Põltsamaa Linnavolikogu — Lasteaia Mari arengukava kinnitamine — KO, 67, 1584

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 64, 390 ja 393; 68, 407) § 22 lõike 1 punkti 37 ja koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375) § 9 1 lõike 3, Põltsamaa Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada lasteaia Mari arengukava aastateks 2002–2005 vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Määrus jõustub 1. septembril 2002. a. Volikogu esimees Raul KIRSEL Lisa Kinnitatud Põltsamaa Linnavolikogu 26. augusti 2002. a määrusega nr 103 PÕLTSAMAA LASTEAIA MARI ARENGUKAVA 2002–2005 Sissejuhatus Käesolev lasteaia Mari arengukava on koostatud aastani 2005 ning perspektiiviga aastani 2008. Selles on fikseeritud senine areng, lasteaia tegevuse eesmärgid ja põhisuunad, tegevuskava valdkonniti lähiaastateks. Eraldi tuuakse välja lasteaia tugevused, nõrkused, ohud ja võimalused. Töö on valminud arutluste käigus töögruppides, pedagoogilistes nõupidamistes, hoolekogus, töötajate üldkoosolekul, kus on kasutatud rühmatööd, ankeete, SWOT-analüüsi, probleemide valdkondade leidmist. Arengukava on tihedalt seotud õppekavaga ning on aluseks iga õppeaasta lasteaia tegevuskava (üldtööplaani), majandustööplaani ning rühmade tegevuskavade koostamisel. Lasteaia arengukava on pidevalt korrigeeritav ja edasiarendatav. 1. Lasteaia ajalugu, liik ja eripära Põltsamaa lasteaed Mari alustas tööd 1973. aasta 19. märtsil. Maja ehitati algselt kuuerühmaliseks (mida on tänaseni) ja 130 lapsele. Algselt kandis lasteaed nimetust Põltsamaa Lastepäevakodu nr 3, 1991. aastast nimetati ümber Põltsamaa Lastepäevakoduks nr 2. Alates 1994. a veebruarist ollakse Põltsamaa Linnavalitsuse alluvuses. 1. juulist 1999. a kannab nime Põltsamaa Lasteaed Mari. Põltsamaa lasteaed Mari on koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lasteaias toimub õppe- ja kasvatustöö eesti keeles. Lasteaia eripäraks on: 1. Loovuse arendamine muusikaliste dramatiseeringute kaudu. 2. Õppeaasta temaatikat lõpetav traditsiooniline ühisüritus peredega. 3. Logopeediline abi kõnepuuete ennetamises ja ravis. 4. Sobitusrühmad, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed, kellel on liikumis-, nägemis- või vaimupuue. 5. Kord kuus huvitegevused õhtupoolsel ajal. 2. Hetkeolukord Laste ja rühmade arv • Hetkel on lasteaia nimekirjas 110 last kuues rühmas, neist üks sõimerühm, kaks sobitusrühma ja kolm aiarühma (sellest üks kooliks ettevalmistusrühm). • Üks kord nädalas tegutseb beebiring (0,3–1 a) ja kaks laste laulu- ja mänguringi (1–1,5 a). Laste kohalkäidavus (september 2001 – veebruar 2002) Rühm Laste arv Kohalolek kuude kaupa sept okt nov dets jaan veebr I sobitus 18 72,2 84,4 77,2 66,9 76,7 80,8 II 21 79,5 66,2 58,2 51,1 60,6 65,4 III 20 89,7 86,9 74,5 68,5 82,0 79,5 IV sobitus 16 73,0 67,8 66,1 66,6 61,5 71,6 V 20 79,4 75,8 52,9 70,0 67,7 75,7 VI sõimerühm 15 57,6 69,8 51,2 63,5 69,6 78,7 Keskmine 110 75,2 75,1 63,3 64,4 69,6 75,2 Jõgeva maakonna keskmine kohalolek on 66,3%. • kohalkäidavus sõltub suuresti haigusperioodidest ja koolivaheaegadest, enam haiged on puuetega