uue taotluse A. S. tõkendi muutmiseks, kuid linnakohtunik H. Särgava 14. veebruari 2002. a määrustega jäeti ka see taotlus rahuldamata. 10. juunil 2002. a esitas A. S. kaitsja J. Tedder Tallinna Linnakohtule uue taotluse A. S. suhtes kohaldatud tõkendi muutmiseks ja tema andmiseks M. S. ja M. L. isiklikule käendusele. Tallinna Linnakohtu kohtuniku H. Särgava 20. juuni 2002. a määrusega jäeti ka kaitsja see taotlus rahuldamata ja A. S. suhtes kohaldatud tõkend – vahi all pidamine – muutmata. Kohus leidis, et A. S. vahi all pidamine on põhjendatud ning selle muutmiseks ei ole seaduslikku alust. Määruse lõpposas märkis kohtunik, et kõnesolev määrus on edasikaevatav viie päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Linnakohtu kaudu. Viimatinimetatud kohtumääruse peale esitaski A. S. erikaebuse, taotledes endiselt vahi all pidamise asendamist käendusega. 2. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. juuli 2002. a määrusega jäeti A. S. erikaebus Tallinna Linnakohtu kohtuniku H. Särgava 20. juuni 2002. a määruse peale läbi vaatamata põhjendusega, et AKKS § 68 lg 1 p 1 kohaselt ei ole tõkendi muutmisest keeldumine erikaebe korras vaidlustatav. Linnakohtu määruses sisalduv viide erikaebuse esitamise võimaluse kohta on ringkonnakohtu arvates ekslik ning vastuolus Riigikohtu lahendiga nr 3-1-1-36-98 M. R. süüdistusasjas. Asjaosaliste õiguslikud põhjendused 3. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. juuli 2002. a määruse peale esitas kohtualune A. S. erikaebuse Riigikohtule, milles ta palub jätkuvalt enda vahi alt vabastamist. Ta selgitab, et viibib alates 8. juunist 2001. a vahi all kuriteo eest, mida ta pole toime pannud. A. S. märgib, et ta on abielus ja et tal on alaline elukoht. Tõkendi muutmise korral lubab ta koheselt tööle asuda ja ilmuda kohtuistungile esimesel kutsel. 4. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil esitatud seletuses toetas A. S. kaitsja vandeadvokaat A.-E. Lukas erikaebuses sisalduvat taotlust. Kaitsja leidis, et kohus peaks eriti põhjalikult kaaluma neid taotlusi, mil uueks tõkendiliigiks taotletakse käendust. Prokurör taotles erikaebuse rahuldamata jätmist põhjendusega, et kuna tõkendina vahi all pidamise muutmise taotluse rahuldamata jätmine ei ole seaduse kohaselt erikaebe korras vaidlustatav, siis jättis ringkonnakohus kõnealuse erikaebuse õigesti läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates tuleb nõustuda prokuröri poolt Riigikohtu istungil märgituga, et AKKS § 68 lg 1 p-s 1 otseselt sätestatu ja ka kohtupraktikas aktsepteeritud seisukoha kohaselt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtumäärus 3-1-1-36-98 – RT III 1998, 12, 128) ei ole tõkendina vahi all pidamise muutmise taotluse rahuldamata jätmine erikaebe korras vaidlustatav. Riigikohtu kriminaalkollegiumi arvates kehtib see seisukoht ka juhtudel, mil taotletakse vahi all pidamise asendamist isikliku käendusega. Üksnes juhtudel, mil taotletakse tõkendina vahi all pidamise muutmist ja selle asendamist kautsjoniga, võib kohtupoolne keeldumine muuhulgas ka tõkendina vahi alla pidamise muutmisest olla erikaebe korras kaevatav, kuid seda vaid põhjusel, et kooskõlas AKKS § 68 lg 1 p-s 1 sätestatuga on erikaebe korras vaidlustatav kautsjoni kohaldamata jätmine. 6. Eelnevalt märgitud nii seadusele kui ka kohtupraktikale tuginevat põhimõttelist seisukohta ei saa väärata ka asjaolu, et Tallinna Linnakohtu kohtuniku H. Särgava 20. juuni 2002. a määruses märgituga tunnistas kohtunik A. S. erikaebeõigust. Kuna see kohtuniku seisukoht ei olnud seaduslik, jäeti Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. juuli 2002. a määrusega A. S. poolt esitatud erikaebus põhjendatult läbi vaatamata. 7. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3, § 72 lg-st 2 ja §-st 77, tuleb Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates jätta erikaebus rahuldamata. Jüri ILVEST Eerik KERGANDBERG Peeter VAHER