Kunda Linnavolikogu — Kunda Ühisgümnaasiumi arengukava 2002-2004 kinnitamine — KO, 67, 1571

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37 ja Kunda linna põhimääruse § 25 lõike 1 punkti 37 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 lõike 3 alusel Kunda Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kunda Ühisgümnaasiumi arengukava 2002–2004 vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 10. juunil 2002. a. Volikogu esimees Jaak JALAKAS Lisa Kinnitatud Kunda Linnavolikogu 31. mai 2002. a määrusega nr 16 KUNDA ÜHISGÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2002–2004 I. SISSEJUHATUS 1. Kunda Ühisgümnaasiumi arengukava on dokument, mis määrab ära kooli arengu põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 2. Kunda Ühisgümnaasiumi arengukava lähtub Kunda Ühisgümnaasiumi põhimäärusest ja kohaliku omavalitsuse arengukavast. II. ÜLDANDMED Kunda Ühisgümnaasium asub Lääne-Virumaal Kunda linnas. Kool asub 25 kilomeetri kaugusel maakonna keskusest Rakverest. Lähimad gümnaasiumid ja kutsekool asuvadki Rakveres ning Hajalas. Tänu mereäärsele asukohale ning sadamale on Kunda linn ning ka kool logistiliselt avatum meie naaberriikidele, mis elavdab ning rikastab ühe väikelinna elu. Kunda Ühisgümnaasium on linnas ainukene kool, kus on olemas kõik kooliastmed ning õppetöö toimub nii eesti kui ka vene keeles. Koolis õpib 2001/2002. õppeaastal 1. septembri seisuga 680 õpilast. Koolis on 53 õpetajat ning 26 teenistujat. Koolis on 31 klassikomplekti, neist eestikeelseid on 23 ja venekeelseid 8. Eestikeelsetes klassides õpib Kunda Ühisgümnaasiumis 526 õpilast ning venekeelsetes klassides 148 õpilast. Aastail 2002–2004 prognoositakse 1. klassi astuvate õpilaste arvu järgmiselt: • 2002 – 65 õpilast; • 2003 – 54 õpilast; • 2004 – 47 õpilast. Gümnaasiumiastmesse võetakse igal aastal vähemalt üks kuni 36 õpilasega klass. Klasside osakaal kooli õpilaste arvust Klass Õpilaste arv % 1. klass 51 7,50% 2. klass 61 8,97% 3. klass 57 8,38% 4. klass 51 7,50% 5. klass 68 10,00% 6. klass 65 9,56% 7. klass 78 11,47% 8. klass 71 10,44% 9. klass 63 9,26% 10. klass 39 5,74% 11. klass 36 5,29% 12. klass 40 5,88% Kokku 680 100,00% Õpilaste arvu muutus 1996–2001 Õpilaste arvu muutumine gümnaasiumiastmes 1996–2002 Õpilaste rahvuslik ja sooline koosseis Õpilaste arv Eesti õppekeelega osakond 532 Vene õppekeelega osakond 148 Kodune keel eesti keel 459 Kodune keel vene keel 221 Tütarlapsed 346 Poisslapsed 334 III. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD 3.1. Tulemuslikkuse hindamine Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid on sätestatud Kunda Ühisgümnaasiumi «Järelevalve läbiviimise korras», mis lähtub «Riikliku järelevalve läbiviimise korrast» (haridusministri 22. märtsi 1999. a määruse nr 14 lisa 2). 3.2. Hetkeseis ja arengueeldused Kaader Kaadri analüüs • hariduse järgi: – kõrgema haridusega – 40 – keskeriharidusega – 8 – keskharidusega – 5 • kvalifikatsiooni järgi: – vanempedagooge – 3 – pedagooge – 36 – noorempedagooge – 5 – pedagoogi kandidaate – 9 • omandab kõrgharidust – 6 • omandab lisaeriala – 4 • meesõpetajaid – 9 • naisõpetajaid – 44 • pensionieas õpetajaid töötab – 8 Pedagoogilist kollektiivi iseloomustab: • hea koostöövõime; • arenemisvõimelisus ja pidev muutumine; • töökus ja hea ainetundmine; • tulemuslikkus jne. Järgnevail aastail on tarvilik pöörata suuremat tähelepanu õpetajate psühholoogiaalasele koolitamisele, kuna on kasvanud käitumishälvetega laste arv. Aastate jooksul on omandanud või omandavad lisaeriala: • klassiõpetajaid – 2 • arvutiõpetus – 1 • kunstiõpetus – 1 • inglise keel – 2 • parandusõpe – 2 • bioloogia – 1 Koolis on suur puudus kvalifikatsiooniga õpetajatest. Õpetaja kandidaadid (tööotsijad) on enamasti eelneva töökogemuse ja vastava hariduseta. Seetõttu on küsitav, kuidas nad hakkama saavad. 