Märjamaa Alevivolikogu — Jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 68, 1627

Võttes aluseks jäätmeseaduse § 21 lõike 1, Märjamaa Alevivolikogu määrab: 1. Kinnitada «Märjamaa alevi jäätmehoolduseeskiri» (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks: 1) Märjamaa Alevivolikogu 21. aprilli 1998. a määrus nr 10 «Märjamaa alevi jäätmekäitluse eeskirja kinnitamine»; 2) Märjamaa Alevivolikogu 16. veebruari 1999. a määrus nr 7 «Märjamaa alevi jäätmekäitluse eeskirja muutmine»; 3) Märjamaa Alevivolikogu 20. aprilli 1999. a määrus nr 9 «Märjamaa alevi jäätmekäitluse eeskirja täiendamine»: 4) Märjamaa Alevivolikogu 18. mai 1999. a määrus nr 14 «Märjamaa alevi jäätmekäitluse eeskirjaga seotud õigusaktide muutmine». 3. Määrus avalikustada elektroonilises Riigi Teatajas. 4. Määrus jõustub 1. märtsil 2002. a. Volikogu esimees Villu KARU Kinnitatud Märjamaa Alevivolikogu 19. veebruari 2002. a määrusega nr 10 MÄRJAMAA ALEVI JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED Käesoleva jäätmehoolduseeskirja (edaspidi eeskiri) aluseks on jäätmeseaduse § 21 lõige 1. 1. Käesolev jäätmehoolduseeeskiri määrab jäätmekäitluse üldise korra Märjamaa alevi haldusterritooriumil. 2. Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna säilitamine Märjamaa alevis, jäätmekoguste vähendamine nende tekkekohas ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 3. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes viibivad Märjamaa alevi haldusterritooriumil. 4. Jäätmehooldust Märjamaa alevis korraldab Märjamaa alevivalitsus vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele ning Märjamaa alevi põhimäärusele. II. MÕISTED 5. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; aiajäätmed – risu, oksad, rohi, lehed ja muud taolised taimsed jäätmed; biolagundatavad jäätmed – jäätmed, mis on anaeroobselt või aeroobselt lagundatavad; ehitusjäätmed – ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetav pinnas; heitmed – käesoleval ajal majanduslike kaalutluste, tootmisvõimsuste või tehnoloogiliste lahenduste puudumise tõttu mittekasutatavad looduskeskkonda suunatavad jäätmed; jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; jäätmehooldeleping – jäätmete tekitaja, kinnistu valdaja, jäätmekäitlusettevõtte ja kinnisvarahoolduse ettevõtte vahel sõlmitud kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning mille sõlmimisega töövõtja muutub jäätmete omanikuks kui leping ei näe ette teisiti; jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimustel; jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; jäätmekogumisvahendid – kotid, konteinerid, mahutid jm anumad ja pakendid, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed; jäätmeluba – dokument, mis annab õiguse jäätmete kõrvaldamiseks, taaskasutamiseks, kogumiseks ja veoks ning tegutsemiseks keskkonnakaitse ja jäätmekäitluse seisukohalt olulistes valdkondades; jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; jäätmete eeltöötlus – ladestuseelseid füüsikalisi, keemilisi või bioloogilisi protsesse hõlmavad toimingud, sortimine kaasa arvatud, mille eesmärgiks on vähendada jäätmete hulka ja keskkonnaohtlikkust ning hõlbustada nende käitlust ja taaskasutust; jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; kinnistu valdaja – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; klaaspakend-jäätmed – kasutusest kõrvaldatud klaaspakend; kompostimine – orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostoris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamisel; kompostor – orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav mahuti; mahukad jäätmed – suuregabariidilised ja rasked jäätmed (vana mööbel, jalgrattad, televiisorid, raadiod, WC-potid ja vannid, kraanikausid, pliidid, külmkapid, autokummid jne); ohtlikud jäätmed – oma omadustelt inimeste tervisele ja keskkonnale kahjulikud jäätmed, mis vastavalt jäätmeseaduse §-le 25 nõuavad erimenetlust nende käitlemisel; olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tavajäätmeid kui ka ohtlikke jäätmeid; prügila – ehitis jäätmete kestvaks või lõplikuks keskkonnaohutuks maapealseks või maa-aluseks ladestamiseks, kaasa arvatud ettevõttesisesed ladestuspaigad, kus jäätmeid hoitakse üle aasta. Prügilad jagunevad: – ohtlike jäätmete prügilateks; – tavajäätmete prügilateks; – püsijäätmete prügilateks; püsijäätmed – jäätmed, mis ei allu mingitele olulistele füüsikalistele, keemilistele ja bioloogilistele muutustele. Nad ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt ega keemiliselt, ei ole biolagundatavad või ebasoodsalt mõjutatavad muu nendega kontakti sattuva aine poolt nii, et suureneks keskkonna reostus või kahju inimese tervisele. Nõrgvee teke ja reoainete sisaldus jäätmetes ning nõrgvee ökotoksilisus peavad olema tähtsusetud ja need ei tohi kahjustada pinnavee või põhjavee kvaliteeti; reoveepuhastite sete – heitvee puhastusseadmete jääkmuda; riskijäätmed – lõikavad, torkavad, haisevad ja tolmavad jäätmed, tavajäätmed, mis nõuavad erikäitlust; segaolmejäätmed – olmejäätmete sortimisel järele jäänud füüsiliselt eraldamatu segunenud jäätmete mass; taaskasutatavad jäätmed (teisene toore) – jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks; tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; tootmisjäätmed – toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis on kaotanud oma algsed tarbimisomadused; ökoloogilised kuivkäimlad – kuivkäimlad, milles fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet; vanapaber ja papp – puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja papp; vanametall – kasutusest kõrvaldatud metallpakend ja muud metallijäätmed. III. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDPRINTSIIBID 6. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sortimist ja vedu kinnistu valdaja. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu valdaja, kui jäätmehooldeleping ei näe ette teisiti. 7. Kõik Märjamaa alevi haldusterritooriumil tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad rakendama kõiki sobivaid võimalusi, et vältida jäätmete teket ja vähendada nende hulka ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale. 8. Ülaltoodud eesmärkide saavutamiseks tuleb iga tegevuse juures võimaluse piires: 8.1. rakendada loodusvarade ja toorme säästlikku kasutamist võimaldavat tehnoloogiat, s.h tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid; 8.2. valmistada ja kasutada eeskätt selliseid tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. 9. Märjamaa alevivalitsus edendab oma haldusterritooriumil tekkinud jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende edasist taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. 10. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Märjamaa alevivalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või alevivalitsuse määratud kogumispunktidesse (vt lisa). Vastava spetsialiseeritud kogumissüsteemi olemasolul ja juurutamisel tuleb taaskasutatavad jäätmed (papp, paber, metall, klaas, tekstiil jne) koguda tavajäätmetest eraldi. Kodumajapidamises ja ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. 11. Teisese toorme kogumisvahendisse tohib panna ainult konkreetset kogutavat tüüpi jäätmeid. 12. Eraldi kogutavate jäätmete (v.a olmejäätmed) kogumisvahendid tuleb varustada vastuvõetava jäätme liiki, kogumisvahendi tühjendaja nime ja kontaktaadressi sisaldava informatsiooniga. 13. Jäätmed tuleb pakkida nii, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendeid. 14. Juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud: 14.1. rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; 14.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitluse ettevõttele; 14.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta. 15. Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on võimalikult vältida kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid või vähendada nende hulka ning ta on kohustatud jäätmeid käitlema (koguma, sorteerima, ära vedama, taaskasutama) või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaks määratud korras üle olmejäätmete kogumisettevõttele. IV. JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTIMINE 16. Jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja kohustused: 16.1. koguda oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitada kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sortimise ja kogumise korraldusest; 16.2. omada piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid või kasutada jäätmehooldelepingu alusel ühismahuteid; 16.3. korraldada jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejale või taaskasutada või kõrvaldada jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmehooldelepinguga; 16.4. võimaluse korral vähendada jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist kokkupressimise teel. 17. Jäätmete kogumiseks tuleb varuda kogumisvahendid ja ette valmistada kohad, mis vastavad jäätmete kogumisele ja ladustamisele esitatavatele nõuetele ning ei põhjusta kahju inimestele, keskkonnale ega kinnistule. 