lapsed • juulikuus on kohalkäivaid lapsi kuni 15 • lasteaias käib viis erivajadusega last • ühe lapse toitlustamine erimenüü alusel Sündivus Põltsamaa linnas ja vallas 1996 1997 1998 1999 2000 2001 Põltsamaa linn 45 51 41 47 52 41 Põltsamaa vald 51 53 42 49 53 50 Kokku 96 104 83 96 105 91 • lasteaias on kohad täidetud Põltsamaa linnas elavate lastega • Põltsamaa vallast käib kolm last • väljastpoolt teeninduspiirkonda elavad lapsed võetakse vastu garantiikirja alusel Rühmade komplekteerimine Rühm Laste planeeritav arv 2000/2001 2001/2002 2002/2003 2003/2004 I 18 sobitusrühm 18 sobitusrühm 18 liit/sobitusrühm 18 liitrühm II 20 21 18 sobitusrühm 18 sobitusrühm III 21 20 20 14 sõimerühm IV 16 sobitusrühm 16 sobitusrühm 14 sõimerühm 20 V 14 20 20 20 VI 22 15 sõimerühm 20 20 Beebikool – 9 10 10 Mängu-lauluring – 15 15 15 Kokku 111 110/24 110/25 110/25 • rühmades laste arvu vähenemine tuleneb koolieelse lasteasutuse seaduse § 7 (laste arv rühmas) täitmisest ning erivajadustega laste arvust Personal Pedagoogid omandatud hariduse järgi Amet Kokku Pedag. kõrghar. Ped. kesk-eri Õpib kõrgkoolis Õpetaja Vanem- õpetaja juhataja 1 1 juhataja asetäitja 1 1 õpetaja 12 2 10 9 3 liikumisõpetaja 1 1 1 muusikaõpetaja 1 1 1 logopeed 1 1 1 kokku 16 (1) 5 12 – 10 5 • juhataja asetäitja ning liikumisõpetaja on ühes isikus Õpetajad vanuse järgi Üldarv Vanus (a) 16 alla 25 25–29 30–39 40–49 50–57 üle 57 – 1 8 5 – 3 • töötajaid kokku 30, neist 14 teenindavat personali ja 16 pedagoogi • täidetud on 28,75 ametikohta • 14 õpetajat vastavad kvalifikatsiooninõuetele (liikumisõpetajale konkurss, õpetaja asub õppima) • juhatajal läbitud 160-tunnine personali juhtimiskursus ning alustatud 2002. a Tallinna Pedagoogikaülikoolis lasteaiaõpetaja lisaeriala omandamist koolitusprojekti «Alushariduse pedagoog» raames • 160-tunnise lasteaiaõpetajate täienduskoolituse on läbinud alates 1996. aastast kümme õpetajat (vt tabel) • õpetajate hea kvalifikatsiooni kinnituseks on läbi viidud SWOT-analüüsi tulemused lastevanematelt ning tegevuste edukas korraldamine maakonnas vanemõpetajate poolt Õpetajate 160-tunnine täienduskoolitus Aasta Pedagoogi nimi Läbitud kursus 1996 Inge Toode Alushariduse õppekava 160 t Sirje Strandberg Parandusõpe 256 t 1997 Eve Järviste Muinasjutukool 160 t 1998 Helve Joosu Õppekava kursus 160 t 1999 Ene Müür Alushariduse õppekava aineraamatud 160 t Siiri Uusküla Lasteaia erirühma sobitusrühma õpetaja 160 t Maarit Juhkam Personali juhtimine 160 t 2000 Luule Saska Õpetaja suhtlemisoskuste parandamine 240 t Luule Siniroht Lasteaiaõpetaja töö uuenenud nõudmistest lähtuvalt 160 t Kristel Orav Lapsekeskne metoodika lasteaias 160 t 2001 Rita Mikk Infotehnoloogia alane lasteaiaõp. kursus 160 t Tiia Kaeramaa Õppe-kasvatustegevuse juhtimine lasteaias 160 t Õppe- kasvatustöö 1994/1995 E: Kasvatada lastes sõbralikkust ja viisaka käitumise oskust. Lapse kui isiksuse arendamine. Lapse tervise tugevdamine, füüsiline arendamine koostöös lapsevanemaga. Alustab tööd atesteerimiskomisjon. Rühmaruumide kujunduses eri võimaluste leidmine ja rakendamine. 