3.3. Õppe- j a kasvatustöö Kooli ruumid jagunevad järgmiselt: • õpperuume (klasse) – 23 • kabinette – 7 • aula – 1 • spordisaal – 1 • džuudosaal – 1 • garderoob – 1 • personaliruume – 7 • õpetajate tööruume – 6 Õppepäev algab koolis kell 8.00, lõpeb kell 15.30. Õppepäeva jooksul on kolm söögivaheaega. Õppetöö toimub kindla tunniplaani alusel. Tunniplaan koostatakse tunnijaotusplaani (õppeplaani) järgi. Kooliastmed: I aste I–III klass (algaste) II aste IV–VI klass (algaste) III aste VII–IX klass (keskaste) IV aste X–XII klass (gümnaasium) Koolis on 31 klassikomplekti. Õppetöö toimub kooli õppekava alusel, mis vastab riiklikule õppekavale. II ja III kooliastmes on lisatud arvutiõpetuse tunde, IV kooliastmes on vaba- ja valikainete arvelt lisatud kutseõppe tunnid. Gümnaasiumi osas on õpilastel võimalus valida kahe õppesuuna vahel: • merendus (madruse ja mehaanik-kippari kursus); • klienditeenindus. Merenduse eriala lõpetajad saavad minna soodustingimustel edasi õppima Mereakadeemiasse. Õppekava omandamise toetuseks toimuvad ainekonsultatsioonid kõikides põhiainetes. Huvi äratamiseks õppetöö vastu toimuvad igal aastal ainenädalad: • sotsiaalainete ainenädal; • reaalainete ainenädal; • loodusainete ainenädal; • keeltenädal. Huvi äratamiseks kehalise tegevuse vastu toimuvad spordipäevad ja matkad ning järgmised treeningtunnid: • korvpall; • võrkpall; • rahvastepall; • juudo; • kergejõustik. 3.4. Õppetulemuste analüüs 1998–2001 Õppetöö korralduses on pearõhk sellel, et õpilasel oleks motivatsioon õppida ja klass lõpetada ühe aastaga. Õpetajad püüavad tundides ja tunniväliselt õpilasi aidata. Igal õpetajal on kindlaksmääratud ainekonsultatsioonid, kus võib nõu küsida, arvestusi uuesti teha, eelseisvaks kontrolliks õppida. Toimub ka pikendatud õppetöö juunikuus. Suureks abiks on logopeediline teenindus. Vaatamata sellele on klassikursuse kordajaid. Viimase kolme õppeaasta klassikordajate arv ja protsent õpilaste üldarvust olid järgmised: Kunda 1. Keskkool 1998/99. õa 12 2,51% 1999/00. õa 12 2,39% 2000/01. õa 15 2,91% Kunda 2. Keskkool 1998/99. õa 8 3,5% 1999/00. õa 11 5,8% 2000/01. õa 10 6,2% Põhjused on järgmised: • kergekäeline puudumine koolist; • klassijuhatajate ebapiisav side lapsevanematega; • sotsiaalselt ebasoodne keskkond, kus on palju negatiivseid eeskujusid; • probleemse käitumisega õpilaste suhteliselt suur osakaal mitmes klassikollektiivis; • paljudel õpilastel on puudulikud õpioskused ja vähene õpimotivatsioon. Probleemide lahendamiseks oleme kasutanud järgmisi mõjutusvahendeid: • klassijuhataja arenguvestlus õpilasega; • vestlus õpetaja, õpilase ja lapsevanema osalusel; • probleemi lahendamine õppealajuhataja või direktori abiga; • arutelu direktsioonis; • käskkirjaga karistamine; • koostöö noorsoopolitsei, lastekaitseinspektori ja sotsiaaltöötajaga. Viimastel aastatel on pidevalt tegeldud koolivägivalla probleemidega, eelmise aasta teemaks oli