Vabariigi Valitsus — Kaitseväe eraldusmärkide kirjeldus — RT I, 80, 475

Määrus kehtestatakse « Kaitseväeteenistuse seaduse» (RT I 2000, 28, 167; 2001, 34, 190; 47, 260; 58, 353; 97, 604; 100, 648; 2002, 61, 375) § 160 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Kaitseväe eraldusmärgid Kaitseväe eraldusmärgid on: 1) auastmetunnused; 2) dubleerivad gradatsioonitunnused; 3) väeliigi- või erialatunnused lõkmetel; 4) mütsimärgid; 5) erialatunnused; 6) ohvitseritunnus; 7) sõdurieksami märk; 8) riigitunnus; 9) vorminööbid; 10) akselbant. 2. peatükk AUASTMETUNNUSED 1. jagu Maa- ja õhuväe kaitseväelaste auastmetunnused §2. Maa- ja õhuväe kaitseväelaste auastmetunnused pagunikattel (1) Maa- ja õhuväe kaitseväelastel on auastmetunnused tava- ja välivormi riietuseseme pagunikattel. Pagunikate asetseb vormiriietuse esemel oleval pagunialusel. (2) Pagunikatte mõõtmed on järgmised: 1) kindrali pagunikate – pikkus 130 mm ja laius 50 mm; 2) kindralleitnandi, kindralmajori ja brigaadikindrali pagunikate – pikkus 115 mm ja laius 50 mm; 3) vanemohvitseri, nooremohvitseri, allohvitseri ja sõduri pagunikate – pikkus 95 mm ja laius 50 mm. (3) Maa- ja õhuväe kaitseväelase vormiriietuse esemete pagunikatted on valmistatud vastavalt kas välivormi või tavavormi riietuse materjalist, mille koostis on toodud Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000. a määruse nr 450 «Kaitseväe vormiriietuse kirjeldus» (RT I 2000, 103, 683) §-des 1 ja 30. (4) Maaväe tavavormi riietuseseme pagunikate on khakivärvi, värvus «Pantone Textile», 1999. a värvitabeli järgi värvus 19-0622 TP MILITARY OLIVE. Õhuväe tavavormi riietuseseme pagunikate on sinakashall, värvus 19-4220 TP DARK SLATE. (5) Maaväe kaitseväelase vihmamantli pagunikate on valmistatud vihmamantli materjalist, värvus 19-0622 TP MILITARY OLIVE. Õhuväe kaitseväelase vihmamantli pagunikate on valmistatud vihmamantli materjalist, värvus 19-4220 TP DARK SLATE. (6) Maa- ja õhuväe kaitseväelase tavavormi riietuseseme pagunikattel olev auastmetunnus on tikitud kuldse niidiga, värvus S1-5. Riigivapi kujutises on kasutatud sinist niiti, värvus 18-4252 TP BLUE ASTER. (7) Maa- ja õhuväe välivormi riietuseseme pagunikate on heleroheline, valmistatud välivormi kamuflaaži põhjamaterjalist, värvus 18-0525 TP IGUANA. (8) Välivormi riietuseseme pagunikattel olev auastmetunnus on tikitud rohelise niidiga, värvus 18-5620 TP IVY. Kõrgemate ohvitseride pagunikattel olev vapikujutis on tikitud rohelise niidiga, lõvid musta niidiga. §3. Maa- ja õhuväe kõrgemate ohvitseride auastmetunnused pagunikattel (1) Kõrgemate ohvitseride auastmetunnusteks pagunikattel on suure tammepärja (edaspidi suur pärg) ja väikese riigivapi kujutis ning üks kuni neli suurt kuuenurkset tärni (edaspidi suur tärn). Suure pärja ja väikese riigivapi kujutis ning suured tärnid asetsevad piki pagunikatte telgjoont. Maaväe kõrgemate ohvitseride pagunikattel olevate auastmetunnuste näidised on toodud lisas 1. (2) Suur pärg koosneb neljast tammelehest. Suure pärja laius on 44 mm. Kindrali pagunikattel asub suur pärg 3 mm kaugusel pagunikatte alumisest äärest. Kindralleitnandi, kindralmajori ja brigaadikindrali pagunikattel asub suur pärg 5 mm kaugusel pagunikatte alumisest äärest. (3) Väikese riigivapi kujutise pikkus on 25 mm ja laius 23 mm. Väikese riigivapi kujutis on pagunikatte alumisel äärel ja külgedel ümbritsetud suure pärjaga. (4) Suure tärni külgede pikkus on vastavalt 19 mm ja 22 mm. (5) Kindrali auastmetunnuseks pagunikattel on suure pärja ja väikese riigivapi kujutis ning neli suurt tärni. Suurte tärnide kaugus pagunikatte alumisest äärest tärni keskkohani on vastavalt 48 mm, 71 mm, 94 mm ja 117 mm. (6) Kindralleitnandi auastmetunnuseks pagunikattel on suure pärja ja väikese riigivapi kujutis ning kolm suurt tärni. Suurte tärnide kaugus pagunikatte alumisest äärest tärni keskkohani on vastavalt 52 mm, 76 mm ja 100 mm. (7) Kindralmajori auastmetunnuseks pagunikattel on suure pärja ja väikese riigivapi kujutis ning kaks suurt tärni. Suurte tärnide kaugus pagunikatte alumisest äärest tärni keskkohani on vastavalt 52 mm ja 74 mm. (8) Brigaadikindrali auastmetunnuseks pagunikattel on suure pärja ja väikese riigivapi kujutis ning üks suur tärn. Suure tärni kaugus pagunikatte alumisest äärest tärni keskkohani on 52 mm. §4. Maa- ja õhuväe vanemohvitseride auastmetunnused pagunikattel (1) Vanemohvitseride auastmetunnusteks pagunikattel on väikese tammepärja (edaspidi väike pärg) kujutis ja üks kuni kolm suurt tärni. Väikese pärja kujutis ja suured tärnid asetsevad piki pagunikatte telgjoont. Maaväe vanemohvitseride pagunikattel olevate auastmetunnuste näidised on toodud lisas 2. (2) Väike pärg koosneb kahest tammelehest. Väikese pärja laius on 44 mm ja pikkus on 11 mm. Pärg asub pagunikatte alumisest äärest 10 mm kaugusel. (3) Koloneli auastmetunnuseks pagunikattel on väikese pärja kujutis ja kolm suurt tärni. Suurte tärnide kaugus pagunikatte alumisest äärest tärni keskkohani on vastavalt 18 mm, 42 mm ja 77 mm. (4) Kolonelleitnandi auastmetunnuseks pagunikattel on väikese pärja kujutis ja kaks suurt tärni. Suurte tärnide kaugus pagunikatte alumisest äärest tärni keskkohani on vastavalt 18 mm ja 42 mm. (5) Majori auastmetunnuseks pagunikattel on väikese pärja kujutis ja üks suur tärn. Suure tärni kaugus pagunikatte alumisest äärest tärni keskkohani on 18 mm. §5. Maa- ja õhuväe nooremohvitseride auastmetunnused pagunikattel (1) Nooremohvitseride auastmetunnuseks pagunikattel on üks kuni neli väikest kuuenurkset tärni (edaspidi väike tärn ). Väikese tärni külgede pikkus on vastavalt 14 mm ja 16 mm. Väikesed tärnid asetsevad piki pagunikatte telgjoont. Maaväe nooremohvitseride pagunikattel olevate auastmetunnuste näidised on toodud lisas 3. (2) Kapteni auastmetunnuseks pagunikattel on neli väikest tärni. Väikeste tärnide kaugus pagunikatte alumisest äärest tärni keskkohani on vastavalt 20 mm, 38 mm, 56 mm ja 74 mm. (3) Leitnandi auastmetunnuseks pagunikattel on kolm väikest tärni. Väikeste tärnide kaugus pagunikatte alumisest äärest tärni keskkohani on vastavalt 20 mm, 38 mm ja 56 mm. (4) Nooremleitnandi auastmetunnuseks pagunikattel on kaks väikest tärni. Väikeste tärnide kaugus pagunikatte alumisest äärest tärni keskkohani on vastavalt 20 mm ja 38 mm. (5) Lipniku auastmetunnuseks pagunikattel on üks väike tärn. Väikese tärni kaugus pagunikatte alumisest äärest tärni keskkohani on 20 mm. §6. Maa- ja õhuväe vanemallohvitseride auastmetunnused pagunikattel (1) Vanemallohvitseride auastmetunnusteks pagunikattel