1995/1996 E: Laste muusikalise kuulmise, laulmisoskuse, rütmitaju arendamine. Lastele õige kõnekeele õpetamine ja korrigeerimine. Perekonna ja lasteaia vahelise koostöö parandamine. Uue alushariduse õppekava projekti koostamine ja rakendamine õppetöösse, üldõppepõhimõtete omandamine ja rakendamine õppetegevustes, «Hea Alguse» metoodikaga tutvumine ja osaline rakendamine, alustati rühma tööplaani koostamist, alustas tööd beebikool, päevakavasse muusikaline paus, rühmadele nimed, laste analüüsimine üks kord aastas, lastevanemate poolne hinnang lasteaia ja rühma tööle. 1996/1997 E: Laste muusikameele arendamine. Süvendatud töö lastevanematega lasteaia igapäevaelu ja ühisürituste korraldamisel. Ühe dramatiseeringu vahendite valmistamine koostöös lastevanematega. Erinevad loovmänguvahendid rühmas. Tööd alustab psühholoog, individuaalsete õppekavade koostamine hälviklastele, rühmade kujundamine vastavalt nimele, lahtiste uste nädal maakonna teistele lasteaednikele, Põlva lasteaednikega töökogemuste vahetamine, kasvataja töö tulemuslikkuse kriteeriumide väljatöötamine, laste kooliküpsuse analüüs. 1997/1998 E: Tervisekasvatus. Süvendatud muusikaline arendamine. Eesti rahvakultuuri tutvustamine. Alustatakse arengukava koostamisega, õuealavahendite korrastamine, lastevanemate hinnang tegeluste ja lapse lasteaias veedetud päeva kohta, rühma tööst õppeaasta lõpus analüüs, lasteaia logoga lipp, kleepsud, tööd alustab hoolekogu. 1998/1999 E: «Sipsikuaasta» – positiivsete elamuste pakkumine kirjandustegelase ja dramatiseeringute kaudu; sõpruse, headuse kui elu alustalade hindamine. Laste arengu analüüsimine kaks korda aastas, uue õppekava aineraamatutega tutvumine ja materjali rakendamine, sõimerühma õppekava (M. Kulu), Montessori pedagoogika põhimõtete osaline rakendamine, maakonna pedagoogide nõupäev lasteaias, ainekavade valmimine, «Aasta rühma» valimine, kevadine perepidu «Vanaema õunapuu otsas». 1999/2000 E: Koostöö lastevanematega – töökohtade külastused. Kaasata lapsevanemaid ühisüritustel aktiivsemalt osalema. Tutvumine «100 keele pedagoogikaga» Viimsi lasteaias Piilupesa, Tallinna Männiku lasteaias kogemuste vahetamine, maakondlik õppepäev lasteaias «Hälviklaps lasteaias», muusikaõpetajate õppepäev, õppekava osade koostamine töörühmades, samad õpetajad sõimest koolisaatmiseni. Perespordipäev «Saabastega kassi uskumatud seiklused». 2000/2001 E: Raamatuaasta «Laps ja raamat». Rikastada laste tundemaailma ja pakkuda positiivseid elamusi lastekirjanduse abil. Dramatiseeringute ja lavastusmängude kaudu julgustada last ennast väljendama, esinema. Jätkata erilise tähelepanu pööramist koostööle peredega rühmaüritustel. Õppekava valmimine, individuaalõppekavad erivajadustega lastele, lastevanemate hinnang õpetajate tööle, õpetajate hinnang koostööle lastevanematega, koolitusplaani koostamine, rühmade teemade jaotuse kuude lõikes väljatöötamine, Pärnu lasteaedades kogemuste vahetamine, uue arengukava koostamine. Perematk «Punamütsike läheb vanaemale külla». 