Riigikogu — Eesti Vabariigi ja Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) vaheline CERN-iga ühinemise eelses staadiumis assotsieerunud liikme staatuse andmist käsitlev kokkulepe — RT II, 2020, 2

Eesti Vabariigi ja Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) vahelise CERN-iga ühinemise eelses staadiumis assotsieerunud liikme staatuse andmist käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seadus Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariik (edaspidi Eesti), mida esindab peaminister, ja Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon (edaspidi CERN või organisatsioon), Šveitsis Genfis asuv valitsustevaheline organisatsioon, mida esindab peadirektor (edaspidi peadirektor), edaspidi koos nimetatud pooled, ARVESTADES Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsiooni ja sellele lisatud finantsprotokolli, millele kirjutati alla 1. juulil 1953. aastal, mis jõustusid 29. septembril 1954. aastal ning mida muudeti 17. jaanuaril 1971. aastal (edaspidi konventsioon); CERNi nõukogu (edaspidi nõukogu) 17. juuni 2010. aasta resolutsiooni (nagu on ette nähtud CERNi geograafilise laienemise aruande lisas 3 (CERN/2918/Rev.), millega nõukogu lõi assotsieerunud liikme staatuse ja otsustas, et riigi võib liikmeks võtta vaid siis, kui ta on olnud vähemalt kaks aastat assotsieerunud liige ühinemiseelses staadiumis; assotsieerunud liikme staatuse andmist ühinemiseelses staadiumis reguleerivaid standardsätteid (edaspidi näidiskokkulepe), mille kiitis nõukogu 21. märtsi 2013. aasta istungil heaks ja mis sätestavad muu hulgas, et selline staatus ei tohi kesta üle viie aasta; Eesti ja organisatsiooni kauaaegset suhet ning Eesti edukat panust CERNi teadusprogrammi elluviimisse eelkõige Eesti ja CERNi vahel 1996. aastal sõlmitud koostöökokkuleppe kaudu, samuti nende vahel 2010. aastal sõlmitud koostöökokkuleppe (edaspidi koostöökokkulepe) kaudu, mis edendas poolte teadus- ja tehnikakoostööd ning asendas 1996. aasta kokkuleppe; Eesti soovi taotleda CERNi liikmesust, nagu avaldati Eesti peaministri 8. veebruari 2018. aasta kirjas nõukogu esimehele; nõukogu 14. juuni 2018. aasta otsust, mille järgi on Eesti ühinemine organisatsiooniga põhimõtteliselt viimase huvides, ja nõukogu ettepanekut Eestile esitada liikmeks saamiseks ametlik taotlus; Eesti ametlikku liikmeks saamise taotlust, mille organisatsioon sai kätte 5. septembril 2018. aastal; Eesti taotluse läbivaatamist nõukogu moodustatud teabekogumise rakkerühmas ning rakkerühma asjaomast aruannet, mis esitati nõukogule 2019. aasta märtsi istungil (CERN/3418/C) ja milles leiti, et Eesti täidab liikmesuse kriteeriumid; nõukogu 14. märtsi 2019. aasta otsust volitada peadirektorit esitama Eestile kokkuleppe eelnõu, mis käsitleb assotsieerunud liikme staatuse andmist CERNiga ühinemise eelses staadiumis, ning kirjutama kokkuleppele alla, kui Eesti rahaline sissemakse on dokumendi CERN/2918/Rev. kohaselt kindlaks määratud; peadirektori 9. aprilli 2019. aasta kirja Eesti alalisele esindajale Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja muude Genfis asuvate rahvusvaheliste organisatsioonide juures, millega teavitati alalist esindajat nõukogu eespool nimetatud otsusest ja edastati Eestile näidiskokkuleppe standardsätetel põhineva kokkuleppe eelnõu; Eesti alalise