Märjamaa Vallavolikogu — Märjamaa valla põhimääruse lisa nr 2 «Märjamaa valla vara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord» kinnitamine — KO, 66, 1554

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 64, 390 ja 393; 63, 387; 68, 407) § 22 lõike 1 punktist 6 ja § 34 lõikest 2, Märjamaa Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Märjamaa valla põhimääruse lisana nr 2 «Märjamaa valla vara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord» (kord lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Märjamaa Vallavolikogu 10. juuni 1997. a määrusega 21 kinnitatud «Märjamaa vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskiri». 3. Käesolev määrus jõustub uue ühinenud Märjamaa valla volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval koos Märjamaa valla põhimäärusega. Volikogu esimees Sulev MÖLDER Märjamaa valla põhimääruse lisa nr 2 Kinnitatud Märjamaa Vallavolikogu 22. augusti 2002. a määrusega nr 11 MÄRJAMAA VALLA VARA VALITSEMISE, KASUTAMISE JA KÄSUTAMISE KORD I. ÜLDSÄTTED JA MÕISTED § 1. Korra eesmärk (1) Märjamaa valla vara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord (edaspidi kord) sätestab Märjamaa valla omandis oleva vara (edaspidi valla vara) valitsemise, kasutamise ja käsutamise üldised alused. (2) Korda kohaldatakse koos kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 64, 390 ja 393; 63, 387; 68, 407), erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639; 1997, 9, 78; 1998, 12, 153; 30, 411; 2000, 51, 324; 2001, 26, 149; 48, 265; 89, 532; 93, 565; 2002, 28, 157), asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 93, 565; 2002, 53, 336), võlaõigusseaduse (RT I 2001, 81, 487; 2002, 53, 336) ja teiste vara valitsemist, kasutamist ja käsutamist reguleerivate õigusaktidega. § 2. Valla vara mõiste (1) Valla varaks on Märjamaa valla (edaspidi vald) kui avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused. Vallale kuuluvad võlaõigused ja muud isiklikud varalised õigused, samuti vallale kuuluvad aktsiad, osad ja muud väärtpaberid kuuluvad valla vallasvara hulka. (2) Valla vara valitsemisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu kuulub vallale, kui seadusest, valla õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. (3) Raamatupidamises, registrites, plaanides, skeemides ja aruannetes või muus vormis informatsioon, mille materiaalne kandja on munitsipaalomandis, on valla vara. § 3. Valla vara valitsemine, kasutamine ja käsutamine (1) Valla vara valitsemine on valla vara valitseja õigus ja kohustus käesoleva korra ja teiste valla õigusaktide alusel korraldada valla vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, samuti reaalservituudi teostamine. (2) Valla vara valitsejad on: 1) Märjamaa vallavolikogu (edaspidi volikogu); 2) Märjamaa vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus ); 3) Märjamaa valla ametiasutus või valla ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi – vallaasutus) tema valdusse antud vara suhtes. (3) Valla vara valitsejateks on need vallaasutused, millel on oma eelarve ning vallavolikogu poolt kinnitatud põhimäärus või vallavalitsuse poolt kinnitatud põhikiri. (4) Valla vara kasutamine on selle vara omaduste igasugune tarbimine vara füüsilist vormi muutmata, samuti valla kasuks seatud servituutide ja reaalkoormatiste teostamine (5) Valla vara käsutamine on vara õigusliku seisundi muutmine, samuti tema tulevase juriidilise staatuse määramine võõrandamise või täieliku ärakasutamise teel, samuti koormamine piiratud asjaõigustega, st hoonestusõiguse, reaalservituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või kinnispandiga. § 4. Valla vara valitsemise jaotus (1) Valla vara valitsemise jaotuse ja üleandmise valla asutuste vahel otsustab vallavalitsus. (2) Valla vara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valla vara valitsejalt teisele toimub kirjaliku akti alusel. Akti märgitakse andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja, vara koosseisu, seisukorra, bilansilise väärtuse ja kasutamisviisi kohta. Akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks vallavalitsuse raamatupidamisele. Üleandja ja vastuvõtja korraldavad vastavate kannete muutmise andmekogudes. (3) Kolmandad isikud võivad olla valla vara valdajad tehingu või haldusakti alusel. Sellisel juhul jääb valla vara valitseja valla vara kaudseks valdajaks. (4) Valla vara valitsejad on kohustatud nende valitsemisel olevat valla vara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja väärtuste võimaliku kasvu eest. Sooritades valla varaga mis tahes tehinguid, peavad valla vara valitsejad juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mida vald võib nendest tehingutest saada. § 5. Valla vara register (1) Valla vara kohta peetakse valla vara registrit. (2) Valla vara registri asutab ja registri põhimääruse kinnitab vallavolikogu. (3) Registri pidamine, registrisse andmete esitamine, kannete muutmine või kustutamine ning registrist väljaarvamine toimub vastavalt registri põhimäärusele. II. VALLA VARA OMANDAMINE JA VARALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE § 6. Valla vara omandamine (1) Valla vara omandatakse vallaelanike huvides seaduse või tehingu alusel. (2) Valla vara omandamise või teenuse (hanke) tellimise otsustab: 1) vallavolikogu, kui sellega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes; 2) vallaasutuse juht jooksva aasta eelarve kuludeks ettenähtud vahendite piires, kui vara või tellitava teenuse hind ei ületa 10 000 krooni ja valla vara omandamine või teenuse tellimine on vajalik asutuse põhimäärusejärgsete ülesannete täitmiseks; 3) vallavanem jooksva eelarve kuludeks ettenähtud vahendite piires, kui vara või teenuse hind ei ületa 10 000 krooni; 4) muudel juhtudel vallavalitsus. (3) Riigilt saadava vara taotlemine ja vallale üleandmine (munitsipaliseerimine) toimub nimetatud valdkonda reguleerivates õigusaktides ettenähtud korras. (4) Valla vara omandamise või teenuse tellimise lepingu sõlmib vallavanem või vallavalitsuse volitatud esindaja. Kui valla vara omandamine või teenuse tellimine kuulub vallaasutuse pädevusse, sõlmib vara omandamise või teenuse tellimise lepingu vastava asutuse juht. § 7. Ostueesõiguse kasutamine (1) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab vallavalitsus. (2) Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse vallale varalisi kohustusi, milliseid ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks vallavolikogu. § 8. Pärandi või kingi vastuvõtmine (1) Pärandi või kingi vastuvõtmise ja kasutamise üle otsustab vallavalitsus. (2) Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab vallale pärandatud pärandi või vallale kingitud kingi vastuvõtmise vallavolikogu. Pärandvara ja kingi kasutajaks jääb valla asutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. Kui pärijaks või kingi saajaks on vald, määrab pärandi või kingi kasutaja vallavalitsus. (3) Valla poolt vara pärimine