on suured ja väikesed V-kujulised triibud (edaspidi suur ja väike V-nurk ). Suure ja väikese V-nurga haarade laius on vastavalt 15 mm ja 6 mm. V-nurga haarade vaheline nurk on 120 kraadi. V-nurga tipud asetsevad piki pagunikatte telgjoont ja on suunatud pagunikatte alumise ääre poole. V-nurga haarade küljed on paralleelsed pagunikatte pikemate äärtega. V-nurga laius on 38 mm. Maaväe vanemallohvitseride pagunikattel olevate auastmetunnuste näidised on toodud lisas 4. (2) Ülemveebli auastmetunnuseks pagunikattel on üks suur ja kaks väikest V-nurka. Suure V-nurga kaugus pagunikatte alumisest äärest V-nurga tipuni on 15 mm. Väikesed V-nurgad asetsevad suure V-nurga kohal. Väikeste V-nurkade kaugus pagunikatte alumisest äärest V-nurga tipuni on vastavalt 36 mm ja 50 mm. (3) Staabiveebli auastmetunnuseks pagunikattel on üks suur ja üks väike V-nurk. Suure V-nurga kaugus pagunikatte alumisest äärest V-nurga tipuni on 15 mm. Väike V-nurk asetseb suure V-nurga kohal. Väikese V-nurga kaugus pagunikatte alumisest äärest V-nurga tipuni on 36 mm. (4) Vanemveebli auastmetunnuseks pagunikattel on kolm väikest V-nurka. Väikeste V-nurkade kaugus pagunikatte alumisest äärest V-nurga tipuni on vastavalt 15 mm, 28 mm ja 41 mm. (5) Veebli auastmetunnuseks pagunikattel on kaks väikest V-nurka. Väikeste V-nurkade kaugus pagunikatte alumisest äärest V-nurga tipuni on vastavalt 15 mm ja 28 mm. (6) Nooremveebli auastmetunnuseks pagunikattel on üks väike V-nurk. Väikese V-nurga kaugus pagunikatte alumisest äärest V-nurga tipuni on 15 mm. §7. Maa- ja õhuväe nooremallohvitseride auastmetunnused pagunikattel (1) Nooremallohvitseride auastmetunnuseks pagunikattel on triibud. Triibu pikkus on 30 mm ja laius 6 mm. Triibud on risti pagunikatte telgjoonega. Maaväe nooremallohvitseride pagunikattel olevate auastmetunnuste näidised on toodud lisas 5. (2) Vanemseersandi auastmetunnuseks pagunikattel on neli triipu. Triipude kaugus pagunikatte alumisest äärest triibu alumise küljeni on vastavalt 20 mm, 32 mm, 44 mm ja 56 mm. (3) Seersandi auastmetunnuseks pagunikattel on kolm triipu. Triipude kaugus pagunikatte alumisest äärest triibu alumise küljeni on vastavalt 20 mm, 32 mm ja 44 mm. (4) Nooremseersandi auastmetunnuseks pagunikattel on kaks triipu. Triipude kaugus pagunikatte alumisest äärest triibu alumise küljeni on vastavalt 20 mm ja 32 mm. §8. Maa- ja õhuväe sõdurite auastmetunnused pagunikattel (1) Sõdurite auastmetunnuseks pagunikattel on triip või eraldusmärgita pagunikate. Maaväe sõdurite pagunikattel olevate auastmetunnuste näidised on toodud lisas 6. (2) Kaprali auastmetunnuseks pagunikattel on üks triip. Triibu kaugus pagunikatte alumisest äärest triibu alumise küljeni on 20 mm. (3) Reamehe pagunikattel eraldusmärke ei ole. 2. jagu Mereväe kaitseväelaste auastmetunnused 1. jaotis Mereväe kaadrikaitseväelaste auastmetunnused §9. Mereväe kaadrikaitseväelaste auastmetunnused pagunikattel või varrukal (1) Mereväe kaadrikaitseväelastel on auastmetunnused tavavormi kuue varrukaotstel, teistel vormiriietuse esemetel aga pagunikattel. Pagunikate asetseb vormiriietuse esemel oleval pagunialusel. (2) Kaadrikaitseväelase pagunikatte mõõtmed on järgmised: 1) admirali pagunikate – pikkus 135 mm ja laius 55 mm; 2) viitseadmirali pagunikate – pikkus 117 mm ja laius 55 mm; 3) kontradmirali ja kommodoori pagunikate – pikkus 105 mm ja laius 55 mm; 4) vanemohvitseri ja nooremohvitseri pagunikate – pikkus 105 mm ja laius 55 mm; 5) ülemveebli ja staabiveebli pagunikate – pikkus 117 mm ja laius 55 mm; 6) vanemveebli, veebli ja nooremveebli pagunikate – pikkus 95 mm ja laius 55 mm; 7) nooremallohvitseri ja sõduri pagunikate – pikkus 95 mm ja laius 55 mm. (3) Tavavormi riietusesemel olev pagunikate on valmistatud mereväe tavavormi materjalist. Töövormi riietusesemel olev pagunikate on valmistatud töövormi materjalist. Mereväe vormiriietuse esemel kantav pagunikate on must, värvus «Pantone Textile», 1999. a värvitabeli järgi 19-4205 TP PHANTOM. (4) Mereväe kaadrikaitseväelaste vihmamantli pagunikate on valmistatud vihmamantli materjalist, värvus 19-4205 TP PHANTOM. (5) Mereväe kaadrikaitseväelaste varrukatel olevad auastmetunnused on samad mis pagunikattel olevad auastmetunnusted. (6) Mereväe kaadrikaitseväelaste pagunikattel või varrukal olevaks auastmetunnuseks on pealeõmmeldud kuldne kardpael, värvus S1-5. Allohvitseri pagunikattel või varrukal olevad tärnid on tikitud kuldse niidiga. §10. Mereväe kõrgemate ohvitseride auastmetunnused pagunikattel (1) Mereväe kõrgemate ohvitseride auastmetunnusteks pagunikattel on üks kuni kolm kardpaela (edaspidi pael) ja rõngakujulise aasaga kardpael (edaspidi rõngasaasaga pael). Rõngasaasaga pael on 15 mm laiusest kardpaelast. Rõngasaasa välisläbimõõt on 45 mm. Pagunikattel olevate paelte pikkus on võrdne pagunikatte laiusega. Mereväe kõrgemate ohvitseride pagunikattel olevate auastmetunnuste näidised on toodud lisas 7. (2) Mereväe kõrgemate ohvitseride, välja arvatud kommodoor, pagunikattel olevate paelte vaheline kaugus on 3 mm. Alumise paela kaugus pagunikatte alumisest äärest paela alumise ääreni on 3 mm. (3) Admirali auastmetunnuseks pagunikattel on kolm paela ja rõngasaasaga pael. Alumise paela laius on 45 mm. Selle kohal on kaks 15 mm laiust paela ja rõngasaasaga pael. (4) Viitseadmirali auastmetunnuseks pagunikattel on kaks paela ja rõngasaasaga pael. Alumise paela laius on 45 mm. Selle kohal on üks 15 mm laiune pael ja rõngasaasaga pael. (5) Kontradmirali auastmetunnuseks pagunikattel on üks pael ja rõngasaasaga pael. Paela laius on 45 mm. Selle kohal on rõngasaasaga pael. (6) Kommodoori auastmetunnuseks pagunikattel on üks pael ja rõngasaasaga pael. Paela laius on 30 mm. Vahetult selle kohal on rõngasaasaga pael. §11. Mereväe kõrgemate ohvitseride auastmetunnused varrukal (1) Mereväe kõrgemate ohvitseride varrukal olevate auastmetunnuste kirjeldus vastab §-s 10 toodud kirjeldusele, kuid paelte pikkus on võrdne varruka ümbermõõduga. (2) Varrukal oleva alumise paela kaugus varruka alumisest äärest paela alumise ääreni on 70 mm. §12. Mereväe vanemohvitseride auastmetunnused pagunikattel (1) Mereväe vanemohvitseride auastmetunnusteks pagunikattel on üks kuni kolm paela ja rõngasaasaga pael. Rõngasaasaga pael on 15 mm laiusest kardpaelast. Rõngasaasa välisläbimõõt on 45 mm. Pagunikattel olevate paelte pikkus on võrdne pagunikatte laiusega. Mereväe vanemohvitseride pagunikattel olevate auastmetunnuste näidised on toodud lisas 8. (2) Pagunikattel olevate paelte vaheline kaugus on 3 mm. Alumise paela kaugus pagunikatte alumisest äärest paela alumise ääreni on 3 mm. (3) Mereväekapteni auastmetunnuseks pagunikattel on kolm paela ja rõngasaasaga pael. Paelte laius on 15 mm. Ülemise paela kohal on rõngasaasaga pael. (4) Kaptenleitnandi auastmetunnuseks pagunikattel on kolm paela ja rõngasaasaga pael. Kahe alumise paela laius on 15 mm, nende kohal on üks 8 mm laiune pael. Ülemise paela kohal on rõngasaasaga pael. (5) Kaptenmajori auastmetunnuseks pagunikattel on kaks paela ja rõngasaasaga pael. Paelte laius on 15 mm. Ülemise paela kohal on rõngasaasaga pael. §13. Mereväe vanemohvitseride auastmetunnused varrukal (1) Mereväe vanemohvitseride varrukal olevate auastmetunnuste kirjeldus vastab §-s 12 toodud kirjeldusele, kuid paelte pikkus on võrdne varruka ümbermõõduga. (2) Varrukal oleva alumise paela kaugus varruka alumisest äärest paela alumise ääreni on 70 mm. §14. Mereväe nooremohvitseride auastmetunnused pagunikattel (1) Mereväe nooremohvitseride auastmetunnusteks pagunikattel on üks kuni kolm paela ja rõngasaasaga pael. Rõngasaasaga pael on 15 mm laiusest kardpaelast. Rõngasaasa välisläbimõõt on 45 mm. Paelte pikkus on võrdne paguni laiusega. Mereväe nooremohvitseride pagunikattel olevate auastmetunnuste näidised on toodud lisas 9. (2) Pagunikattel olevate paelte vaheline kaugus on 3 mm. Pagunikattel oleva alumise paela kaugus pagunikatte alumisest äärest paela alumise ääreni on 12 mm. (3) Vanemleitnandi auastmetunnuseks pagunikattel on kaks paela ja rõngasaasaga pael. Alumise paela laius on 15 mm. Selle kohal on 8 mm laiune pael. Ülemise paela kohal on rõngasaasaga pael. (4) Leitnandi auastmetunnuseks pagunikattel on üks pael ja rõngasaasaga pael. Paela laius on 15 mm. Selle kohal on rõngasaasaga pael. (5) Nooremleitnandi auastmetunnuseks pagunikattel on üks pael ja rõngasaasaga pael. Paela laius on 8 mm. Selle kohal on rõngasaasaga pael. (6) Lipniku auastmetunnuseks pagunikattel on rõngasaasaga pael. §15. Mereväe nooremohvitseride auastmetunnused varrukal (1) Mereväe nooremohvitseride varrukal olevate auastmetunnuste kirjeldus vastab §-s 14 toodud kirjeldusele, kuid paelte pikkus on võrdne varruka ümbermõõduga. (2) Varrukal oleva alumise paela kaugus varruka alumisest äärest paela alumise ääreni on 70 mm. §16. Mereväe vanemallohvitseride auastmetunnused pagunikattel (1) Mereväe vanemallohvitseride auastmetunnusteks pagunikattel on üks kuni kolm viisnurkset tärni (edaspidi tärn) ja V-kujuline rombaasaga nurk (edaspidi rombaasaga nurk). Ülemveebli ja staabiveebli pagunikattel on lisaks üks või kaks V-kujulist nurka (edaspidi V-nurk). Mereväe vanemallohvitseride pagunikattel olevate auastmetunnuste näidised on toodud lisas 10. (2) Pagunikattel olev tärn on võrdhaarsete külgedega viisknurk. Tärni keskkoha ja tipu vaheline kaugus on 12 mm. V-nurk ja rombaasaga nurk on 6 mm laiusest kardpaelast. Pagunikattel oleva V-nurga ja rombaasaga nurga teravikud on suunatud pagunikatte ülemise ääre poole ja asuvad pagunikatte pikiteljel. (3) Pagunikattel oleva rombaasaga nurga ja V-nurga vaheline kaugus on 2 mm. V-nurga ja rombaasaga nurga haarad on paralleelsed. Pagunikattel oleva rombaasaga nurga haarade vaheline nurk on 80 kraadi. (4) Ülemveebli auastmetunnuseks pagunikattel on kolm tärni, kaks V-nurka ja rombaasaga nurk. Pagunikattel asetseva kahe tärni kaugus pagunikatte alumisest äärest tärni keskkohani on 17 mm. Kolmas tärn asetseb kahe alumise tärni kohal, V-nurga ja rombaasaga nurga teravikuga ühel joonel. Kolmanda tärni kaugus pagunikatte alumisest äärest tärni keskkohani on 36 mm. Tärnide kohal on kaks V-nurka ja rombaasaga nurk. V-nurkade vaheline kaugus on 2 mm. Pagunikattel oleva rombaasaga nurga kaugus pagunikatte alumisest äärest haarade vahelise sisenurga tipuni on 87 mm. (5) Staabiveebli auastmetunnuseks pagunikattel on kolm tärni, V-nurk ja rombaasaga nurk. Staabiveebli pagunikattel on tärnide asetus sama mis ülemveebli pagunikattel. Tärnide kohal asetseb V-nurk ja rombaasaga nurk. Pagunikattel oleva rombaasaga nurga kaugus pagunikatte alumisest äärest haarade vahelise sisenurga tipuni on 74 mm. (6) Vanemveebli auastmetunnuseks pagunikattel on kolm tärni ja rombaasaga nurk. Vanemveebli pagunikattel on tärnide asetus sama mis ülemveebli pagunikattel. Pagunikattel oleva rombaasaga nurga kaugus pagunikatte alumisest äärest haarade vahelise sisenurga tipuni on 62 mm. (7) Veebli auastmetunnuseks pagunikattel on kaks tärni ja rombaasaga nurk. Tärnide kaugus pagunikatte alumisest äärest tärni keskkohani on 17 mm. Tärnide kohal asetseb rombaasaga nurk, mille asetus pagunikattel on sama mis vanemveebli pagunikattel. (8) Nooremveebli auastmetunnuseks pagunikattel on üks tärn ja rombaasaga nurk. Tärni kaugus pagunikatte alumisest äärest tärni keskkohani on 17 mm. Tärni kohal asetseb rombaasaga nurk, mille asetus pagunikattel on sama mis vanemveebli pagunikattel. §17. Mereväe vanemallohvitseride auastmetunnused varrukal (1) Mereväe vanemallohvitseride varrukal olevate auastmetunnuste kirjeldus vastab §-s 16 toodud kirjeldusele. (2) Mereväe vanemallohvitseride auastmetunnused asetsevad varruka välisküljel. Varrukal oleva V-nurga ja rombaasaga nurga teravikud on suunatud varrukakaareõmbluse poole. Varrukal oleva rombaasaga nurga haarade vaheline nurk on 60 kraadi. (3) Mereväe vanemallohvitseride varrukal olevate tärnide kaugus varruka alumisest äärest tärnide keskkohtadeni on: 1) kahel alumisel tärnil 76 mm; 2) kolmandal tärnil 106 mm. (4) Ülemveebli varrukal oleva rombaasaga nurga kaugus varruka alumisest äärest haarade vahelise sisenurga tipuni on 172 mm. (5) Staabiveebli varrukal oleva rombaasaga nurga kaugus varruka alumisest äärest haarade vahelise sisenurga tipuni on 159 mm. (6) Vanemveebli, veebli ja nooremveebli varrukal oleva rombaasaga nurga kaugus varruka alumisest äärest haarade vahelise sisenurga tipuni on 146 mm. §18. Mereväe nooremallohvitseride auastmetunnused pagunikattel (1) Mereväe nooremallohvitseride auastmetunnusteks pagunikattel on üks kuni kolm tärni ja V-nurk. Nooremallohvitseri pagunikattel on tärnide ja V-nurga asetus sama mis vanemallohvitseride pagunikattel. Mereväe nooremallohvitseride pagunikattel olevate auastmetunnuste näidised on toodud lisas 11. (2) Pagunikattel olevate tärnide ja V-nurga kirjeldus vastab §-s 16 toodud kirjeldusele. V-nurk asetseb tärnide kohal. Pagunikattel oleva V-nurga kaugus pagunikatte alumisest äärest V-nurga haarade vahelise sisenurga tipuni on 62 mm. (3) Vanemmaadi auastmetunnuseks pagunikattel on kolm tärni ja V-nurk. Vanemmaadi