2001/2002 E: Folklooriaasta «Kõik on ju ime». Laste «kasvumapi» sisseseadmine, õppekava kinnitamine, õuevahendite uuendamine, jätkab tööd beebikool ning 1–2. a laste laulu- ja mängukool, alustatakse huvitegevustega õhtupoolsel ajal. Perepäev «Talurahva kevadpidu». Majandustegevus Tehtud kapitaalremont: 1994 saali põrand 32,0 1995 köök – seinte, põrandate plaatimine; ettevalmistusruumi ehitus 22,0 1997 kütte- ja veesüsteemi ümberehitus 137,0 1998 katus ja fassaad 200,0 1999 automaatse tulekahju- ja valvesignalisatsiooni paigaldamine 2000 ühe rühma sanitaarsõlm 24,0 peasissekäikude uste vahetus 38,0 2001 köögiruumide tervisekaitsenõuetega vastavusse viimine 51,0 3. SWOT-analüüsi lähtekohad TUGEVUSED: • asukoht kesklinnas (22) • hea koolitusega ja tasemel pedagoogid (10) • heal tasemel õpetamine (10) • sõbralikud ja heal tasemel abipersonal, teotahteline kaader (10) • hea koostöö lastevanematega (4) • sobiva suurusega rühmad, lapsed tahavad tulla lasteaeda (2) • logopeedilise abi olemasolu (4) • ühed õpetajad sõimest koolini (4) • traditsioonid (4) NÕRKUSED: • tolmune tee (tee asfalteeriti 2001. a suvel) (9) • vana maja (6) • ruumipuudus (5) • investeeringute vajadus suur (3) • teed lasteaia juures halvad (asfaltkate) (3) • looduslikult halb asukoht (3) • sanitaarruumide halb olukord, vanad suured aknad • mängutoad väikesed • personali madal palk OHUD: • maja suletakse majanduslikel kaalutlustel (9) • väheneb laste sündivus (7) • koondamine (7) • köök, tualettruumid ei vasta euronõuetele (4) • ressursside nappus (4) • maja meelitab teisi rahakaid omanikke (2) VÕIMALUSED: • jätkata ruumide kasutust erivajadustega lastele (rühmas laste arv väiksem) (4) • eralasteaia loomine (4) • suurendada lastevanemate osalustasu (4) • ehitada ümber pesuköögi arvelt (4) • juurdeehitus otsmistele osadele 2 korruse näol (2) • lisateenimisvõimaluste leidmine (2) 4. Lasteaia arengu eesmärgid Missioon Eelkooliealiste laste ettevalmistamine edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Tulevikuvisioon aastani 2008 Tunnuslause – Tilluke laps kui suur ime Põhieesmärk: Kindlustada lastele soodne kasvukeskkond. Eesmärgid: 1. Tagada kooliks ettevalmistus. 1. Järgida iga lapse individuaalset arengut. 2. Pöörata erilist tähelepanu peenmotoorika arengule. 3. Pakkuda võimalusi lapse enda aktiivseks tegutsemiseks. 2. Toetada laste tervet kasvamist ja arenemist. 1. Tagada laste pidev tervise jälgimine. 2. Luua eeldused tervislike eluviiside kujunemiseks. 3. Võimaldada laste igakülgne arendamine õues mängualal. 3. Tagada erivajadustega laste arendamine. 1. Tagada lapse eripärale vastav kasvatus ja õpetus. 2. Anda logopeedilist abi kõnepuuete ennetamises ja ravis. 4. Säilitada personali hea kvalifikatsioon. 5. Tagada kogu personali töötamine ühise eesmärgi nimel . 6. Toetada ja abistada vanemaid laste õpetamisel-kasvatamisel . 7. Kaasata hoolekogu õppe- ja kasvatustöö paremate tingimuste loomisse . 8. Tihendada koostööd linna teiste asutuste ja piirkonna lasteaedadega . 