narkoennetustöö. Korraldati vastavaid ülekoolilisi ja klassiüritusi. Tervisenädala raames toimus õpilaste, lapsevanemate ja õpetajate psühholoogiaalane harimine ja individuaalne nõustamine. Puuduseks on olnud ÕOV vähene aktiivsus eelnevatel aastatel. Koolikohustuse täitmist kontrollivad aineõpetajad ja klassijuhataja. Kui õpilane puudub põhjuseta: • 7 tundi või ühe päeva, siis karistatakse käskkirjaga ja teatatakse koju; • 14 tundi või kaks koolipäeva, siis karistatakse teise käskkirjaga ja vesteldakse lapsevanemaga, kusjuures käitumishinnet võib alandada mitterahuldavani; • 21 tundi või rohkem, siis teeb kool taotluse linnavalitsuse noorsookomisjonile meetmete rakendamiseks lapsevanema suhtes. Viimase kolme aasta õppeedukese protsent oivikute osas: Kunda 1. Keskkool Õppeaasta Viielised % Nelja-viielised % 1998/99 49 10,23 127 26,51 1999/00 55 10,43 137 27,24 2000/01 52 10,1 158 30,68 Kunda 2. Keskkool Õppeaasta Viielised % Nelja-viielised % 1998/99 2 0,9 44 19 1999/00 3 1,6 34 18 2000/01 4 2,5 32 20 Kooliastmeti on õpetuse eesmärgid erinevad, kuid kokku moodustavad nad ühtse terviku. Et tervikut saavutada, peab toimima õppeainetevaheline integratsioon. Seda peetakse silmas ka klassivälise töö organiseerimisel. Traditsiooniliselt toimuvad üritused: • spordipäev; • rebaste pidu; • õpetajate päev; • playbox; • kooli aastapäev; • aabitsapidu; • advendiaja alguse tähistamine; • päkapikupäev; • jõulunädal; • sõbrapäev; • Eesti Vabariigi aastapäev; • ainenädalad; • emadepäeva kontsert; • käsitöö- ja kunstinäitused; • loodusprojektid (BSP); • Jüriöö jooks; • lahtiste uste päev (eelkutsealade tutvustus); • lõpukell. Huviringidest koolis tegutsevad praegu: • tütarlaste võrkpall; • poiste korvpall; • rahvastepall; • nüüdistants; • mudilaskoor; • lastekoor; • naiskoor; • lauluansamblid, solistid; • luulering; • kunstiring; • käsitööring; • rahvatants; • näitering; • juudoring; • kooli ajaleht. 3.5. Arengu üldeesmärgid, prioriteedid ning valdkonnad Kooli missioon Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid on sõnastatud kooli õppekavas. Ühte lausesse kokku võttes avaldub meie eesmärk järgmiselt: Hästi korrastatud organisatsiooni juhtimise ja tegutsemise kaudu valmistada õpilasi ette toimetulekuks järgmises kooliastmes ja kogu eluks. Meie eesmärk on: • kasvatada mitmekülgseid, õigete väärtushinnangutega, enesega toimetulevaid noori inimesi, säilitades kooli koha linna infrastruktuuris ja arvestades tegelikust elust tulenevaid prioriteete; • anda lastele võimalus võimetekohase hariduse saamiseks lapsesõbralikus keskkonnas; • toetada ja väärtustada õpilaste individuaalsust; • väikelinna koolile omase turvalise, sõbraliku, üksteist toetava keskkonna hoidmine; • positiivse keskkonna loomine, kus õpilased ja õpetajad teevad koostööd püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Õpilane ja õpetaja on võrdsed koostööpartnerid; • muuta õppeprotsess võimalikult elulähedaseks, pöörates rohkem tähelepanu praktilistele oskustele ning elukutse valikule; • lisaks riiklikus õppekavas ettenähtud teadmiste omandamisele säilitada ning mitmekesistada kooli õppekavas olevaid valikuvõimalusi nii eelkutseõppes kui ka valikainetes. Kooli visioon Kunda Ühisgümnaasium on õpilasekeskne erinevate valikuvõimalustega üldharidust ja eelkutseõpet pakkuv gümnaasium. Koolist saab tõuke ning oskused õpingute jätkamiseks kõrgkoolides