18. Kogumisvahendina tohib kasutada mahutit, mis oma tehnilistelt näitajatelt võimaldab: – jäätmete kogumist nende levikut takistaval viisil; – jäätmete hoidmist haisu levikut takistaval viisil; – tuleohu vältimist; – võimaliku lekke vältimist. 19. Kogumisvahenditena on lubatud kasutada: – jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust. Korraldatud kogumisel peab kott olema kaanega kaetud kotihoidjas; – jäätmekonteinereid, mis võimaldavad jäätmeid vedaval autol laadida tõstemehhanismi abil ja on kaanega suletud; – kaanega suletavaid jäätmemahuteid, mida on võimalik käsitsi tühjendada või millega veetakse jäätmed jäätmekäitluse kohtadesse; – sette- ja kogumiskaevusid, mis on ehitatud kehtestatud nõuete kohaselt. 20. Kogumisvahendeid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. 21. Jäätmete kogumisvahend peab olema kompaktne ning ei tohi põhjustada tervisehäireid. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumisvahendeid puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas. 22. Kogumisvahendi puhtuse ja õige kasutamise eest jäätmete hoiustamisel hoolitseb jäätmetekitaja. Kogumisvahend peab olema terve ja korralikult suletav. 23. Olmejäätmete kogumise anumad peavad olema suletavad sobivas suuruses kaantega. 24. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab prügikonteinerid Märjamaa alevivalitsus või territooriumi haldav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade või asutuste sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema prüginõu. Avalike ürituste paigad varustab prügiurnidega ürituse korraldaja, kes likvideerib järgmiseks päevaks kogu ürituse käigus tekkinud prügi. 25. Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid ja konteinerid tuleb võimaluse korral paigutada tasasele horisontaalsele alusele autotee lähedale, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt kümne meetri kaugusele. Jäätmete kogumise konteiner ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumisvahendite tühjendamist. 26. Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. 27. Jäätmetekitaja peab tagama, et tema poolt täidetud jäätmekonteineri mass ei ületa piirnorme: 0,1 m3 – 50 kg; 0,8 m3 – 400 kg. 28. Korraldatud jäätmekogumissüsteemiga liitunud ühepereelamu jäätmekott või prügikonteiner tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta. 29. Olmejäätmeid hoone seest kogutakse vaid jäätmekoguja ja jäätmetekitaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppel nendel juhtudel, kui tühjendamisele kuuluva jäätmekonteineri paigutamine välitingimustesse ei ole otstarbekas. Hoonesse paigaldatud üldkasutatavad kogumisvahendid on soovitatav paigutada hea ventilatsiooni, valgustuse ja avatud sissepääsuga ruumi. 30. Jäätmete kogumisanumaid tohib paigutada spetsiaalsesse jäätmeruumi või varikatuse alla. Sissepääs jäätmeruumi või katusealusesse peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumis peab olema küllaldane ventilatsioon, valgustus. Jäätmeruumi või varikatuse korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb kinnistu valdaja. 31. Juhul kui jäätmed ei mahu või neid ei ole mingil muul põhjusel võimalik kogumisanumasse paigutada, on lubatud jäätmete ajutine hoidmine kogumisanuma vahetus läheduses, kus need tuleb äravedamiseks selgelt märgistada. 32. Ajutine konteineriväline ladestamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist. 33. Klaaspakendid paigutada alevi territooriumil asuvatesse üldkasutatavatesse klaaspakendite kogumise mahutitesse või viia klaastaara vastuvõtupunkti sõltumata klaaspakendite kogusest (vt lisa). Värviline ja värvitu klaas tuleb vastavate kogumisanumate olemasolu korral paigutada eri mahutitesse. Klaasimahutitesse paigaldatavatelt pudelitelt ja purkidelt tuleb eemaldada metallist korgid ja kaaned, paberetikettide eemaldamine ei ole kohustuslik. Suuremõõtmelised klaasijäätmed (aknaklaasid jm) paigutada selleks sobiliku avausega mahutitesse, vältides ümbruskonna reostumist klaasikildudega. Lehtklaasi jäätmete paigutamine klaaspakendite mahutitesse ei ole lubatud. 34. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui nad vastavad jäätmekäitluse ettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 40 °C). 35. Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluse kohta. 36. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ja anda jäätmekäitluse kohta. 