Vabariigi Valitsus — Anna Dovzhenkole alalise elamisloa andmine — RTL, 115, 1667

Korraldus kehtestatakse «Välismaalaste seaduse» (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808; 101, 900; 2000, 25, 148; 33, 197; 40, 254; 2001, 16, 68; RT III 2001, 7, 75; RT I 2001 58, 352; 2002, 56, 351; 63, 387) § 142 lõike 2 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Anna Dovzhenko (sünd 24.03.1913) taotlus alalise elamisloa saamiseks võeti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Harjumaa osakonna Sõle büroos «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 3 alusel menetlusse 31. juulil 2002. a. Anna Dovzhenko on kantud 26. juulil 1994. a allakirjutatud «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» (edaspidi kokkulepe) (RT II 1995, 46, 203) artikli 2 punktis 3 märgitud nimekirja ja on kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes teeninud ja sealt erru läinud välismaalase lesk. 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED «Välismaalaste seaduse» § 142 lõike 2 kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus erandina elamisloa andmise, kui taotleja on «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirjas (edaspidi kokkuleppejärgne nimekiri). Anna Dovzhenko on kantud kokkuleppejärgsesse nimekirja, millest tulenevalt on Vabariigi Valitsusel pädevus otsustada talle elamisloa andmine või selle andmisest keeldumine. Kokkuleppe artikli 2 punkti 1 alusel saavad kokkuleppe artikli 2 punktis 3 nimetatud sõjaväepensionärid, nende perekonnaliikmed ning toitja kaotanud isikud elamisloa Eesti Vabariigis isikliku taotluse alusel, välja arvatud isikud, kellele Eesti Vabariigi valitsuse otsusel põhjendusega keelduti elamisluba andmast ohu tõttu Eesti riigi julgeolekule. Anna Dovzhenko puhul ei ole tuvastatud «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 4 punktides 1–4, 6 ja 8–13 sätestatud asjaolusid, mida käsitletakse ohuna Eesti riigi julgeolekule. «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 3 kohaselt võib alalise elamisloa anda välismaalasele, kes on Eestis elanud tähtajalise elamisloa alusel viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat ning kellel on Eestis kehtiv elamisluba, elukoht ja legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks, kui «Välismaalaste seadus» ei sätesta teisiti. Anna Dovzhenko ei ole kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes teeninud, sealt reservi arvatud või erru läinud välismaalane ega välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase abikaasa ega alaealine laps, mistõttu elamisloa andmise otsustamisel ei kohaldata tema suhtes «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 4 punktides 7 ja 14 sätestatut. Anna Dovzhenko vastab alalise elamisloa andmise tingimustele ning tema suhtes ei ole tuvastatud alalise elamisloa andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. 3. OTSUS Lähtudes eeltoodust ning «Välismaalaste seaduse» § 14 2 lõike 2 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 12 lõikega 3, «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» artikli 2 punktiga 1 ning Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999. a määrusega nr 362 kinnitatud «Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise korra» (RT I 1999, 90, 815; 2000, 8, 53; 15, 103; 62, 397; 2001, 19, 99; 39, 223; 2002, 79, 470) punktiga 108 anda Anna Dovzhenkole alaline elamisluba. 4. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus Anna Dovzhenkole teatavaks. Peaminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN