Viljandi Linnavalitsus — Viljandi Muusikakooli arengukava kinnitamine — KO, 68, 1641

Lähtudes Viljandi Linnavolikogu 30. juuni 2000. a määrusega nr 37 kehtestatud Viljandi linna arengukavas aastateks 2000–2007 (KO 2000, 69, 1025) püstitatud ülesannetest ja Viljandi Linnavalitsuse 4. juunil 2001. a korraldusega nr 770 moodustatud alalise komisjoni ettepanekust, Viljandi Linnavalitsus määrab: 1. Kinnitada Viljandi Muusikakooli arengukava aastani 2005 (lisatud). 2. Määrus jõustub 15. augustil 2002. a. Abilinnapea Helmen KÜTT Linnasekretär Madis TIMPSON VILJANDI MUUSIKAKOOLI ARENGUKAVA AASTANI 2005 Viljandi Muusikakool Jakobsoni 16, Viljandi 71005 Tel 043 463 3463 Direktor Kalle Tamra 1. SISSEJUHATUS Viljandi Muusikakooli arengukava on dokument, mis määrab ära Muusikakooli arengu põhisuunad ja valdkonnad, eesmärgid, tegevuskava ning arengukava uuendamise korra. Arengukavas esitatud orienteeruvad maksumused antud tuhandetes Eesti kroonides ning realiseeritakse vastavalt iga-aastase eelarve võimalustele . 2. HETKEOLUKORD Kooli koht teiste muusikakoolide hulgas Viljandi Muusikakooli kohta teiste Eesti ligemale 80 muusikakooli hulgas on võimalik määrata ainult mõningate võrdlusandmete varal. • Õpilaste suhtarvu poolest (mitu protsenti linnaelanikest õpib muusikakoolis) on Viljandi kool üks väiksemaid. Võrdluseks: Põltsamaal 3,2%, Võrus 1,7%, paljudes väikelinnades üle 2%, Viljandis 0,7%. Arvestatud on põhiastmete (noorema, vanema ja lisaastme) õpilasi. • Õpperuumide seisukohalt oleme keskmiste hulgas • Õpetajate haridustaseme poolest üsna ees • Traditsioonilise instrumentaariumi osas – keskel • Helitehnilise instrumentaariumiga – eespool • Pedagoogilise uuendusliikumise alal oleme eestvedajate hulgas Viimastel aastatel on püütud kooli arendada nii, et minimaalsele õpilaskontingendile (põhiastmetes 160–165) oleks võimaldatud parimad õppimistingimused. Õpilased Koolis õpib seisuga 01.04.2002: Noorem astme Vanem astme Lisaaste Kokku ilma eelastmeta % Eelaste Koos eelastmega A õppekavaga 79 29 5 113 70% × × B õppekavaga 28 15 4 47 30% × × Kokku 107 44 9 160 100% 40 200 Erialade (põhipillide) lõikes Plokkflööt 11 * flööt 5 * klarnet 1 * saksofon 5 * metsasarv 1 trompet 1 * altsarv 1 tromboon 1 kokku puhkpillidel 26 = 16% löökpillid 4 * 3% viiul 27 * 17% kokku orkestripillidel 57 = 36% klaver 86 * 54% kitarr 7 * 4% akordion 8 5% kannel 2 * 1% kokku 160 * – märgitud pille õpivad paljud õpilased ka teise nn. lisapillina. Õppekavad Kool töötab üleriigiliste õppekavade alusel koostatud õppekavade järgi. Lisaainete mahu ja mitmekesisuse osas on vajakajäämisi vastava kvalifikatsiooniga õpetajate puudumise tõttu. Samal põhjusel ei ole suudetud tõsta orkestripillide osakaalu (vt protsendid). Personal Õpetajad põhikoormuse järgi: klaver ja kontsertmeister 9 puhkpill ja löökpill 5 * viiul 2 kitarr 2 akordion 1 kannel 1 rahvapillid 1 solfedžo ja eelastme rühmategevused 2 muusikalugu 1 elektroonilised pillid ja arvutimuusika 1 * viiest puhkpilliõpetajast neli ei ole paiksed ja töötavad osalise koormusega Kokku 25 õpetajat, 21 normkoormusega. Hariduse järgi 76% kõrgharidusega, (erialase kõrgharidusega 64%), 32% keskeriharidusega, 1 õpetaja ehk 4% ilma erihariduseta, kuid pikaajalise praktikaga. Samas praegustest õpetajatest enamus ei oma tänapäeva muusikakooli vajadustele vastavat ettevalmistust. Tugeva kooliga, kuid kitsa profiiliga pedagoogid ei kata üha suurenevaid nõudmisi. Kool on püüdnud kõiki täienduskoolituse võimalusi ära kasutada. Tulemus ei rahulda. Koolitajad ei suuda muusikakoolide arenguvajadusi ennetada. Üldarvult on õpetajaid piisavalt, kuid mitmete