ning kutsekoolides. Kool loob aluse elukestvaks õppimiseks. Gümnaasiumis säilitame eelkutseõppena merenduse ja reisiteeninduse ning keskendume järgmistele ainevaldkondadele: • keeled; • inimeseõpetus; • reaalained; • loodusained. Õpetamisel kasutame laialdaselt IT-võimalusi, kasvatades oma linnale ja riigile loodushoidlikke ja vastutustundlikke kultuursele arengule orienteeritud kodanikke. Edu saavutamiseks on vaja kujundada kooli kui õppivat organisatsiooni. Järgnevatel aastatel on vajalik pöörata tähelepanu ja lahendada järgmised probleemid: Õpilased • õpilaste õpimotivatsioon ja käitumiskultuur; • õpilaste haaratus huvitegevusse; • side kodu ja kooli vahel; • eelkutseõppe ja valikainete valiku laiendamine gümnaasiumis; • tervistväärtustava eluviisi propageerimine. Õpetaja • kooli komplekteerimine kvalifitseeritud õpetajatega; • õpetajate süstemaatiline täienduskoolitus; • aktiivmeetodid õppetunnis; • diferentseeritud ja individuaalõppe meetodid; • õppetöö kaasajastamine vastavalt igapäevaelu vajadustele; • klassivälise ainealase töö tõhustamine; • infotehnoloogia rakendamine õppeprotsessis. Õpikeskkond • tervisliku õpikeskkonna loomine; • koolimaja järkjärguline vastavusse viimine tervisekaitse nõuetele; • väljastpoolt Kundat pärinevate õpilaste elutingimuste parandamine, turvalise õpilaskodu loomine; • kooli infotehnoloogilise baasi täiustamine; • õpilasomavalitsusele ruumi sisustamine; • kooliümbruse kaunistamine ja atraktiivsemaks muutmine; • vabaõhuklassi rajamine; • linnavalitsusega koostöös suusaradade ja uisuväljaku rajamine. Kooli maine ja suhted Kooli maine kujundavad: • õpilased ja õpetajad; • gümnaasiumi lõpetajate tulemused ja sissesaamine kõrgkoolidesse; • esinemine olümpiaadidel; • huvitegevus; • kooli sümboolika, koolileht ja koolisait; • välissuhted. Kunda Ühisgümnaasiumil on välja kujunenud head suhted Seinäjoe Lyseoga, Kotka Merekooliga, Orissaare Gümnaasiumi, Pärnu Hansagümnaasiumi, Eesti Mereakadeemia, Eesti Vabariigi piirivalve ja kaitsejõududega. Välissuhted ei piirdu vaid delegatsioonide vahetamisega, vaid on arenenud süvitsi, mis väljendub ühisürituste korraldamises. Hoolekogu Hoolekogu roll ja funktsioonid on määratud haridusministri 22. juuni 2000. a määrusega nr 19 «Kooli hoolekogu tegutsemise kord». IV. PÕHIPROBLEEMID JA NENDE LAHENDAMINE AASTAIL 2002–2005 4.1. Õpetajate kaadri täiendamine Üldjuht: direktor abilised: õppealajuhataja, ametiühing, linnavalitsus • õpetajakutse omandamise võimaluste tutvustamine abiturientide seas; • õpetajate otsimine kõrgkoolide karjäärikeskuste kaudu; • õpetajate otsimine «Õpetajate Lehe» ja kvaliteetajakirjanduse kaudu; • kooli reklaamimine kvaliteetse tööjõu saamiseks; • õpetaja elukutse tähtsustamine oma linna kontekstis; • õpetajatele kvaliteetse täienduskoolituse võimaluste tagamine; • õpetajatele paremate töö- ja olmetingimuste loomine. Kunda Ühisgümnaasiumi õpetajate vajadus lähematel aastatel: • 3 inglise keele õpetajat • 1,5 ajaloo õpetajat • 1 loodusainete õpetaja • 1 arvutiõpetuse õpetaja • 1 matemaatika asendusõpetaja • 1 inimeseõpetuse õpetaja 4.2. Kooli töökeskkonna arendamine Üldjuht: majandusjuhataja • koolisöökla kapitaalremont; • koolimaja juurdeehitus ja uus spordisaal; • poiste tööõpetuse klassi renoveerimine; • elektrisüsteemide renoveerimine; • ventilatsioonisüsteemide väljaehitamine (arvutiklassid ja keemiakabinet); • piksekaitsmete renoveerimine; • kooli koridoride renoveerimine; • klassiruumide renoveerimine ja sisustamine; • 3. korruse tualettruumi renoveerimine; • tuletõrjesüsteemide renoveerimine, signalisatsioonisüsteemi väljaehitamine; • akende ja välisuste vahetus; • vabaõhuklassi ehitamine; • lipumasti paigaldamine; • dekoratiivsete puu- ja ilutaimeliikide hooldus ja uuendamine koolimaja ümbruses; • turvafirmade teenuste kasutamine turvalise koolielu tagamiseks. 