toimub vastavalt volikogu kinnitatud korrale. § 9. Riigihange (1) Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise riigihanke korras korraldab valla nimel vallavalitsus, otsustades ka pakkumise edukaks tunnistamise. (2) Hankelepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui hankelepinguga võetakse vallale täiendavaid rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab vallavalitsusele lepingu sõlmimiseks loa vallavolikogu. § 10. Laenu võtmine (1) Laenu võtmise otsustab vallavolikogu. (2) Laenu võtmist eelarves sätestatud mahus korraldab vallavalitsus. III. VALLA VARA KASUTAMINE § 11. Valla vara kasutamise otstarve (1) Valla vara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) valla valitsemiseks; 3) tulu saamiseks. (2) Valla vara kasutusotstarbe muutmise otsustab vallavalitsus. § 12. Valla vara kasutamine avalikul otstarbel (1) Avalikul otstarbel kasutatakse valla omandis olevat avalikku asja, mida iseloomustab kättesaadavus kõigile. Need on tänavad, väljakud, pargid, avalikud veekogud jms. (2) Avalikul otstarbel kasutatava valla vara kasutamise tingimused määrab kindlaks vallavolikogu ja tema volitusel teised vallaasutused ja ametiisikud. (3) Vallavalitsus korraldab avalikul otstarbel kasutatava valla vara kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustamise. § 13. Valla vara kasutamine valla valitsemise otstarbel (1) Valla valitsemise otstarbel kasutatakse valla omandis olevat vara, mis on vajalik valla kui omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. (2) Valitsemise otstarbel kasutatava valla varana käsitatakse vallavolikogu, vallavalitsuse ja vallaasutuste valduses olevat valla vara, mis on vajalik nende põhimäärusejärgsete ülesannete täitmiseks. § 14. Valla vara kasutamine tulu saamiseks (1) Vallale tulu saamiseks kasutatakse valla vara, mida ei kasutata avalikuks otstarbeks või valla valitsemiseks ja mida ei ole otsustatud võõrandada. (2) Tulu saamiseks paigutatakse valla vara ettevõtlusse, antakse üürile, koormatakse hoonestusõiguse, kasutusvalduse või muu piiratud asjaõigusega. (3) Vald saab tulu talle kuuluvatelt aktsiatelt, osadelt ja väärtpaberitelt. IV. VALLA VARA KASUTUSSE ANDMINE § 15. Valla vara tasu eest kasutusse andmine (1) Valla vara võib anda tasu eest teisele isikule üürile, rendile või koormata seda hoonestusõiguse, kasutusvalduse või muu piiratud asjaõigusega. (2)Valla vara antakse teiste isikute kasutusse avaliku enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras. (3) Valla vara üüri-, rendi-, kasutamise ja teenuste osutamise tariifid kehtestab vallavalitsus. (4) Valla vara kasutamisest laekuv tasu jääb vastava valla vara valitseja käsutusse, kui ei otsustata teisiti. (5) Vara rendile andmisel kohaldatakse vara üürile andmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. § 16. Valla vara kasutusse andmise otsustamine (1) Vallavolikogu otsustab valla vara kasutusse andmise, kui: 1) vara antakse kasutusse tähtajaga üle viie aasta; 2) vara bilansiline jääkväärtus on suurem kui 100 000 krooni; 3) kasutusse antakse kinnisvara; 4) valla vara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega. (2) Vallaasutuse juht otsustab vallaasutuse valitsemisel oleva vara kasutusse andmise, kui vara bilansiline jääkväärtus on väiksem kui 25 000 krooni ning välja arvatud käesoleva paragrahvi esimeses lõikes sätestatud juhtudel. (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes loetlemata juhtudel otsustab valla vara kasutusse andmise vallavalitsus. § 17. Valla vara kasutusse andmise tähtajad (1) Valla vara teiste isikute kasutusse andmise tähtaeg on: 1) ruumide või muu vallasasja puhul mitte üle kümne aasta; 2) kinnisasja puhul mitte üle 50 aasta, välja arvatud juhul, kui pikemaks tähtajaks kasutusse andmine on avalikes huvides. (2) Valla vara antakse kasutusse tähtaega määramata, kui on tõenäoline, et vara on tulevikus vallale vajalik muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vallal vaja jätta endale õigus lepingut igal ajal lõpetada. § 18. Valla vara hindamise alused (1) Valla vara hindamisel määratakse vara harilik väärtus. (2) Vara hariliku väärtuse kindlakstegemisel võetakse aluseks vara senisest kasutamisest saadav tulu, samalaadse vara kasutusse andmise eest saadav tulu, samalaadse vara üürimise eest tulevikus eeldatavalt saadav tulu ja muud olulised asjaolud. Vara väärtuse kindlakstegemiseks kasutatakse vajadusel eksperthinnangut. § 19. Valla vara kasutusse andmise lepingu sõlmimine (1) Valla vara kasutusse andmise lepingu sõlmib vallavanem või vallavalitsuse volitatud esindaja. Kui valla vara kasutusse andmine kuulub vallaasutuse kui vara valitseja pädevusse, sõlmib vara kasutusse andmise lepingu vastava valla vara valitseja. (2) Vallavalitsus on kohustatud kontrollima varakasutuse lepingute täitmist ja vajadusel kasutama seaduslikke meetmeid, vältimaks vallale kahju tekitamist. § 20. Valla vara kasutusse andmine otsustuskorras (1) Valla vara võib, lähtudes käesoleva eeskirja § 16 sätetest, anda otsustuskorras kasutusse tasuta või tavalisest väiksema tasu eest: 1) hoolekandeasutustele; 2) heategevuslikele organisatsioonidele; 3) valla osalusega äriühingutele, kus vallale kuulub üle kahe kolmandiku aktsiate või osadega määratud häältest; 4) Eesti Vabariigi riigivõimu- ja kohaliku omavalitsuse asutustele; 5) mittetulundusühingutele ja sihtasutustele; 6) ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 7) eluruume sotsiaalhoolekannet vajavatele vallaelanikele; 8) üksikut asja üürile, kui kasutamise tasu on kindlaks määratud kehtestatud tariifidega; 9) valla vara, mille suhtes või mille abil üürnik on kohustatud tegema teatud tööd või osutama teatud teenust ning sellise töö tegemiseks või teenuse osutamiseks on vaja eriteadmisi; 10) valla vara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud avalik enampakkumine või eelläbirääkimistega pakkumine, mis ei ole andnud soovitud tulemusi; 11) muudel juhtudel vallavolikogu otsuse alusel, lähtudes valla huvidest. (2) Valla vara otsustuskorras kasutusse andmisel kehtestab tasu suuruse vara kasutusse andmise otsustaja, kui tasu ei ole kindlaks määratud kehtestatud tariifidega. § 21. Valla vara paigutamine ettevõtlusse (1) Vald võib olla osanikuks või aktsionäriks valla seisukohalt olulises äriühingus, asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. (2) Valla vara ettevõtlusse paigutamise otsustab: 1) vallavolikogu, kui sissemakse suurus ületab 500 000 krooni; 2) vallavalitsus, kui sissemakse suurus on kuni 500 000 krooni. § 22. Enampakkumise korras teiste isikute kasutusse antav valla vara (1) Enampakkumise korras antakse kasutusse valla vara, mille kasutusotstarve ei ole piiritletud ning vara kasutamine ei ole seotud eriliste lisatingimustega. (2) Enampakkumise eesmärgiks on võimalikult suurema üüri saamine. § 23. Enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi valla vara kasutusse andmist otsustava organi poolt moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on komisjoni esimees ning vähemalt pool komisjoni liikmetest. (2) Enampakkumine kuulutatakse välja Märjamaa valla lehes, Märjamaa valla interneti koduleheküljel ja vajadusel ka maakonna või üleriigilises ajalehes vähemalt 15 kalendripäeva enne enampakkumise läbiviimist. Kuulutus peab sisaldama: 1) enampakkumise läbiviijat; 2) üürile antava valla vara nimetust, asukohta ja lühiiseloomustust; 3) enampakkumise läbiviimise kohta ja aega; 4) üüri alghinda; 5) enampakkumise viisi; 6) enampakkumise ja üürilepingu tingimustega tutvumise aega ja kohta, kui tingimused ei ole näidatud ära kuulutuses; 7) osalemise osavõtutasu ja vajadusel tagatisraha suurust, tasumise tähtaega ja viisi. § 24. Alghinna määramine (1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) vara senisest kasutamisest saadud üüri suurus; 2) samalaadse vara üürimise eest saadud üüri suurus; 3) üüri suuruse eeldatav kujunemine lähitulevikus; 4) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab vajalikuks. § 25. Enampakkumise läbiviimine (1) Enampakkumine viiakse läbi avalikult suulise või kirjaliku enampakkumisena. (2) Enampakkumine viiakse läbi, kui selles osalemiseks on soovi avaldanud vähemalt üks osavõtja. § 26. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring (1) Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult ega esindaja kaudu: 1) vara kasutusse andmise otsustamisega ja enampakkumise läbiviimisega seotud isikud; 2) käesoleva punkti alapunktis 1 nimetatud isikute lähisugulased ja -hõimlased, kellena käsitletakse korruptsiooniseaduse § 19 lõikes 5 nimetaud isikuid. § 27. Suulise enampakkumise läbiviimise kord (1) Komisjoni esimees kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks, seejärel tutvustab ta komisjoni liikmeid ja protokollijat ning teeb ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjana. (2) Enampakkumisest osa võtta soovijad või nende esindajad esitavad dokumentide ärakirjad, mis tõendavad enampakkumisest osavõtutasu ja tagatisraha või nõutud pangagarantiide olemasolu, maksuvõlgnevuste puudumist, ning annavad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise korrast ja üürilepingu tingimustest. Esindajad esitavad vastava volikirja. Kui osavõtutasu ja tagatisraha oli lubatud tasuda ka kohapeal, siis antakse osa võtta soovijatele võimalus osavõtutasu ja tagatisraha tasumiseks enne enampakkumise algust. (3) Isikud, kes ise või kelle volitatud esindajad ei nõustu andma käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud allkirja või ei tasu osavõtutasu ja tagatisraha ega esita tõendeid nende tasumise või nõutud pangagarantii olemasolu kohta, enampakkumisele ei lubata. (4) Enampakkumisele lubatud isik registreeritakse enampakkumises osalejana ja talle väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb kuni enampakkumise lõpuni. Registreeritud osalejate nimed ning nende elu- ja asukohad kantakse osalejate lehele, mis on enampakkumise protokolli lahutamatuks osaks. (5) Enne pakkumiste esitamist tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise reegleid ja kaebuste (protestide) esitamise korda ning teatab osalejate arvu, nende registreerimise numbrid ja enampakkumise sammu (minimaalse pakkumise määra). (6) Pakkumist alustatakse alghinnast. Enampakkumisest osavõtja annab läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast läbiviijalt selleks vastava loa saamist. Pakkumised tehakse täiskroonides. Läbiviija teatab osaleja numbri ja pakkumise suuruse. (7) Kõik osalejad ja saalis viibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma läbiviija korraldustele. Enampakkumise läbiviijal on õigus nõuda korrarikkujate lahkumist, kui nad teistkordselt on rikkunud enampakkumise reegleid või ei ole täitnud läbiviija korraldusi. Komisjonil on õigus lugeda enampakkumine nurjunuks, kui osalejad ei täida enam pakkumise läbiviija korraldusi. (8) Enampakkumise läbiviija kuulutab pakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud üürihinna kolmekordset teatamist. (9) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollis fikseeritakse minimaalse pakkumise määr, pakkumisel väljakujunenud üürihind ja üürilepingu sõlmimise õiguse omandanud isiku nimi. Kui enampakkumise nurjumist põhjustav asjaolu leiab aset enampakkumise läbiviimisel, kantakse see protokolli. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. (10) Protokollile kirjutavad alla komisjoni liikmed ja üürilepingu sõlmimise õiguse omandanud isik, kinnitades sellega oma kohustust võtta üürile enampakkumisel olnud vara. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse üürilepingu sõlmimiseks, kusjuures tagatisraha talle ei tagastata ning vara antakse üürile osavõtjale, kes tegi suuruselt järgmise pakkumise. (11) Teistele, mittevõitnud isikutele kuulub makstud tagatisraha tagastamisele. Osavõtutasu osavõtjatele ei tagastata. § 28. Suulise enampakkumise tulemuste kinnitamine (1) Kaebused enampakkumise läbiviimise kohta esitatakse enampakkumise päevale järgneva tööpäeva jooksul kirjalikult vallavalitsusele. (2) Enampakkumise tulemused kinnitab või jätab kinnitamata vara kasutusse andja 30 kalendripäeva jooksul alates enampakkumise päevale järgnevast päevast. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata kui: 1) on rikutud enampakkumise ettevalmistamise korda; 2) enampakkumine loeti komisjoni poolt nurjunuks; 3) enampakkumise võitjaks osutus maksuvõlglane. (4) Enampakkumine loetakse nurjunuks, kui: 1) on rikutud enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumisel viibivad isikud ei allu komisjoni esimehe korraldustele, eiravad läbiviimise korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) pärast enampakkumise läbiviimist selgub, et üürilepingu sõlmimise õiguse omandanud isik on esitanud valeandmeid ning suuruselt teise pakkumise teinud isik ei ole enam huvitatud üürilepingu sõlmimisest; 5) enampakkumisel ei olnud osalejaid. § 29. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord (1) Kirjalikus enampakkumises osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on märgitud enampakkumisele pandud objekti aadress või nimetus. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi, elukoht või asukoht; 2) nõusolek osalemiseks enampakkumises esitatud tingimustel; 3) tõendid ettenähtud osavõtutasu ja vajadusel tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega kirjutatud pakutud üürisumma; 5) tegevusalad, millega üüripinnal kavatsetakse tegelda; 6) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku esindaja puhul volikiri. (2) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta kehtestatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumiste esitamise ja nende avamise tähtaegade vahe peab olema piisavalt suur, et tagada kõigi, ka posti teel saabuvate pakkumiste osalemine enampakkumises. (3) Pakkumiste kinnised ümbrikud registreerib enampakkumise läbiviija vastavalt nende saabumise järjekorrale kuupäevaliselt ja kellaajaliselt. (4) Varem väljakuulutatud kuupäeval ja kellaajal avab komisjon ümbrikud vastavalt nende saabumise järjekorrale. Komisjoni esimees viseerib kõik pakkumised ning kannab nad enampakkumise protokolli. