Oisu Vallavolikogu — Oisu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastaiks 2002-2014 — KO, 68, 1631

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 7, Oisu valla põhimääruse punkti 22.1 alapunktist 7, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse» § 4 lõikest 1, Oisu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Oisu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastaiks 2002–2014» (lisatud määrusele). 2. Avaldada «Oisu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastaiks 2002–2014» elektroonilises Riigi Teatajas ja «Oisu Valla Teatajas». 3. Määrus jõustub pärast avalikustamist. Volikogu esimees Ain AASA Oisu Vallavolikogu 29. augusti 2002. a määruse nr 14 lisa OISU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTAIKS 2002–2014 1. SISSEJUHATUS Käesoleva arengukava koostamise eesmärk on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu kiirendamine, parandades oluliselt investeeringute planeerimist veevarustus- ja kanalisatsiooniobjektide rajamiseks ning remondiks. Oluline on seejuures investeeringute efektiivsuse ja otstarbekuse hindamine. Arengukavas sisalduva süstematiseeritud informatsiooni alusel on võimalik oluliselt parandada kasutuselevõetavate projektide otstarbekust, vältida väärotsuste langetamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu planeerimisel ning jooksva töö korraldamisel. Arengukava sisaldab Oisu valla ühisveevärki ja -kanalisatsiooni kuuluvate vee ja -kanalisatsioonirajatiste hetkeolukorra analüüsi, probleemide määratlemist ning tegevuste plaani väljatöötamist koos ligikaudse maksumusega. Arengu üheks olulisemaks faktoriks on elanikkonna maksevõime, mis määrab sisuliselt osutatava teenuse kvaliteedi ja eesmärgi: kui suurele osale elanikkonnast saab lähitulevikus vee- ja kanalisatsiooniteenuse kvaliteetset osutamist planeerida. Suur tähtsus on kohaliku omavalitsuse võimuorganitel. Seadusega on omavalitsusele pandud kohustus korraldada vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamist elanikkonnale, kuid on unustatud selleks vahendeid anda. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on olemas Taikse külas ja Oisu alevikus. Käesolevas arengukavas ei nähta ette ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamist Oisu valla teistesse küladesse. Volikogu poolt on kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tegelevaks ettevõtteks osaühing Oisu Vesi, mille tegutsemisalaks on kujunenud Taikse küla ja Oisu alevik. OÜ Oisu Vesi töö on viimasel ajal olnud suunatud teenuste kvaliteedi tõstmisele ja kliendikesksusele. Suurt tähelepanu on pööratud joogivee kvaliteedi parendamisele ja stabiilse veesurve tagamisele, kasutatud vee tagastamisele loodusse võimalikult vähe reostatuna. Arengukava on pidevalt täiustatav dokument, milles aja jooksul võivad muutuda nägemused, eesmärgid ja lahendused. 2. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS JA PROBLEEMID 2.1. INIMESTE ARV NING VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTEGA HAARATUS Taikse külas elab 155 inimest. Ühisveevarustusega ühendatud elanike arv on 95. Haaratuse protsent 61. Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike arv on 125. Haaratuse protsent 80. Oisu alevikus elab 490 inimest. Ühisveevarustusega ühendatud elanike arv on 310. Haaratuse protsent 63. Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike arv on 357. Haaratuse protsent 72,9. Kuni joogivee kvaliteedi parandamiseni aastal 2013 ei ole mõttekas rajada uusi veevarustustrasse. 2.2. VEE- JA KANALISATSIOONIRAJATISED 2.2.1. TAIKSE KÜLA (LISA 1) ÜHISVEEVÄRK Ühisveevärgi puurkaev on ehitatud 1990. a sügavusega 55 m ja saab vee siluri veehorisondist. Puurkaevust saadav vesi sisaldab palju rauda (lisa 2) ja seetõttu rikneb torustikus. Puurkaevu pump 16GS20 Võimsus kW 2,2 Tootlikus 6–18 m3/h 200 m3 mahuga veemahuti alumine osa on läbi roostetanud. 2001. aastal remonditi mahutit seest betoonvaluga. Taikse puurkaevu hoone seisund on rahuldav. Veearvesti ja proovivõtu kraan olemas. II astme pump asub veemahuti juurde ehitatud hoones. Pumba tööd juhib sagedusmuundur. Taikse küla veetorustik (peatoru) on järgmine: malm Ø 100 1050 m malm Ø 65 210 m PEM 40 100 m Malmtoru Ø 100 on üledimensioneeritud. Veetorustiku vanus on 25–35 aastat ja see on amortiseerunud. Malmtorude murdumised on tekkinud halva ehituskvaliteedi tõttu. Lekkekohtade avastamiseks on kasutatud Eesti Veevärk diagnostika abi. Veekadude osakaal ilma filtri pesuveeta ca 10%. Elamurajooni varustav 310 m trass on koostatud Ø 65-st malmist, 50 mm mustast terastorust ja mis tahes väikese läbimõõduga vahetükkidest, mis oluliselt takistab trassi läbipesu ja halvendab vee kvaliteeti. Puudub veetöötlusjaam. On olemas üks kvartsfilter, mis on amortiseerunud ega tööta korralikult. Filtri läbipesemine on ehitusvigade tõttu raskendatud. Esialgselt tuleks olemasolev filter võimalikult paremini tööle panna ja planeerida uue veetöötlusjaama ehitamine. Küla 20 eramul puudub ühisveevarustus. Enne kaasaegse veetöötlusjaama valmimist ei ole mõistlik veevarustust planeerida. Malmtorustik Ø 100 tuleks asendada PEM 50-ga (farm 1050 m) ja malm Ø 65 PEM 40-ga (elanikud 210 m). Taikse küla tarbitav veehulk 67 m3/d 2,8 m³/h. Tipptundidel kell 16.00–18.00 veekulu 8 m3/h. 2.2.2. TAIKSE KÜLA ÜHISKANALISATSIOON Kanalisatsiooniga on ühendatud 5 korrusmaja, 10 eramut ja rahvamaja. Peakollektor (lisa 3) on koostatud Ø 200 asbo torust kokku 750 m ja ehitatud 1964. aastal. Torustik on läbi pesemata ekspluatatsiooni algusest ja on setet täis 1/3 kuni 1/2 läbimõõdust. Selletõttu on ummistused väga sagedased. Lagunenud on vaatluskaevude ülemised piirkonnad. Reoveepuhasti Clarec on paigaldatud 1996. a, kuid ei toimi (lisa 4). Reoveepuhasti vajab põhjalikku ümberehitust. Taikse külas vajab ühiskanalisatsioonile lisamist ca 10 eramut, milleks tuleb ehitada kollektorit 600 m. See oleks põhjavee kaitse seisukohalt ja ka majanduslikult põhjendatud. Taikse külas formeeruv reovee vooluhulk: arvestuslik Clarec tööprojekti järgne Q = 27 m3 /d bioveeniline hapnikutarve BTH 7 = 8,5 kg AS MAVES poolt mõõdetuna aprill 2001 Q = 5,4 m3/d 2.2.3. OISU ALEVIKU (LISA 5) ÜHISVEEVÄRK Ühisveevärgi puurkaevud: Puurkaevu nimi Oisu asula I Oisu asula II Puurkaevu passi nr 361 69 Puurkaevu katastri nr 10521 12512 Puurkaevu vanus 1982 1989 Kaevu sügavus m 73 70 Veehorisont siluri ordoviitsium Pumba mark 16GS20 16GS40 Võimsus kW 2,2 4,0 Tootlikkus m³/h 6–18 8–22 Väljapumbatav vesi (aleviku keskmine veetarve) kahest puurkaevust 4,8 m 3/h; 115 m3/d. Tipptundidel ca 20 m3/h. Keskmine veekadu 10–15%. Oisu alevikus elab eramutes 240 inimest. Vesi saadakse erapuurkaevudest, kombineeritud või salvkaevudest. Eramute piirkondades puuduvad või