pagunikattel olevate tärnide asetus on sama mis vanemveebli pagunikattel. (4) Maadi auastmetunnuseks pagunikattel on kaks tärni ja V-nurk. Maadi pagunikattel olevate tärnide asetus on sama mis veebli pagunikattel. (5) Nooremmaadi auastmetunnuseks pagunikattel on üks tärn ja V-nurk. Nooremmaadi pagunikattel oleva tärni asetus on sama mis nooremveebli pagunikattel. §19. Mereväe nooremallohvitseride auastmetunnused varrukal (1) Mereväe nooremallohvitseride varrukal olevate auastmetunnuste kirjeldus vastab §-s 18 toodud kirjeldusele. (2) Mereväe nooremallohvitseride varrukal oleva V-nurga haarade vahelise sisenurga tipu kaugus varruka alumisest äärest on 146 mm. §20. Mereväe sõdurite auastmetunnused pagunikattel (1) Mereväe sõdurite auastmetunnusteks pagunikattel on V-nurk või eraldusmärgita pagunikate. Mereväe sõdurite pagunikattel olevate auastmetunnuste näidised on toodud lisas 12. (2) Vanemmadruse auastmetunnuseks pagunikattel on V-nurk. V-nurga asetus pagunikattel on sama mis vanemmaadi pagunikattel. (3) Madrusel ei ole pagunikattel auastmetunnuseid. §21. Mereväe sõdurite auastmetunnused varrukal (1) Mereväe sõdurite varrukal olevate auastmetunnuste kirjeldus vastab §-s 20 toodud kirjeldusele. (2) Vanemmadruse varrukal oleva V-nurga kaugus varruka alumisest äärest haarade vahelise sisenurga tipuni on 146 mm. 2. jaotis Mereväe ajateenijate auastmetunnused §22. Mereväe ajateenijate auastmetunnused pagunikattel või auastmealusel (1) Mereväe ajateenijatel on auastmetunnused madruse särgil ja suvevormi särgil auastmealusel, teistel vormiriietuse esemetel pagunikattel. Pagunikate asetseb vormiriietuse esemel oleval pagunialusel. (2) Auastmealuse mõõtmed on järgmised: 1) vanemmaadi auastmealus – pikkus 46 mm ja laius 60 mm; 2) maadi auastmealus – pikkus 34 mm ja laius 60 mm; 3) nooremmaadi ja sõduri auastmealus – pikkus 22 mm ja laius 60 mm. (3) Mereväe ajateenija pagunikatte pikkus on 95 mm ja laius 50 mm. (4) Mereväe ajateenija auastmealus on musta värvi, valmistatud madrusesärgi materjalist. (5) Mereväe ajateenija pagunikate on musta värvi, valmistatud töövormi materjalist. Kasutatava materjali koostis on toodud Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000. a määruse nr 450 «Kaitseväe vormiriietuse kirjeldus» §-s 126. (6) Auastmealusel olev auastmetunnus on pealeõmmeldav kollane pael, värvus 14-0957 TP SPECTRA YELLOW. (7) Pagunikattel olev auastmetunnus on tikitud kollase niidiga, värvus 14-0957 TP SPECTRA YELLOW. §23. Mereväe ajateenijatest nooremallohvitseride auastmetunnused pagunikattel (1) Mereväe ajateenijatest nooremallohvitseride auastmetunnusteks pagunikattel on triibud. Triibu pikkus on 30 mm ja laius 6 mm. Mereväe ajateenijatest nooremallohvitseride pagunikattel olevate auastmetunnuste näidised on toodud lisas 13. (2) Vanemmaadi auastmetunnuseks pagunikattel on neli triipu. Triipude kaugus pagunikatte alumisest äärest triipude alumiste külgedeni on vastavalt 20 mm, 32 mm, 44 mm ja 56 mm. (3) Maadi auastmetunnuseks pagunikattel on kolm triipu. Triipude kaugus pagunikatte alumisest äärest triipude alumiste külgedeni on vastavalt 20 mm, 32 mm ja 44 mm. (4) Nooremmaadi auastmetunnuseks pagunikattel on kaks triipu. Triipude kaugus pagunikatte alumisest äärest triipude alumiste külgedeni on vastavalt 20 mm ja 32 mm. §24. Mereväe ajateenijatest nooremallohvitseride auastmetunnused auastmealusel (1) Mereväe ajateenijatest nooremallohvitseride auastmetunnuseks auastmealusel on paelad. Paela pikkus on 60 mm ja laius 6 mm. Mereväe ajateenijatest nooremallohvitseride auastmealusel olevate auastmetunnuste näidised on toodud lisas 14. (2) Vanemmaadi auastmetunnuseks auastmealusel on neli paela. Paelte kaugus auastmealuse alumisest äärest paelte alumiste külgedeni on vastavalt 2 mm, 14 mm, 26 mm ja 38 mm. (3) Maadi auastmetunnuseks auastmealusel on kolm paela. Paelte kaugus auastmealuse alumisest äärest paelte alumiste külgedeni on vastavalt 2 mm, 14 mm ja 26 mm. (4) Nooremmaadi auastmetunnuseks auastmealusel on kaks paela. Paelte kaugus auastmealuse alumisest äärest paelte alumiste külgedeni on vastavalt 2 mm ja 14 mm. §25. Mereväe ajateenijatest sõdurite auastmetunnused pagunikattel või auastmealusel (1) Mereväe ajateenijatest sõdurite auastmetunnuseks pagunikattel või auastmealusel on triip või ilma eraldusmärgita pagunikate või auastmealus. Triibu kaugus pagunikatte alumisest äärest triibu alumise küljeni on 20 mm. Mereväe ajateenijatest sõdurite pagunikattel või auastmealusel olevate auastmetunnuste näidised on toodud lisas 15. (2) Vanemmadruse auastmetunnuseks auastmealusel on üks pael. Paela kaugus auastmealuse alumisest äärest triibu alumise küljeni on 8 mm. (3) Madruse pagunikattel ja auastmealusel auastmetunnuseid ei ole. 3. jagu Auastmetunnused õhtuvormil 1. jaotis Maa- ja õhuväe kaitseväelaste auastmetunnused §26. Maa- ja õhuväe kaitseväelaste auastmetunnused õhtuvormil (1) Maa- ja õhuväe kaitseväelaste auastmetunnusteks õhtuvormil on kardpaelad kuue varrukaotstel või pagunikattel. (2) Õhtuvormi varrukaotstel olevateks auastmetunnusteks on üks või mitu kardpaela. Esimese kardpaela kaugus kuue varrukaotsast kardpaela alumise ääreni on 70 mm. (3) Kardpael õhtuvormi varrukal on kuldne, värvus S1-5. §27. Maa- ja õhuväe kõrgemate ohvitseride auastmetunnused õhtuvormil (1) Maa- ja õhuväe kõrgemate ohvitseride auastmetunnuseks õhtuvormil on üks 45 mm laiune kardpael ja üks kuni neli 10 mm laiust kardpaela. Paeltevaheline kaugus on 5 mm. (2) Kindrali auastmetunnuseks õhtuvormil on üks 45 mm laiune ja neli 10 mm laiust kardpaela. (3) Kindralleitnandi auastmetunnuseks õhtuvormil on üks 45 mm laiune ja kolm 10 mm laiust kardpaela. (4) Kindralmajori auastmetunnuseks õhtuvormil on üks 45 mm laiune ja kaks 10 mm laiust kardpaela. (5) Brigaadikindrali auastmetunnuseks õhtuvormil on üks 45 mm laiune ja üks 10 mm laiune kardpael. §28. Maa- ja õhuväe vanemohvitseride auastmetunnused õhtuvormil (1) Maa- ja õhuväe vanemohvitseride auastmetunnuseks õhtuvormil on üks 25 mm laiune ja üks kuni kolm 10 mm laiust kardpaela. Paeltevaheline kaugus on 5 mm. (2) Koloneli auastmetunnuseks õhtuvormil on üks 25 mm laiune ja kolm 10 mm laiust kardpaela. (3) Kolonelleitnandi auastmetunnuseks õhtuvormil on üks 25 mm laiune ja kaks 10 mm laiust kardpaela. (4) Majori auastmetunnuseks õhtuvormil on üks 25 mm laiune ja üks 10 mm laiune kardpael. §29. Maa- ja õhuväe nooremohvitseride auastmetunnused õhtuvormil (1) Maa- ja õhuväe nooremohvitseride auastmetunnuseks õhtuvormil on üks kuni neli 10 mm laiust kardpaela. Paeltevaheline kaugus on 5 mm. (2) Kapteni auastmetunnuseks õhtuvormil on neli 10 mm laiust kardpaela. (3) Leitnandi auastmetunnuseks õhtuvormil on kolm 10 mm laiust kardpaela. (4) Nooremleitnandi auastmetunnuseks õhtuvormil on kaks 10 mm laiust kardpaela. (5) Lipniku auastmetunnuseks õhtuvormil on üks 10 mm laiune kardpael. §30. Maa- ja õhuväe vanemallohvitseride auastmetunnused õhtuvormil (1) Maa- ja õhuväe vanemallohvitseride auastmetunnused asetsevad õhtuvormi kuuel oleval pagunikattel. (2) Maa- ja õhuväe vanemallohvitseride õhtuvormil olevate auastmetunnuste kirjeldus vastab §-s 6 toodud kirjeldusele. Õhtuvormi pagunikate on valmistatud õhtuvormi materjalist, mille koostis on kirjeldatud Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000. a määruse nr 450 «Kaitseväe vormiriietuse kirjeldus» §-s 220. 