esinduse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide juures Genfis 11. veebruari 2020. aasta verbaalnooti CERNile, millega teavitati, et Eesti on kokkuleppe eelnõu heaks kiitnud; nõukogu 19. märtsi 2020. aasta resolutsiooni, millega ta andis Eestile assotsieerunud liikme staatuse ühinemiseelses staadiumis, mis hakkab kehtima käesoleva kokkuleppe (edaspidi kokkulepe) jõustumisel, ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES. I ARTIKKEL Staatus ja kestus Eespool nimetatud nõukogu resolutsioone ja otsuseid rakendades annab käesolev kokkulepe, sealhulgas selle lahutamatuks osaks olevad lisad, Eestile assotsieerunud liikme staatuse ühinemiseelses staadiumis ning sätestab asjaomased õigused ja kohustused. Kokkuleppe sõlmimisel nõustub Eesti nende õiguste ja kohustustega, samuti organisatsiooni õigusraamistikust tulenevate õiguste ja kohustustega, nagu on ette nähtud eelkõige konventsioonis, organisatsiooni eeskirjades ja organisatsiooni organite otsustes. Eestil on assotsieerunud liikme staatus ühinemiseelses staadiumis vähemalt kaks aastat, kuid mitte kauem kui viis aastat. II ARTIKKEL Õigused II.1 Osalemine CERNi programmides Eesti võib osaleda organisatsiooni teadusprogrammis ning koolitus- ja haridusprogrammides. II.2 Nõukogus ja selle komiteedes osalemine Nõukogu istungid Eestil on õigus olla esindatud, välja arvatud kinnistel istungitel. Eesti delegaatide arv ja kutseoskused peavad olema kooskõlas liikmesriikide esindatusele kohaldatavate CERNi eeskirjadega. Eestil ei ole hääleõigust, kuid ta võib sõna võtta ja avaldusi teha ilma selleks ametlikku ettepanekut saamata. Rahanduskomitee kohtumised Eestil on õigus olla esindatud rahanduskomitee kohtumistel.Eesti delegaatide arv ja kutseoskused peavad olema kooskõlas liikmesriikide esindatusele kohaldatavate CERNi eeskirjadega. Eestil ei ole ametlikku hääleõigust, kuid ta võib sõna võtta ja avaldusi teha ilma selleks ametlikku ettepanekut saamata. Samuti võib Eesti avaldada arvamust teemal, mis on nõukogule soovituse esitamiseks rahanduskomitees hääletusel, ning see arvamus kantakse protokolli ja edastatakse koos soovitusega nõukogule teadmiseks. Eesti võib osaleda võimalikes proovihääletustes. Teaduspoliitika komitee kohtumised Eesti teadusesindajal nõukogus on õigus tavapäraselt osaleda kohtumistel vaatlejana. II.3 Õigus saada töötajaks, stipendiaadiks, üliõpilaseks või teaduriks II artikli lõiget 5 arvesse võttes võivad Eesti kodanikud taotleda enda nimetamist töötajaks tähtajalise lepingu alusel või stipendiaadiks, üliõpilaseks või teaduriks. Nende valimisele ja nimetamisele kohaldatakse organisatsiooni üldpõhimõtteid ja tegevuskordasid ning personalieeskirju. Erandjuhtudel võib peadirektor otsustada lubada Eesti kodanikel taotleda tähtajatut töölepingut, kohaldades alati samu kriteeriume, mida on nimetatud eelmises lauses ja II artikli lõikes 5. II.4 Tööstuse osalemise õigus II artikli lõiget 5 arvesse võttes on Eestist pärit kaupu ja teenuseid pakkuvatel ettevõtjatel õigus lepingu sõlmimiseks osaleda CERNi hangetes, millele kohaldatakse mutatis mutandis CERNi hankereegleid (nagu on ette nähtud CERNi finantsreeglite rakendamise eeskirja lisas 1). Eesti võib nimetada tööstuse valdkonna kontaktametniku. II.5 Ülemmäär ja üksikasjalikud korraldused II artikli lõigetes 3 ja 4 välja