Vabariigi Valitsus — Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni konventsioon [seisuga 01.06.2007] — RT II, 2021, 2

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu muudatuste jõustumise kohta Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni konventsioon Konsolideeritud tekst seisuga 1. juuni 2007 Arvestades kestliku arengu vajadust, ilma, kliima ja veega seotud loodusõnnetuste ning muude katastroofide põhjustatud inimohvrite ja varalise kahju vähendamise vajadust nagu ka vajadust kaitsta keskkonda ja ülemaailmset kliimat praeguste ja tulevaste inimpõlvede jaoks; tunnistades meteoroloogiliste, hüdroloogiliste ja seotud valdkondi puudutavate andmete ning toodete vaatlemise, kogumise, töötlemise ja levitamise ühtse rahvusvahelise süsteemi tähtsust; veel kord kinnitades riiklike meteoroloogia-, hüdrometeoroloogia- ja hüdroloogiateenistuste äärmiselt olulist rolli ilma ning kliima vaatlemisel ja mõistmisel ning meteoroloogiliste, hüdroloogiliste ja seotud valdkondi puudutavate teenuste osutamisel asjakohaste riiklike vajaduste toetamiseks muu hulgas järgmistes valdkondades: a) inimeste elu ja vara kaitsmine; b) keskkonnakaitse; c) kestliku arengu soodustamine; d) meteoroloogiliste, hüdroloogiliste ja klimatoloogiliste andmete, sealhulgas nendega seotud keskkonnaandmete pikaajalise vaatlemise ning kogumise edendamine; e) sisemise suutlikkuse suurendamise toetamine; f) rahvusvaheliste kohustuste täitmine; g) rahvusvahelise koostöö soodustamine; tunnistades ühtlasi, et liikmed peavad inimtegevusele kaasaaitamiseks tegema koostööd meteoroloogilise, klimatoloogilise, hüdroloogilise ja seotud valdkondi puudutava teabe vahetamise koordineerimisel, ühtlustamisel, parandamisel ja tõhustamisel; arvestades, et meteoroloogia koordineerimiseks rahvusvahelisel tasandil sobib kõige paremini üks vastutav rahvusvaheline organisatsioon; arvestades ka vajadust tiheda koostöö järele teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, mis samuti tegutsevad hüdroloogia, kliima ja keskkonna valdkondades, on konventsiooni osalisriigid kokku leppinud järgmises. I OSA Asutamine ARTIKKEL 1 Käesolevaga asutatakse Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (edaspidi organisatsioon). II OSA ARTIKKEL 2 Eesmärgid Organisatsiooni eesmärgid on järgmised: a) hõlbustada ülemaailmset koostööd meteoroloogiliste vaatluste ning hüdroloogiliste ja muude meteoroloogiaga seotud geofüüsikaliste vaatluste tegemise jaamade võrgustiku rajamiseks ning edendada meteoroloogiliste ja seotud valdkondi puudutavate teenuste osutamise keskuste rajamist ja toimimist; b) edendada meteoroloogilise ja seotud valdkondi puudutava teabe kiiret vahetamist võimaldavate süsteemide loomist ja toimimist; c) edendada meteoroloogiliste ja seotud valdkondi puudutavate vaatluste standardimist ning tagada vaatluste ja statistika ühetaoline avaldamine; d) soodustada meteoroloogia rakendamist lennunduses, laevanduses, veemajanduses, põllumajanduses ja muudes inimtegevuse valdkondades; e) edendada operatiivse hüdroloogiaga seotud tegevusi ning tihedat koostööd meteoroloogia- ja hüdroloogiateenistuste vahel; f) toetada uurimistööd ja väljeõpet meteoroloogia vallas ja muudes asjakohastes valdkondades ning aidata kaasa seesuguse uurimistöö ja väljaõppe