4.3. Tervistväärtustava eluviisi kujundamine õpilastel Üldjuht: direktor Abilised: kooliarst, linnaarst, terviseõpetuse õpetajad, majandusjuhataja, kehalise kasvatuse õpetajad, klassijuhatajad. • koostöö tervishoiuasutuste ja koolidega maakonnas ja vabariigis; • võimalusel käivitada igal õppeaastal vähemalt üks terviseprojekt õpilastele, õpetajatele, lapsevanematele; • organiseerida tervistparandavaid üritusi ja lastelaagreid; • edendada kehakultuurialast tegevust ka nende laste seas, kes ei tegele aktiivselt spordiga; • sportimisvõimaluste mitmekesistamine; • pöörata tähelepanu õpilaste rühi parandamisele; • propageerida terveid eluviise, õpetada lapsi vastu seisma ühiskonnas levivatele pahedele; • korraldada narkomaania, alkoholismi ja AIDS-i alast ennetustööd; • võtta tööle sotsiaalpedagoog või psühholoog ning sisustada vastav kabinet; • klasside järkjärguline vastavusse viimine tervisekaitsenõuetega; • õpilaste puhketingimuste parandamine; • klassimööbli vastavusse viimine tervisekaitsenõuetega, aegunud koolimööbli väljavahetamine; • inimeseõpetuse ainekavade kaudu õigete tervisekaitsenõuete juurutamine laste igapäevasesse ellu. 4.4. Informaatika ja infotehnoloogia arendamine Üldjuht: informaatikaõpetaja Abilised: direktor, infojuht, majandusjuhataja Infotehnoloogia arendamisel peetakse silmas järgmisi arengusuundi: • arvutipargi järjepidev uuendamine; • õpetajate kasutuses oleva arvutipargi laiendamine; • kooliraamatukogus täiendavate arvutitöökohtade loomine; • teise arvutiklassi rajamine; • tarkvara ja litsentside hankimine; • multimeedia auditooriumi rajamine õppetööks, kus kasutatakse dataprojektorit ning audiovisuaalseid abivahendeid; • õpetajate arvutialane koolitus, mis järgib kolme suunda: – õpetada õpetajaid kasutama arvutit õppetöö läbiviimisel; – õpetada õpetajaid vormistama jooksvat dokumentatsiooni; – õpetada õpetajaid õpilaste abistamiseks kaugõppe võimaluste kasutamisel; • kooli kodulehekülje täiendamine; • andmebaaside väljaarendamine; • intraneti väljaarendamine; • tervisesäästliku töökeskkonna loomine: – arvutiklassi vastavusse viimine tervisekaitsenõuetega (punktvalgustus töökohtadel); – 14" monitoride asendamine 17" monitoridega; • infojuhi töökoha loomine. 4.5. Kooli õppekava-alane tegevus ja õppetöö kvaliteedi tõstmine Üldjuht: õppealajuhataja Abilised: õpetajad, direktor. • õpetajate enesetäiendamine: – osavõtt seminaridest ja nõupidamistest maakonnas ja vabariigis; – osavõtt õpiku- ja õppekavakursustest; • psühholoogilise täiendusõppe kursuse korraldamine kõikidele õpetajatele; • paranduste ja täienduste tegemine kooli õppekavas, aine- ja töökavades ja uue riikliku õppekava rakendamine; • kursustesüsteemi rakendamine gümnaasiumis; • diferentseeritud õppe- ja hindamissüsteemi rakendamine põhikoolis; • kaasaegsete õppemeetodite rakendamine õppeprotsessis; • psühholoogia-alase täiendusõppe korraldamine õpetajatele; • uue