37. Mahukad jäätmed tuleb üle anda vastavasse jäätmekäitluse kohta. 38. Vanapaber ja papp tuleb teisese toorme kogumisvahendite olemasolul paigutada vastavasse kogumismahutisse. 39. Taaskasutatavate ja prügilatesse viidavate jäätmete kogumisvahenditesse ei tohi koguda: – ohtlikke jäätmeid; – üle 40 °C kuuma tuhka; – lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; – vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; – käimlajäätmeid; – kogumiskaevude setteid; – nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; – radioaktiivseid jäätmeid; – erikäitlust vajavaid jäätmeid; – jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid; – aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist. 40. Ülalnimetatud omadustega jäätmed peab kinnistu valdaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on: – ohtlike jäätmete vastuvõtukohad; – spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid; – kompostimisväljakud; – muud eraldi määratavad vastuvõtukohad (vt lisa). V. JÄÄTMETE VEDU JA KÄITLEMINE 41. Olmejäätmete konteinereid, sette- ja kogumiskaeve tuleb tühjendada piisavalt sagedasti, et vältida territooriumi reostumist 42. Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu Märjamaa alevivalitsuse poolt seaduses ettenähtud korras valitud veoettevõtjatega. 43. Märjamaa alevivalitsus võib korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest vabastada olmejäätmete valdaja, kes korraldab ise olmejäätmete veo või käitluse, andes sellest nõudmise korral aru Märjamaa alevivalitsusele. 44. Jäätmete korraldatud kogumist, vedu ning taaskasutust Märjamaa alevis tohivad läbi viia ainult Märjamaa alevivalitsuse poolt seaduses ettenähtud korras valitud ettevõtted, kes omavad jäätmeluba. 45. Märjamaa alevivolikogu otsusega võib kehtestada Märjamaa alevi haldusterritooriumil asuva kinnisasja omanikule reaalkoormatisena perioodilisi rahalisi makseid vähemalt üks kord aastas või nõuda kinnisasja omanikult nimetatud maksetega võrdseks hinnatavat tegevust jäätmehoolduse korraldamiseks Märjamaa alevis vastavalt asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 93, 565; 2002, 47, 297; 53, 336) §-dele 229–240. 46. Kogutud jäätmeid tohib transportida ainult alevivalitsuse määratud jäätmete vastuvõtu- ja käitluse kohtadesse nende lahtiolekuaegadel. 47. Jäätmete veoettevõte on kohustatud: 47.1. vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 47.2. eemaldama kogumisvahenditesse toodud jäätmed kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust. Elanikkonnalt jäätmeid kogudes võivad jäätmekäitluse ettevõtte töötajad siseneda minimaalselt vajaliku sagedusega eraomanduses olevatele territooriumidele; 47.3. koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; 47.4. oma tegevuse käigus mitte kahjustama olmejäätmete kogumismahuteid; 47.5. paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta; 47.6. kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel; 47.7. korraldama jäätmevedu elanikkonda vähem häirival viisil. Täitunud jäätmekonteinerite tühjendamine ja vedu elamukvartalitest on keelatud ajavahemikus 21.00–7.00. 48. Jäätmete veoettevõte ei ole kohustatud tühjendama konteinereid, kui: 48.1. konteineri mass ületab punktis 27 sätestatud piirväärtusi või sisaldab lubamatuid jäätmeid. Sellistel juhtumitel tuleb kogunenud jäätmete äraveoks tellida spetsiaalne mahukate või ohtlike jäätmete veoks kohaldatud sõiduk; 48.2. konteinerit ei saa jäätmete kokkupressimise, kättesaamatuse vm põhjusel tühjendada nn vabapuistemeetodil. 49. Jäätmete kogumisettevõtte töötaja ei tohi jäätmeid sorteerida, neid jäätmeveokist, jäätmetekitaja või kogumisettevõtte territooriumilt eemaldada väljaspool oma tavapäraseid tööprotseduure. 50. Kõrvalised isikud ei tohi valikuliselt ega täielikult eemaldada konteinerisse paigutatud jäätmeid, seda võivad teha ainult jäätmeveoettevõte ja jäätmeid kogumisanumasse paigutanud isik. 51. Jäätmetekitaja või kinnistu valdaja on kohustatud: 51.1. sõlmima lepingu jäätmeluba omava ettevõttega jäätmete äraveoks; 51.2. organiseerima oma tegevuse tulemusel tekkinud, jäätmekäitluse ettevõtte tavapäraste jäätmekogumisvahendite jaoks sobimatute mahukate jäätmete ja punktis 27 sätestatud piirväärtusi ületavate jäätmekoguste äraveo ning paigutama kogutavad jäätmed kinnistu valdaja konteineri juurde jäätmekogujaga kokkulepitud ajaks. 