Riigikogu — Eesti, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani vahelisele Põhjamaade Investeerimispanka käsitlevale 11. veebruari 2004. aasta lepingule lisatud põhikirja paragrahvi 14 muutmise kokkulepe — RT II, 2020, 2

Eesti, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani vahelisele Põhjamaade Investeerimispanka käsitlevale 11. veebruari 2004. aasta lepingule lisatud põhikirja paragrahvi 14 muutmise kokkuleppe heakskiitmise seadus Eesti, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani vaheline Põhjamaade Investeerimispanka käsitlev leping Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani valitsus (edaspidi liikmesriigid), soovides muuta Eesti, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani vahelisele Põhjamaade Investeerimispanka käsitlevale 11. veebruari 2004. aasta lepingule lisatud põhikirja paragrahvi 14 (edaspidi muutmise kokkulepe), on kokku leppinud järgmises. I artikkel Põhikirja paragrahv 14 nummerdatakse ümber paragrahviks 13 ja seda muudetakse järgmiselt: „Paragrahv 13 Juhatajate nõukogu koosneb kaheksast juhatajast. Iga liikmesriiki esindab minister, kelle liikmesriik on nimetanud oma panga juhatajaks. Juhatajate nõukogu nimetab ametisse esimehe üheaastase ametiajaga. Juhatajate nõukogu esimehe kohta täidavad kordamööda eri liikmesriikide esindajad. Juhatajate nõukogul on järgmised volitused: a) põhikirja muutmine, välja arvatud paragrahv 13; b) sanktsioneeritud põhikapitali suurendamise ja vähendamise otsuste tegemine; c) kapitali ja likviidsuse juhtimise põhimõtteid käsitlevate otsuste tegemine; d) lepingu ja põhikirja tõlgendamise ning kohaldamise küsimustes otsuste tegemine; e) direktorite nõukogu aastaaruande ja panga auditeeritud raamatupidamisaruannete kinnitamine; f) kooskõlas paragrahviga 16 kontrollikomitee liikmete ametisse nimetamine; g) panga liikmete väljaastumisega seotud toimingute otsustamine; h) panga likvideerimisotsuse tegemine. Juhatajate nõukogu otsused võtavad liikmed vastu ühehäälselt. Otsuseid võib vastu võtta kirjaliku menetluse teel. Juhatajate nõukogu peab aastakoosolekut ning vajaduse korral teisi koosolekuid.“ Lisaks põhikirja paragrahvi 14 ülalnimetatud muudatusele on muudetud teatavaid muid põhikirja paragrahve juhatajate nõukogu otsusega, mis on tehtud tema 24. mai 2019. aasta korralisel koosolekul kooskõlas lepingu artikliga 2 ja põhikirja paragrahviga 14. Muudetud põhikiri lisatakse tervikuna käesolevale muutmise kokkuleppele. II artikkel Liikmesriigid kiidavad käesoleva muutmise kokkuleppe heaks. Muutmise kokkulepe jõustub 30 päeva möödumisel kuupäevast, mil kõik liikmesriigid on andnud oma heakskiitmiskirjad hoiule Norra Välisministeeriumisse. Norra Välisministeerium teavitab teisi liikmesriike heakskiitmiskirjade hoiuleandmisest ning muutmise kokkuleppe jõustumise kuupäevast. Muutmise kokkulepe antakse hoiule Norra Välisministeeriumisse ning Norra Välisministeerium edastab selle tõestatud koopiad liikmesriikidele. Selle kinnituseks on kaheksa liikmesriigi volitatud esindajad kokkuleppele alla kirjutanud. Koostatud Oslos 28. veebruaril 2020 ühes eksemplaris inglise keeles. Eesti Vabariigi nimel Islandi Vabariigi nimel Leedu Vabariigi nimel Läti Vabariigi nimel Norra Kuningriigi nimel Rootsi Kuningriigi nimel Soome Vabariigi nimel Taani Kuningriigi nimel PÕHJAMAADE