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumiste esitajad ja nende esindajad. Üürileping sõlmitakse isikuga, kes tegi suurima pakkumise üürisumma kohta. (5) Kui mitmes nõuetekohaselt vormistatud kirjalikus pakkumises esitatud üürisummad on võrdsed, antakse võrdsete pakkumiste tegijaile võimalus teha täiendav pakkumine. Üürileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendav pakkumine on kõrgeim. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee ükski pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse komisjon muude asjaolude põhjal. § 30. Kirjaliku enampakkumise tulemuste kinnitamine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab vara kasutusse andja. (2) Tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma 30 kalendripäeva jooksul alates enampakkumise päevale järgnevast päevast. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) on rikutud enampakkumise ettevalmistamise ja läbiviimise korda; 2) enampakkumise võitjaks osutus maksuvõlglane; 3) enampakkumine loetakse nurjunuks. (4) Kui enampakkumise tulemusi ei kinnitata või üürilepingut mingitel põhjustel ei sõlmita, otsustab vara kasutusele andja, kas korraldada uus enampakkumine või anda vara kasutusse muul viisil. (5) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (või kinnitamata jätmisest) tähitud kirjaga või muul sobival viisil, teatades samas üürilepingu sõlmimise kuupäeva. (6) Teate vastuvõtmisest keeldumisel või mõjuva põhjuseta määratud tähtajal üürilepingu sõlmimisele mitteilmumisel kaotab enampakkumise kinnitatud võitja õiguse üürilepingu sõlmimiseks. Tagatisraha sellisel juhul kinnitatud võitjale ei tagastata. (7) Üürilepingu sõlmimisel muutub tagatisraha üürilepingujärgseks makseks ja selles ulatuses tehakse tasaarvestus üüri tasumisel. § 31. Eelläbirääkimistega pakkumise korras teiste isikute kasutusse antav valla vara (1) Eelläbirääkimistega pakkumise korras antakse teiste isikute kasutusse valla vara, mille kasutusse andmisel teatud lisatingimuste täitmine on sama oluline kui üüritasu. (2) Lisatingimuseks on üldjuhul kasutaja kohustus teha kasutatava vara suhtes või selle abil teatud tööd või osutada teatud teenust, või teatud tööde tegemine või teenuste osutamine, mis ei ole otseselt seotud kasutusse antava valla varaga. § 32. Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamine (1) Eelläbirääkimistega pakkumise valmistab ette ja viib läbi valla vara kasutusse andmist otsustav organ, kes moodustab selleks vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja valib komisjoni esimehe. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on komisjoni esimees ning vähemalt pool komisjoni liikmetest. (2) Eelläbirääkimistega pakkumise korras vara kasutusse andmise teade avaldatakse Märjamaa valla lehes ja vajadusel maakonna või ühes üleriigilises ajalehes ning see peab sisaldama: 1) üüritava vara nimetust, asukohta ja iseloomustust; 2) eelläbirääkimiste korraldajat; 3) lisatingimusi ja üüri algsuurust; 4) nõutavaid dokumente pakkumisest osavõtja kohta; 5) pakkumiste esitamise tähtaega (kuupäev, kellaaeg), pakkumiste avamise kohta ja aega; 6) millal ja kus saab üürimise tingimustega, vara kasutusotstarbe osas tehtavate piirangutega ja pakkumise võitja väljaselgitamise alustega tutvuda; 7) osavõtutasu suurust ja vajadusel tagatisraha suurust, tasumise tähtaega ja viisi. (3) Pakkumiste esitamise tähtaeg ei või olla lühem kui 15 kalendripäeva. § 33. Eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimine (1) Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii üüri kui ka kõigi lisatingimuste suhtes ning esitama kõik nõutavad dokumendid. (2) Pakkumiste ümbrikud avab komisjon pakkumise teates nimetatud ajal. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija. (3) Isikuid, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. Osavõtutasu ei tagastata ühelegi osavõtjale. (4) Pakkumiste ja eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ja teistele pakkumise esitajatele ei avaldata. Avalikustada võib pakkumiste arvu ja mitu neist vastas nõuetele. (5) Eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud isikud. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise või teatab pakkumisest loobumisest. Võrdväärsete pakkumiste korral antakse võitja väljaselgitamiseks nendele pakkujatele võimalus viie kalendripäeva jooksul oma pakkumisi täiendada. § 34. Valla vara kasutamise lepingu sõlmimine (1) Leping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on komisjon tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud tasu. Sobivate pakkumiste puudumisel on vara kasutusse andmise organil komisjoni ettepanekul õigus tunnistada pakkumine nurjunuks. (2) Lepingu sõlmimise aluseks on vara kasutusse andja poolt vormistatav korraldus või otsus. (3) Kui parima pakkumise teinud isik ei ole 15 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud õigusakti kättesaamisest arvates sõlminud üürilepingut, on vara kasutusse andjal õigus tehtud otsus tühistada ja kutsuda lepingulistesse suhetesse paremuselt järgmise pakkumise teinud isiku või korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine. V. VALLA VARA KOORMAMINE § 35. Valla vara koormamise mõiste Valla vara koormamine on valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku kasutusõiguse (servituudi), reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine. § 36. Reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine (1) Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui see toimub: 1) isiku, kellel on selleks seadusest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 2) avalikes huvides. (2) Valla omandis olevale kinnisasjale seab reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse vallavalitsus. (3) Valla vara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. § 37. Isikliku kasutusõiguse seadmine (1) Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub sellise isiku nõudel ja kasuks, kellel on selleks seadusest tulenevalt õigus, vallavalitsuse otsusega; 2) see toimub avalikes huvides vallavolikogu otsusega; 3) see seatakse isiku kasuks vallale osutatud eriliste teenete eest vallavolikogu otsusega; 4) see on vajalik valla majandamise seisukohalt, vallavalitsuse otsusega. (2) Isiklik kasutusõigus seatakse tasu eest või tasuta. Tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine võib toimuda eriliste teenete eest või kui see on vajalik vallale majandamise seisukohalt. Isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmib vallavalitsus. § 38. Hoonestusõiguse seadmine (1) Hoonestusõigus seatakse hoonestamata munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks. (2) Hoonestusõiguse seadmise otsustab vallavolikogu ja vastavad lepingud sõlmib vallavalitsus. (3) Hoonestusõiguse seadmisel ei või hoonestusõiguse tähtaeg olla üle 50 aasta (seadus lubab 36–99 aastat), v.a juhud, mil hoonestaja peab hoonestusõiguse lepingu kohaselt teostama kinnisasjal või selle abil teatud töid valla huvides, mille tähtaeg ületab 50 aastat. (4) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras. § 39. Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamine (1) Hoonestusõiguse seadmise hoonestamata munitsipaalmaale algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette vallavalitsus oma algatusel või huvitatud isiku taotlusel. (2) Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel vallavalitsus: 1) korraldab kehtestatud planeeringut arvestades kinnisasjale katastriüksuse moodustamise sellele hoonestusõiguse seadmise eesmärgil; 2) määrab hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse sõltuvalt katastriüksuse sihtotstarbest: ärimaa 5%, tootmismaa 4%, transpordimaa 4% ja katastriüksuse muude sihtotstarvete puhul 2% maa maksustamishinnast või maa erakorralisel hindamisel määratud maa maksumusest (harilikust väärtusest). (3) Hoonestusõiguse seadmiseks vajalike ettevalmistustööde lõppedes võtab vallavolikogu vastu otsuse hoonestusõiguse seadmiseks. Hoonestusõiguse seadmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus; 2) hoonestusõiguse aastatasu algsuurus; 3) hoonestusõiguse seadmise tingimused; 4) hoonestamise tingimused (katastriüksuse sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitis(t)e lubatud suurim ehitusalune pind, ehitis(t)e lubatud kõrgus ja hoonestamise tähtaeg; 5) hoonestusõiguse seadmise viis (enampakkumine, eelläbirääkimistega pakkumine või otsustuskord); 6) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik) ja avalduste esitamise tähtaeg, mis ei või olla lühem kui kaks nädalat teate ilmumise päevast arvates; 7) osavõtutasu ning tagatise suurus ja tasumise kord; 8) lepingu sõlmimiseks nõutavad tagatised; 9) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise läbiviija. (4) Teadaanne hoonestusõiguse seadmisest enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras avaldatakse ajalehes Märjamaa valla lehes vähemalt 15 päeva enne avalduste esitamise tähtpäeva. (5) Hoonestusõiguse seadmise kuulutus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) pakkumise läbiviija; 2) pakkumise viis; 3) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht ja sihtotstarve; 4) hoonestusõiguse aastatasu algsuurus ja hoonestusõiguse tähtaeg; 5) hoonestamise tingimused ja hoonestamise tähtaeg; 6) avalduste esitamise koht, aeg ja viis; 7) osavõtutasu ja tagatisraha suurus ning tasumise kord; 8) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise tingimustega tutvumise aeg ja koht. § 40. Hoonestusõiguse seadmise enampakkumine (1) Enampakkumisel võivad osaleda kõik isikud, kes on tasunud osavõtutasu ja tagatisraha, on oma kirjalikus avalduses nõustunud hoonestusõiguse tingimustega. (2) Enampakkumisel osalemiseks esitab taotleja pakkumise korraldajale kirjaliku avalduse kuulutuses märgitud tähtajaks. Avalduses peab olema näidatud: 1) taotleja nimi ja isikukood, juriidilise isiku nimi, asukoht ja registrikood; 2) selgesõnaline nõusolek hoonestusõiguse tingimustega; 3) pakutava hoonestusõiguse aastatasu suurus. (3) Hoonestusõiguse seadmise enampakkumine viiakse läbi kas suulise või kirjaliku enampakkumisena. Enampakkumise läbiviimisel kohaldatakse käesoleva korra § 27–31, arvestades järgmisi erisusi: 1) pakkumise objektiks on hoonestusõiguse tasu; 2) alghind tehakse osavõtjale teatavaks; 3) nii suulise kui kirjaliku enampakkumise korral on osavõtjatel õigus tutvuda enampakkumise protokolliga. § 41. Hoonestusõiguse seadmine eelläbirääkimistega pakkumise korras Hoonestusõiguse seadmisel eelläbirääkimistega pakkumisse korras kohaldatakse käesoleva korra § 32–35, arvestades järgmisi erisusi: 1) pakkumise objektiks on hoonestusõiguse aastatasu; 2) alghind tehakse pakkujatele teatavaks; 3) kui pakkumisest osavõtjale antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, peab pakkumine sisaldama täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta; 4) pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab pakkumise läbiviija pakkumised koos omapoolse arvamusega vallavalitsusele; 5) parima pakkumise väljaselgitamisel arvestatakse peale hoonestusõiguse tasu suuruse pakkujate poolseid tingimusi töö tegemiseks või teenuse osutamiseks, pakkujate eelnevat kogemust, oskusi ja vilumust ning töö või teenuse erilist tähendust ja iseloomu. § 42. Enampakkumise ja eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamine (1) Hoonestusõiguse seadmise enampakkumise ja eelläbirääkimistega pakkumise tulemused kinnitab vallavalitsus kümne tööpäeva jooksul pärast pakkumise tulemuste väljaselgitamist. (2) Enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamisel ja läbiviimisel rikuti oluliselt selle läbiviimise korda; 2) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise võitjaks osutub pakkumise korraldamisega (läbiviija, alghinna määraja, tulemuste kinnitaja) seotud isik. § 43. Hoonestusõiguse leping (1) Enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise järel või pärast otsuse või korralduse vastuvõtmist hoonestusõiguse seadmiseks otsustuskorras sõlmib vallavanem või vallavalitsuse volitatud esindaja hoonestusõiguse seadmise lepingu ja reaalkoormatise seadmise lepingu ning vajadusel hüpoteegi seadmise lepingu ning asjaõiguslepingud hoonestusõiguse, reaalkoormatise ja hüpoteegi kandmiseks kinnistusraamatusse. (2) Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused; 3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 5) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) kindlustamiskohustus (vajadusel); 7) hoonestamise tähtaeg; 8) lepingu täitmise tagatised; 9) muud vajalikud andmed. (3) Kui hoonestusõigus seatakse eelläbirääkimistega pakkumise korras, tuleb lepingus täiendavalt kindlaks määrata: 1) töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti viide tingimustega seotud joonistele, tehnilistele tingimustele ja projektidele; 2) töö või teenuse teostamise kord, tähtajad ja tingimused; 3) hoonestusõiguse tasu arvutamise alused, kui vald on õigustatud saama osa hoonestaja tehtud töö või osutatud teenuse eest saadavast tulust; 4) töö või teenuse iseloomust tingitud erilised kohustused; 5) töö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalikud investeeringud; 6) valla poolt hoonestajale ettenähtud toetused (mööndused ja soodustused) ning selliste toetuste andmise tingimused ja kord. VI. VALLA VARA VÕÕRANDAMINE § 44. Valla vara võõrandamine Valla vara võõrandamine on vallavara müük või muul viisil vara kolmandate isikute omandisse andmine. § 45. Valla vara võõrandamise tingimused (1) Valla vara võib võõrandada, kui: 1) valla vara ei ole enam vallale vajalik; 2) valla vara on antud vallale üle võõrandmise kohustusega; 3) see on vajalik kohaliku omavalitsuse eesmärkidele vastavate konkreetsete isikute või ürituste toetamiseks; 4) kõik