on täiesti amortiseerunud veevarustustrassid (Retla tee, Türi tee). Eramute haaramiseks ühtsesse veevärki tuleks rajada ca 4000 m veetrassi, mis aga praeguse veekvaliteedi juures ei ole majanduslikult mõttekas. Aastal 2000 võetud puurkaevude veekvaliteedi andmed on toodud lisas 6. Põhjavee kvaliteet on halb. Suure rauasisalduse tõttu (üle 2 mg/l) rikneb vesi mahutites ja üledimensioneeritud trassides veelgi. Veetöötlusjaama ei ole. On olemas kaks amortiseerunud vananenud tehnoloogiaga killustikfiltrit (á 1,5 m3). Nende läbipesu toimub 6 x nädalas á 1,5 tundi. Joogivee kvaliteedi parandamiseks oleks tarvis need asendada kaasaegsete puhastusseadmetega. Oisu aleviku veetrassid: malm Ø 150 1062 m malm Ø 100 1851 m malm Ø 50–65 300 m PEM Ø 32 100 m Malmtorustiku läbimõõdud ei ole vastavuses vajadustega, on üledimensioneeritud. Oisu asula malmist veetorustiku vanus on 25–40 aastat. Ehituse vigade tõttu on sagedased torude murdumised ja torude liitekohtade temmide lekked (tehtud ilma või vähese tsemendiga). Malmtorustik on amortiseerunud. Veekadude osakaal on 10–15%. Lekked torustikus ja filtripesu. Oluline veekvaliteedi halvenemine toimub veetorustikus. Seda järgmistel põhjustel: • torustiku veemaht on suhteliselt suur võrreldes tarbimisega; • malmtorustiku koostisosana on paigaldatud terasest vähese läbimõõduga toruosad, mis koguvad roostet ja takistavad läbipesu. Halb on veevärgi siibrikaevude olukord. Siibreid on kaevudes vähe. Ei ole võimalik sulgeda pesuks või remondiks vajalikke trassilõike. Siibrid on amortiseerunud, lekivad ja on trassi ühendatud mustast terastorust vahetükkide abil, mis omakorda reostavad vett. 2.2.4. OISU ALEVIKU ÜHISKANALISATSIOON Oisu aleviku reovesi formeerub elamusektorist, Oisu valla asutustest, OÜ Estonia tootmisest ja juhitakse isevoolsena ülepumplasse ja sealt survetrassi abil biopuhastisse. Isevoolsete kanalisatsioonisüsteemide vanus 35–40 aastat. Vahepeal neid süsteeme praktiliselt remonditud ei ole. Enamus kanalisatsioonist on ehitatud ilma projektita, mistõttu ei ole kohati isegi renoveeritav. Puudub sademete vee kanalisatsioon, mistõttu heitvee vooluhulgad kõiguvad suurtes piirides (Q = 45–400 m3/d). On olemas kaks peakollektorit, mis suunduvad isevoolselt ülepumplasse (lisa 6). Kollektorite kogupikkus on ca 1730 m, Ø 200 mm asbesttsementtoru, sellest – 450 m Ø 300 mm. Ülepumplast pumbatakse reovesi 550 m kaugusel asuvasse biopuhastisse Ø 100 plasttoru kaudu, vajadusel saab reovett suunata varem kasutusel olnud biotiikidesse. I biotiik on mudastunud ja praktiliselt ei tööta. Esimesel võimalusel tuleks I tiik mudast puhastada. Peamised kanalisatsioonisüsteemide toimimishäirete põhjused on järgmised: • torude lekkimised. Osa torustikke on ehitatud lubatavast väiksema languga, millest tulenevalt on torustikud ummistunud ja purunenud; • kontrollkaevude lekkimine (kaevurõngaste vahed ja kaevu tulevate ja väljuvate torude vahed on korralikult tihendamata). Osa kontrollkaeve on lagunenud ja torustikku satub pinnast ja prahti, mis tekitavad ummistusi; • osa kollektoreid asuvad eramute kruntidel õunaaedades, mistõttu neid ei ole võimalik hooldada ja remontida. Nende eramute (Türi tee, Retla tee) kollektorid tuleks ehitada sobivatesse kohtadesse. Selleks, et kanaliseerida 90% alevikust, on vaja ehitada kanaliseerimata eramute piirkondades ca 500–740 m uut kanalisatsioonitorustikku koos ülepumplaga. 