rahvusvaheliste aspektide koordineerimisele. III OSA Liikmesus ARTIKKEL 3 Liikmed Organisatsiooni liikmeks võivad konventsioonis sätestatud menetluse kohaselt saada: a) I lisas loetletud riigid, kes olid esindatud Rahvusvahelise Meteoroloogiaorganisatsiooni direktorite konverentsil, mis tuli 22. septembril 1947 kokku Washingtonis, ning kes kirjutavad alla sellele konventsioonile ja ratifitseerivad selle artikli 32 kohaselt või kes ühinevad sellega artikli 33 kohaselt; b) ÜRO liikmed, kellel on oma meteoroloogiateenistus ja kes ühinevad konventsiooniga artikli 33 kohaselt; c) riigid, kes on täielikult vastutavad oma rahvusvaheliste suhete korraldamise eest ja kellel on oma meteoroloogiateenistus, aga kes ei ole loetletud konventsiooni I lisas ja kes ei ole ÜRO liikmed, kui nad ühinevad konventsiooniga artikli 33 kohaselt pärast seda, kui on esitanud organisatsiooni sekretariaadile liikmeksastumise avalduse ja selle on heaks kiitnud kaks kolmandikku organisatsiooni liikmetest, kes on täpsustatud selle artikli punktides a, b ja c; d) territooriumid või territooriumide rühmad, millel on oma meteoroloogiateenistus ja kes on loetletud II lisas, kui nende nimel kohaldavad konventsiooni artikli 34 punkti a alusel konventsiooni I lisas loetletud riigid, kes on vastutavad nende rahvusvaheliste suhete eest ja kes olid esindatud Rahvusvahelise Meteoroloogiaorganisatsiooni direktorite konverentsil, mis tuli 22. septembril 1947 kokku Washingtonis; e) territooriumid või territooriumide rühmad, mida ei ole loetletud konventsiooni II lisas, millel on oma meteoroloogiateenistus, aga mis ei ole vastutavad oma rahvusvaheliste suhete korraldamise eest, kui konventsiooni kohaldatakse nende nimel artikli 34 punkti b alusel, tingimusel et liikmeksastumise avalduse esitab liige, kes on vastutav nende rahvusvaheliste suhete eest, ning selle kiidavad heaks kaks kolmandikku organisatsiooni liikmetest, kes on täpsustatud selle artikli punktides a, b ja c; f) usaldusterritooriumid või usaldusterritooriumide rühmad, millel on oma meteoroloogiateenistus ja kes on ÜRO halduse all ning kelle suhtes ÜRO kohaldab seda konventsiooni artikli 34 kohaselt. Organisatsiooni liikmeks astumise avalduses märgitakse, millise käesoleva artikli punkti alusel liikmeks tahetakse saada. IV OSA Organisatsioon ARTIKKEL 4 a) Organisatsioon hõlmab järgmisi organeid: 1) Maailma Meteoroloogia Kongress (edaspidi kongress); 2) täitevnõukogu; 3) piirkondlikud meteoroloogiaühendused (edaspidi piirkondlikud ühendused); 4) tehnilised komisjonid; 5) sekretariaat. b) Organisatsioonil on esimees ja kolm aseesimeest, kes on ühtlasi kongressi ja täitevnõukogu esimees ja aseesimehed. ARTIKKEL 5 Organisatsiooni tegevuste ja selle töö korraldamise üle otsustavad organisatsiooni liikmed. a) Üldjuhul võetakse sellised otsused vastu kongressi istungil. b) Kongressi istungite vahelisel ajal võivad liikmed kiireloomulistes asjades võtta aga otsuseid vastu ka kirja teel, välja arvatud küsimustes, mille üle tohib konventsiooni kohaselt otsustada ainult kongress. Seesugune hääletus toimub siis, kui peasekretär saab organisatsiooni liikmete enamuselt sellekohase taotluse või kui seda otsustab täitevnõukogu. Sellised hääletused viiakse läbi konventsiooni artiklite 11 ja 12 ning üldeeskirjade (edaspidi