2. jaotis Mereväe kaitseväelaste auastmetunnused §31. Mereväe kaitseväelaste auastmetunnused õhtuvormil Mereväe kaitseväelaste õhtuvormil olevate auastmetunnuste kirjeldus vastab §-des 9, 11, 13, 15 ja 17 toodud kirjeldustele. 3. peatükk DUBLEERIVAD GRADATSIOONITUNNUSED §32. Maa- ja õhuväe kõrgemate ohvitseride lõkmetel olev dubleeriv gradatsioonitunnus (1) Maa- ja õhuväe kõrgemate ohvitseride lõkmetel on dubleeriv gradatsioonitunnus. Lõkmed asetsevad tavavormi kuue ja mantli krae otstel. Maa- ja õhuväe kõrgemate ohvitseride lõkmetel oleva dubleeriva gradatsioonitunnuse näidis on toodud lisas 16. (2) Lõkmel olev dubleeriv gradatsioonitunnus on stiliseeritud tammeoksa kujutis. (3) Lõkme pikkus on 90 mm ja laius 25 mm. Lõkme ülemine ots on kolmnurkne, tipunurk 110 kraadi. Lõke on ääristatud kandiga. (4) Lõke on valmistatud vabarnapunasest tekstiilist, värvus 18-1643 TP CARDINAL. Lõkme kant on 2 mm laiune, musta värvi. (5) Lõkmel olev dubleeriv gradatsioonitunnus on tikitud kuldse niidiga, värvus S1-5. §33. Maa- ja õhuväe ohvitseride ja allohvitseride varrukal olev dubleeriv gradatsioonitunnus (1) Maa- ja õhuväe ohvitseridel ja allohvitseridel on dubleeriv gradatsioonitunnus tavavormi kuue ja mantli varrukaotstel olev kardpael. Kardpaela kaugus varruka alumisest äärest kardpaela alumise ääreni on 70 mm. (2) Kardpaela laius on järgmine: 1) kõrgema ohvitseri kardpael – 45 mm; 2) vanemohvitseri kardpael – 25 mm; 3) nooremohvitseri kardpael – 10 mm; 4) allohvitseri kardpael – 5 mm. (3) Kardpael on kuldne, värvus S1-5. §34. Ohvitseride õhtuvormi pagunil olev dubleeriv gradatsioonitunnus (1) Ohvitseride õhtuvormi pagunil on dubleeriv gradatsioonitunnus. Pagun asetseb õhtuvormi kuue õlakul. Ohvitseride õhtuvormi pagunil oleva dubleeriva gradatsioonitunnuse näidis on toodud lisas 17. (2) Paguni mõõtmed on järgmised: 1) kõrgema ohvitseri pagun – pikkus 130 mm, allääre laius 65 mm; 2) vanemohvitseri ja nooremohvitseri pagun – pikkus 115 mm, allääre laius 50 mm. (3) Kõrgema ohvitseri dubleerivaks gradatsioonitunnuseks pagunil on kolmekordsest kardnöörist punutis. Pagun on alt laienev. Paguni ülaosas on väike vorminööp. Paguni üla- ja alläär on ümarad. (4) Vanemohvitseri dubleerivaks gradatsioonitunnuseks pagunil on kahekordsest kardnöörist punutis. Pagun on alt laienev. Paguni ülaosas on väike vorminööp. Paguni üla- ja alläär on ümarad. (5) Nooremohvitseri dubleerivaks gradatsioonitunnuseks pagunil on kaks paralleelset kardnööri, mis on paralleelsed paguni külgede ja ülaäärega, ning kahekordsest kardnöörist punutis paguni allosas. Pagun on alt laienev. Paguni ülaosas on väike vorminööp. Paguni üla- ja alläär on ümarad. (6) Pagun on valmistatud õhtuvormi materjalist, mille koostis on kirjeldatud Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000. a määruse nr 450 «Kaitseväe vormiriietuse kirjeldus» §-s 220. (7) Pagunil olev dubleeriv gradatsioonitunnus on valmistatud kuldsest kardnöörist, värvus S1-5. §35. Ohvitseride vormimütsil olevad dubleerivad gradatsioonitunnused (1) Maa- ja õhuväe kõrgemate ohvitseride tava- ja õhtuvormi mütsil on dubleerivaks gradatsioonitunnuseks vabarnapunast värvi musta randiga ripspael. (2) Maa-, õhu- ja mereväe kõrgemate ohvitseride tavavormi mütsil, tavavormi talvemütsil ja õhtuvormi mütsil on dubleerivaks gradatsioonitunnuseks kaherealine stiliseeritud tammelehtedest ilustis. Ilustis asetseb mütsinokal. (3) Maa-, õhu- ja mereväe vanemohvitseride tavavormi mütsil, tavavormi talvemütsil ja õhtuvormi mütsil on dubleerivaks gradatsioonitunnuseks üherealine stiliseeritud tammelehtedest ilustis. Ilustis asetseb mütsinokal. (4) Ühe- ja kaherealine ilustis on tikitud musta värvi tekstiilile. Stiliseeritud tammelehed on tikitud kuldse niidiga, värvus S1-5. (5) Maa-, õhu- ja mereväe ohvitseride tavavormi mütsil ja õhtuvormi mütsil on dubleerivaks gradatsioonitunnuseks kahekordne kuldne punutud nöör. Nöör asetseb mütsi rummu esiosal mütsinoka kohal. Nöör kinnitub mütsile kahe väikese vorminööbiga. 4. peatükk VÄELIIGI- VÕI ERIALATUNNUSED LÕKMETEL §36. Maa- ja õhuväe kaitseväelaste lõkmetel olevad väeliigi- või erialatunnused (1) Maa- ja õhuväe kaitseväelaste, välja arvatud kõrgemad ohvitserid, lõkmetel on väeliigi- või erialatunnused. Lõkmed asetsevad tavavormi kuue ja mantli krae nurkadel. Maa- ja õhuväe kaitseväelaste lõkmetel olevad väeliigi- või erialatunnuste näidised on toodud lisas 18. (2) Lõkme pikkus on 50 mm ja laius 35 mm. (3) Lõke on valmistatud tavavormi- või mantlimaterjalist, mille koostis on kirjeldatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000. a määruse nr 450 «Kaitseväe vormiriietuse kirjeldus» §-des 30 ja 34. (4) Lõkmel olev väeliigi- või erialatunnus on tikitud kuldse niidiga. (5) Väeliigi- või erialatunnused on: 1) maaväelase lõkmetel – kahe stiliseeritud tammelehe taustal kahe ristamisi asetatud püssi kujutis; 2) õhuväelase lõkmetel – kahe stiliseeritud tammelehe taustal kahe ristamisi asetatud propelleri kujutis; 3) kaplani lõkmetel – kahe stiliseeritud tammelehe taustal risti kujutis; 4) sideväelase lõkmetel – kahe stiliseeritud tammelehe taustal kahe ristamisi asetatud noole kujutis; 5) suurtükiväelase lõkmetel – kahe stiliseeritud tammelehe taustal kahe ristamisi asetatud suurtükitoru kujutis; 6) meediku lõkmetel – kahe stiliseeritud loorberilehe taustal kahe eskulaapkepile põimitud mao kujutis; 7) orkestrandi lõkmetel – kahe stiliseeritud tammelehe taustal lüüra kujutis. 