toodud ametisse nimetamiste ja lepingute rahaline koondväärtus ei tohi mingil juhul ületada Eesti rahalise sissemakse suurust käesoleva kokkuleppe alusel. Selle ülemmäära kohaldamise korraldus on ette nähtud I lisas. See artikkel ei tähenda mingit kohustust tagada, et artiklis nimetatud ülemmäära saab saavutada või et see saavutatakse. III ARTIKKEL Kohustused III.1 Rahaline sissemakse organisatsiooni Eesti panustab rahaliselt organisatsiooni tegevusse allpool esitatud summades ja graafiku järgi. Summad on esitatud protsendina Eesti teoreetilisest liikmesriigi sissemaksest, mis määratakse kindlaks liikmesriikide sissemaksete arvutamise valemi ja metoodika ning sissemaksete mastaabi alusel. Eesti kavatseb saavutada liikmesuse pärast kaheaastast assotsieerunud liikme staatust ühinemiseelses staadiumis. Lähtudes nõukogu kehtestatud põhimõttest, et assotsieerunud liikme sissemakse liikmeks saamise eelses staadiumis tõuseb esimese aasta 25%-lt vähemalt täisliikme sissemaksu tasemeni, kuid mis ei tohi üheski olukorras olla väiksem kui 1 miljon CHFi, mida indekseeritakse alates 2020. aastast igal aastal vastavalt organisatsiooni eelarvele rakendatavale üldisele kulude varieerumise indeksile, lepitakse Eesti iga-aastases sissemakses organisatsiooni kokku järgmiselt: – aastal 2020: 50%; – aastal 2021: 75%. Esimesel assotsieerunud liikmesuse aastal arvutatakse Eesti sissemakse ja see jaotatakse proportsionaalselt kvartalite alusel alates käesoleva kokkuleppe jõustumise kvartalist (kaasa arvatud). Seejärel tuleb sissemakse tasuda täies ulatuses igal eelarveaastal, isegi kui Eesti assotsieerunud liikme staatus ühinemiseelses staadiumis kestab lühemat aega. Kui vaatamata eeltoodule jätkub Eesti assotsieerunud liikme staatus kauem kui kavandatud kaheaastane periood, jääb Eesti aastane sissemakse 2021. aasta tasemele. III.2 Eesõiguste ja puutumatuse andmine Organisatsiooni sujuva toimimise, organisatsiooni tegevuses osalevate riikide poolt ja seas võrdse kohtlemise ning organisatsiooni töötajate sõltumatuse tagamiseks annab Eesti käesolevaga II lisas ette nähtud eesõigused ja puutumatuse ning nõustub nendega seotud kohustustega. Eesõigused ja puutumatus antakse organisatsiooni huvides ning organisatsiooni kasu eesmärgil. Kui samal ajal või pärast seda ühineb Eesti reservatsioonideta Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse protokolliga (edaspidi protokoll), lõpetab ja asendab protokoll II lisa alates protokolliga ühinemise päevast. IV ARTIKKEL Lõpetamine IV.1 Lõpetamine Eesti taotlusel Kui mis tahes ajal käesoleva kokkuleppe kehtivuse jooksul esitab Eesti peadirektorile vastava kirjaliku taotluse, lõpetab nõukogu Eesti assotsieerunud liikme staatuse ühinemiseelses staadiumis. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, siis jõustub lõpetamine teate esitamise aastale järgneva majandusaasta lõppedes. IV.2 Lõpetamine ühisel algatusel Igal ajal käesoleva kokkuleppe kehtivuse jooksul võivad pooled ühisel algatusel otsustada, et nõukogu lõpetab Eesti assotsieerunud liikme staatuse ühinemiseelses staadiumis. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, siis jõustub lõpetamine poolte kokkuleppele jõudmise aastale järgneva majandusaasta lõppedes. IV.3 Lõpetamine organisatsiooni algatusel Igal ajal käesoleva kokkuleppe kehtivuse jooksul võib nõukogu ise jõustumise tähtpäeva määrates otsustada lõpetada Eesti assotsieerunud liikme staatuse ühinemiseelses staadiumis, kui Eesti ei täida enam selle staatuse kriteeriume või kui Eesti on raskelt rikkunud käesolevast kokkuleppest tulenevaid kohustusi. IV.4 Automaatne lõppemine Eesti assotsieerunud liikme staatus ühinemiseelses staadiumis lõpeb automaatselt organisatsiooni liikmeks saamise päeval ja alates sellest päevast kehtivad liikmesusele kohaldatavad tingimused. IV.5 Lõpetamise tagajärjed Kui ei ole kokku lepitud teisiti, siis ei kahanda Eesti assotsieerunud liikme staatuse ühinemiseelses staadiumis lõpetamine käesolevast kokkuleppest tulenevaid Eesti kohustusi seoses lõpetamise jõustumise tähtpäevale eelneva ajavahemikuga. Eesõigused ja puutumatus, mille Eesti on CERNile andnud, jäävad kehtima ajaks, mil Eesti on organisatsiooniga seotud rahvusvahelise koostöökokkuleppe tasemel. V ARTIKKEL Muud sätted V.1 Eesti esindamine Eesti teatab peadirektorile käesoleva kokkuleppe täitmiseks Eestit esindama määratud asutuse ja ametniku (ametnike) nime, samuti nõukogu istungitel ja nõukogu komiteede kohtumistel osalevad Eesti esindajad. V.2 Suhe muude kokkulepetega Jõustumise kuupäevast alates lõpetab ja asendab käesolev kokkulepe koostöökokkuleppe. Lõpetamisest olenemata ja kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, jäävad käesoleva kokkuleppe jõustumisel kehtivad koostöökokkuleppe rakendusaktid (protokollid ja/või lisad) jõusse neis käsitletud tegevuste täies ulatuses elluviimiseni. Sellistest rakendusaktidest tulenevad vaidlused lahendatakse kooskõlas koostöökokkuleppe artikliga 7. Ühtlasi ei piira koostöökokkuleppe lõpetamine mis tahes sellise vastastikuse mõistmise memorandumi kehtivust, millega reguleeritakse Eesti osalemist CERNi eksperimentides. V.3 Kohaldatav õigus Käesolevat kokkulepet tõlgendatakse kooskõlas selle tegeliku tähenduse ja mõjuga, võttes alati arvesse CERNi õigusraamistikku, nagu on ette nähtud eelkõige konventsioonis, organisatsiooni eeskirjades ja organisatsiooni organite otsustes. V.4 Jõustumine ja kehtivus Käesolev kokkulepe jõustub päeval, mil peadirektor saab kätte Eesti teate, et Eesti on reservatsioonideta lõpetanud kokkuleppe riigisisese heakskiitmise menetluse, eeldusel, et see teade saadakse hiljemalt 12 kuu jooksul alates päevast, mil pooled käesolevale kokkuleppele alla kirjutasid. Kokkulepe kehtib nii kaua, kui on vajalik selle sätete rakendamiseks. V.5 Vaidlused Eesti ja organisatsiooni vahel esinevate kokkuleppe rakendamist või tõlgendamist puudutavate erimeelsustega, mida ei suudeta lahendada sõbralikult, võivad mõlemad pooled pöörduda rahvusvahelisse vahekohtusse kooskõlas II lisa artikliga 15 (või asjaomasel juhul sellega analoogset sätet kohaldades). Koostatud eesti, inglise ja prantsuse keeles kahes eksemplaris; tekstide vastuolu või tõlgendamist puudutavate erimeelsuste korral lähtutakse ingliskeelsest tekstist. Alla kirjutatud 19. juunil 2020. aastal Tallinnas ja Genfis. Eesti Vabariigi nimel Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) nimel Jüri Ratas Peaminister Fabiola Gianotti Peadirektor I LISA Töötajate ametisse nimetamise ja tööstuse osalemise ülemmäära rakendamise korraldus Ülemmäär Tellimuste, lepingute ja ametisse nimetamiste aastane koondväärtus ei tohi