eeskirjad) kohaselt. V OSA Organisatsiooni juhatus ja täitevnõukogu liikmed ARTIKKEL 6 a) Organisatsiooni esimeheks ja aseesimeesteks, piirkondlike ühenduste esimeheks ja aseesimeheks ning täitevnõukogu liikmeks, võttes arvesse konventsiooni artikli 13 punkti c alapunktis ii sätestatut, saavad kandideerida isikud, kelle on organisatsiooni liige nimetanud oma meteoroloogia- või hüdrometeoroloogia­teenistuse direktoriks selles konventsioonis kasutatud tähenduses, nagu eeskirjades on ette nähtud. b) Kõik organisatsiooni juhatuse ja täitevnõukogu liikmed tegutsevad oma tööülesannete täitmisel organisatsiooni esindajana, mitte konkreetse liikme esindajana. VI OSA Maailma Meteoroloogia Kongress ARTIKKEL 7 Koosseis a) Kongress on liikmete esindajate üldkogu ja sellisena organisatsiooni kõrgeim organ. b) Iga liige nimetab oma esindajate seast ühe, kes peaks olema asjaomase meteoroloogia- või hüdrometeoroloogiateenistuse direktor, oma peamiseks esindajaks kongressil. c) Võimalikult laia tehnilise esindatuse tagamiseks võib esimees kooskõlas eeskirjadega kutsuda kongressi aruteludest osa võtma ükskõik millise meteoroloogia- või hüdrometeoroloogiateenistuse direktori või mis tahes muu isiku. ARTIKKEL 8 Ülesanded Peale konventsiooni ülejäänud artiklites sätestatud ülesannete on kongressi peamised tööülesanded järgmised: a) määrata kindlaks üldine poliitika organisatsiooni eesmärkide täitmiseks, mis on sätestatud artiklis 2; b) anda liikmetele soovitusi organisatsiooni eesmärkide raamesse kuuluvates küsimustes; c) suunata organisatsiooni organitele edasi kõik küsimused, millega vastav organ on konventsiooni sätete kohaselt volitatud tegelema; d) kehtestada eeskirjad, millega sätestatakse organisatsiooni eri organite menetluskord, eelkõige üld-, tehnilised, finants- ja personalieeskirjad; e) arutada täitevnõukogu aruandeid ja tegevusi ning võtta nendega seoses asjakohaseid meetmeid; f) asutada piirkondlikke ühendusi kooskõlas artikliga 18, määrata kindlaks nende geograafilised piirid, koordineerida nende tegevust ja võtta arvesse nende soovitusi; g) asutada tehnilisi komisjone kooskõlas artikliga 19, määratleda nende pädevus, koordineerida nende tegevust ja võtta arvesse nende soovitusi; h) asutada vajaduse korral täiendavaid organeid; i) määrata kindlaks organisatsiooni sekretariaadi asukoht; j) valida organisatsiooni esimees ja aseesimehed ning muud täitevnõukogu liikmed peale piirkondlike ühenduste esimeeste. Kongress võib organisatsiooni puudutavates küsimustes võtta ka muid asjakohaseid meetmeid. ARTIKKEL 9 Kongressi otsuste elluviimine a) Liikmed teevad kõik endast oleneva kongressi otsuste rakendamiseks. b) Juhul kui liige peab mõnda kongressil vastu võetud tehnilises resolutsioonis sisalduvat nõuet teostamatuks, annab see liige organisatsiooni peasekretärile teada, kas tema suutmatus nõuet täita on ajutine või lõplik, ning esitab sellekohased põhjendused. ARTIKKEL 10 Istungid a) Kongress kutsutakse üldjuhul kokku ajavahemiku tagant, mis on võimalikult lähedane neljale aastale. Istungi koha ja aja otsustab täitevnõukogu. b) Erakorraline kongress võidakse kokku kutsuda täitevnõukogu otsusega. c) Kui kolmandik organisatsiooni liikmeid taotleb erakorralist kongressi, korraldab peasekretär kirja teel hääletamise ning liikmete