riikliku õppekava rakendamine, kooli õppekava täiendamine ja parandamine; • kursusesüsteemi rakendamine gümnaasiumis; • aineringide avamine olümpiaadidest osavõtjate ettevalmistamiseks (töö andekate õpilastega); • käitumis- ja õpiraskustega õpilastele eritingimuste loomine õppetööks; • koolisiseste aineolümpiaadide korraldamine; • õppekirjanduse ja õppemetoodiliste vahendite fondi täiendamine; • ainealase metoodilise töö süsteemi loomine ja täiustamine; • ainealase arendustegevuse suunamine; • digitaalsete õppematerjalide loomine; • raamatukogu kui õppekeskus. 4.6. Õpilaste huvitegevuse ja õpilasomavalitsuse (ÕOV) töö arendamine Üldjuht: Huvijuht Abilised: õpilasomavalitsus, klassijuhatajad, aineõpetajad, tugiõpilased. Huvitegevuse arendamine • küsitluse korraldamine õpilaste seas huvitegevuse paremaks planeerimiseks; • taotleda ringijuhtide töötasu viimine õpetaja palga tasemele; • jätkata traditsioonilisi üritusi; • huviringide töö tõhustamine; • lastevanemate kaasamine õpilaste klassivälises tegevuses. ÕOV tegevuse parendamine • ÕOV kaasamine õpilasi puudutavate otsuste vastuvõtmisse; • ÕOV liikmete kaasamine direktsiooni, õppenõukogu ja kooli hoolekogu tegevuses; • TORE liikumisega liitumine, tugiõpilaste väljakoolitamine; • ESCU-ga liitumine, selle tegevuses osalemine; • õpilasomavalitsuse liikmetele vastava koolituse võimaldamine; • õpilaste initsiatiivi suurendamine klassivälise tegevuse korraldamisel; • ÕOV kaasamine kooli ja kooli ümbruse kujundamisel ja korrastamisel. 4.7. Töö parandamine lapsevanematega Üldjuht: direktor Abilised: õppealajuhataja, klassijuhatajad, kõik aineõpetajad. Kujundada lapsevanemates vastutust oma lapse hea käekäigu eest: • lapsevanemate pidev nõustamine (klassijuhataja, aineõpetaja, sotsiaalpedagoogi ja logopeedi poolt); • lapsevanemate pidev informeerimine õpitulemustest (klassijuhataja); • lapsevanemate osalemine tervise- ja kasvatusalastes projektides (loengutsüklid, psühholoogi kabinet); • operatiivne side lapsevanematega nende laste käitumishälvete korral: – koolikohustuse mittetäitmine; – huligaansus; – kodukorra eiramine; – suitsetamise ja alkoholi tarvitamine; – narkootikumi- ja vägivallaprobleemid. • õpilaspäeviku efektiivsuse tõhustamine informatsiooni edastamisel kooli ja kodu vahel. 4.8. Avalikkussuhete areng Üldjuht: direktor ja õppealajuhataja Abilised: kõik õpetajad • korraldada kooli avalikkussuhted nii, et koolil on hea maine; • kooli sümboolika kasutamine (märgid, logod, embleemid, diplomid, aukirjad, tänukirjad, muud trükised), täiustamine ja tutvustamine; • kooli kroonika järjepidev täiendamine; • pressiga suhtlemine: – koolielu kajastamine linnalehes; – huvitavate ettevõtmiste kajastamine maakonna ja vabariiklikes ajalehtedes; – õpetajate esinemine avalikkuses (meedia, foorumid, seminarid trükikirjandus; – kooli kodulehekülg Internetis; • suhted vilistlastega: – kooli aastapäeva tähistamine iga viie aasta tagant. • suhted sõpruskoolide, kõrgkoolide, firmade, fondide, HM-ga: – teabepäevad koolis; – osalus keskkonna-, teadus- ja õppeprojektides; – koostöö sõpruskoolidega Eestis ja välismaal; – abi kõrgkoolidele ja uurimisasutustele teaduslikus töös. • kooli tutvustavate ürituste korraldamine (Meremängud); • kooli osalemine linnaüritustel. V. TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS Tegevus Kestus Vastutaja Partnerid Finantseerimise allikas