2.2.5. OISU ALEVIKU LÄHIÜMBRUSE ÜHISKANALISATSIOON Oisu aleviku lähiümbruse all on siin mõeldud Kaasiku farmi, Väljaotsa küla, Metsaküla ja Metsa farmi (lisa 6). Oisu asulast väljas paiknevate objektide reovett käideldakse järgnevalt: • Metsaküla reovesi puhastatakse biotiigis pindalaga 2000 m 2 ja juhitakse Hindreku ojja; • Metsa farmi reovesi puhastatakse biotiigis pindalaga 3000 m2 ja juhitakse Hindreku ojja; • Väljaotsa küla reovesi kogutakse kogumiskaevudesse; • Kaasiku farmi reovesi juhitakse puhastamata maaparanduse kraavi, mis suubub Aruküla jõkke. Biotiigid on mudastunud ja taimestikku täis kasvanud, kaldad on võssa kasvanud, tiikide vahelised ühendused ning sisse- ja väljavoolud on lagunenud. Biotiigid lekivad ning on juba pikka aega toiminud halvasti. Suublatesse juhitava heitvee näitajad ei vasta seadusandlusega etteantud nõuetele. Arvestades inimeste tervise kaitse vajadust ja reostuse ohtu nii pinna- kui põhjaveele, on eluliselt tähtis eeltoodud objektide kanalisatsioonirajatiste korrastamine lähema 12 aasta jooksul. Tuginedes AS MAVES poolt 1997. a koostatud Pärnu jõe valgala reostuskoormuse uuringule ja OÜ Vetepere poolt 1999. a koostatud Oisu asula kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise eelprojektile, on otstarbekas Kaasiku farmi, Väljaotsa küla, Metsaküla ja Metsa farmi reoveed juhtida Oisu aleviku reoveepuhastisse. 3. HETKEOLUKORRA ANALÜÜSI LÜHIKOKKUVÕTE 3.1. ÜHISVEEVARUSTUS Põhjavee kvaliteet on halb nii Taikses kui Oisus. Algelised amortiseerunud killustikfiltrid ei suuda puhastada põhjavett tasemeni, mille juures vesi torustikes ei rikneks vaid hoopis toimuks trasside isepuhastumine. Puudub veetöötlus. Veetrasside olukord on halb. Koostisosadena on kasutatud erinevaid materjale (must terastoru). Toru läbimõõdud on kõikuvad (kitsaskohtade ette koguneb setet, mis reostab joogivett). Üldiselt on torustik üledimensioneeritud (aeglaselt liikuv vesi rikneb). Sagedased on malmtorude murdumised ja torutemmide rikked halva ehituskvaliteedi tõttu. Siibrikaevudes ei ole vajalikul arvul siibreid. Olemasolevatest vajab väljavahetamist iga teine siiber. Siibrikaevusid ei ole piisavalt, mis takistab oluliselt trasside läbipesu. 3.2. ÜHISKANALISATSIOON Kanalisatsioonitrasside lekked on kahepoolsed: vihma korral satub sademevesi trassidesse, koormates üle trasse, pumplaid ja puhasteid; kuival ajal pääseb reovesi isevoolsest trassist välja läbi ebatiheduste, reostades põhjavett. Puudub sadevee kanalisatsioon. Ei toimi Oisu aleviku, Metsaküla ja Metsa farmi biotiigid. Kaasiku farmil puudub reoveepuhastus. Keskkonda ja põhjavett reostavad Väljaotsa küla ja Taikse küla eramute kogumis- ja imbkaevud. Efektiivselt ei tööta Taikse küla reoveepuhasti. Oisu aleviku Türi tee ja Retla tee ühiskanalisatsiooni peatrassid amortiseerunud. Oisu aleviku Estonia pst, Põllu ja Tehnika tänava eramutel (kokku 15 eramut) puudub ühiskanalisatsioon. 4. NÄGEMUS ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENGUST • Puhas ja kvaliteetne joogivesi kõigile OÜ Oisu Vesi klientidele. • Kõigi klientide reo- ja sademevee kogumine, ärajuhtimine ning keskkonnastandardite kohane puhastamine. • Tarbijakeskne teenindus. 