lihthääleenamuse korral kutsutakse erakorraline kongress kokku. ARTIKKEL 11 Hääletamine a) Kongressil toimuval hääletusel on igal liikmel üks hääl. Järgmiste teemade üle hääletamiseks või otsustamiseks on õigus aga ainult sellistel organisatsiooni liikmetel, kes on riigid (edaspidi liikmesriigid): 1) konventsiooni muutmine või tõlgendamine või ettepanekute tegemine uue konventsiooni kohta; 2) organisatsioon liikmeks astumise avaldused; 3) suhted ÜRO-ga ja muude valitsustevahelise organisatsioonidega; 4) organisatsiooni esimehe ja aseesimeeste ning täitevnõukogu liikmete (välja arvatud piirkondlike ühenduste esimeeste) valimine. b) Otsused võetakse vastu kahekolmandikulise häälteenamusega, mille arvutamisel võetakse arvesse ainult poolt- ja vastuhääli, välja arvatud organisatsiooni mis tahes ametiisikute valimiste puhul, mis otsustatakse lihthäälteenamusega. Selles punktis sätestatut ei kohaldata siiski otsuste suhtes, mis tehakse konventsiooni artikli 3, artikli 10 punkti c või artiklite 25, 26 ja 28 alusel. ARTIKKEL 12 Otsustusvõimelisus Kongressi koosolekud on otsustusvõimelised, kui kohal on liikmete enamuse esindajad. Kongressi sellised koosolekud, kus tehakse otsuseid artikli 11 punktis a loetletud teemade kohta, on otsustusvõimelised juhul, kui kohal on liikmesriikide enamuse esindajad. VII OSA Täitevnõukogu ARTIKKEL 13 Koosseis Täitevnõukogu koosseis on järgmine: a) organisatsiooni esimees ja aseesimehed; b) piirkondlike ühenduste esimehed, keda võivad istungitel asendada nende asetäitjad, nagu eeskirjades sätestatud; c) organisatsiooni liikmete meteoroloogia- või hüdrometeoroloogiateenistuste 27 direktorit, keda võivad istungitel asendada nende asetäitjad, tingimusel et: i) need asetäitjad vastavad eeskirjades sätestatule; ii) täitevnõukogu liikmetest, kelle hulka kuuluvad organisatsiooni esimees ja aseesimehed, piirkondlike ühenduste esimehed ja 27 valitud direktorit, on kõige rohkem üheksa ja vähemalt neli ühest piirkonnast, mis määratakse iga liikme puhul kindlaks eeskirjade kohaselt. ARTIKKEL 14 Ülesanded Täitevnõukogu on organisatsiooni täitevorgan, mis vastutab kongressi ees organisatsiooni programmide koordineerimise ja selle eelarveliste vahendite kasutamise eest vastavalt kongressi otsustele. Peale konventsiooni ülejäänud artiklites sätestatud ülesannete on täitevnõukogu peamised ülesanded järgmised: a) rakendada organisatsiooni liikmete poolt kongressil või kirja teel tehtud otsuseid ning korraldada organisatsiooni tegevusi kooskõlas nimetatud otsuste eesmärkidega; b) tutvuda peasekretäri poolt järgmiseks rahastamisperioodiks koostatud programmi ja eelarveprojektidega ning esitada nende kohta kongressile oma tähelepanekud ja soovitused; c) arutada piirkondlike ühenduste ja tehniliste komisjonide resolutsioone ning võtta vajaduse korral organisatsiooni nimel eeskirjades sätestatud menetluste kohaselt tarvitusele asjakohased meetmed; d) pakkuda tehnilist teavet, nõu ja abi organisatsiooni tegevusega seotud valdkondades; e) uurida küsimusi, mis mõjutavad rahvusvahelist meteoroloogiat ja muid organisatsiooni tegevusi, ning anda nende kohta soovitusi; f) koostada kongressi päevakord ning nõustada piirkondlikke ühendusi ja tehnilisi komisjone nende tööprogrammi koostamisel; g) anda igal kongressi istungil