ainete õpetajaid tuleb kaugemalt, sõidukulusid kattes palgata. Kohapealsetest õpetajatest puudub flöödi-, saksofoni-, klarneti- ja kandleõpetaja. Hulk aastaid ei ole olnud võimalik õpetada tšellot, mitmeid vanamuusikapille, oboed, fagotti ja mitmeid teisi muusikainstrumente. Viljandisse kui pealinnast kaugel asuvasse linna uusi pedagooge ei tule, mistõttu mitmed kohapealsed õpetajad on sunnitud töötama ülemäärase koormusega. Õpetajate keskmine palgamäär on 4273 krooni. Teised töötajad (põhiliste ülesannete järgi): Sekretär, õppevahendite hoidja Heli- ja arvutitehnika meister Akustilise ja elektroonilise instrumentaariumi meister Katlakütja-hoonete remondimeister Kooliteenija (koristaja ja majahoidja) Direktor Õppemateriaalne baas Koolimaja on 19. saj lõpul ehitatud (mõisniku linnamaja). Hoonestusse kuulub veel nn väravamaja ja maakivist tall. Viimast kasutatakse küttepuude hoidlana. 1974. a lõppenud kapitaalremondi käigus muudeti ruumide paigutust ja peahoone viidi üle keskküttele. 1996. a ehitati katlaruum ümber ja täiustati süsteemi. Pärast 1974. a on siseruume remonditud vaid jooksva remondi rahadega peamiselt oma tööjõuga (põhitöö kõrvalt). Remondivajadused aina kasvavad. Mitmes ruumis on vihmavee läbijooksu jälgi, krohvipragusid, mida enne katuse uuendamist kõrvaldada ei saa. Aknaraamid on oma aja ära elanud, mitmed uksekarbid vajunud, heli läbilaskvate piludega. Parkettpõrandad on igal suvel lakitud, kuid varasematel aastatel liiga õhukeseks lihvitud. Edaspidine lihvimine ei ole võimalik. Õpperuumid Kooli tarbeks kohandatud ruumid on meie õppetegevuseks võimalikul, s.o üldhariduskoolist vabal ajal täielikult hõivatud. Ruume on võimaluse piires püütud tegevuse nõuete järgi sisustada: Individuaalklasse on 13 neist klaveriklasse 7 puhkpilliklasse 3 viiuliklasse 2 kitarriklasse 1 Ühistegevuste ruumidest olulisemad: solfedžo ja eelastme rühmategevuse klass 1 muusikalooklass 1 ansambliklass 1 süntesaatoriklass, helisalvestusstuudio ja heliaparatuuri ruum 1 kuulamisruum arvutimuusika nurgaga, noodikogu 1 pasunakoori harjutusruum 1 trummide harjutusruum 1 ksülofoni harjutusruum 1 saal (esinemispraktika ruum) 1 Õppeotstarbeline inventar Kooli oma pillide valik ja arv määrab suures osas erialade struktuuri. Arvuliselt on piisavalt klavereid ja pianiinosid, akordione, süntesaatoreid, igas suuruses viiuleid. Samas on enamus pille vananenud. Kõige vanem klaver on 80-aastane ja ainult kaks klaverit on nooremad kui 25 aastat. Väiksemõõdulised viiulid on valmistatud 1960–1970. a konveiertootena. Vanad pillid nõuavad suuri hoolduskulusid. Mitmed ansambli- ja orkestripillid puuduvad sootuks. Samas mõned seisavad vastava õpetaja puudumisel kasutamata. Hästi varustatud on eelastme rühmad. Suhteliselt uuemad on helitehnilised vahendid. Samas digitaalne salvestustehnika ja väljasõitudeks sobiv helivõimendus ootab alles soetamise võimalust. Noodikogu on suur, kuid valdav osa sellest ei ole nüüdispedagoogikas kasutatav. Uusi noote saame osta väga vähe. Takistuseks kõrge hind. Õpikud valmivad ainult muusikakoolide liikmemaksudest ülalpeetava Eesti Muusikakoolide Liidu toimetamisel. Tänaseks on ilmunud vaevalt pooled, needki peamiselt solfed ños ja muusikaloos. Helisalvestiste kogus on uusi laserplaate vaid 230. Kahjuks umbes 30 000 teost sisaldav plaadi- ja magnetlindi kogu on kasutamiskõlbmatuks muutumas. Nende ümbersalvestamiseks puudub tööjõud, osaliselt tehnikagi. Infotehnoloogia Arvuteid on koolil neli: esimene sekretäri töödeks, teine kuulamisruumis noodigraafika jaoks, kolmas helitehniliste tööde, neljas interneti ja õppevahendite sissekandmise, kodeerimise