Orienteeruv maksumus Õpetajate kaadri täiustamine Vabade pedagoogi ametikohtade täitmine avaliku konkursi alusel 2002–2004 Direktor Linnavalitsus, linnaleht, maakondlik ja vabariiklik ajakirjandus Kooli eelarve 5000 Kooli reklaamimine kvaliteetse tööjõu saamiseks 2002–2004 Direktor Linnavalitsus Kooli eelarve ×* Õpetajakutse omandamise võimaluste tutvustamine abiturientide seas 2002–2004 Direktor, õppealajuhataja Kooli eelarve × Tublide õpetajate tunnustamine 2002–2004 Direktor Linnavalitsus Kooli eelarve × Paremate töö- ja olmetingimuste loomine pedagoogidele 2002–2004 Direktor Kooli eelarve Vastavalt kooli töökeskkonna arendamise eelarvele Pedagoogide enesetäiendus 2002–2004 Direktor, õppealajuhataja Kooli eelarve Vastavalt õpetajate täienduskoolituse plaanile Kooli töökeskkonna arendamine Koolimaja juurdeehitus 2002 Majandusjuhataja, direktor Linnavalitsus Linna eelarve 6 milj Koolisöökla kapitaalremont 2002 Majandusjuhataja, direktor Linnavalitsus RIP 1,1 milj Klassimööbli ost uutesse klassiruumidesse 2002 Majandusjuhataja, direktor Kooli eelarve 100 000 Poiste tööõpetuse klassi renoveerimine 2002–2003 Majandusjuhataja, direktor Kooli eelarve 20 000 Elektrisüsteemi uuendamine 2003–2004 Majandusjuhataja, direktor RIP, kooli eelarve 60 000 Kooli koridoride ja klasside remont 2003–2004 Majandusjuhataja, direktor Linnavalitsus RIP 4,7 milj 3. korruse tualettruumi renoveerimine 2003 Majandusjuhataja, direktor RIP 75 000 Ventilatsioonisüsteemide väljaehitamine (arvutiklass ja keemiakabinet) 2003 Majandusjuhataja, direktor Kooli eelarve 20 000 Piksekaitsete renoveerimine 2003 Majandusjuhataja, direktor Kooli eelarve 20 000 Tuletõrje signalisatsiooni paigaldamine 2004 Majandusjuhataja, direktor Kooli eelarve 70 000 Lipumasti püstitamine 2003 Majandusjuhataja, direktor Kooli eelarve 9000 Vabaõhuklassi ehitamine 2004 Majandusjuhataja, direktor Kooli eelarve 5000 Turvafirmade teenuste kasutamine turvalise koolielu tagamiseks 2002 Majandusjuhataja, direktor Kooli eelarve × Tervistväärtustava eluviisi kujundamine õpilastel Terviseprojektide läbiviimine 2002–2004 Direktor, kooliarst Fondid ja sihtasutused, linnavalitsus Projektid × Tervistparandavate ürituste ja lastelaagrite korraldamine 2002–2004 Direktor, kooliarst, huvijuht Fondid ja sihtasutused Kooli eelarve × Narkomaania, alkoholismi ja AIDS-i alane ennetustöö 2002–2004 Kooliarst, klassi- juhatajad, tervise- õpetuse õpetaja AIDS-i Ennetuskeskus × Tervislike eluviiside propageerimine, sportimisvõimaluste mitmekesistamine 2002–2004 Kooliarst, klassi- juhatajad, tervise- õpetuse õpetaja, kehalise kasvatuse õpetajad Spordiklubi sPort Kunda × Sotsiaalpedagoogi/psühholoogi töölevõtmine 2002–2003 Direktor Linnavalitsus × Sotsiaalpedagoogi/psühholoogi kabineti sisseseadmine 2002–2003 Direktor, majandusjuhataja Linnavalitsus Kooli eelarve × Aegunud mööbli ja sisustuse väljavahetamine 2002–2004 Direktor, majandusjuhataja Kooli eelarve 200 000 Informaatika ja infotehnoloogia arendamine Arvutipargi uuendamine (4–5 arvutit aastas) 2002–2004 Direktor, infojuht Tiigrihüppe Sihtasutus Kooli eelarve 180 000 Õpetajate kasutuses oleva arvutipargi laiendamine 2003–2004 Direktor, infojuht Tiigrihüppe Sihtasutus Kooli eelarve 30 000 Kooliraamatukogus täiendavate arvutitöökohtade loomine 2002 Direktor, infojuht Kooli eelarve 15 000 Teise arvutiklassi rajamine 2003 