oma tegevusest aru; h) hallata organisatsiooni rahastamist konventsiooni XI osa kohaselt. Täitevnõukogu võib täita ka muid ülesandeid, mille on talle andnud kongress või liikmed ühiselt. ARTIKKEL 15 Istungid a) Üldjuhul toimuvad täitevnõukogu istungid vähemalt kord aastas kohas ja kuupäeval, mille määrab organisatsiooni esimees pärast nõukogu teiste liikmetega konsulteerimist. b) Täitevnõukogu erakorraline istung kutsutakse kokku eeskirjades sätestatud korras, kui peasekretär saab täitevnõukogu liikmete enamuselt sellekohase taotluse. Sellise istungi võib kokku kutsuda ka organisatsiooni esimehe ja kolme aseesimehe omavahelisel kokkuleppel. ARTIKKEL 16 Hääletamine a) Täitevnõukogu teeb otsuseid kahekolmandikulise häälteenamusega, mille arvutamisel võetakse arvesse ainult poolt- ja vastuhääli. Igal täitevnõukogu liikmel on ainult üks hääl, isegi kui ta esineb liikmena mitmes rollis. b) Istungite vahepeal võib täitevnõukogu hääletada kirja teel. Sellised hääletused viiakse läbi konventsiooni artikli 16 punkti a ja artikli 17 kohaselt. ARTIKKEL 17 Otsustusvõimelisus Täitevnõukogu koosolekud on otsustusvõimelised, kui kohal on kaks kolmandikku liikmetest. VIII OSA Piirkondlikud ühendused ARTIKKEL 18 a) Piirkondlikud ühendused koosnevad organisatsiooni liikmetest, kelle võrgustikud paiknevad täielikult või osaliselt vastavas piirkonnas. b) Organisatsiooni liikmetel on õigus viibida ka selliste piirkondlike ühenduste koosolekutel, kuhu nad ei kuulu, osaleda diskussioonides ning avaldada arvamust küsimuste kohta, mis mõjutavad nende enda meteoroloogia- või hüdro-meteoroloogiateenistust, aga hääleõigust neil ei ole. c) Piirkondlikud ühendused tulevad kokku nii sageli kui vaja. Koosoleku aja ja koha määravad kindlaks piirkondlike ühenduste esimehed kokkuleppel organisatsiooni esimehega. d) Piirkondlike ühenduste ülesanded on järgmised: i) toetada kongressi ja täitevnõukogu resolutsioonide täitmist oma piirkonnas; ii) arutada küsimusi, millele täitevnõukogu on tähelepanu juhtinud; iii) arutada üldist huvi pakkuvaid küsimusi ning koordineerida meteoroloogia-alaseid ja seotud valdkondi puudutavaid tegevusi oma piirkonnas; iv) anda kongressile ja täitevnõukogule soovitusi organisatsiooni eesmärkide raamesse kuuluvates küsimustes; v) täita muid ülesandeid, mille on talle andnud kongress. e) Iga piirkondlik ühendus valib endale esimehe ja aseesimehe. IX OSA Tehnilised komisjonid ARTIKKEL 19 a) Kongress võib luua tehnilistest ekspertidest koosnevaid komisjone, mis uuriksid organisatsiooni eesmärkide raamesse kuuluvaid teemasid ning annaksid nende kohta kongressile ja täitevnõukogule soovitusi. b) Organisatsiooni liikmetel on õigus olla tehnilistes komisjonides esindatud. c) Iga tehniline komisjon valib endale esimehe ja aseesimehe. d) Tehniliste komisjonide esimehed võivad osaleda kongressi ja täitevnõukogu koos-olekutel, aga neil ei ole hääleõigust. X OSA Sekretariaat ARTIKKEL 20 Organisatsiooni alaline sekretariaat koosneb peasekretärist ning organisatsiooni töö jaoks vajalikust tehnilisest ja kantseleipersonalist. ARTIKKEL 21 a) Peasekretäri nimetab kongress tingimustel, mille kongress on heaks kiitnud. b) Sekretariaadi personali nimetab peasekretär ja selle kiidab heaks täitevnõukogu vastavalt kongressi kehtestatud eeskirjadele. ARTIKKEL 