52. Juhul kui kinnistu valdaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab tal olema prügila valdaja poolt väljaantud kviitung jäätmete üleandmise kohta. Prügi üleandmise kviitungid tuleb säilitada viis aastat. Vähemalt üks kord aastas, jaanuarikuu jooksul, peab ise oma jäätmed prügilasse viinud ettevõte või füüsiline isik esitama Märjamaa alevivalitsuse nõudmisel prügi üleandmise kviitungid kontrollimiseks Märjamaa alevivalitsuse majandusosakonna juhatajale. 53. Jäätmetekitaja või kinnistu valdaja on kohustatud: 53.1. kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud; 53.2. jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktide ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid; 53.3. tagasi võtma enda poolt jäätmekäitluse kohta veetud, kuid seal mitte vastuvõetud jäätmed. 54. Füüsilised ja juriidilised isikud võivad orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid kompostida kinnistes kompostihoidlates – kompostorites, kuhu ei pääse linnud ega loomad. Lahtistes kompostiaunades võib eravalduses olevate kinnistute territooriumil kompostida taimse päritoluga jäätmeid (aiajäätmed). Eravalduses olevale kinnistule rajatud kompostihunnik peab asuma vähemalt 5 meetri kaugusel kinnistu piirist ja vähemalt 15 m kaugusel kaevust. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad kompostimist. 55. Juriidilised isikud võivad orgaanilisi jäätmeid kompostida kompostorites või Märjamaa alevivalitsusega kooskõlastatud tingimustel ja kirjalikul loal selleks ettevalmistatud väljakutel. 56. Toidujäätmeid tohib aastaringselt kompostida ainult soojustatud kompostorites. 57. Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute heitvee- ja fekaalide kogumiskaevud ning püüdurid peavad pinnase- või pinnasevee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad, ligipääs kaevudele, mahutitele ja püüduritele peab olema vaba. 58. Kogumiskaevud, mahutid ja püüdurid tühjendab vastavalt nende täitumisele paakautodega vastavat teenust osutav ettevõte, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Tühjendusprodukte võib ladustada ainult Märjamaa alevivalitsuse määratud kogumispunktidesse (vt lisa). 59. Käimlajäätmete hulka ei tohi panna muid jäätmeid. 60. Kogumis- ja heitveekaevude sisu tohib kompostida ainult Märjamaa alevivalitsuse nõusolekul, kes väljastab vajaduse korral täiendavad nõuded. 61. Kogumis- ja settekaevude vedelaid jäätmeid kogutakse füüsilise isiku korral vastavalt vajadusele, juriidilise isiku korral vähemalt üks kord aastas. 62. Reovee kogumis- ja filterkaevude setteid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks väljaspool sellekohase jäätmeloaga ettevõtja spetsiaalset käitluskohta. 63. Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks. 64. Sõnnikut tohib laotada ainult sulanud maale ja see ei tohi põhjustada ohtu keskkonnale. Säilitamisel peab sõnnik olema kompostitud ja kaetud mulla või kilega. 65. Puidujäätmeid, mis ei sisalda liimi, lakki, värvi ega immutusaineid, samuti taaskasutamiseks kõlbmatut jääkpaberit ja pappi võib põletada väikestes kogustes tugikütusena majavalduste küttesüsteemis. 66. Muude jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. 67. Vahemikus 1. oktoobrist kuni 1. maini on vaikse ilma korral ja kõiki tuleohutuseeskirju järgides ning naabreid mitte häirides lubatud põletada lahtises tules kuivi oksi ja risu. 68. Omavoliline jäätmete põletamine väljaspool kinnistu piire on keelatud. 69. Jäätmete vastuvõtu- ja käitluskohtades liikudes tuleb järgida seal töötava personali korraldusi. Jäätmekoormat tohib tühjendada ainult selleks ettenähtud paika. 70. Olmejäätmete ladestamine on lubatud vaid selleks spetsiaalselt kohaldatud ametlikus tavajäätmete prügilas. Märjamaa alevit teenindab Mäepere prügila, mis asub Rapla vallas. 71. Loomseid jäätmeid tohib matta olemasolevatesse matmispaikadesse. Märjamaa alevivalitsusel sõlmida vastav leping Rapla maakonnas tunnustatud matmispaikade haldajatega. 72. Loomseid jäätmeid tohib matta nõuetekohasesse matmispaika vähemalt 2 m sügavusele ning katta vähemalt 0,5-meetrise maapinnakihiga, vältimaks nende väljakaevamist metsloomade poolt. Pindmine maapinnakiht, millel asetsesid loomsed jäätmed, tuleb matta koos jäätmetega. Loomseid jäätmeid tuleb enne matmist töödelda järelevalveametniku lubatud desinfitseeriva ainega. 73. Surnud lemmiklooma (koer, kass, merisiga jms) võib matta peale matmispaiga ka mujale territooriumi valdaja nõusolekul, järgides veekaitse- ja veterinaarnõudeid. 74. Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine (v.a kompostimine ja pinnase täitmine inertse ehitusprügiga kinnistul) on keelatud. 