5. peatükk MÜTSIMÄRGID 1. jagu Maa- ja õhuväe kaitseväelaste mütsimärgid §37. Maaväe kaitseväelaste mütsimärgid tava- ja õhtuvormi mütsil, suvemütsil ja talvemütsil (1) Maaväe kaitseväelase tavavormi ja õhtuvormi mütsil, suvemütsil ning talvemütsil olev mütsimärk on Eesti Vabariigi stiliseeritud vapikilp, mille taga on 40-kraadise nurga all ristatud sirged mõõgad, terad ülespidi. Vapikilp on ümbritsetud tammelehisega. Naiskaitseväelase tavavormi mütsil ja kaitseväelase suvemütsil ning talvemütsil on mütsimärk ümbritsetud ringiga. Maaväe kaitseväelase tava- ja õhtuvormi mütsil, suvemütsil ja talvemütsil olevate mütsimärkide näidised on toodud lisas 19. (2) Maaväe meeskaitseväelase tava- ja õhtuvormi mütsil olev mütsimärk asetseb mütsirummul esiosa keskjoonel mütsinoka kohal. Maaväe naiskaitseväelase tavavormi mütsil olev mütsimärk asetseb mütsi esiosal. Kaitseväelase suvemütsil olev mütsimärk asetseb vasakul mütsiküljel. Talvemütsil olev mütsimärk asetseb küljedetaili esiosa keskjoonel mütsinoka kohal. (3) Maaväe meeskaitseväelase tava- ja õhtuvormi mütsil oleva mütsimärgi kõrgus on 42 mm ja laius 50 mm. (4) Maaväe meeskaitseväelase tava- ja õhtuvormi mütsil olev mütsimärk on valmistatud kullavärvilisest metallist. (5) Maaväe naiskaitseväelase tavavormi mütsil ja kaitseväelase suvemütsil ja talvemütsil oleva mütsimärgi kõrgus on 38 mm ja laius 42 mm. Mütsimärki ümbritseva ringi siseläbimõõt on 55 mm ja välisläbimõõt 60 mm. (6) Maaväe naiskaitseväelase tavavormi mütsil ja kaitseväelase suvemütsil ja talvemütsil olev mütsimärk on tikitud kuldse niidiga, värvus S1-5. Riigivapi kujutises on kasutatud sinist niiti, värvus 18-4252 TP BLUE ASTER. §38. Õhuväe kaitseväelaste mütsimärgid tava- ja õhtuvormi mütsil, suvemütsil ja talvemütsil (1) Õhuväe kaitseväelase tava- ja õhtuvormi mütsil, suvemütsil ning talvemütsil olev mütsimärk on loorberilehtedest pärjaga ümbritsetud õhkutõusev kotkas, mis on Eesti õhuväe lennuaparaadi stiliseeritud tunnusmärgi taustal. Kotka küüniste vahel on ristatult lennuki propeller ja mõõk. Naiskaitseväelase tavavormi mütsil ja talvemütsil ning kaitseväelase suvemütsil olev mütsimärk on ümbritsetud ringiga. Õhuväe kaitseväelase tava- ja õhtuvormi mütsil, suvemütsil ja talvemütsil olevate mütsimärkide näidised on toodud lisas 20. (2) Õhuväe meeskaitseväelase tava- ja õhtuvormi mütsil olev mütsimärk asetseb mütsirummul esiosa keskjoonel mütsinoka kohal. Õhuväe naiskaitseväelase tavavormi mütsil olev mütsimärk asetseb mütsi esiosal. Kaitseväelase suvemütsil olev mütsimärk asetseb vasakul mütsiküljel ja talvemütsil olev mütsimärk asetseb küljedetaili esiosa keskjoonel mütsinoka kohal. (3) Õhuväe meeskaitseväelase tava- ja õhtuvormi mütsil ning talvemütsil oleva mütsimärgi kõrgus on 43 mm. Eesti õhuväe lennuaparaadi stiliseeritud tunnusmärk on võrdhaarsete külgedega kolmnurk, mille küljepikkus on 42 mm. Õhkutõusva kotka tiibade siru on 45 mm. (4) Õhuväe meeskaitseväelase tava- ja õhtuvormi mütsil ning talvemütsil oleval mütsimärgil on kotkas ja loorberilehtedest pärg kullavärvilisest metallist. Eesti õhuväe lennuaparaadi stiliseeritud tunnusmärgil olevad kolmnurgad on emailitud. (5) Õhuväe naiskaitseväelase tavavormi mütsil ja talvemütsil ning kaitseväelase suvemütsil oleva mütsimärgi kõrgus on 43 mm. Eesti õhuväe lennuaparaadi stiliseeritud tunnusmärk on võrdhaarsete külgedega kolmnurk, mille küljepikkus on 42 mm. Õhkutõusva kotka tiibade siru on 45 mm. Mütsimärki ümbritseva ringi siseläbimõõt on 55 mm ja välisläbimõõt 60 mm. (6) Õhuväe naiskaitseväelase tavavormi mütsil ja talvemütsil ning kaitseväelase suvemütsil oleval mütsimärgil on kotkas, loorberilehtedest pärg ja ring tikitud kuldse niidiga, värvus S1-5. Eesti õhuväe lennuaparaadi stilisteeritud tunnusmärk on tikitud sinise, musta ja valge niidiga. §39. Maa- ja õhuväe kaitseväelaste välivormi mütsil ja ajateenijate talvise välivormi mütsil olevad mütsimärgid (1) Maa- ja õhuväe kaitseväelase välivormi mütsil ja ajateenija talvise välivormi mütsil olev mütsimärk on kokard. Kokardil on sinine, must ja valge ring. Välivormi mütsil olev kokard on tumerohelisel taustal. Maa- ja õhuväe kaitseväelase välivormi mütsil ja ajateenija talvise välivormi mütsil olevate mütsimärkide näidised on toodud lisas 21. (2) Maa- ja õhuväe kaitseväelase välivormi mütsil olev kokard asetseb mütsi küljedetaili esiosa keskjoonel mütsinoka kohal. Ajateenija talvise välivormi mütsil olev kokard asetseb mütsi esidetaili keskjoonel. (3) Maa- ja õhuväe kaitseväelase välivormi mütsil oleva mütsimärgi külje pikkus on 30 mm. Sinise, musta ja valge ringi välisläbimõõdud on vastavalt 23 mm, 16 mm ja 8 mm. (4) Ajateenija talvise välivormi mütsil oleva kokardi välisläbimõõt on 23 mm. Sinise, musta ja valge ringi välisläbimõõdud on vastavalt 23 mm, 16 mm ja 8 mm. (5) Maa- ja õhuväe kaitseväelase välivormi mütsil olev kokard on tikitud. Välimine ring on tikitud sinise niidiga, värvus 18-4252 TP BLUE ASTER. Keskmine ring on tikitud musta niidiga, värvus 19-4205 TP PHANTOM. Sisemine ring on tikitud valge niidiga, värvus 11-0601 TP BRIGHT WHITE. (6) Ajateenija talvise välivormi mütsil olev kokard on valmistatud kullavärvilisest metallist, sinine, must ja valge ring on emailitud. §40. Maa- ja õhuväe kaadrikaitseväelaste talvise välivormi mütsil olevad mütsimärgid (1) Maaväe kaadrikaitseväelase talvise välivormi mütsimärgi kirjeldus vastab § 37 lõigetes 1, 3 ja 4 kirjeldatule. (2) Õhuväe kaadrikaitseväelase talvise välivormi mütsimärgi kirjeldus vastab § 38 lõigetes 1, 3 ja 4 kirjeldatule. (3) Maa- ja õhuväe kaadrikaitseväelase talvise välivormi mütsil olev mütsimärk asetseb mütsi esidetaili keskjoonel. 2. jagu Mereväe kaitseväelaste mütsimärgid §41. Mereväe kaitseväelaste tava- ja õhtuvormi mütsil ja talvemütsil olevad mütsimärgid (1) Mereväeohvitseri tava- ja õhtuvormi mütsil ja talvemütsil oleval mütsimärgil on kujutatud tammelehtedest pärga, mille keskkohal on kilbile asetatud trossiga ankru kujutis. Ülalpool ankru kujutist asetseb väikese riigivapi kujutis, mida ülevalt ja külgedelt ümbritseb ilustis. Mereväeohvitseri tava- ja õhtuvormi mütsil oleva mütsimärgi näidis on toodud lisas 22. (2) Mereväeohvitseri tava- ja õhtuvormi mütsil ja talvemütsil oleva mütsimärgi kõrgus on 70 mm ja laius 75 mm. (3) Mereväeohvitseri tava- ja õhtuvormi mütsil ja talvemütsil olev mütsimärk on tavavormi materjalist. Tammepärg ja väikest riigivappi ümbitsev ilustis on tikitud kuldse niidiga. Tammepärja keskkohal olev kilp ja ankru kujutis on valmistatud kullavärvilisest metallist, kilbi põhi on sinine. Väikese riigivapi kujutis on valmistatud kullavärvilisest metallist, vapilõvid on emailitud siniseks. (4) Mereväe allohvitseri tava- ja õhtuvormi mütsil ja talvemütsil oleval mütsimärgil on kujutatud kahest tammelehest koosnevat pärga, mille