22 a) Peasekretär vastutab organisatsiooni esimehe ees sekretariaadi tehnilise ja haldustöö eest. b) Peasekretär ja personal ei küsi ega saa oma tööülesannete täitmisel juhiseid üheltki organisatsiooniväliselt asutuselt. Nad hoiduvad igasugusest tegevusest, mis võiks mõjutada nende positsiooni rahvusvahelise ametiisikuna. Organisatsiooni liikmed arvestavad omalt poolt peasekretäri ja personali kohustuste eranditult rahvusvahelist iseloomu ega proovi neid mõjutada nende kohustuste täitmisel organisatsiooni ees. XI OSA Rahastamine ARTIKKEL 23 a) Kongress määrab organisatsiooni maksimaalsed kulud kindlaks peasekretäri esitatud eelarvestusese põhjal, millega täitevnõukogu on eelnevalt tutvunud ja mille kohta ta on esitanud omapoolsed soovitused. b) Kongress delegeerib täitevnõukogule kõik volitused, mida läheb vaja organisatsiooni aastaste kulude kinnitamiseks kongressi määratud piirides. ARTIKKEL 24 Organisatsiooni kulud jaotatakse organisatsiooni liikmete vahel kongressi määratud proportsioonide alusel. XII OSA Suhted ÜRO-ga ARTIKKEL 25 Organisatsioon on ÜRO-ga seotud ÜRO põhikirja artikli 57 kohaselt. Kõigi seda suhet puudutavate kokkulepete puhul on nõutav kahe kolmandiku liikmesriikide heakskiit. XIII OSA Suhted teiste organisatsioonidega ARTIKKEL 26 a) Organisatsioon loob oma äranägemise järgi toimivad suhted ja teeb koostööd teiste valitsustevaheliste organisatsioonidega. Kõik ametlikud kokkulepped selliste organisatsioonidega sõlmib täitevnõukogu ning need peab kas kongressil või kirja teel heaks kiitma kaks kolmandikku liikmesriikidest. b) Organisatsioon võib oma eesmärkide raamesse kuuluvates küsimustes sõlmida sobivaid konsultatsiooni- ja koostöökokkuleppeid rahvusvaheliste vabaühendustega ning asjaomase valitsuse nõusolekul ka riiklike organisatsioonide ja riigi tasandil vabaühendustega. c) Organisatsioon võib kahe kolmandiku liikmesriikide heakskiidul võtta mis tahes muult rahvusvaheliselt organisatsioonilt või asutuselt, mille eesmärk ja tegevus kuuluvad organisatsiooni eesmärkide raamesse, võtta üle sellised ülesanded, vahendid ja kohustused, mille võib organisatsioonile üle anda rahvusvahelise lepinguga või mõlemale poolele vastuvõetava kokkuleppega, mille sõlmivad vastavate organisatsioonide pädevad organid. XIV OSA Õiguslik seisund, eesõigused ja puutumatus ARTIKKEL 27 a) Organisatsioonil on iga liikme territooriumil selline õigusvõime, mis on vajalik tema eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks. b) i) Organisatsioonil on iga liikme territooriumil, kelle suhtes konventsiooni kohaldatakse, sellised eesõigused ja puutumatus, mis on vajalikud tema eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks. ii) Ka organisatsiooni liikmete esindajatel, juhatusel ja ametiisikutel, samuti täitevnõukogu liikmetel, on sellised eesõigused ja puutumatus, mis on neile vajalikud organisatsiooni tegevusega seotud ülesannete iseseisvaks täitmiseks. c) ÜRO Peaassamblee poolt 21. novembril 1947 vastu võetud eriorganisatsioonide eesõiguste ja puutumatuse konventsiooniga ühinenud liikmesriigi territooriumil käsitletakse nimetatud õigusvõimet, eesõigusi ja puutumatust asjaomases konventsioonis määratletud tähenduses. XV OSA Muutmine ARTIKKEL 28 a) Peasekretär edastab konventsiooni kõigi