INVESTEERIMISPANGA MUUDETUD PÕHIKIRI Põhjamaade Investeerimispank lähtub oma tegevuses järgmistest sätetest. EESMÄRK Paragrahv 1 Põhjamaade Investeerimispanga (edaspidi pank) eesmärk on pakkuda rahastamist, lähtudes headest pangandustavadest ja sotsiaal-majanduslikest kaalutlustest, ning investeerida projektidesse, mis pakuvad huvi liikmesriikidele ja teistele rahastust saavatele riikidele. NIMI JA LÜHEND Paragrahv 2 Pangal on järgmised ametlikud nimed järgmistes keeltes: inglise keeles Nordic Investment Bank, rootsi keeles Nordiska investeringsbanken, taani keeles Den Nordiske Investeringsbank eesti keeles Põhjamaade Investeerimispank, soome keeles Pohjoismaiden Investointipankki, islandi keeles Norræni fjárfestingarbankinn, läti keeles Ziemeļu Investīciju banka, leedu keeles Šiaurés investicijų bankas ja norra keeles Den nordiske investeringsbank. Panga nime ametlik lühend on NIB. KAPITAL Paragrahv 33 Panga sanktsioneeritud põhikapital on 8 368 844 474,11 eurot, mille liikmesriigid on märkinud järgmiselt: Eesti 76 651 259,81 eurot Island 79 132 913,42 eurot Leedu 163 231 714,80 eurot Läti 111 830 807,21 eurot Norra 1 799 704 941,30 eurot Rootsi 2 892 527 558,59 eurot Soome 1 482 690 785,19 eurot Taani 1 763 074 493,79 eurot Sanktsioneeritud põhikapitali suurendamise või vähendamise otsuse teeb juhatajate nõukogu direktorite nõukogu ettepaneku alusel. Suurendatud või vähendatud sanktsioneeritud põhikapital jagatakse liikmesriikide vahel vastavalt nende rahvamajanduse kogutulu turuhinnale, mille määrab juhatajate nõukogu. Paragrahv 4 Liikmesriigid teevad pangale kättesaadavaks 10,10346099746250 protsenti märgitud sanktsioneeritud põhikapitalist. Maksed tehakse panga nõudmisel. Ülejäänud osa märgitud sanktsioneeritud põhikapitalist nõutakse sisse siis, kui panga direktorite nõukogu peab seda panga võlakohustuste täitmiseks vajalikuks. Paragrahv 5 Paragrahvis 4 nimetatud maksed tehakse eurodes. Paragrahv 6 Pangal on piisav kapitali ja likviidsuse juhtimine kooskõlas hea pangandustavaga. Pank kehtestab kindlad ja tõhusad riski, kapitali ja likviidsuse hindamise strateegiad, mida koostatakse vähemalt kord aastas ja vaadatakse korrapäraselt üle. Panga kapitali ja likviidsuse juhtimine põhineb panga tegevusega kaasnevate riskide hinnangutel, mida täiendavad stressitestid. Kohaldatakse järgmisi miinimumnõudeid: a) panga sissemakstud kapital ja kogunenud reservid ületavad panga siseselt hinnatud kapitali vajaduse, mis katab selliste riskide olemuse ja taseme, millega pank puutub kokku või võib kokku puutuda; b) pank säilitab likviidsusreservi, mis on vajalik tema tegevuse jätkamiseks vähemalt kuue kuu jooksul tõsise stressistsenaariumi korral; c) ülemäärase finantsvõimenduse riski ärahoidmiseks ületavad panga sissemakstud kapital ja kogunenud reservid summat, mis vastab seitsmele protsendile tema koguriskipositsioonist. Paragrahvi 13 punkti c kohaselt kehtestab juhatajate nõukogu kapitali ja likviidsuse juhtimise põhimõtted, sealhulgas käesolevas punktis sätestatud miinimumnõuete kindlaksmääramise üksikasjad kooskõlas üldtunnustatud usaldatavusstandarditega. Miinimumnõuete jälgimise künnised kehtestab direktorite nõukogu. Paragrahv 7 Pank omandab rahalisi vahendeid, mis on vajalikud panga ülesannete täitmiseks liikmesriikides või mujal. Lisaks võidakse sel eesmärgil kasutada