hoonestusõiguse seadmise lepingust tulenevad kohustused on hoonestajal täidetud; 5) muudel juhtudel lähtudes valla huvidest. § 46. Valla vara võõrandamise otsustamine (1) Valla vara võõrandmise otsustab: 1) vallavolikogu, kui: 1.1) tegemist on valla osalusega äriühingute aktsiate või osadega või rahaliste õiguste ja kohustustega; 1.2) tegemist on tehingutega, mis on seotud kinnisvaraga; 1.3) võõrandatava vara bilansiline jääkväärtus on suurem kui 100 000 krooni; 1.4) vara võõrandatakse enampakkumiseta ning selle bilansiline jääkväärtus on suurem kui 75 000 krooni; 1.5) vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest. 2) valla vara valitseja, kui võõrandatav vara kuulub tema valitsemise alla ning vara bilansiline jääkväärtus on alla 10 000 krooni (v.a kinnisasjad ning ehitised ja rajatised kui vallasasjad); 3) muudel juhtudel vallavalitsus, sh eluruumide erastamine. (2) Valla vara võõrandamise korraldajaks on vallavalitsus. Vajadusel määrab valla vara võõrandamise vahetu korraldaja vallavalitsus. (3) Valla vara võõrandamise lepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib vallavanem või vallavalitsuse volitatud esindaja. Kui valla vara võõrandamise otsustamine kuulub vallaasutuse juhi pädevusse, sõlmib valla vara võõrandamise lepingu vallaasutuse juht. (4) Järelmaksuga müügi korral sätestatakse lepingus selle täitmise tagatised. § 47. Hind ja selle määramine (1) Valla vara võõrandamisel käesoleva korra paragrahvi 48 lõike1 punktides 1 ja 2 ning paragrahvi 49 lõike1 punktides 2 ja 5 kirjeldatud viisil võetakse alghinna määramisel aluseks asja harilik väärtus, erandjuhtudel ka vara erilised omadused. Vajadusel tellitakse eksperthinnang. (2) Valla vara võõrandamisel käesoleva korra paragrahvi 48 lõike 1 punktis 3 kirjeldatud viisil (kui hoonestusõiguse eelläbirääkimistega pakkumise tingimustes ei ole sätestatud teisiti) on hinnaks: 2.1) elamumaa ja sotsiaalmaa puhul võõrandamise hetkel kehtiv maa maksustamishind; 2.2) muude katastriüksuste sihtotstarvete puhul võõrandamise hetkel kehtiv kahekordne maa maksustamishind. (3) Teistkordsel enampakkumisel on lubatud alghinda vähendada kuni 50%. § 48. Valla vara võõrandamise viisid Valla vara võõrandatakse: 1) avaliku enampakkumise korras suuliselt või kirjalikult; 2) eelläbirääkimistega pakkumise korras; 3) otsustuskorras tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest (sh mitterahaline sissemakse äriühingu kapitali). § 49. Valla vara võõrandamine otsustuskorras (1) Valla vara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda: 1) kui enampakkumise korras võõrandamine on nurjunud; 2) kui vara võõrandatakse valla osalusega äriühingutele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 3) kui võõrandatakse hoonestusõigusega koormatud kinnisasi selle hoonestajale; 4) kui võõrandatava vara bilansiline jääkväärtus ei ole suurem kui 25 000 krooni ja võõrandatav vara ei kujuta endast tervikvarast eraldatud osa; 5) muudel juhtudel lähtudes valla huvidest. § 50. Valla vara müük avaliku enampakkumise korras (1) Enampakkumine käesoleva korra tähenduses on valla vara müük, kus ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kes on pakkunud kõrgeima ostuhinna ja nõustub kehtestatud lisatingimustega. Enampakkumine toimub juhul, kui ei kehtestata lisatingimusi või need on kehtestatud lõplikena, st nende üle ei peeta läbirääkimisi. (2) Enampakkumise ettevalmistamine Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab vallavalitsus: 1) enampakkumise tingimused ja viisi; 2) võõrandatava vara alghinna ja maksetingimused; 3) enampakkumise läbiviimise komisjoni; 4) enampakkumisel osalemiseks avalduse esitamise tähtaja ja koha; 5) osavõtumaksu ja tagatisraha suurused ja tasumise viisid või tagasivõtmatu pangagarantii esitamise nõude; 6) vajadusel lisatingimused. (3) Enampakkumine kuulutatakse välja Märjamaa valla lehes ning Märjamaa valla koduleheküljel. Vajadusel võib sellekohaseid teateid ja kuulutusi levitada täiendavalt ka muul viisil. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise korraldaja; 2) müüdava vara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus. Vara täpsema iseloomustuse, koosseisu ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui on võimalus saada täiendavat infot; 3) müüdava vara alghind; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik); 5) kirjaliku pakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja avamise aeg, suulise enampakkumise korral selle toimumise aeg ja koht; 6) enampakkumise objekti ja tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole näidatud ära kuulutuses; 7) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha (või tagasivõtmatu pangagarantii), nende tasumise tähtajad ja viis. (4) Enampakkumise kuulutuse avaldab enampakkumise vahetu korraldaja. (5) Enne enampakkumise algust infot osalejate arvu ja isikute kohta ei avaldata. § 51. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring (1) Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult ega esindaja kaudu 1) võõrandamise otsustamisega ja enampakkumise läbiviimisega seotud isikud; 2) käesoleva punkti alapunktis 1 nimetatud isikute lähisugulased ja -hõimlased, kellena käsitletakse korruptsioonivastase seaduse § 19 lõikes 5 nimetatud isikuid; 3) Märjamaa vallavara kasutajad, kellel on tähtajaks täitmata kohustused Märjamaa valla ees; 4) maksuvõlglased. § 52. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus (1) Enampakkumine viiakse läbi avaliku suulise või kirjaliku pakkumisena. (2) Enampakkumise valmistab ette enampakkumise korraldaja. Enampakkumise läbiviimiseks moodustab enampakkumise korraldaja vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja nimetab nende hulgast komisjoni esimehe. § 53. Suulise enampakkumise läbiviimine (1) Enampakkumist juhib enampakkumise juhataja, kes ei pea olema komisjoni esimees. Enampakkumise juhataja teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end pakkujatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed, elu- ja asukohad registreeritakse. Registreerimiseks tuleb esitada järgmised isikut ja volitusi tõendavad dokumendid: 1) füüsilistel isikutel: 1.1) isikut tõendav dokument, andmed isikukoodi või sünniaja, elukoha, telefoni, e-posti kohta; 1.2) isiku arvelduskonto number ja panga nimi; 2) juriidilistel isikutel: 2.1) andmed juriidilise isiku ärinime, registrikoodi, asukoha aadressi, telefoni, e-posti kohta; 2.2) äriregistri B kaardi kehtiv koopia või varasem B kaardi koopia koos äriregistri registripidaja tõendiga, et kannet ei ole B kaardi väljaandmise kuupäevast alates muudetud; 2.3) koopia põhikirjast; 2.4) juriidilise isiku põhikirja kohase pädeva organi otsus pakkumisel osalemiseks ja objekti ostmiseks; 2.5) pädeva organi volikiri pakkumisel osalemiseks; 2.6) pakkuja arveldusarve number ja panga nimi; 2.7) maksuameti kehtiv õiend maksuvõlgnevuse puudumise kohta. (2) Enne pakkumise alustamist annavad pakkujana registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise tingimustest ning esitavad dokumendid osavõtutasu ja tagatisraha maksmise (või tagasivõtmatu pangagarantii) kohta. Pakkujaid, kes keelduvad allkirja andmisest või ei esita dokumente osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise (või tagasivõtmatu pangagarantii) kohta või kes ei esita kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 1 nõutud dokumente või kes kuuluvad käesoleva korra paragrahvi 51 lõikes 2 nimetatud isikute ringi, enampakkumisest osa võtma ei lubata. Neile osavõtutasu ei tagastata. (3) Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, teeb enampakkumise komisjon ettepaneku enampakkumine nurjunuks tunnistada. (4) Pakkujale, kes on täitnud paragrahvi 53 lõigetes 1 ja 2 ette nähtud nõuded, väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. (5) Enne enampakkumise läbiviimist enampakkumise juhataja: 1) tutvustab enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda; 2) kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumise sammu suuruse; 2.1) pakkumistel kehtestatakse pakkumiste samm olenevalt valla vara alghinnast: Alghind kuni 9999 krooni Pakkumise samm 500 krooni; Alghind 10 000 – 99 999 krooni Pakkumise samm 1000 krooni; Alghind 100 000 – 499 999 krooni Pakkumise samm 5000 krooni; Alghind 500 000 ja rohkem krooni Pakkumise samm 10 000 krooni; 2.2) pakkumise sammu muutmine ei ole lubatud; 3) tutvustab pakkujaid. (6) Pakkumist alustatakse pärast enampakkumise juhataja esimest haamrilööki. Osavõtjad on kohustatud oma numbri tõstmisega andma märku valmisolekust osta pakkumisel olev vallavara alghinnaga. Kui alghinnale uusi pakkumisi ei järgne, valmisolekut alghinnaga vallavara ostmiseks kinnitasid mitu osalejat, on võitja osaleja, kelle avaldus nimetatud vallavara ostmiseks registreeriti varem. (7) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. 1) Protokolli fikseeritakse: 1.1) enampakkumise läbiviimise aeg ja koht; 1.2) enampakkumise juhataja ja protokollija nimi; 1.3) enampakkumisel olnud vallavara aadress ja alghind; 1.4) enampakkumise võitnud juriidilise või füüsilise isiku nimi, asukoht või elukoht ning kood; 1.5) valla vara võõrandamise summa ja tasumise kord; 1.6) enampakkumise nurjumise korral enampakkumise läbiviimise nurjumise põhjus. 2) Protokollile lisatakse registreerimisleht ning enampakkumise käigu leht. (8) Protokollile kirjutavad alla kõik kohal viibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda. (9) Pakkuja, kelle pakkumine on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub sõlmima lepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele, talle ei tagastata tagatisraha ning enampakkumise võitjaks tunnistatakse suuruselt teise pakkumise teinud osaleja. (10) Protestid ja kaebused enampakkumise korralduse ja tulemuste kohta tuleb esitada kirjalikult hiljemalt enampakkumisele järgneva tööpäeva kella 12.00 vallavalitsuse kantseleisse. § 54. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord (1) Kirjaliku enampakkumise korral tuleb pakkumine esitada enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ja kohta. Pakkumine peab olema kinnises ümbrikus ning sellele peab olema märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. (2) Pakkumises peavad sisalduma: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning paragrahvi 53 lõikes 1 toodud andmed ja dokumendid; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumises esitatud tingimustel; 3) dokumendid enampakkumise osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise (või tagasivõtmatu pangagarantii) kohta; 4) sõnadega ja numbritega konkreetses arvulises numbris väljendatud pakkumise summa eesti keeles ning eesti kroonides; 5) pakkumise esitamise kuupäev ja esitaja allkiri. (3) Iga pakkuja võib teha ainult ühe pakkumise. (4) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta paragrahvi 53 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. (5) Enampakkumise korraldaja registreerib pakkumised nende saabumise järjekorras. Fikseeritakse saabumise kuupäev ja kellaaeg. (6) Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta nõuetele, teeb enampakkumise komisjon ettepaneku enampakkumine nurjunuks tunnistada. (7) Enampakkumise komisjon avab pakkumised enampakkumise kuulutuses nimetatud ajal ja kohas. Pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras. (8) Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse pakkuja nimi ja pakutud summa. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamisel ning tutvuda pakkumiste avamise protokolliga. Tähtaegselt esitatud, kuid nõuetele mittevastava pakkumise kohta tehakse enampakkumise protokolli märge selle mitteosalemise põhjuse kohta. (9) Kui pakkumised on võrdsed, kuulutatakse välja uus täiendav enampakkumise voor võimalusega kümne tööpäeva jooksul võrdsed pakkumised esitanud pakkujatel esitada uued pakkumised. Täiendav enampakkumise voor viiakse läbi kirjalikult sama komisjoni poolt. Täiendava vooru alghinnaks on esimeses voorus pakutud kõrgeim pakkumine. Kui üks võrdse kõrgeima pakkumise teinud isikutest ei osale täiendavas voorus, on enampakkumise võitjaks teine võrdse kõrgeima pakkumise teinud isik. Kui pakkujad ei tee täiendavat pakkumist, tunnistatakse võitjaks see osaleja, kelle osalemise avaldus registreeriti varem. (10) Protestid kirjaliku enampakkumise läbiviimise kohta tuleb esitada viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise toimumist vallavalitsuse kantseleisse. § 55. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab vallavalitsus. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine toimub kümne tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest. Protesti esitamise korral teeb vallavalitsus otsuse selle rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta protesti saamisele ajaliselt lähimal vallavalitsuse istungil. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata (fikseeritakse kirjalikult), kui enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt käesolevat korda. (4) Enampakkumise tulemuste kinnitamise korral sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga ostu-müügileping ühe kuu jooksul. (5) Enampakkumise võitjale saadetakse korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga või väljastatakse allkirja vastu. Pärast enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest enampakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul. (6) Kui enampakkumise võitja keeldub korralduse vastuvõtmisest või ei tasu ostuhinda, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks, tagatisraha talle ei tagastata või realiseeritakse tagasivõtmatu pangagarantii. (7) Enampakkumises osalejatele, kes ei olnud enampakkumise võitja, tagastatakse tagatisraha kolme tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. Osavõtumaks tagastamisele ei kuulu. Osavõtumaksu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud. (8) Valla vara võõrandamise lepingu sõlmimisel loetakse enampakkumise