Direktor, infojuht, majandusjuhataja Kooli eelarve 10 000 Infojuhi töökoha loomine 2003 Direktor Linnavalitsus Kooli eelarve 111 700 (aastas) Monitoride vahetus (14"–17") 2003 Direktor, infojuht Kooli eelarve 20 000 Punktvalgustus arvutitöökohtadele 2002 Infojuht, majandusjuhataja Kooli eelarve 2000 Õpetajate arvutialane koolitus 2002–2004 Direktor, infojuht Tiigrihüppe Sihtasutus × Tarkvara ja litsentside hankimine 2002–2004 Direktor, infojuht Tiigrihüppe Sihtasutus Kooli eelarve 20 000 Kooli kodulehekülje, intraneti ja andmebaaside väljaarendamine 2002–2004 Infojuht Kooli eelarve × Kooli õppekava-alane tegevus ja õppetöö kvaliteedi tõstmine Huvitegevuse ja ÕOV töö arendamine Küsitluse korraldamine õpilaste seas huvitegevuse paremaks planeerimiseks 2002 Huvijuht Kooli eelarve × Ringide töö kvaliteedi parandamine palgapoliitika muutmise kaudu 2003–2004 Direktor Linnavalitsus Kooli eelarve × Traditsiooniliste ürituste jätkamine (vt ptk 3.4) 2002–2004 Huvijuht Kooli eelarve × ÕOV töölerakendamine 2002 Huvijuht × Liitumine TORE liikumisega 2002 Huvijuht Kooli eelarve × Liitumine ESCU-ga 2002 Huvijuht Kooli eelarve × Kooli ajalehe väljaandmine 2002–2004 Huvijuht Kooli eelarve × Õpilasomavalitsuse liikmete koolitamine 2002–2004 Huvijuht Kooli eelarve 4000 ÕOV kaasamine kooli ja kooli ümbruse kujundamisel ja korrastamisel 2002–2004 Huvijuht Kooli eelarve × Töö parandamine lapsevanematega Lapsevanemate nõustamine ja informeerimine 2002–2004 Õppealajuhataja, klassijuhatajad, direktor × Side lapsevanematega õpilaste käitumishälvete puhul 2002–2004 Klassijuhataja, direktor, õppealajuhataja Linnavalitsus, noorsoopolitsei × Lapsevanemate kasvatusalase teadlikkuse tõstmine loengute ja vestluste abil 2002–2004 Direktor, õppealajuhataja, koolipsühholoog, klassijuhatajad Kooli eelarve 10 000 Kevadkontserdi korraldamine lapsevanematele 2002–2004 Huvijuht, klassijuhatajad, ringijuhid Kooli eelarve × Lapsevanemate üldkoosolek 2002–2004 Direktor, õppealajuhataja, klassijuhatajad Kooli eelarve × Klasside üritused, ekskursioonid jm lapsevanemate osavõtul 2002–2004 Klassijuhatajad, huvijuht × Avalikkussuhete areng Kooli kroonika täiendamine 2002–2004 Õppealajuhataja Kooli eelarve × Sümboolika väljatöötamine ja kasutusele võtmine 2002–2003 Direktor, huvijuht Kooli eelarve 10 000 Kooli tutvustavate trükiste koostamine ja levitamine 2002–2004 Direktor, õppealajuhataja, huvijuht Kooli eelarve 10 000 Kooli tutvustavate ürituste korraldamine (Meremängud) 2002–2004 Direktor, õppealajuhataja, huvijuht Kooli eelarve × Kooli osalemine linnaüritustel 2002–2004 Direktor, õppealajuhataja, huvijuht Kooli eelarve × * Sisaldub vastutaja tööülesannetes, kuulub vastava valdkonna eelarvesse, rahastatakse vastavalt projektide edukusele või ei oma veel rahalist väljendust. VI. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD • Kunda Ühisgümnaasiumi arengukava on arenev dokument, mis muutub koos ajaga. • Arengukava uuendatakse üks kord aastas. • Arengukava parandus- ja muudatusettepanekuid võivad esitada kõik õppenõukogu ja hoolekogu liikmed kirjalikult igal aastal septembrikuu jooksul. • Vajalikud parandused ja muudatused tehakse oktoobris õppenõukogu koosolekul. • Kooli hoolekogu kinnitab parandused ja muudatused novembris ja direktor esitab uuendatud arengukava linnavolikogule kinnitamiseks. • Arengukava uuendamise korra täitmise eest vastutab kooli direktor.