5. EESMÄRGID Oisu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava eesmärgid on: • seadusega kehtestatud nõuetele vastav joogivesi, kõrgekvaliteediline vee- ja kanalisatsiooniteenus; • Taikse küla ja Oisu aleviku kinnistute valdajatele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise võimaluse tagamine, kus seda võimaldab peatoru või peakollektori asukoht; • põhjaveevarude kaitse ja säästlik kasutamine; • keskkonnahoidlik planeerimine, projekteerimine ja ehitamine. 6. PROBLEEMID 6.1. Joogivee kvaliteet on tarbijate juures halb; 6.2. puudub joogivee töötlemine; 6.3. osa heitveest juhitakse loodusesse puhastamatult; 6.4. olemasolev Taikse reoveepuhasti ja biotiigid ei vasta tänapäeva nõuetele; 6.5. suur osa olemasolevatest torustikest on vanad, väikese töökindlusega, läbimõõdud ei vasta nõuetele; 6.6. Oisu alevikul puudub piisav sademevee kanalisatsioon; 6.7. osa Taikse küla ja Oisu aleviku elanikke ei saa vee- ja kanalisatsiooniteenust; 6.8. eramurajoonide ja tootmisettevõtete mittenõuetekohased reovee kogumiskaevud ja loodusesse väljalasud reostavad keskkonda; 6.9. tootmisettevõttel puuduvad kohtpuhastid (OÜ Estonia tapapunkt ja masinate pesuplats); 6.10. Oisu alevikus puuduvad tuletõrjehüdrandid. 7. TEGEVUSED AASTATE LÕIKES (2002 kuni 2014) Tegevus Aastad 7.1. Joogivee töötlemisjaama ehitamine Oisu alevikku 2005–2007 7.2. Joogivee töötlemisjaama ehitamine Taikse külla 2006–2008 7.3. Vähendamaks tänavatorustikus oleva sette mõju veetöötlemisjaamast tulnud vee kvaliteedile, teostatakse torustiku remonti 2002–2013 7.4. Uute veetorustike rajamine tänavatele, kus need puuduvad 2010–2014 7.5. Tagamaks veetorustike häireteta töö, rekonstrueeritakse neid kuni 2,5 km 2003–2013 7.6. Oisu aleviku väljavoolule ehitatakse aleviku ja lähiümbruse jaoks uus keskkonnanõuetele vastav kanalisatsiooni puhastusseade võimsusega 140 m³/d 2002–2003 7.7. Uute kanalisatsioonitrasside (500 m) rajamine Oisu aleviku Estonia pst, Põllu ja Tehnika tänavale 2005–2007 7.8. Taikse küla reoveepuhastusseadme ümberehitamine 2002–2004 7.9. Vajalike transiitkanalisatsioonitorustike ehitamine ühendamaks Oisu aleviku lähiümbruse (Kaasiku-Väljaotsa ja Metsaküla-Metsafarm) Oisu aleviku uue puhastusseadmega 2005–2009 7.10. Taikse küla kanalisatsiooni läbipesemine ja videouuringu tegemine 2006–2011 7.11 Kanalisatsioonitrasside ja vaatluskaevude remont 2002–2014 7.12. Oisu alevikus lahusvoolse sademete kanalisatsiooni väljaehitamine 2009–2014 7.13. Tuletõrjehüdrantide ehitamine Oisu aleviku Estonia pst ja Lasteaia tänavatele 2008–2014 7.14. Kohtpuhastite ehitamine ja korrastamine oü Estonia tapapunktile ja masinate pesuplatsile 2005–2006 8. ARENGUKAVA ELLUVIIMISE RAHASTAMINE Arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks tuleb vee- ja kanalisatsioonirajatistesse teha märkimisväärseid investeeringuid: • omavahendid: vee- ja kanalisatsiooniteenuste müügist ning abonement- ja liitumistasust saadav raha; • kohaliku omavalitsuse investeeringud; • reostavate objektide valdajapoolne kaasfinantseerimine kohtpuhastite ja kanaliseerimise rajamisel (tapapunkt, masinate pesuplats, lüpsifarmid jm); • riiklikud investeeringud: – riigieelarvest riikliku investeeringute programmi kaudu (RIP); – riiklikest sihtfondidest; • laenud: – Eesti kommertspangad (intress ~12%, tähtaeg kuni 5 aastat) – Euroopa Investeerimispank (intress 7%, tähtaeg 20 aastat) • tagastamatu rahvusvaheline abi: – Euroopa Liidu abiprogrammid (PHARE, ISPA); – ühekordsed riikidevahelised abipaketid.