paragrahvi 4 kohaselt sissemakstud kapitali. TEGEVUSED Paragrahv 8 Paragrahvis 1 sätestatud eesmärgi täitmiseks võib pank võimaldada rahastamist laenude, garantiide ja omakapitaliosaluste vormis. Laenude andmisel ja garantiide väljastamisel nõuab pank piisava tagatise esitamist, välja arvatud juhul, kui konkreetsetel asjaoludel leitakse, et piisav tagatis on olemas. Omakapitaliosaluste korral ei või panga osaluste summa ületada ühelgi juhul summat, mis vastab 15 protsendile tema sissemakstud kapitali ja kogunenud reservide kogusummast. Kapitali piisavuse hindamise eesmärgil vähendatakse sissemakstud kapitali ja kogunenud reservide summat summa võrra, mis võrdub panga omakapitaliosalusega. Pank võib oma tegevust korraldada ka muudel alustel, kui see on panga eesmärkide saavutamiseks vajalik või soovitatav. Paragrahv 9 Panga tegevus korraldatakse paragrahvis 1 viidatud põhimõtete ja järgmiste suuniste kohaselt: a) rahastamist ei anta juhul, kui kasusaaja riik on sellele vastu; b) liikmesriikidesse antakse laene ja neisse investeeritakse riigi asjaomaste ametiasutustega konsulteerides; c) panga eesmärk on teenida oma tegevusega kasumit, mis on vajalik reservide moodustamiseks ja paragrahvis 3 nimetatud põhikapitalilt mõistliku tulu teenimiseks; d) vajaduse korral on pangal õigus omandada aktsiaid või muud vara, et toetada oma tegevust või kaitsta oma nõudeid; e) pank kaitseb end niipalju kui võimalik vahetuskursi muutmisega kaasnevate riskide eest. Paragrahv 10 Pärast asjakohaste eraldiste tegemist krediidiriski fondidesse suunatakse panga rahaliste vahendite ülejäägid reservfondi, kuni selle suurus on kümme protsenti panga sanktsioneeritud põhikapitalist. Seejärel teeb juhatajate nõukogu panga direktorite nõukogu ettepanekul otsuse jaotada ülejääk reservfondi ja märgitud kapitalilt makstavate dividendide vahel. Paragrahv 11 Panga kontosid peetakse eurodes. Majandusaastaks on kalendriaasta. Direktorite nõukogu aastaaruanne ja panga auditeeritud raamatupidamisaruanded esitatakse kinnitamiseks juhatajate nõukogule. PANGA JUHTIMINE Paragrahv 12 Pangal on juhatajate nõukogu, direktorite nõukogu, president, kontrollikomitee ja panga tegevuseks vajalikud töötajad. Paragrahv 13 Juhatajate nõukogu koosneb kaheksast juhatajast. Iga liikmesriiki esindab minister, kes on panga juhataja. Juhatajate nõukogu nimetab ametisse esimehe üheaastase ametiajaga. Juhatajate nõukogu esimehe kohta täidavad kordamööda eri liikmesriikide esindajad. Juhatajate nõukogul on järgmised volitused: a) põhikirja muutmine, välja arvatud paragrahv 13; b) sanktsioneeritud põhikapitali suurendamise ja vähendamise otsuste tegemine; c) kapitali ja likviidsuse juhtimise põhimõtteid käsitlevate otsuste tegemine; d) lepingu ja põhikirja tõlgendamise ning kohaldamise küsimustes otsuste tegemine; e) direktorite nõukogu aastaaruande ja panga auditeeritud raamatupidamisaruannete kinnitamine; f) kooskõlas paragrahviga 16 kontrollikomitee liikmete ametisse nimetamine; g) panga liikmete väljaastumisega seotud toimingute otsustamine; h) panga likvideerimisotsuse tegemine. Juhatajate nõukogu otsused võtavad liikmed vastu ühehäälselt. Otsuseid võib vastu võtta kirjaliku menetluse teel. Juhatajate nõukogu peab aastakoosolekut ning vajaduse korral teisi koosolekuid. Paragrahv 14 Kõik panga juhtimisega seotud volitused, välja