muudatusettepanekute teksti organisatsiooni liikmetele vähemalt kuus kuud enne nende arutamist kongressil. b) Konventsiooni muudatused, millega kaasnevad liikmete jaoks uued kohustused, peab kongress konventsiooni artikli 11 kohaselt heaks kiitma kahekolmandikulise häälteenamusega ning need jõustuvad kahe kolmandiku liikmesriikide heakskiidul iga liikmesriigi suhtes, kes on vastava muudatuse heaks kiitnud, ja pärast seda iga ülejäänud liikmesriigi suhtes, kes selle heaks kiidab. Sellised muudatused jõustuvad iga liikme suhtes, kes ei ole vastutav oma rahvusvaheliste suhete eest, pärast seda, kui tema rahvusvaheliste suhete eest vastutav liige on muudatuse vastava liikme nimel heaks kiitnud. c) Muud muudatused jõustuvad pärast seda, kui kaks kolmandikku liikmesriikidest on need heaks kiitnud. XVI OSA Tõlgendamine ja vaidlused ARTIKKEL 29 Kõik küsimused ja vaidlused, mis puudutavad konventsiooni tõlgendamist või kohaldamist ning mida ei õnnestu lahendada läbirääkimiste teel või kongressi poolt, antakse lahendamiseks sõltumatule vahekohtunikule, kelle nimetab Rahvusvahelise Kohtu esimees, kui asjaomased pooled ei lepi kokku teistsuguses lahendamise viisis. XVII OSA Väljaastumine ARTIKKEL 30 a) Liige võib organisatsioonist välja astuda, teatades sellest organisatsiooni peasekretärile kirjalikult 12 kuud ette. Peasekretär teavitab väljaastumisteatest viivitamatult kõiki organisatsiooni liikmeid. b) Organisatsiooni liige, kes ei ole vastutav oma rahvusvaheliste suhete eest, võidakse organisatsioonist välja arvata, kui tema rahvusvaheliste suhete eest vastutav liige või muu organ teatab sellest organisatsiooni peasekretärile kirjalikult 12 kuud ette. Peasekretär teavitab väljaastumisteatest viivitamatult kõiki organisatsiooni liikmeid. XVIII OSA Liikmesuse peatamine ARTIKKEL 31 Kui liige ei täida oma rahalisi kohustusi organisatsiooni ees või muid konventsioonist tulenevaid kohustusi, võib kongress resolutsiooniga peatada tema organisatsiooni liikmesusest tulenevate õiguste teostamise ja eesõiguste kasutamise kuni rahaliste või muude kohustuste täitmiseni. XIX OSA Ratifitseerimine ja ühinemine ARTIKKEL 32 Allakirjutanud riigid ratifitseerivad konventsiooni ja ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Ameerika Ühendriikide valitsusele, kes teavitab igat allakirjutanud ja ühinevat riiki ratifitseerimiskirja hoiuleandmise kuupäevast. ARTIKKEL 33 Võttes arvesse konventsiooni artiklis 3 sätestatut, toimub ühinemine ühinemiskirja hoiuleandmisega Ameerika Ühendriikide valitsusele, kes teavitab sellest igat organisatsiooni liiget. ARTIKKEL 34 Võttes arvesse konventsiooni artiklis 3 sätestatut: a) iga osalisriik võib teatada, et konventsiooni temapoolne ratifitseerimine või sellega ühinemine hõlmab ka mõnda territooriumi või territooriumide rühma, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab; b) konventsiooni võidakse seejärel mis tahes ajahetkest kohaldada iga seesuguse territooriumi või territooriumide rühma suhtes, teavitades sellest kirjalikult Ameerika Ühendriikide valitsust, kusjuures konventsiooni hakatakse vastava territooriumi või territooriumide rühma suhtes kohaldama alates kuupäevast, mil asjaomane teade on jõudnud Ameerika Ühendriikide valitsuse kätte, kes teavitab sellest igat allakirjutanud ja ühinevat