Kuressaare Linnavolikogu — Ida-Niidu Lasteaed-Algkooli, Kuressaare 1. Lasteaia, Kuressaare 2. Lasteaia, Kuressaare 5. Lasteaia, Kuressaare 6. Lasteaia ja Kuressaare 7. Lasteaia arengukavade kinnitamine — KO, 66, 1543

Võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 3 1 lõike 3 ja koolieelse lasteasutuse seaduse § 91, Kuressaare Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Ida-Niidu Lasteaed-Algkooli arengukava aastateks 2002–2006 vastavalt lisale 1. 2. Kinnitada Kuressaare 1. Lasteaia arengukava aastateks 2002–2006 vastavalt lisale 2. 3. Kinnitada Kuressaare 2. Lasteaia arengukava aastateks 2002–2005 vastavalt lisale 3. 4. Kinnitada Kuressaare 5. Lasteaia arengukava aastateks 2002–2005 vastavalt lisale 4. 5. Kinnitada Kuressaare 6. Lasteaia arengukava aastateks 2002–2005 vastavalt lisale 5. 6. Kinnitada Kuressaare 7. Lasteaia arengukava aastateks 2002–2007 vastavalt lisale 6. 7. Kuressaare Linnavalitsusel koostada haridusasutuste arengukavadest lähtuvalt investeeringute pingerida ning esitada see parandusettepanekute tegemiseks Kuressaare linna arengukavasse. 8. Määrus jõustub 1. septembril 2002. a. Volikogu esimees Peeter JALAKAS Lisa 1 Kinnitatud Kuressaare Linnavolikogu 22. augusti 2002. a määrusega nr 18 IDA-NIIDU LASTEAED-ALGKOOLI ARENGUKAVA 2002–2006 SISSEJUHATUS Ida-Niidu Lasteaed-Algkoolil on Kuressaare linna hariduselus täita oluline roll. Seda on näidanud viimase kolme aasta 1. klassi õpilaste registreerimine ja lasteaiarühmade täitumine. Seoses õpilaste arvu muutumisega vähenemise suunas ja arvestades meie asukohta ning konkurentsivõimet ja järgides Kuressaare linna arengukava oleks otstarbekas kujundada Ida-Niidu Lasteaed-Algkoolist ühe paralleeliga 4-klassikomplektiliseks ja 6-rühmaliseks haridusasutuseks. VISIOON: SAMM-SAMMULT AVATUD MAAILMA. MISSIOON: Põhieesmärk: lapsekeskse ja turvalise õpi- ja kasvukeskkonna kujundamine. Põhiväärtused: • kriitiline mõtlemine, • otsuste tegemine, • probleemide lahendamine, • loova kujutlusvõimega inimesed, • meeskonnatöö, • uuendustele avatud. LÜHIAJALUGU 17.03.1989. aastal avati tolleaegses Kingissepa linnas Ida-Niidu elamurajoonis 12-rühmaline lastepäevakodu. Peagi valmis ka Tuulte Roosi rajoonis 6-rühmaline lastepäevakodu. Kui senini tunti lasteaiakohtadest teravat puudust, siis nüüd tekkis olukord, kus lasteaiakohti jäi üle. Koostöös tollase Kuressaare 2. Keskkooliga leiti võimalus vabadesse ruumidesse tuua algklassid, mis võimaldas selles koolis hakata õpetama ühes vahetuses. Aastaks 1995 oli klasse ja lasteaiarühmi võrdselt kuus. Sisuline ja majanduslik olukord tingis vajaduse koondada see struktuur ühise juhtimise alla ja Kuressaare Linnavolikogu otsusega reorganiseeriti asutus 1996. aasta 1. augustist Ida-Niidu Lasteaed-Algkooliks. HETKEOLUKORRA KIRJELDUS: 2001–2002 õppeaastal oli õpilasi 146 ja lasteaialapsi 94. Asutuse struktuur: 1) 6 klassikomplekti I klasse – 1; II klasse – 1; III klasse – 2; IV klasse – 2. 2) 4 lasteaiarühma 3) avalik internetipunkt 4) raamatukogu Logopeedilist abi said 34 õpilast ja 13 lasteaiaealist last. Parandusõppe grupis oli 6 õpilast kellega töötas 2 parandusõppe õpetajat. Tugiõppel oli 2 õpilast, nendest 1 liikumispuudega õpilane vajab lisaks assistendi abi. Individuaalse õppekava järgi õpib 4 erivajadusega last. Pedagoogiline kaader 1. Lasteaiaõpetajaid – 8, lisaks liikumis- ja muusikaõpetaja Haridustasemelt on lasteaiaõpetajatest 3 kõrgharidusega, muusikaõpetaja ja viis lasteaiaõpetajat omavad kesk-eriharidust. 2. Klassiõpetajaid – 6, lisaks muusikaõpetaja, kehalise kasvatuse õpetaja, logopeed, kaks tugiõppe õpetajat ja koduõppe õpetaja. 