9. Taotleda vahendeid lasteaia renoveerimiseks. Eesmärkide saavutamisel lähtutakse: • olemasolevast kvalifitseeritud personalist; • tüdrukutest ja poistest; • koostööst perede ja teiste piirkonna asutustega; • olemasolevatest ressurssidest. Eesmärkideni jõudmise tulemuslikkust hinnatakse järgmiste indikaatorite kaudu: • kooliks valmisolek (koolivalmiduse test, tagasiside õpetajalt); • toimetulek algklassides (tagasiside õpetajatelt); • füüsiline, sotsiaalne ja vaimne areng koolieelses lasteasutuses viibimise ajal (spordipäevade tulemused, laste arengumapid ja arengu hindamise tabelid, kasvumapid, õpetajate vestlused vanematega); • personali kvalifikatsioon ja täienduskoolitus (atesteerimine); • ressursside optimaalne kasutamine (järelevalve, hoolekogu hinnangud õppe- ja kasvatustööle, majandus- ja juhtimistegevusele). 5. Strateegiad aastateks 2002–2005 5.1. Õppe- kasvatustöö täiendamine 1. Alustada laste kasvumappide koostamist. 2. Alustada lastevanematega vestlust laste arengust. 3. Anda lapsevanemale lapse edenemise kohta kirjalik hinnang üks kord aastas. 4. Koostada mittekooliküpsele lapsele individuaalne õppekava. 5. Iga õpetaja valmistab vahendid peenmotoorika arendamiseks. 6. Võtta peenmotoorika vahendid kasutusse suunatud vabategevuses. 7. Lisada iga rühma nädalategevustesse juurde rütmika tund. 8. Anda lastele võimalus tutvuda eri huvitegevustega. 9. Säilitada tervishoiutöötaja 0,5 ametikohta ning kaasata terviseõpetuse tegevuste läbiviimisele. 10. Planeerida tervisetegevused või -üritused rühma tegevuskavasse kuude lõikes. 11. Korraldada lastevanematele tervise edendamise õppepäevi kaks korda aastas. 12. Lampjalgsuse ennetamiseks alustada tööd sõimerühmast. 13. Õuemänguala projekteerimine. 14. Täiendada õueala arendavate puidust ronimis- ja mänguvahenditega, mõeldes ka erivajadustega lastele ning nende arendamisele. 15. Koostada individuaalõppekava erivajadustega lastele konsulteerides erialaarstiga. 16. Säilitada logopeedi 0,75 ametikohta. 17. Jätkuvalt teha tööd andekamate lastega muusikas ja spordis. 5.2. Personali arendamine 1. Olemasolevate ressursside paremaks kasutamiseks jätkata koolitusvajaduste selgitamist (eneseanalüüsid) ning lähtudes arengukava ja õppekava eesmärkidest, koostada koolitusplaan ning vastavalt sellele ka valida lühiajalised kursused. 2. Suunata üks õpetaja igal õppeaastal lasteaiaõpetaja 160-tunnisele täienduskoolitusele. 3. Leida ja võtta tööle õpetajaks meesõpetaja. 4. Uuendada õpetaja töö edukuse hindamise alused, mis on aluseks õpetajate eneseanalüüside koostamisel. 5. Viia pedagoogiline personal vastavusse kvalifikatsiooni nõuetega (juhataja, liikumisõpetaja). 6. Määrata üheks aastaks noore õpetaja tööleasumisel, töökogemuse paremaks omandamiseks, suunajaks ja abistajaks vanemõpetaja. 7. Korraldada koolitus meeskonnatöö põhiseisukohtade omandamiseks. 8. Suunata kaks õpetajat esmaabikursusele. 9. Korraldada õppepäev õpetajatele «Lapse arengu vestlus lapsevanemaga». 10. Organiseerida õppereis Tartu linna lasteaedadesse. 11. Rakendada õpetaja jõulupuhkuse nädal (7 kp). 5.3. Juhtimise arendamine 1. Pidevalt uuendada ja viia uuenenud seadusandlusega vastavusse dokumentatsioon. 2. Viia lõpule sise- ja enesehindamissüsteemi väljatöötamine. 3. Anda hinnang juhtimistegevusel. 4. Jätkata õpetajate eneseanalüüsidega õppeaasta lõpus. 