riiki; c) ÜRO võib konventsiooni kohaldada iga usaldusterritooriumi või usaldusterritooriumide rühma suhtes, mis on tema halduse all. Ameerika Ühendriikide valitsus teavitab kõiki allakirjutanud ja ühinevaid riike igast seesugusest kohaldamisest. XX OSA Jõustumine ARTIKKEL 35 Konventsioon jõustub kolmekümnendal päeval pärast kolmekümnenda ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist. Konventsioon jõustub iga riigi suhtes, kes ratifitseerib selle või ühineb sellega pärast nimetatud kuupäeva, kolmekümnendal päeval pärast tema ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist. Konventsioon on dateeritud kuupäevaga, mil see avatakse allakirjutamiseks, ning jääb pärast seda allakirjutamiseks avatuks saja kahekümneks päevaks. SELLE KINNITUSEKS on valitsuste täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud. KOOSTATUD 11. oktoobril 1947 Washingtonis inglise ja prantsuse keeles; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed ja need on koostatud ühes eksemplaris, mis antakse hoiule Ameerika Ühendriikide valitsuse arhiivi. Ameerika Ühendriikide valitsus saadab selle tõestatud koopiad kõikidele allakirjutanud ja ühinevatele riikidele. ALLAKIRJUTANUD RIIGID Konventsioonile, mis avati allakirjutamiseks 11. oktoobril 1947 Washingtonis ning jäi pärast seda allakirjutamiseks avatuks saja kahekümneks päevaks, on alla kirjutanud järgmised riigid: Ameerika Ühendriigid Lõuna-Aafrika Liit Argentina Madalmaade Kuningriik Austraalia Mehhiko Belgia (sealhulgas Belgia Kongo) Norra Birma Pakistan Brasiilia Paraguay Colombia Poola Dominikaani Vabariik Portugal Ecuador Prantsusmaa Egiptus Rootsi Filipiini Vabariik Siiam Guatemala Soome Hiina Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik Iirimaa Šveits India Taani Island Tšehhoslovakkia Itaalia Tšiili Jugoslaavia Türgi Kanada Ungari Kreeka Uruguay Kuuba Uus-Meremaa I LISA Riigid, kes olid esindatud Rahvusvahelise Meteoroloogiaorganisatsiooni direktorite konverentsil, mis tuli 22. septembril 1947 kokku Washingtonis Ameerika Ühendriigid Mehhiko Argentina Norra Austraalia Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit Belgia Pakistan Birma Paraguay Brasiilia Poola Colombia Portugal Dominikaani Vabariik Prantsusmaa Ecuador Rootsi Egiptus Rumeenia Filipiinid Siiam Guatemala Soome Hiina Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik Iirimaa Šveits India Taani Island Tšehhoslovakkia Itaalia Tšiili Jugoslaavia Türgi Kanada Ungari Kreeka Uruguay Kuuba Uus-Meremaa Lõuna-Aafrika Liit Venezuela Madalmaad II LISA Territooriumid või territooriumide rühmad, kellel on oma meteoroloogiateenistus ja kelle rahvusvaheliste suhete eest vastutavad riigid olid esindatud Rahvusvahelise Meteoroloogiaorganisatsiooni direktorite konverentsil, mis tuli 22. septembril 1947 kokku Washingtonis Belgia Kongo Palestiina Bermuda Portugali Ida-Aafrika Briti Guajaana Portugali Lääne-Aafrika Briti Ida-Aafrika Prantsuse Ekvatoriaal-Aafrika Briti Kamerun Prantsuse Indohiina Briti Lääne-Aafrika Prantsuse kolooniad Okeaanias Curaçao Prantsuse Lääne-Aafrika Hollandi Ida-India Prantsuse Somaalimaa Hongkong Prantsuse Togo Inglise-Egiptuse Sudaan Rodeesia Jamaica Roheneemesaared Madagaskar Suriname Malaia Tseilon Maroko (välja arvatud Hispaania tsoon) Tuneesia Mauritius Uus-Kaledoonia