75. Kõrvalistel isikutel on keelatud prügilasse ladestatud jäätmeid sorteerida, laiali laotada, eemaldada ja põletada. 76. Prügilasse ei tohi ladestada: – vedeljäätmeid; – prügila tingimustes plahvatusohtlikke, sööbivaid, oksüdeerivaid, tuleohtlikke või isesüttivaid jäätmeid vastavalt jäätmeseadusele; – nakkusttekitavaid haigla- ega loomakliinikujäätmeid vastavalt jäätmeseadusele; – teaduslike uuringute või õppeasutuste tegevuse tulemusena tekkinud identifitseerimata keemilisi aineid, mille mõju inimtervisele ja/või keskkonnale ei ole teada (näit laboratooriumijäägid jt); – terveid ega peenestatud autorehve; – jäätmeid, mille päritolu ja koostist ei suudeta tuvastada, mille ladestuskõlblikkus ei ole analüüsidega kindlaks tehtud või mida on analüüsitud akrediteerimata laboratooriumis. 77. Prügilas vastuvõetavate jäätmete detailne loetelu määratakse koostöös kohaliku omavalitsuse ja prügila haldajaga. 78. Prügila haldaja peab pidama arvestust saabunud jäätmekoguste üle detailsusega, mis võimaldab aastaaruannete koostamist ning saastetasu kalkuleerimist. 79. Prügilasse saabuvad jäätmekoormad tuleb keelatud jäätmete väljaselgitamiseks kontrollida. Avastatud prügilasse mittelubatavad jäätmed tuleb nende omanikule tagastada. 80. Prügilasse ladestatakse jäätmed jäätmekäitlusettevõtte vastava spetsialisti juhendamisel. 81. Prügilat haldav ettevõte on kohustatud rakendama meetmeid juurdesõiduteede korrasolekuks, tolmu tekke ja leviku vältimiseks juurdesõiduteedel ja prügilas ning vältima jäätmete sattumist väljapoole prügila territooriumi. 82. Jäätmete väljavedu ja väljaviimine prügilast ilma vastava loata on keelatud. 83. Jäätmete sorteerimine prügilas võib toimuda ainult jäätmeloaga määratud tingimustel. 84. Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe allpool loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimese tervisele ja keskkonnale. H1 – plahvatusohtlikud ained ja valmistised, mis võivad leegiga kokkupuutel plahvatada või mis on löökidele ja hõõrdumisele tundlikumad kui dinitrobenseen; H2 – oksüdeerivad ained ja valmistised, mis kokkupuutel muude eriti kergesti süttivate ainetega vallandavad tugevalt eksotermilise reaktsiooni; H3A – kergesti süttivad vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on alla 21 °C (k.a eriti süttivad vedelikud), ning ained ja valmistised, mis võivad normaaltemperatuuril iseenesest kuumeneda ja õhuga kokkupuutel lõpuks süttida lisaenergiat vajamata, ning tahked ained või valmistised, mis võivad kergesti süttida pärast lühiajalist kokkupuudet mingi põleva allikaga ja mis põlevad edasi või kuluvad, kui see allikas on kõrvaldatud, ning gaasilises olekus ained või valmistised, mis põlevad õhu käes normaalrõhul, ning ained ja valmistised, mis kokkupuutel niiske õhu või veega võivad eraldada ohtlikul hulgal kergesti süttivaid gaase; H3B – süttivad vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on võrdne või üle 21 °C ja võrdne või alla 55 °C; H4 – ärritavad mittesööbivad ained ja valmistised, mis võivad hetkelises, kestvas või korduvas kontaktis naha või limaskestaga esile kutsuda põletikku; H5 – kahjulikud ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada piiratud terviseriski; H6 – mürgised ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada raskeid, ägedaid või kroonilisi tervisehäireid või isegi surma; H7 – kantserogeensed ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada vähktõppe haigestumist või suurendada selle haiguse esinemissagedust; H8 – sööbivad ained ja valmistised, mis vahetul kokkupuutel eluskudedega võivad neid hävitada; H9 – nakkusttekitavad, elus mikroorganisme või nende toksiine sisaldavad ained, mida teatakse kindlasti või tõenäoliselt põhjustavat inimeste või muude elusorganismide haigestumist; H10 – teratogeensed ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda mittepärilikke kaasasündinud väärarenguid või suurendada nende esinemissagedust; H11 – mutageensed ained ja valmistised, mis hingamisteede või seedeelundite kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust; H12 – ained ja valmistised, mille kokkupuutel vee, õhu või hapetega vabanevad mürgised või väga mürgised gaasid; H13 – ained ja valmistised, millest pärast nende kõrvaldamist võivad eralduda, näiteks leostumise teel, muud ained, millel on mistahes punktides H1 kuni H12 loetletud omadused; H14 – ökotoksilised ained ja valmistised, mis põhjustavad või võivad põhjustada kas kohe või aja jooksul ohtu ühele või mitmele keskkonnakomponendile. 