5. Alustada arenguvestlustega. 6. Korraldada iga kahe aasta tagant küsitlus lastevanematele. 7. Korrastada ergutussüsteem. 5.4. Koostöö arendamine Lastevanematega koostöö 1. Tutvustada sõimerühma laste vanematele lasteaia- ning õppe- ja kasvatustöö eesmärke – september 2002 – 2005. a / juhataja, juhataja asetäitja. 2. Kaasata lasteaia ja rühma igapäevaellu – rühma kujundamine ja remontimine, kostüümide valmistamine, materjalide muretsemine – 2002–2005. a / õpetajad, hoolekogu. 3. Tutvustada lasteaiaelu näidistegevuste ja ühismeisterdamiste kaudu rühmas – kaks korda õa 2002–2005. a / õpetajad. 4. Koostada nõustamiskava. 5. Kaasata lapsevanemaid perepäevade ettevalmistusse ja läbiviimisse – oktoober, mai 2002 – 2005. a / juhataja, õpetajad. 6. Tutvustada laste kasvumappide koostamist. 7. Hoida traditsioone – mihklilaat, perepäevad, kevadine vabaõhu-suurüritus, talgupäevad – 2002–2005. a / juhataja asetäitja, muusikaõpetaja, õpetajad. Hoolekoguga koostöö 1. Kaasata hoolekogu liikmeid projektide algatamisse. 2. Aidata leida võimalusi töövahendite kaasajastamiseks. 3. Aidata organiseerida rühmaruumide kujundamist ja remontimist. 4. Aidata leida sponsoreid eri ettevõtmiste toetamiseks. 5. Teha ettepanekuid Põltsamaa Linnavalitsusele lasteaia õppe-kasvatustöö paremate tingimuste tagamiseks. Linna teiste asutustega 1. Korraldada ühisgümnaasiumi algklassiõpetajate ja lasteaia kooliminevate lastega näitlikke õppetunde koolimajas ning lasteaias. 2. Korraldada koostöös linna ja piirkonna teiste haridusasutustega õppepäevi, kogemuste ja info vahetust, ühisüritusi – kord kvartalis 2002–2005. a / juhataja, juhataja asetäitja, vanemõpetajad. 3. Kajastada lasteaia tegevust meedias – kord kvartalis 2002–2005. a / juhataja. 4. Osaleda kultuurikeskuse üritustel – 2–3 korda aastas 2002–2005. a / muusikaõpetaja. 5.5. Majandusstrateegia 1. Eelarvevahendite juurdekasv palgafondi osas 10% 2003. a. 2. Töökeskonna parandamine – aknad, siseuksed. 3. Inventari uuendamine puitmööbliga rühmades – kapid, riiulid, voodid, armatuurid. 4. Ronimis- ja mänguvahendite uuendamine õuealal. 5. Köögi tervisekaitsenõuetega vastavusse viimise lõpetamine. 6. Personali tualettruumi sanitaarremont. 7. Valgustuse nõuetele viimine rühmaruumides ja elektrijuhtmestiku vahetus. 8. Laste sanitaarsõlmede kapitaalremont. 9. Katuse serva remont. 10. Välisfassaadi remont. 11. Juurdeehitus otsmistele osadele – 2. korrus. 6. Tegevuskava aastani 2006 2001/2002. õa ülesanded Jrk nr Ülesanded Kulu Tähtaeg Finants- allikas Vastutaja Täitmine 1. Kasvumappide koostamine – 2001 oktoober – Õpetajad 2. Huvitegevused õhtupoolsel ajal – 2002 jaanuar – Õpetajad 3. Terviseedendamise õppepäev lastevanematele – 2002 november – Tervishoiutöötaja 4. Individuaalõppekava erivajadustega lastele – 2002 jaanuar – Õpetajad Logopeed Liikumisõpetaja 5. Koolitusvajadused, koolitusplaan – 2001 august – Juhataja Juhataja asetäitja 6. Suunata üks õpetaja 160- tunnisele täienduskoolitusele 4,0 2001 sept. Põltsamaa linn Juhataja 7. Õpetaja töö edukuse hindamise aluste uuendamine – 2002 mai – Juhataja asetäitja 