keskel on sõõr ankru kujutisega. Ankru kujutise kohal on väikese riigivapi kujutis, mida ülevalt ja külgedelt ümbritseb ilustis. Mereväe allohvitseri tava- ja õhtuvormi mütsil oleva mütsimärgi näidis on toodud lisas 22. (5) Mereväe allohvitseri tava- ja õhtuvormi mütsil ja talvemütsil oleva mütsimärgi kõrgus on 70 mm ja laius 53 mm. (6) Mereväe allohvitseri tava- ja õhtuvormi mütsil ja talvemütsil olev mütsimärk on valmistatud tavavormi materjalist. Tammepärg, sõõr, riigivapi kujutis ja ilustis on valmistatud kullavärvilisest metallist. Sõõri põhi ja vapilõvid on emailitud siniseks. §42. Mereväe kaitseväelaste töövormi mütsil, töövormi talvemütsil, madrusemütsil ja madruse talvemütsil olevad mütsimärgid (1) Mereväe kaitseväelase töövormi mütsil, töövormi talvemütsil, madrusemütsil ja madruse talvemütsil olev mütsimärk on kokard. Kokardi kirjeldus vastab § 39 lõigetes 1 ja 4 toodud kirjeldatule. (2) Töövormi mütsil ja töövormi talvemütsil olev mütsimärk asetseb mütsipõhjal mütsinoka kohal. Madrusemütsil olev mütsimärk asetseb mütsikatte esiosal kirje «EESTI MEREVÄGI» kohal. Talvemütsil olev mütsimärk asetseb mütsikülje esikeskõmbluse peal. 6. peatükk ERIALATUNNUSED §43. Meediku erialatunnus varrukaembleemil (1) Meediku erialatunnuseks vormiriietuse esemel on varrukaembleem. Meediku varrukaembleemil oleva erialatunnuse näidis on toodud lisas 23. (2) Varrukaembleemil on kujutatud ümber mõõga põimunud madu, mis on ümbritsetud tammelehtedest pärjaga. (3) Varrukaembleemi pikkus on 76 mm ja laius on 56 mm. Varrukaembleemi alumine äär on kumer. (4) Tavavormi riietuseseme varrukaembleem on valmistatud sinisest tekstiilist, värvus 19-3839 TP BLUE RIBBON. Varrukaembleemil olev erialatunnus on tikitud kuldse niidiga, värvus S1-5. (5) Välivormi riietuseseme varrukaembleem on valmistatud helerohelisest tekstiilist, värvus 18-0525 TP IGUANA. Varrukaembleemil olev erialatunnus on tikitud rohelise niidiga, värvus 18-5620 TP IVY. §44. Mereväe kaplani erialatunnus tavavormil (1) Mereväe kaplani erialatunnuseks tavavormi riietusesemel on violetne pael. Violetne pael asub pagunikatte või varrukal oleva auastmetunnust kujutavate kardpaelte vahel, lipnikul rõngasaasaga kardpaela all. (2) Violetne pael on 3 mm laiune. (3) Violetne pael on valmistatud tekstiilist, värvus 18-3025 TP STRIKING PURPLE. §45. Mereväe ajateenijate erialatunnused (1) Mereväe ajateenijate eraldusmärgiks vormiriietuse esemel on erialatunnus. Mereväe ajateenija erialatunnuste näidised on toodud lisas 24. (2) Erialatunnus on ringikujuline, ringi läbimõõt on 60 mm. (3) Erialatunnus on valmistatud madruse särgi materjalist. Erialatunnuse kujutis ja ääris on tikitud kollase niidiga, värvus 14-0957 TP SPECTRA YELLOW. (4) Mereväe ajateenija erialatunnused on järgmised: 1) mehaanik – stiliseeritud laeva sõukruvi hammasrattal kujutis; 2) navigaator – stiliseeritud kaheksa käepidemega rooliratta kujutis; 3) signalist – kahe ristamisi asetatud signaallipu kujutis; 4) kahurväelane – kahe ristamisi asetatud suurtükitoru kujutis; 5) tuuker – stiliseeritud tuukrikiivri kujutis; 6) elektrik – stiliseeritud kahe kolmeks murtud teravate otstega teineteise vastu sihitud noole kujutist; 7) sidemees – noolekujulise murdjoone abil kujutatava elektromagnetilise võnkumise diagrammi kujutis; 8) minöör – ankrumiinil asetseva stiliseeritud torpeedo kujutis; 9) kaldateenistuja – ankru kujutis. 7. peatükk OHVITSERITUNNUS §46. Maa- ja õhuväe ohvitseri varrukal olev ohvitseritunnus (1) Maa- ja õhuväe ohvitseri eraldusmärgiks on ohvitseritunnus. Ohvitseritunnus asetseb varruka välisküljel dubleeriva gradatsioonitunnuse kohal. Maa- ja õhuväe ohvitseril on ohvitseritunnuseks väikese riigivapi kujutis, mis on ümbritsetud tammelehtedest pärjaga. Maa- ja õhuväe ohvitseri varrukal oleva ohvitseritunnuse näidis on toodud lisas 25. (2) Ohvitseritunnus on ringikujuline, ringi läbimõõt 50 mm. Väikese riigivapi kõrgus on 30 mm ja laius 27 mm. (3) Ohvitseritunnused on valmistatud vormiriietuse materjalist, mille koostis on kirjeldatud Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000. a määruse nr 450 «Kaitseväe vormiriietuse kirjeldus» § 30. (4) Maaväeohvitseri varrukal olev ohvitseritunnus on khakivärvi, värvus 19-0622 TP MILITARY OLIVE. Õhuväeohvitseri varrukal olev ohvitseritunnus on sinakashall, värvus 19-4220 TP DARK SLATE. (5) Ohvitseritunnustel olev väikese riigivapi kujutis ja tammelehtedest pärg on tikitud kuldse niidiga, värvus S1-5. Väikesel riigivapil olevad lõvid on tikitud sinise niidiga, värvus 18-4252 TP BLUE ASTER. 8. peatükk SÕDURIEKSAMI MÄRK §47. Ajateenija sõdurieksami märk (1) Maa- ja õhuväe ajateenijate väljaõppe taset näitav eraldusmärk vormiriietuse esemel on sõdurieksami märk. Ajateenija sõdurieksami märgi näidis on toodud lisas 26. (2) Ajateenija sõdurieksami märgil on vertikaalse stiliseeritud mõõga kujutis ning tähed s ja e. (3) Ajateenija sõdurieksami märgi pikkus on 80 mm ja laius 40 mm. Tähtede s ja e kõrgus on 27 mm ning mõõga pikkus 74 mm ja laius 34 mm. (4) Märk on valmistatud rohelisest tekstiilist, värvus 18-0525 TP IGUANA. Tähed s ja e on tumerohelised, värvus 18-5620 TP IVY. Ajateenija väljaõppe taset näitav mõõk on kas tumeroheline, hõbedane või kuldne. 9. peatükk RIIGITUNNUS §48. Kaitseväelase vormiriietuse varrukal olev riigitunnus (1) Kaitseväelase eraldusmärgiks vormiriietuse eseme varrukal on riigitunnus. Kaitseväelase vormiriietuse varrukal oleva riigitunnuse näidis on toodud lisas 27. (2) Riigitunnus on Eesti riigilipu kujutis, mille all on sõna ESTONIA. (3) Riigitunnuse pikkus on 53 mm ja laius 65 mm. (4) Riigitunnus on valmistatud vastavalt maaväe või mereväe tavavormi materjalist. (5) Riigitunnusel olev Eesti riigilipu kujutis on tikitud. Ülemine triip on tikitud sinise niidiga, värvus 18-4252 TP BLUE ASTER, musta värvi triip on tikitud musta niidiga, värvus 19-4205 TP PHANTOM ning valge triip on tikitud valge niidiga, värvus 11-0601TP BRIGHT WHITE. (6) Sõna ESTONIA tähekõrgus on 6 mm ja tähejoone paksus 1 mm ja värvus on 11-0601 TP BRIGHT WHITE. 10. peatükk VORMINÖÖBID §49. Kaitseväelase tava- ja õhtuvormil olevad vorminööbid (1) Kaitseväelase eraldusmärgiks tava- ja õhtuvormil on vorminööbid. Kaitseväelase tava- ja õhtuvormil olevate vorminööpide näidised on toodud lisas 28. (2) Maa- ja õhuväe kaitseväelase vorminööbil on kolme lõvi kujutis. Mereväe kaitseväelase vorminööbil on stiliseeritud ankru kujutis. (3) Kaitseväelase tava- ja õhtuvormil olevad vorminööbid on suured ja väikesed. Suure vorminööbi läbimõõt on 23 mm, väikese vorminööbi läbimõõt 14 mm. (4) Vorminööp on valmistatud kullavärvilisest metallist. 