ning otsimise tarvis. Õppetöö Õppekava on liigendatud astmeteks: eelastmeks, nooremaks, vanemaks ja lisaastmeks. Eelastmes on viimasel aastal alustatud individuaalse pilliõpetuse ümberkorraldamist. Muudetud on õppetasu ja töötasu arvestamise korda, mille tulemusena õppijate arv on tõusnud. Kuna eelastme individuaaltunni töötasu katteallikaks on õppetasu, siis linnaeelarvest finantseerimise suurendamise vajadust see kaasa ei too. Põhikooli, s.o nooremas ja vanemas, samuti lisaastmes on kahe erineva eesmärgi, mahu ja tasemega õppekava juurutamisega suudetud tõsta A-õppekava õpilaste taset, B-õppekaval paindlikkust ja arvukust. B-õppekava arvel on suurendatud lisaainete osa. 3. EESMÄRGID JA TEGEVUSAKAVA Üldised eesmärgid 1. Täita muusikahariduse süsteemis muusikakoolidele antud ülesandeid Viljandis ja linnaga lepingus olevates valdades. 2. Kooli halduses olevate hoonete maksimaalse kasutamise eesmärgil viia lõpule varematel aastatel planeeritud ja/või alustatud remondi- ja ehitustööd. 3. Korraldada kodulinnas õppivatele ja töötavatele muusikakooli vilistlastele võimetekohast musitseerimistegevust (ansamblites, orkestrites jms). 4. Forsseerida uute pillide ja muude õppevahendite soetamise protsessi. Viia lõpule digitaalse salvestustehnika komplekteerimine. 5. Kooli õppekavad ja kõikide õpilaste individuaalkavad koostada nii, et nende alusel toimuvad tegevused ei põhjustaks õpilaste muusikahuvi langust, kuid täidaksid oma pedagoogilise eesmärgi ja tasemenõude. Eesmärk Tegevus Täitja Kulu Tähtaeg 1. Jätkata kooli põhialade struktuuri optimeerimist 1. Optimeerimise vajaduse selgitamine (lastevanematele ja õpilastele) meedias, kooli koduleheküljel, teabepäevadel, kooli kontsertidel ja muudel üritustel, uute õpilaste vastuvõtuga seotud tegevustel, kogu õppeajal Kool 2002–2005 2. Ühelt põhialalt (erialalt) teisele ülemineku lihtsustamine Kool 2002 3. Puuduvatele või alatäidetud erialadele uute õpetajate tööle võtmine Kool Linn 108 2003 2004 4. Erialade struktuuri vajadustele mittevastavate õpetajate profiili avardamine täiendusõppe teel, võimalik koondamine Kool 2003 2004 5. Pedagoogiliste tundide arvu tõstmine 506 tunnini nädalas ehk 23 normkoormuseni Linn (108) 2003 2004 2. Koolipiirkonna noorteorkestri loomine 6. Puuduvate orkestripillide muretsemine Linn Kool 80 aastas 2003–2005 7. Statsionaarseid pille mahutava helisalvestusruumi – harjutusruumi väljaehitamine (Lisa nr 1) Linn Kool 179 2003 8. Kooli põhimääruse täiendamine Linn 2003 3. Õppekavade ja nende rakendamise täiustamine 9. A- ja B-õppekava sisulise diferentseerimise lõpuleviimine Kool 2003 10. Muuta ühelt õppekavalt teisele üleminek õpilasele vastuvõetavamaks Kool 2003 11. Suurendada B-õppekava õppijate arvu kuni B -õppekaval on 100, A-õppekaval 80 õpilast Kool 2005 4. Tõsta kooli mainet muusikakoolide konkurssidel 12. Suurendada eelastmes pilliõppijate arvu Kool Laste- vanemate kulul 2002–2005 13. Taotleda õppekavaga vastuolus olevate konkursi- tingimuste muutmist Kool Haridus- ministeerium alates 2002 14. Kui konkursitingimusi muudetakse, taastada ülekoolilise konkursi tava Kool 2003 5. Suurendada koolis poiste suhtarvu 15. Senisest enam arvestada poiste iseärasustega nii vastuvõtukatsetel kui ka õppeprotsessis Kool Pidevalt 16. Rikastada kooli tegevust poisse enam huvitavate ettevõtmistega Kool 2003 6. Suurendada loomingulist võimekust arendavate tegevuste mahtu 17. Suunata õpetajaid vastavatele kursustele Kool Linn 3% palga- fondist alates 2003 18. Suurendada lisaainetes loomingu ja improvisatsiooni osa Kool 2002 20. Korraldada loomingulist tegevust stimuleerivaid üritusi