8. Esmaabikursusele kaks õpetajat 0,6 2002 märts Põltsamaa linn Juhataja 9. Õppepäev «Lapse arengu vestlus lapsevanemaga» 3,5 2002 aprill Põltsamaa linn Juhataja 10. Personali eneseanalüüsid – 2002 juuni – Juhataja 11. Kooliminevatele lastele näitlik õppetund – 2002 aprill – Juhataja asetäitja Jrk nr Ülesanded Kulu Tähtaeg Finants- allikas Vastutaja Täitmine 1. Köögiruumide ventilatsiooni vahetus 100,0 juuli Põltsamaa linn Juhataja Majandusjuhataja 2. Personali tualettruumi remont 25,0 juuli Põltsamaa linn Juhataja 3. Abihoone katuse remont – eterniit 5,0 juuni Põltsamaa linn Majandusjuhataja 4. Välistreppide remont 1,0 mai Põltsamaa linn Majandusjuhataja 5. Elektrijuhtmestiku vahetus koos valgustuse nõuetega vastavusse viimisega rühmades 40,0 20,0 aprill–juuni Põltsamaa linn Juhataja Majandusjuhataja 2002/2003. õa ülesanded Jrk nr Ülesanded Kulu Tähtaeg Finants- allikas Vastutaja Täitmine 1. Lastevanematega laste arenguvestluste alustamine ja kirjaliku hinnangu andmine – 2002 veebruar – Juhataja asetäitja 2. Koolipikenduse saanud lapsele individuaalse õppekava koostamine – 2002 september – Juhataja asetäitja Õpetajad 3. Peenmotoorika arendamise vahendite valmistamine, kasutamine – 2002 november – Õpetajad 4. Rütmikatunni lisamine iga rühma nädalategevustesse – 2002 september – Juhataja asetäitja 5. Terviseedendamise õppepäev lastevanematele – 2003 veebruar – Tervishoiutöötaja 6. Õuemänguala projekteerimine 2003 Põltsamaa linn Juhataja 7. Koolitusvajadused, koolitusplaan – 2002 august – Juhataja, juhataja asetäitja 8. Suunata üks õpetaja 160-tunnisele täienduskoolitusele 4,0 2002 oktoober Põltsamaa linn Juhataja 9. Koolitus meeskonnatööst personalile 15,0 2003 aprill/mai Põltsamaa linn Juhataja 10. Tartu lasteaedade külastamine 2,0 2003 mai Põltsamaa linn Juhataja 11. Jõulupuhkuse nädala rakendamine 19,0 2003 dets Põltsamaa linn Juhataja 12. Sise- ja enesehindamis- süsteemi väljatöötamine – 2002 sept – Juhataja 13. Juhtimistegevusele hinnangu andmine hoolekogu poolt – 2002 sept. – Hoolekogu 14. Arenguvestluste alustamine – 2003 märts – Juhataja 15. Lastevanemate küsitlus – 2003 aprill – Juhataja 16. Personali eneseanalüüs – 2003 mai – Juhataja 17. Lastevanemate nõustamiskava koostamine – 2002 august – Juhataja asetäitja 18. Kooliminevatele lastele näitlik õppetund – 2003 aprill – Juhataja asetäitja Jrk nr Ülesanded Kulu Tähtaeg Finants- allikas Vastutaja Täitmine 1. Trepikotta suunduvate uste töötlemine suitsu- ja tulekindlaks 40,0 juuni Põltsamaa linn Juhataja Majandusjuhataja 2. Rühmades sanitaarsõlmede kapitaalremont 350,0 juuni–august Põltsamaa linn Juhataja Majandusjuhataja 3. Katuse serva remont 50,0 juuli Põltsamaa linn Juhataja 4. Rühmaruumi põrandakatte vahetus – VI rühm 4,0 sept Põltsamaa linn Majandusjuhataja 5. Rühmaruumide inventari uuendamine 10,0 märts Põltsamaa linn Majandusjuhataja 6. Köögi nõuetele vastavusse viimine 150,0 juuli Põltsamaa linn Juhataja Majandusjuhataja 7. Õueala projekteerimine, väljaehitamine 200,0 juuni Põltsamaa linn Juhataja 2003/2004. õa ülesanded Jrk nr Ülesanded Kulu Tähtaeg Finants- allikas Vastutaja