võitja poolt enne enampakkumise algust sissemakstud tagatisraha makseks lepingu järgi. (9) Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab vallavalitsus, kas korraldada uus enampakkumine, võõrandada vara otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. § 56. Valla vara võõrandamine eelläbirääkimistega pakkumise korras (1) Valla vara müüakse eelläbirääkimistega pakkumise korras, kui müügi otsustaja poolt vara võõrandamiseks kehtestatud lisatingimused ei ole lõplikud ja nende üle on otstarbekas pidada läbirääkimisi. (2) Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks moodustab vallavolikogu või vallavalitsus vähemalt 3-liikmelise komisjoni. (3) Valla vara müügi otsustaja kinnitab eelläbirääkimistega pakkumise tingimused ja pakkuja poolt esitatavate dokumentide loetelu. (4) Valla vara võõrandamisel eelläbirääkimistega pakkumise korras võib lisatingimuseks olla: 1) tähtajaliselt teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) investeeringute suurus; 3) keskkonnaalaste tingimuste täitmine; 4) tööhõive tagamine; 5) muud müügi otsustaja poolt kehtestatud lisatingimused. (5) Valla vara võõrandamisest eelläbirääkimistega pakkumise teel teatatakse sarnaselt käesoleva korra paragrahvi 50 lõikega 3. (6) Pakkumisel osalemiseks peab isik tegema pakkumise nii ostuhinna kui ka kõigi nõutud lisatingimuste kohta ning esitama tehtud pakkumise täitmise tagatised. (7) Pakkumistega ümbrikud avab komisjon samal tööpäeval kohe pärast pakkumise esitamise tähtaja möödumist. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni liikmed. (8) Isikuid, kes tegid nõuetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. (9) Eelläbirääkimised on konfidentsiaalsed. Eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele ei avaldata. Avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu neist vastab kehtestatud nõuetele. (9) Läbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad. Kui komisjon vajab täiendavaid andmeid, küsitakse need kõigilt eelläbirääkimistel osalejatelt. Eelläbirääkimiste lõppemisel vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta komisjoni poolt kindlaks määratud tähtajaks. (10) Võrdsete pakkumiste korral annab komisjon ostja selgitamiseks pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kümne tööpäeva jooksul täiendada. (11) Ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumine on tunnistatud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui pakutud hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel on otsustajal õigus tunnistada eelläbirääkimistega pakkumine nurjunuks. (12) Kui parima pakkumise teinud isik ei sõlmi ühe kuu jooksul pärast pakkumise tulemuste kinnitamise kohta tehtud otsust ostu-müügilepingut, on müügi otsustajal õigus tühistada oma otsus ja korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine. (13) Enampakkumise komisjoni otsused kinnitab vallavalitsus. (14) Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel, nurjunuks tunnistamisel või müügihinna mittetasumisel ja lepingu mittesõlmimisel otsustab varaga edasise toimimise viisi vallavalitsus. § 57. Valla vara võõrandamine otsustuskorras (1) Otsustuskorras võib võõrandada vallasvara, kui: 1) vara võõrandatakse avalik-õiguslikule juriidilisele isikule avalikes huvides; 2) vara võib rikneda või hävida enne enampakkumise lõpuleviimist; 3) enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 4) muudel juhtudel, lähtudes avalikest huvidest. (2) Valla vara võõrandamise otsustuskorras otsustab: 1) vallasvara puhul väärtusega üle 50 000 krooni – vallavolikogu; 2) vallasvara puhul kuni 50 000 krooni – vallavalitsus. (3) Võõrandamise otsustaja määrab vara võõrandamishinna ja muud -tingimused valla huvidest lähtudes. § 58. Valla vara tasuta võõrandamine (1) Valla vara võib tasuta võõrandada, kui: 1) vara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 2) võõrandamine on ette nähtud seaduses või vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras; 3) vara võõrandatakse heategevuslikel, tervishoiu, hariduse, hoolekande ja muudel eesmärkidel; 4) vara on füüsiliselt ja moraalselt vananenud, väärtus on tühine ning sellise ettepaneku teeb vallavalitsus. (2) Valla vara tasuta võõrandamise otsustab vallavolikogu. VII. VALLA VARA MAHAKANDMINE § 59. Valla vara kõlbmatuks tunnistamine (1) Valla vara tunnistatakse kõlbmatuks, kui: 1) vara ei ole kasutatav avalikul, valla valitsemise või tulu saamise otstarbel ja vara pole õnnestunud võõrandada; 2) on tõestatud vara säilitamise ebaotstarbekus; 3) vara on osaliselt või täielikult hävinud. Enne valla vara kõlbmatuks tunnistamist peab olema lahendatud selle varaga seotud rahaliste õiguste ja kohustuste üleandmise küsimus. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentaalselt tõestatud asjaolude ilmnemisel moodustab valla vara valitseja komisjoni vara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise kohta akti koostamiseks. Komisjoni koosseisu kuulub vallavalitsuse poolt määratud esindaja. § 60. Valla vara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise akt Valla vara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise akt sisaldab: 1) vara liiki, täielikku nimetust, kogust, munitsipaalomandisse üleandmise või soetamise aega, maksumust, jääkväärtust, tehnilisi andmeid, asukohta ning seisukorra lühiiseloomustust; 2) vara osa kõlbmatuks tunnistamise taotluse korral selle lühikirjeldust, osakaalu tervikust protsentides ja rahalises väljenduses; 3) andmeid aruandeaasta ümberhindluse kohta; 4) põhivara remontide, paranduste ja ümberehituste maksumust; 5) infot, millest nähtub, et vara pole õnnestunud võõrandada ega kasutusse anda. Asja säilimise ebaotstarbekuse puhul seda tõendatavat infot; 6) vara osalise või täieliku hävimise korral kogu sellekohast teavet; 7) vara kõlbmatuks tunnistamise peamisi põhjusi, selle vara hävitamise tegevuskava; 8) vara hävitamiseks vajalike tööde, sh ehitiste lammutamise eelarvet; 9) varaga seotud rahalisi õigusi ja kohustusi; 10) kinnisasja oluliseks osaks oleva ehitise puhul andmeid kinnisturaamatu kande kohta. § 61. Valla vara mahakandmise otsustamine (1) Valla vara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise otsustab: 1) valla vara valitseja, kui vara bilansiline jääkväärtus on väiksem kui 10 000 krooni; 2) muudel juhtudel vallavalitsus. (2) Kui valla vara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: 1) vallavalitsus, kui nõue on alla 30 000 krooni või kui nõue on lootusetu või selle sissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud; 2) muudel juhtudel vallavolikogu. § 62. Raamatupidamine ja registrikanded (1) Raamatupidamise kirjed koostatakse vastavuses raamatupidamist korraldavate õigusaktide nõuetega. (2) Valla vara valitseja korraldab registritesse kantud vara mahakandmise registreerimise. Käesolev kord jõustub uue ühinenud Märjamaa valla volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval koos Märjamaa valla põhimäärusega.