85. Märjamaa alevivalitsus korraldab alevi territooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele. 86. Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist. 87. Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete segunemine omavahel või teiste ainetega on lubatud ainult siis, kui sellega ei kaasne ohtu tervisele ja keskkonnale ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. 88. Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks. 89. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed või nende pakendid, peab jäätmevaldaja kehtiva korra kohaselt märgistama. 90. Ohtlike jäätmete kogumist, vedu ja edasist käitlemist tohib korraldada ainult Keskkonnaministeeriumi poolt väljaantud ohtlike jäätmete litsentsi omav ettevõte. 91. Iga ohtlike jäätmete saadetise üleandmisel juriidiliselt isikult litsentsitud jäätmekäitlusettevõttele vormistab üleandja ohtlike jäätmete saatekirja. 92. Ohtlike jäätmete saatekiri on dokument, mis sisaldab andmeid üleantavate jäätmete valdaja, tekitaja, vedaja, vastuvõtja ja vedamiseks üleantud isiku kohta, samuti andmeid ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste kohta. 93. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik tagab jäätmete valve ning abinõud, mis välistavad ohtlike ainete sattumise välisõhku, maapinnale, veekogusse või kanalisatsiooni. 94. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 95. Füüsiline isik teisaldab oma majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid jm) Märjamaa alevivalitsuse määratud spetsiaalsetesse ohtlike jäätmete kogumispunktidesse. 96. Ohtlike jäätmete ajutiseks säilitamiseks võivad juriidilisest isikust jäätmetekitajad omada ettevõttesisest ohtlike jäätmete hoiuruumi, mis kooskõlastatakse Märjamaa alevivalitsusega. 97. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike väljaimbumist. 98. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. 99. Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega. 100. Kinnistu valdaja peab üles panema selged juhised ohtlike jäätmete säilituspaiga kasutuse kohta. 101. Ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni ühe aasta vältel. 102. Hooldus- ja tervishoiuasutuste, laboratooriumide, muude uurimis- ja loomakliinikute nakkusohtlikud ja bioloogilised, lõikavad ja torkivad jäätmed tuleb kehtiva korra kohaselt üle anda vastavale jäätmekäitluse ettevõttele. VI. JÄÄTMELUBA JA ARUANDLUS 103. Juriidilised isikud peavad taotlema jäätmeluba jäätmeseaduses ettenähtud juhtudel vastavalt jäätmeseadusele. 104. Jäätmeloa taotlused tuleb esitada Märjamaa alevivalitsusele, kes annab oma seisukoha taotluse suhtes kolme nädala jooksul ja edastab seaduses ettenähtud tähtajaks materjalid loa väljastajale. 105. Jäätmeluba väljastatakse seaduses ettenähtud korras loa taotleja tegevuskoha- või asukohajärgse keskkonnateenistuse poolt. 106. Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta. 107. Jäätmetekitaja on kohustatud säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid viie aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule viimase nõudmisel. 108. Jäätmeloa kohuslane peab esitama vähemalt üks kord aastas seaduses ettenähtud korras jäätmearuande. 109. Jäätmekäitleja on kohustatud kvartaalselt esitama keskkonnateenistusele aruande keskkonda viidud jäätmete koguste kohta ja saastetasu kalkulatsiooni ning tasuma saastetasu keskkonda viidud jäätmete eest. 110. Jäätmeseaduse § 30 lõike 5 nõuetele vastavad ettevõtted peavad esitama aruande oma tegevusest riikliku jäätmeregistri maakonna alamregistrile seaduses ettenähtud korras. VII. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUPERSPEKTIIVID MÄRJAMAA ALEVIS 111. Märjamaa alevivalitsus koostab juhindudes Rapla maakonna jäätmekavast oma arengukava osana Märjamaa alevi jäätmekava ja korraldab selle avalikustamise. 112. Märjamaa alevi haldusterritooriumil asuvad ettevõtted on kohustatud koostama Märjamaa alevivalitsuse nõudmisel jäätmekavad, mis käsitlevad ettevõtte tegevusega seotud jäätmekäitlust. VIII. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 113. Märjamaa alevivalitsus kontrollib jäätmeloaga ettevõtetele määratud jäätmekäitluse tingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. 114. Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kannavad süüdlased rikkumise asjaoludest sõltuvalt tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutust tulenevalt jäätmeseaduse §-st 48. 115. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmetest tekkinud keskkonnareostus ja -kahjustused likvideeritakse reostuse tekitaja kulul. 116. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik, kandes reostuse likvideerimisega seotud kulutused. 117. Käesoleva eeskirja nõuete rikkumise korral rakendatakse rikkuja suhtes seadusandlusega kehtestatud sanktsioone. Märjamaa alevi jäätmehoolduseeskirja lisa JÄÄTMEKÄITLUSE ETTEVÕTTED JA VASTUVÕTUKOHAD Kõigil jäätmetekitajatel on õigus ise valida jäätmekäitlejat. Allpool esitame informatsioonina mõningad neist: Tavajäätmete prügila Mäepere pügila Rapla vallas Teenindab OÜ «Resk», tel 048 57 140 Avatud: esmaspäev, kolmapäev, reede 8.00–17.00 teisipäev, neljapäev 8.00–19.00 laupäev 10.00–14.00 Jäätmete vedu OÜ «Resk» Sauna 2, Rapla 79513, tel 57 140 Juhataja Raivo Erm, tel 55 352; 051 30 212 Ragn Sells Läänemaa AS Lihula mnt 20, Haapsalu 90510 Juhataja Ahto Avi, tel (047) 55 249; 052 53 899 Ragn Sells Roheline 64, Pärnu, tel 80 035 Juhataja Mari Kalaus, tel (044) 34 677 On võimalik jäätmete vedaja ettevõttena näha ette ka muid ettevõtteid, kelle tegevusalade loetelus äriregistrisse kandmisel on ära näidatud jäätmekäitlus ja kes omavad jäätmeluba. Settega heitvee ja fekaalide vastuvõtt Rapla Vesi ülepumplas Viljandi mnt Välja 9, Rapla 79511 Juhataja Raigo Uusallik, tel 94 375 Tootmisala juhataja Tarmo Saarman, tel 94 371 Märjamaa alev, Meierei 2 Juhataja Rein Toimetaja, tel 21 109; 056 465 762 Fekaalide vastuvõtuks vajalik leping. Settega heitvee ja fekaalide vedajad OÜ «Resk» Sauna 2, Rapla 79513 Juhataja Raivo Erm, tel 55 352 OÜ Märjamaa Vesi Tehnika 11, Märjamaa 78301 Juhataja Rein Toimetaja, tel 21 109 Kohalik omavalitsus võib ette näha mõne teise fekaalide veo ettevõtte. Selle ettevõtte tegevusalade loetelus peab olema nimetatud jäätmekäitlus ja ta peab vormistama jäätmeloa, sest jäätmete vedu teenustööna nõuab jäätmeloa olemasolu. Klaas-, plastik- ja plekk-joogitaara kokkuostupunktid AS «Vaania» Komeedi 5, Tallinn 10122 Juhataja Mart Kont, tel (0) 6311 221 Kokkuostupunktid: Märjamaa, Pärnu mnt 85a (Metsa tänaval) Klaastaara kogumiskonteinerid Märjamaa alevis Pärnu mnt ja Raadio tänava nurgal asuval platsil Vanapaberi kogumiskonteinerid Raplas Taara t turu värava ja Edu poe vahelisel alal Raplas Mahlamäe kaupluse taga Raplas Põllu t Ohtlike jäätmete tasuta vastuvõtt elanikkonnalt Ohtlike jäätmete kogumiskonteiner Märjamaa alevis Pärnu mnt 76a, Lemmiku bussipeatuse juures Avatud kolmapäeval 15.00–18.00, laupäeval 11.00–14.00 Ohtlike jäätmete kogumiskonteinerites võetakse elanikelt tasuta vastu kraadiklaase, päevavalguslampe, õlijääke, lahustijääke, värvitaarat ja värvijääke, vanu arstimeid ja taimekaitsevahendeid, pliiakusid, patareisid, õlifiltreid, televiisorite kineskoope jm ohtlikke jäätmeid. Pliiakude tasuta vastuvõtt elanikkonnalt Kuuluvad ohtlike jäätmete hulka ja neid saab üle anda ohtlike jäätmete kogumiskonteinerisse. Ohtlike jäätmete vastuvõtjad ja käitlejad väljaspool Rapla maakonda Ettevõtted saavad ohtlikke jäätmeid jäätmekäitlemiseks üle anda allpool toodud ettevõtetele. Jäätmekäitlus on tasuline. Jäätmeseaduse kohaselt peab ettevõte üleantavad jäätmed märgistama ja saama vastuvõtjalt tõendi nende jäätmete üleandmise kohta. AS «Masp» Laki 25, Tallinn 12915, tel (0) 6393 034 Direktor Armin Meesit, tel 050 42 234 Päevavalguslampide, akude, patareide, värvide ja lahustite jäätmete, vanade õlide, õlifiltrite, filmijäätmete, tahmakassettide, ravimite, kineskoopide, elavhõbedakraadiklaaside, mürkkemikaalide ning tundmatute jäätmete vastuvõtt ja käitlemine. Ohtlike jäätmete vastuvõtt Tallinna Ohtlike Jäätmete Kogumiskeskuse haldaja AS «Kesto» Paljassaare põik 9a, Tallinn 10313 Juhataja Rein Toome, tel (0) 6395 222; 051 65 545 Avatud: esmaspäev–reede 8.00–16.00 Akude ja patareide vastuvõtt koos akuhappega Ettevõte maksab vastuvõetud pliiakude eest. AS «Epler ja Lorenz» Ravila 75, Tartu 51014 Juhataja Janis Lorenz, tel (07) 421 398; 050 54 048 Õlijäätmete utiliseerimine, ka õliga saastunud pinnas AS «Reci Eesti» Ravi 19–7, Tallinn 10138 Juhataja Kalle Kikas, tel (0)6313 310; 050 52 278 Õlijäätmete utiliseerimine. Reostunud pinnase kompostimine Tallinna Ohtlike Jäätmete Kogumiskeskus Suur-Sõjamäe tee 37/39, Tallinn Juhataja Urmas Maivel, tel 6 604 598 Võtavad vastu: õlid, happed, orgaanilised lahustid, värvid, kemikaalid, loomsed jäätmed, taimsete ja loomsete rasvade töötlemise jäägid.