Täitmine 1. Terviseedendamise õppepäev lastevanematele – 2003 nov 2004 veebr – Tervishoiutöötaja 2. Koolitusvajadused, koolitusplaan – 2003 august – Juhataja Juhataja asetäitja 3. Suunata üks õpetaja 160-tunnisele täienduskoolitusele 4,0 2003 sept Põltsamaa linn Juhataja 4. Esmaabikursusele kaks õpetajat 0,8 2004 märts Põltsamaa linn Juhataja 5. Soome lasteaedade külastus 5,0 2004 aprill Põltsamaa linn Juhataja 6. Personali eneseanalüüs – 2004 mai – Juhataja 7. Lastevanemate nõustamiskava koostamine – 2003 august – Juhataja asetäitja 8. Kooliminevatele lastele näitlik õppetund – 2004 aprill – Juhataja asetäitja Jrk nr Ülesanded Kulu Tähtaeg Finants- allikas Vastutaja Täitmine 1. Akende vahetus (113 tk) 600,0 juuli Põltsamaa linn Juhataja 2. Elektrijuhtmestiku vahetus abiruumides 20,0 juuni Põltsamaa linn Juhataja 3. Välis- ja siseuste vahetus (4 tk) 25,0 mai Põltsamaa linn Majandusjuhataja 4. Fuajeede ja trepi remont 60,0 juuni Põltsamaa linn Juhataja 5. Rühmaruumide inventari uuendamine 15,0 jaan Põltsamaa linn Majandusjuhataja 2004/2005. õa ülesanded Jrk nr Ülesanded Kulu Tähtaeg Finants- allikas Vastutaja Täitmine 1. Terviseedendamise õppepäev lastevanematele – 2004 nov 2005 veebr – Tervishoiutöötaja 2. Koolitusvajadused, koolitusplaan – 2004 august – Juhataja Juhataja asetäitja 3. Suunata üks õpetaja 160-tunnisele täienduskoolitusele 4,0 2004 sept Põltsamaa linn Juhataja 4. Hinnang juhtimistegevusele hoolekogu poolt – 2005 august – Hoolekogu 5. Lastevanemate küsitlus – 2005 aprill – Juhataja 6. Personali eneseanalüüs – 2005 mai – Juhataja 7. Lastevanemate nõustamiskava koostamine – 2004 august – Juhataja asetäitja 8. Kooliminevatele lastele näitlik õppetund – 2005 aprill – Juhataja asetäitja Jrk nr Ülesanded Kulu Tähtaeg Finants- allikas Vastutaja Täitmine 1. Kõnniteede korrastus 200,0 mai Põltsamaa linn Majandusjuhataja 2. Siseuste vahetus (53 tk) 200,0 juuni–august Põltsamaa linn Juhataja 3. Saali remont, valgustus 12,0 juuni Põltsamaa linn Majandusjuhataja 4. I, II rühma põrandate vahetus, soojustamine 80,0 juuni juuli Põltsamaa linn Juhataja Majandusjuhataja 5. Voodite vahetus, rühma remont – kaks rühma 50,0 juuni august Põltsamaa linn Majandusjuhataja 2005/2006. õa ülesanded Jrk nr Ülesanded Kulu Tähtaeg Finants- allikas Vastutaja Täitmine 1. Terviseedendamise õppepäev lastevanematele – 2005 nov 2006 veebr – Tervishoiutöötaja 2. Koolitusvajadused, koolitusplaan – 2005 august – Juhataja Juhataja asetäitja 3. Meesõpetaja leidmine ja töölevõtmine – 2005 august – Juhataja 4. Personali eneseanalüüs – 2006 mai – Juhataja 5. Lastevanemate nõustamiskava koostamine – 2005 august – Juhataja asetäitja 6. Kooliminevatele lastele näitlik õppetund – 2006 märts – Juhataja asetäitja 7. Juurdeehitus otsmistele osadele – 2. korrus 500,0 2006 juuli Põltsamaa linn Juhataja 7. Arengukava muutmise kord Lasteaia arengukavas püstitatud eesmärkide ning põhiülesannete täitmist arutatakse iga õppeaasta lõpus. Parandusi, muudatusi tehakse vastavalt lasteaia ja linna arengust lähtuvalt. Arengukava kinnitamine toimub Põltsamaa Linnavolikogu sätestatud korras.