põhimõtteliselt ületada Eesti rahalist sissemakset organisatsiooni asjasse puutuval majandusaastal. CERN peab pidevalt jälgima ja pidama arvestust CERNi ostude ja töötajatega seotud kohustuste summa üle seoses Eestiga ning võrdlema seda summat Eesti makstava rahalise sissemaksega CERNi asjasse puutuval majandusaastal. Kohustuste arvutamine Kohustused koosnevad makstud summadest ja asjasse puutuval aastal võetud kohustustest, mida ei ole veel tasutud. Seda teavet jagab rahandusosakond. Kohustuste osa, mis puudutab ostmist, arvutatakse metoodika alusel, mida kasutatakse liikmesriikidele makstava tööstuskasumi arvutamiseks. Kohustuste osa, mis puudutab töötajaid, arvutatakse selliselt, et liidetakse kokku CERNi rahastatava töötajate ja stipendiaatide eelarve ning üliõpilaste ja teadurite eelarve kulud. Parandusmeetmed Kui kohustuste summa hakkab jõudma asjasse puutuval aastal Eesti makstava rahalise sissemakse suuruseni või on sellega võrdne või ületab seda, võtab CERN parandusmeetmeid. Sellised meetmed võivad muu hulgas sisaldada Eesti ettevõtjate või Eestist pärit kaupu ja teenuseid pakkuvate ettevõtjate õiguste peatamist saada hinnapäringuid ja pakkumuse esitamise ettepanekuid ning kandideerida vastavate tellimuste ja lepingute täitjaks, samuti Eesti kodanike õiguse peatamist kandideerida töötajaks, stipendiaadiks või üliõpilaseks, kuni kohustuste summa langeb asjasse puutuval aastal Eesti makstavast rahalisest sissemaksest allapoole. Peatamine ei mõjuta pooleliolevaid kohustusi ega hinnapäringuid või pakkumuse esitamise ettepanekuid, samuti juba avaldatud vabade töökohtade kuulutusi. Rahalise sissemakse tasumata jätmine Kui organisatsiooni iga-aastase arenguaruande avaldamise ajaks ei ole Eesti tasunud eelmise aasta rahalist sissemakset täies ulatuses, peatatakse Eesti õigused seniks, kuni tasumata summa on CERNile laekunud. Assotsieerunud liikme staatuse lõpetamine Kui teatatakse Eesti assotsieerunud liikme staatuse ühinemiseelses staadiumis lõpetamisest või kui Eesti ja organisatsioon lepivad lõpetamises kokku, ei ületa organisatsiooni (võimalike) uute kohustuste kestus lõpetamise jõustumiseni jäävat ajavahemikku. II LISA EESTI POOLT EUROOPA TUUMAUURINGUTE ORGANISATSIOONILE ANTUD EESÕIGUSED JA PUUTUMATUS Artikkel 1 Mõisted a) Ametlik tegevus – konventsioonis, eelkõige selle II artiklis ette nähtud organisatsiooni tegevus, sealhulgas haldustegevus; b) ametnikud – personali liikmed, nagu on määratletud organisatsiooni personalieeskirjades. Artikkel 2 Rahvusvaheline juriidiline isik 1. Organisatsioon on Eesti territooriumil õigusvõimeline juriidiline isik. 2. Eelkõige on organisatsioon pädev sõlmima lepinguid, omandama ja võõrandama vallas- ja kinnisvara ning osalema kohtumenetluses. Artikkel 3 Arhiivi ja dokumentide puutumatus Organisatsiooni arhiiv ja organisatsiooni valduses või omandis olevad dokumendid on nende vormist, asukohast ja valdajast olenemata puutumatud. Artikkel 4 Kohtulik puutumatus ja puutumatus täitemenetluse suhtes 1. Ametliku tegevuse elluviimisel on organisatsioonil kohtulik puutumatus, välja arvatud: a) juhul, kui organisatsiooni nõukogu sellest erandjuhul loobub; b) kolmanda isiku kahjunõude korral, mis tuleneb organisatsioonile kuuluva või organisatsiooni nimel kasutatava mootorsõidukiga põhjustatud õnnetusest, või sellise sõidukiga toime pandud liiklusrikkumise korral; c) allpool artikli 13 või 14 alusel tehtud vahekohtu otsuse täitmisel; d) vastunõude korral, mis on otseselt seotud ja sätestatud organisatsiooni esitatud nõude menetluslikus raamistikus. 