arvatud paragrahvis 13 sätestatud tegevused, antakse direktorite nõukogule, kes võib neid omal äranägemisel delegeerida presidendile. Direktorite nõukogu koosneb kaheksast direktorist; iga liikmesriik nimetab kuni neljaks aastaks ametisse ühe direktori. Iga liikmesriik nimetab samadel alustel ühe direktori asetäitja. Direktorite nõukogu valib enda hulgast kaheks aastaks nõukogu esimehe ja tema asetäitja. Nõukogu esimehe ja tema asetäitja kohta täidavad kordamööda eri liikmesriikide esindajad. Direktorite nõukogu kutsutakse kokku esimehe otsusega, või vähemalt kahe direktori või presidendi nõudmisel. Hääletamiseks vajalik kvoorum koosneb seitsmest liikmest või nende asetäitjatest. Igal liikmel on üks hääl; liikme puudumise korral saab hääleõiguse samast liikmesriigist pärit asetäitja. Direktorite nõukogu võtab otsuse vastu siis, kui selle poolt on hääletanud vähemalt viis hääleõiguslikku liiget või asetäitjat. Otsuseid võib vastu võtta ka kirjaliku menetluse teel. Paragrahv 15 President vastutab panga igapäevategevuse korraldamise eest ning lähtub oma tegevuses direktorite nõukogu suunistest ja korraldustest. Direktorite nõukogu nimetab presidendi ametisse kuni viieks aastaks. President ei saa olla direktorite nõukogu liige ega asetäitja. President võib osaleda direktorite nõukogu koosolekutel, kuid tal ei ole hääleõigust. Panga nimel kirjutavad dokumentidele alla kaks isikut, kelleks on direktorite nõukogu liige või asetäitja, president või direktorite nõukogu volitatud isik. MUUD SÄTTED Paragrahv 16 Kontrollikomitee luuakse, et jälgida panga tegevuse kooskõla käesoleva põhikirjaga. Kontrollikomitee vastutab välisaudiitorite ametisse nimetamise eest, kes teevad panga raamatupidamisaruannete auditi. Välisaudiitorite aruanne koos kontrollikomitee ja selle juhtkonna aruannetega esitatakse juhatajate nõukogule kord aastas. Kontrollikomitee koosneb kümnest kuni kaheteistkümnest liikmest. Komitee liikmed nimetatakse ametisse kuni kaheks aastaks. Põhjamaade Nõukogu ning Eesti, Läti ja Leedu parlament nimetavad igast riigist ühe liikme. Juhatajate nõukogu nimetab ametisse kaks kuni neli liiget, kes täidavad komitee esimehe, aseesimehe ja liikmete ülesandeid komitee juhtkonnas. Komitee juhtkond teeb järelevalvet panga raamatupidamisaruannete auditi üle, mille viivad läbi välisaudiitorid, ning jälgib panga finantsolukorda, riskitasemeid ning kapitali- ja likviidsuspositsiooni. Juhtkonna ametikohta täidavad kordamööda eri liikmesriikide esindajad. Paragrahv 17 Juhul kui juhatajate nõukogu teeb otsuse, et pank tuleb likvideerida, otsustab juhatajate nõukogu likvideerimise korra ning määrab likvideerimise eest vastutavad isikud. Liikmesriigid vastutavad panga võetud kohustuste eest nende poolt märgitud, kuid sissenõudmata põhikapitali osaga vastava summa ulatuses seni, kuni kõigi võlausaldajate nõuded või muud panga võetud kohustused on täidetud. Võlausaldajate nõuded või muud kohustused täidetakse kõigepealt panga varade arvelt, seejärel panka sissemakstud kapitali arvelt ning lõpuks sissenõutava kapitali arvelt. Liikmesriikidele ei tehta nende sissemakstud märgitud põhikapitali või reservfondide arvelt väljamakseid enne, kui kõik panga kohustused on täidetud või tagatud. Kogu kapital jaotatakse liikmesriikide vahel proportsionaalselt nende märgitud põhikapitali osaga.