11. peatükk AKSELBANT §50. Akselbant (1) Kaitseväelase haridust või ametikohta näitav eraldusmärk tava- ja õhtuvormi riietusesemel on akselbant. Akselbant asetseb vormikuue vasakul või paremal õlal. (2) Akselbant on valmistatud 5 mm laiusest kulla- või hõbedavärvilisest kardnöörist. (3) Akselbant koosneb palmikutest ja silmustest ning samavärvilisest metallist otstest. (4) Silmused ja palmikud on koondatud nööpauguga varustatud pidemele, mille abil akselbant kinnitatakse paremal või vasakul õlal asuva väikese vorminööbi külge. 12. peatükk MÄÄRUSE JÕUSTUMINE §51. Määruse jõustumine Määruse §-d 26, 34 ja 36 jõustuvad 1. jaanuaril 2003. a. Peaminister Siim KALLAS Kaitseminister Sven MIKSER Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 299 «Kaitseväe eraldusmärkide kirjeldus» lisa 1 MAAVÄE KÕRGEMATE OHVITSERIDE PAGUNIKATTEL OLEVATE AUASTMETUNNUSTE NÄIDISED Kaitseminister Sven MIKSER Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 299 «Kaitseväe eraldusmärkide kirjeldus» lisa 2 MAAVÄE VANEMOHVITSERIDE PAGUNIKATTEL OLEVATE AUASTMETUNNUSTE NÄIDISED Kaitseminister Sven MIKSER Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 299 «Kaitseväe eraldusmärkide kirjeldus» lisa 3 MAAVÄE NOOREMOHVITSERIDE PAGUNIKATTEL OLEVATE AUASTMETUNNUSTE NÄIDISED Kaitseminister Sven MIKSER Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 299 «Kaitseväe eraldusmärkide kirjeldus» lisa 4 MAAVÄE VANEMALLOHVITSERIDE PAGUNIKATTEL OLEVATE AUASTMETUNNUSTE NÄIDISED Kaitseminister Sven MIKSER Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 299 «Kaitseväe eraldusmärkide kirjeldus» lisa 5 MAAVÄE NOOREMALLOHVITSERIDE PAGUNIKATTEL OLEVATE AUASTMETUNNUSTE NÄIDISED Kaitseminister Sven MIKSER Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 299 «Kaitseväe eraldusmärkide kirjeldus» lisa 6 MAAVÄE SÕDURITE PAGUNIKATTEL OLEVATE AUASTMETUNNUSTE NÄIDISED Kaitseminister Sven MIKSER Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 299 «Kaitseväe eraldusmärkide kirjeldus» lisa 7 MEREVÄE KÕRGEMATE OHVITSERIDE PAGUNIKATTEL OLEVATE AUASTMETUNNUSTE NÄIDISED Kaitseminister Sven MIKSER Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 299 «Kaitseväe eraldusmärkide kirjeldus» lisa 8 MEREVÄE VANEMOHVITSERIDE PAGUNIKATTEL OLEVATE AUASTMETUNNUSTE NÄIDISED Kaitseminister Sven MIKSER Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 299 «Kaitseväe eraldusmärkide kirjeldus» lisa 9 MEREVÄE NOOREMOHVITSERIDE PAGUNIKATTEL OLEVATE AUASTMETUNNUSTE NÄIDISED Kaitseminister Sven MIKSER Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 299 «Kaitseväe eraldusmärkide kirjeldus» lisa 10 MEREVÄE VANEMALLOHVITSERIDE PAGUNIKATTEL OLEVATE AUASTMETUNNUSTE NÄIDISED Kaitseminister Sven MIKSER Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 299 «Kaitseväe eraldusmärkide kirjeldus» lisa 11 MEREVÄE NOOREMALLOHVITSERIDE PAGUNIKATTEL OLEVATE AUASTMETUNNUSTE NÄIDISED Kaitseminister Sven MIKSER Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 299 «Kaitseväe eraldusmärkide kirjeldus» lisa 12 MEREVÄE SÕDURITE PAGUNIKATTEL OLEVATE AUASTMETUNNUSTE NÄIDISED Kaitseminister Sven MIKSER Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 299 «Kaitseväe eraldusmärkide kirjeldus» lisa 13 MEREVÄE AJATEENIJATEST NOOREMALLOHVITSERIDE PAGUNIKATTEL OLEVATE AUASTMETUNNUSTE NÄIDISED Kaitseminister Sven MIKSER Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 299 «Kaitseväe eraldusmärkide kirjeldus» lisa 14 MEREVÄE AJATEENIJATEST NOOREMALLOHVITSERIDE AUASTMEALUSEL OLEVATE AUASTMETUNNUSTE NÄIDISED Kaitseminister Sven MIKSER Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 299 «Kaitseväe eraldusmärkide kirjeldus» lisa 15 MEREVÄE AJATEENIJATEST SÕDURITE PAGUNIKATTEL JA AUASTMEALUSEL OLEVATE AUASTMETUNNUSTE NÄIDISED Kaitseminister Sven MIKSER Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 299 «Kaitseväe eraldusmärkide kirjeldus» lisa 16 MAA- JA ÕHUVÄE KÕRGEMATE OHVITSERIDE LÕKMETEL OLEVA DUBLEERIVA GRADATSIOONITUNNUSE NÄIDIS Kaitseminister Sven MIKSER Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 299 «Kaitseväe eraldusmärkide kirjeldus» lisa 17 OHVITSERIDE ÕHTUVORMI PAGUNIL OLEVA DUBLEERIVA GRADATSIOONITUNNUSE NÄIDIS Kaitseminister Sven MIKSER Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 299 «Kaitseväe eraldusmärkide kirjeldus» lisa 18 MAA- JA ÕHUVÄE KAITSEVÄELASTE LÕKMETEL OLEVATE VÄELIIGI- VÕI ERIALATUNNUSTE NÄIDISED Kaitseminister Sven MIKSER Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 299 «Kaitseväe eraldusmärkide kirjeldus» lisa 19 MAAVÄE KAITSEVÄELASTE TAVA- JA ÕHTUVORMI MÜTSIL, SUVEMÜTSIL JA TALVEMÜTSIL OLEVATE MÜTSIMÄRKIDE NÄIDISED Kaitseminister Sven MIKSER Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 299 «Kaitseväe eraldusmärkide kirjeldus» lisa 20 ÕHUVÄE KAITSEVÄELASTE TAVA- JA ÕHTUVORMI MÜTSIL, SUVEMÜTSIL JA TALVEMÜTSIL OLEVATE MÜTSIMÄRKIDE NÄIDISED Kaitseminister Sven MIKSER Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 299 «Kaitseväe eraldusmärkide kirjeldus» lisa 21 MAA- JA ÕHUVÄE KAITSEVÄELASTE VÄLIVORMI MÜTSIL JA AJATEENIJA TALVISE VÄLIVORMI MÜTSIL OLEVATE MÜTSIMÄRKIDE NÄIDISED Kaitseminister Sven MIKSER Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 299 «Kaitseväe eraldusmärkide kirjeldus» lisa 22 MEREVÄE KAITSEVÄELASTE TAVA- JA ÕHTUVORMI MÜTSIL JA TALVEMÜTSIL OLEVATE MÜTSIMÄRKIDE NÄIDISED Kaitseminister Sven MIKSER Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 299 «Kaitseväe eraldusmärkide kirjeldus» lisa 23 MEEDIKU VARRUKAEMBLEEMIL OLEVA ERIALATUNNUSE NÄIDIS Kaitseminister Sven MIKSER Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 299 «Kaitseväe eraldusmärkide kirjeldus» lisa 24 MEREVÄE AJATEENIJA ERIALATUNNUSTE NÄIDISED Kaitseminister Sven MIKSER Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 299 «Kaitseväe eraldusmärkide kirjeldus» lisa 25 MAA- JA ÕHUVÄE OHVITSERI VARRUKAL OLEVA OHVITSERITUNNUSE NÄIDIS Kaitseminister Sven MIKSER Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 299 «Kaitseväe eraldusmärkide kirjeldus» lisa 26 AJATEENIJA SÕDURIEKSAMI MÄRGI NÄIDIS Kaitseminister Sven MIKSER Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 299 «Kaitseväe eraldusmärkide kirjeldus» lisa 27 KAITSEVÄELASE VORMIRIIETUSE VARRUKAL OLEVA RIIGITUNNUSE NÄIDIS Kaitseminister Sven MIKSER Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 299 «Kaitseväe eraldusmärkide kirjeldus» lisa 28 KAITSEVÄELASE TAVA- JA ÕHTUVORMIL OLEVATE VORMINÖÖPIDE NÄIDISED Kaitseminister Sven MIKSER