2. Organisatsiooni kus tahes asuv vara on puutumatu seoses rekvisitsiooni, konfiskeerimise, sundvõõrandamise, sekvestratsiooni või muu arestimise või sekkumisega täidesaatva, haldus-, kohtu- või seadusandliku toimingu raames, välja arvatud: a) juhul, kui organisatsiooni nõukogu sellest erandjuhul loobub; b) juhul, kui see on ajutiselt vajalik seoses organisatsioonile kuuluva või organisatsiooni nimel kasutatava mootorsõidukiga seotud õnnetuse vältimiseks või uurimiseks; c) töötasu arestimisel organisatsiooni ametniku võla katmiseks eeldusel, et arestimise alus on lõplik ja täitmisele pööratav otsus, mis on tehtud kooskõlas täitmise territooriumil kehtivate eeskirjadega. Artikkel 5 Maksu- ja tollikorraldus 1. Oma ametliku tegevuse raames on organisatsioon, selle vara ja sissetulek otsestest maksudest vabastatud. 2. Kui oma ametliku tegevuse elluviimisel ostab või kasutab organisatsioon Eesti territooriumil märkimisväärse väärtusega kaupu või teenuseid, mille hind sisaldab makse, lõive või muid tasusid, võtab Eesti asjakohaseid meetmeid, et hüvitada sellised maksud, lõivud või muud tasud, kui neid on võimalik kindlaks teha. 3. Organisatsiooni poolt või nimel kaupade ja materjalide sissevedu Eesti territooriumile ja väljavedu Eesti territooriumilt organisatsiooni ametliku tegevuse elluviimisel on kõikidest impordi- ja ekspordimaksudest, lõivudest ja muudest tasudest vabastatud. 4. Lõivudest, maksudest ja muudest tasudest, mis on üksnes tasu osutatud teenuste eest, ei vabastata ja neid ei hüvitata. 5. Käesoleva artikli lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata organisatsiooni ametnike ja peadirektori isiklikuks kasutuseks ette nähtud kaupade ja teenuste ostmisele ega kasutamisele ega selliste kaupade importimisele. 6. Organisatsioonile kuuluvaid kaupu ja materjale, mis on hangitud või imporditud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 või 3, ei müüda ega annetata, välja arvatud Eesti sätestatud tingimustel. Artikkel 6 Ametlik kommunikatsioon Oma ametliku tegevuse elluviimisel organisatsiooni saadud või saadetud mis tahes kujul väljaannete ja muu teabematerjali levitamist ei piirata mingil viisil. Artikkel 7 Organisatsiooni ametnike eesõigused ja puutumatus 1. Organisatsiooni ametnikel on, ka pärast ülesannete täitmist, kohtulik puutumatus oma ülesannete täitmisel ja oma kohustuste raames tehtu, sealhulgas öeldu ja kirjutatu suhtes. Puutumatus ei kehti organisatsiooni ametniku toime pandud liiklusrikkumise korral ega temale kuuluva või tema juhitud mootorsõidukiga põhjustatud kahju korral. 2. Organisatsiooni ametnikel on järgmised eesõigused: a) i) organisatsiooni nõukogu sätestatud tingimustel ja korra kohaselt on organisatsiooni ametnikud ja peadirektor kohustatud organisatsiooni kasuks tasuma maksu töötasult ja muudelt rahalistelt tasudelt, mida organisatsioon neile maksab. Sellised töötasud ja muud rahalised tasud on vabastatud riiklikust tulumaksust; ii) Eesti ei ole kohustatud tulumaksust vabastama pensione ega perioodilisi tasusid, mida organisatsioon maksab oma endistele ametnikele