jätkuvalt 7. Senisest enam luua õpetajate täienduskoolituse võimalusi kohapeal 21. Kutsuda õppuste läbiviijateks konkreetse töövaldkonna parimaid asjatundjaid (3% palga- fondist) alates 2002 22. Senisest enam kasutada kohapealseid õppejõude nii oma kooli kui kogu koolivõrgu täienduskoolituses Kool alates 2003 24. Teha arvutiprogrammi Sibelius valdamine üldkohustuslikuks 2002 8. Pedagoogiliste tundide ja kodutöö vahekorra reguleerimine 25. Välja töötada õppimist ja harjutamist stimuleeriv, vähem kulukas metoodika, mille järgi otseste pedagoogiliste tundide arv seatakse sõltuvusse kodutöö tulemusest 2003 2004 Lisa nr 1 VILJANDI MUUSIKAKOOLI REMONDI- JA EHITUSTÖÖDE KAVA ALATES AASTAST 2002 Tööde kirjeldus Põhi- mahud Orien- teeruv maksu- mus Vajaduse põhjendus Aasta Kaugküttele üleminek Soojasõlme ehitamine Seadmete maksumus Küttesüsteemi ümberehitamine ja ruumide remontimine Väravamajja keskkütte ehitamine 46* 5 25 6 10 Kaugkütte sissetoomisega saaks õpperuumina kasutatud nn väravamajas loobuda üha kallimaks muutuvast elektriküttest. Praegust katlamaja saab kasutada õppevahendite (peamiselt muusikariistade) remondi töökojana. Nüüdset töökoda omakorda helisalvestusstuudio aparaadiruumina. Vabanevat kütjat-remondimeistrit oleks tarvis rakendada täie koormusega kooli hoonete ja inventari remontimisele. Õpperuumide temperatuuri kõikumised peaksid kaduma. 2002– 2003 Katusealuse soojusisolatsioon 230m2 1973. a keskküttesüsteemi paigaldades sai kannatada halvasti isoleeritud pööningu põrand ja katusekorruse lagi. Seetõttu katusealune soojeneb, katus jäätub, ülemised ruumid ei pea sooja. Katusealuse isoleerimine peaks parandama kogu maja soojapidavust, vähendama katusele jää teket, kahandama küttekulu. 2002 Uue katusekatte panemine räästarennide, vihmaveetorude uuendamine 530 m2 60 jm 45 jm Eterniitkatus on muutunud hapraks. Igal aastal täidetakse pragusid ja paigatakse, kuid läbijooksukohti tuleb aina juurde. Lähiajal katusekatet vahetades väldiksime karkassi ja laudisaluse osalise uuendamisega seonduvaid kulutusi. 2003 Stuudioruumi ehitamine pööningule helikindlate seinte, lae ja põrandaga. Ventilatsiooniga 80 m2 179 Praegune, ajutiseks kasutamiseks sisustatud salvestusruum on väike ja mis peamine – tänavamüra ning maja helisid läbi laskev. Helisalvestusruumi ehitamisega saaks kogu maja pinna ära kasutada, ühtlasi orkester ja linnakapell saaksid hädavajaliku harjutus- ja salvestusruumi. 2003 Sõjaajal lammutatud veranda kohale saali ehitamine Muusikakool kasutab nii proovideks kui iganädalasteks õpilasesinemisteks ammustel aegadel mõisniku pere tarbeks ehitatud saali, kus pinda 57 m2. Koolile saali ehitamisega saaks linn ka alaliselt kasutatava kammersaali. Kui kammersaal projekteeritakse asjatundlikult, võib arvestada nii ehitamisel kui haldamisel Eesti Kontserdi toetusega. Linnal on korralik spordihoone, peatselt valmib ka raamatukogu. Järgmiseks objektiks võiks olla kammersaal. 2003 2004 * Materjali maksumus (ilma töötasuta) 4. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Vastavalt Viljandi Linnavalitsuse 4. juuni 2001. a määrusega nr 23 kinnitatud Viljandi linna haridus- ja kultuuriasutuste kava koostamise ja kinnitamise korrale toimub arengukava uuendamiseks tehtud ettepanekute menetlemine arengukava projekti menetlemisega sammas korras. Arengukava uuendatakse: Seoses haridusalase seadusandluse muudatustega; seoses muudatustega omavalitsuse arengukavas; seoses haridusasutuse staatuse muutmisega; seoses õppenõukogu või kooli hoolekogu ettepanekuga. Arengukava uuendused esitatakse Viljandi Linnavalitsusele igal aastal hiljemalt 30. aprilliks.