ja peadirektoritele nende teenistuse eest organisatsioonis; b) nemad ise ja nende leibkonda kuuluvad perekonnaliikmed on vabastatud sisserändepiirangutest ja välismaalaste registreerimise formaalsustest samamoodi nagu tavaliselt rahvusvaheliste organisatsioonide ametnikud; c) dokumentide puutumatus nende vormist olenemata; d) nendel endal ja nende leibkonda kuuluvatel perekonnaliikmetel on rahvusvahelise kriisi ajal võimalik kodumaale naasta samamoodi nagu diplomaatilise esinduse töötajatel; e) vahendite ülekandmise, valuutavahetuse ja tollisoodustustega seotud eesõigused, mida rahvusvaheliste organisatsioonide ametnikele üldjuhul antakse. 3. Eesti ei ole kohustatud tagama käesoleva artikli lõike 2 punktides b, d ja e nimetatud eesõigusi ja puutumatust enda kodanikele ega isikutele, kes Eesti territooriumil ülesandeid täitma hakates on Eesti alalised elanikud. Artikkel 8 Sotsiaalkindlustus Organisatsioon ja organisatsiooni ametnikud on vabastatud kõikidest kohustuslikest sotsiaalkindlustusmaksetest eeldusel, et nimetatud isikud saavad samaväärse sotsiaalkindlustuskaitse organisatsioonilt. Artikkel 9 Peadirektori eesõigused ja puutumatus 1. Lisaks artiklites 7 ja 8 sätestatud eesõigustele ja puutumatusele on peadirektoril kogu oma ülesannete täitmise ajal eesõigused ja puutumatus, mis on antud võrdväärse auastmega diplomaatilistele esindajatele 18. aprilli 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsiooniga. 2. Eesti ei ole kohustatud tagama käesolevas artiklis nimetatud eesõigusi ja puutumatust enda kodanikele ega isikutele, kes Eesti territooriumil ülesandeid täitma hakates on Eesti alalised elanikud. Artikkel 10 Puutumatuse eesmärk ja piirangud 1. Artiklites 7 ja 9 sätestatud eesõigused ja puutumatus antakse üksnes selleks, et tagada organisatsiooni sujuv toimimine ning eesõigusi ja puutumatust omavate isikute täielik sõltumatus. Eesõigusi ja puutumatust ei anta asjaomaste isikute isikliku kasu eesmärgil. 2. Puutumatusest võib loobuda: a) peadirektori suhtes organisatsiooni nõukogu; b) ametnike suhtes peadirektor või tema asendaja, nagu on ette nähtud konventsiooni VI artikli lõike 1 punktis b, ning puutumatusest tuleb loobuda juhul, kui see takistaks õigusemõistmist ja sellest saab loobuda puutumatuse eesmärki kahjustamata. Artikkel 11 Koostöö Eestiga Organisatsioon teeb Eesti pädevate asutustega koostööd, et lihtsustada õigusemõistmist ja korrakaitset, rahvatervist, töötervishoidu ja -ohutust ning keskkonda reguleerivate õigusaktide täitmist ja vältida eesõiguste, puutumatuse ja soodustuste kuritarvitamist. Artikkel 12 Julgeolek ja avalik kord 1. Ükski säte ei piira Eesti õigust võtta oma julgeoleku tagamiseks ettevaatusabinõusid. 2. Kui Eesti peab oma julgeoleku tagamise või avaliku korra säilitamise eesmärgil vajalikuks võtta meetmeid, pöördub Eesti võimaluse korral asjaoludest tulenevalt võimalikult kiiresti organisatsiooni poole, et leppida kokku organisatsiooni huvide kaitsmiseks vajalikes meetmetes. 3. Organisatsioon teeb Eestiga koostööd, et vältida organisatsiooni tegevusega Eesti julgeoleku ja avaliku korra kahjustamist. Artikkel 13 Eraõiguslikud vaidlused 1. Organisatsioon näeb ette kohased viisid järgmiste vaidluste lahendamiseks: a) vaidlused, mis tulenevad organisatsiooni sõlmitud lepingutest; organisatsioon lisab kõikidesse enda sõlmitavatesse kirjalikesse lepingutesse, välja arvatud käesoleva artikli lõike 1 punktis d nimetatud lepingutesse, vahekohtumenetluse punkti, mille alusel lahendatakse lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused poole taotlusel vahekohtumenetluses või poolte kokkuleppel muul viisil; b) vaidlused, mis tulenevad organisatsiooni tekitatud kahjust või mis on seotud organisatsiooni muu lepinguvälise vastutusega; c) vaidlused, mis on seotud organisatsiooni ametnikuga, kellel on kohtulik puutumatus, kui puutumatusest ei ole artikli 4 kohaselt loobutud; d) organisatsiooni ja selle ametnike vahelised vaidlused; kõikide vaidlustega, mis tulenevad organisatsiooni ametnikega organisatsiooni personalieeskirjade alusel sõlmitud lepingute rakendamisest ja tõlgendamisest, pöördub organisatsioon Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni halduskohtusse (ILOAT) või muusse sobivasse rahvusvahelisse halduskohtusse, kelle jurisdiktsiooni alla organisatsioon viimase nõukogu otsusel kuulub. 2. Kui vaidluse lahendamiseks ei ole käesoleva artikli lõikes 1 kindlat viisi ette nähtud, siis võib organisatsioon kasutada mis tahes lahendusviisi, mida ta sobivaks peab, eelkõige vahekohtumenetlust või riigi kohtusse pöördumist. 3. Käesoleva artikli alusel valitud lahendusviis peab põhinema nõuetekohase menetluse põhimõttel, võttes arvesse vaidluse õigeaegset, õiglast ja erapooletut lahendamist ning täitmiseks kohustusliku otsuse tegemist. Artikkel 14 Eesti ja organisatsiooni vahelised vaidlused Eesti ja organisatsiooni vahel esinevate ja käesolevate sätete rakendamist või tõlgendamist puudutavate lahkarvamustega, mida nad ei suuda lahendada sõbralikult, võivad mõlemad pooled pöörduda rahvusvahelisse vahekohtusse kooskõlas artikliga 15. Artikkel 15 Rahvusvaheline vahekohus 1. Artiklites 13 ja 14 nimetatud rahvusvahelist vahekohut (edaspidi vahekohus) reguleerib käesolev artikkel. 2. Iga vaidluspool nimetab ühe vahekohtuniku. Selliselt nimetatud vahekohtunikud valivad nimetamisest kolme kuu jooksul ühiselt kolmanda vahekohtuniku, kes on vahekohtu eesistuja. Kui vahekohtunikud ei jõua eesistuja valimisel üksmeelele, nimetab eesistuja vahekohtunike taotlusel Rahvusvahelise Kohtu esimees. 3. Kui vaidluse osapool vahekohtunikku ei nimeta ega võta selleks meetmeid kahe kuu jooksul pärast teise poole vastavat taotlust, võib teine pool taotleda sellise vahekohtuniku nimetamist Rahvusvahelise Kohtu esimehelt. 4. Vahekohus määrab oma menetluskorra. Vahekohus teeb otsuse lihthäälteenamusega. Kohtumenetluse keel on inglise keel. 5. Vahekohtu otsuse peale ei saa edasi kaevata, see on lõplik ja pooltele täitmiseks kohustuslik. Otsuse tähendust või ulatust puudutava vaidluse korral esitab vahekohus poole taotlusel oma tõlgenduse. Artikkel 16 Erikokkulepped 1. Käesolevad sätted ei piira rahvusvahelisi kokkuleppeid, mille Eesti ja organisatsioon on sõlminud selle tõttu, et organisatsiooni kontor, rajatis või muu hoone asub Eesti territooriumil. Käesolevate sätete ja nimetatud rahvusvahelise kokkuleppe vastuolu korral lähtutakse sellest rahvusvahelisest kokkuleppest. 2. Käesoleva kokkuleppe ükski säte ei takista Eestil sõlmimast organisatsiooniga muid rahvusvahelisi kokkuleppeid, millega käesolevaid sätteid kinnitatakse, täiendatakse või laiendatakse.