1) kõrgharidusega on 3 klassiõpetajat, muusikaõpetaja, kehalise kasvatuse õpetaja ja logopeed; 2) ülejäänud omavad kesk-eriharidust Asutuse materiaalne baas Kõikidele maja lastele on kindlustatud tervisekaitse eeskirjadele vastavad tingimused. Lasteaialastele on sporditundideks head tingimused. Kooliklasside kehalise kasvatuse tundide osas on otsitud ja leitud hädapärased lahendid. Alates 2. klassist toimuvad 1 kord nädalas kehalises kasvatuses paaristunnid Kaare tänava Nelipühi kiriku nõuetekohases spordisaalis. Lasteaia muusikatunnid toimuvad selleks ehitatud muusikasaalis ja kooliõpilaste muusikaõpetuse ning koorilaulu tundideks on kasutada nõuetekohane muusikaklass. Alates 2001. õppeaastast on kooliõpilastel kasutada arvutiringi tundideks nõuetekohane 14-kohaline arvutiklass. SWOT-ANALÜÜSI TULEMUSED: 1. Tugevad küljed – 1) 6-aastase koostöö jooksul – lasteaed ja algkool – on väljakujunenud haridusasutus, kus on võrdne võimalus areneda ja haridust omandada igal lapsel vastavalt oma võimetele. Õppekorralduses ja õppesisu valikul arvestatakse iga lapse individuaalseid iseärasusi. 2) Lasteaed-Algkool kõigi oma institutsioonidega töötab põhimõttel – haridusasutus on lapse jaoks. Samas on tekkinud omanäoline, ainult Ida-Niidu Lasteaed-Algkoolile omaste traditsioonidega laste maja. 3) Pedagoogilist tööd teeb kvalifitseeritud kaader. 4) Lasteaiarühmade osas on hea kahe pedagoogi koostöö õppetegevuse ajal. Iga pedagoog suudab vastutada oma töö eest ise. Pikaajalised kogemused üldõppel. Hea koostöö lastevanematega. Viimaste aastate jooksul on hea koostöö Keskkonnateenistusega. Väljakujunenud traditsiooniks on isade-, emade-, vanavanematepeod. Koos kooliklassidega tähistatakse advendiaja algust, maja sünnipäeva. Ilus traditsioon on nn. viimase (kooliosa) ja esimese (lasteaia vanema rühma) koolikellapäev, aastate jooksul väljakujunenud sporditraditsioonid (maastikumäng, spordipäev nii kooli kui lasteaia osas, aktiivne osavõtt terviselaupäevakutest, võimlemisringid jne). 5) Kooliklasside osas on õppetöö eripäraks Hea Alguse metoodikal põhinev õppetöö – see töötab üldõpetuse põhimõtetel, tagab nii grupitöö võimaluse ning arvestab ka iga lapse individuaalseid vajadusi. 6) Kuna klassid on väikesearvulised (st. normaalsed, tervisekaitsenõuetele vastavad), on aastate jooksul välja kujunenud erivajadustega laste õpetamise kogemus. Maja õhkkond on sobiv nõrga närvisüsteemiga lastele. Õpilaste hulgas tunnevad ennast hästi lapsinvaliidid. 7) Väikesearvuline õpilaskond tagab igale lapsele turvatunde. Erivajadustega laste õpetamisel on oluline osa väga heal koostööl Saaremaa Perenõuandlaga. 8) Erivajadustega laste õpetajatel on nõutav ettevalmistus. 9) Majas tehtavat pedagoogilist tööd toetab väga tubli ja kohusetundlik teenindav personal. Laste toitlustamine on väga hea. 10) Ida-Niidu linnaosa on kasvav ja arenev, kus elab hulganisti noori peresid. Laste koolitee on lühike. Liiklus haridusasutuse ümber on ohutu. 11) Klasside valgustus on üks parimaid koolide hulgas. Mööbel on korralik, hästi hoitud ja tervisekaitsenõuetele vastav. 12) Haridusasutusel on elanikkonna hulgas hea maine – 1. klasside täituvus on 100-protsendiline, lasteaiarühmade komplekteerimisega ei ole probleeme. 13) Ida-Niidu Lasteaed-Algkoolil on eeldused kujuneda elamurajooni lastekeskuseks. Momendil on avatud kõigile soovijatele avalik internetipunkt ja kooli raamatukogu baasil töötav lugemissaal. Mänguväljakud maja territooriumil on kasutamiseks avatud. Haridusasutuse kõrvale on valmimas mängude väljak. See soodustab sportimisvõimalusi (pallimänguväljakud, rulluisutamine jne). 14) Looduslähedus, mis pakub tervislikke sportimisvõimalusi (terviserajad Kudjape metsas). 2. Nõrgad küljed – 1) vähene enesereklaam; 2) beebikooli puudumine; 3) ujula puudumine; 4) vähesed sportimisvõimalused; 5) majas puudub korralik suur saal kooli jaoks. 3. Ohud – 1) laste arvu vähenemine nii kooli kui lasteaia osas; 2) Ida-Niidu LA reorganiseerimisel jääks erivajadustega laste õpetamine senise tähelepanuta; 3) vandalism õuealal; 4) lasteaiakoha ja õpilasekoha kõrge maksumus; 5) kaks lasteaeda ühes Ida-Niidu elamurajoonis. 4. Võimalused – 1) Arendada haridusasutus struktuuriga 6 lasteaiarühma ja 4 kooliklassi (1.–4. klass). 2) Täiustada lastekeskuse osa – AIP, lugemissaal, territooriumil asuvad mänguväljakud, LA kõrval olev mänguväljak jm. 3) Alustada beebikooliga. 4) Jätkata looduskallakuga lasteaia väljakujundamist (koostöö Keskkonnateenistusega) 5) Päevahoiu võimaluste leidmine. 6) Tõhustada enesereklaami. 7) Toetuda ettevõtmistes sponsorlusele, lastevanemate abile, linnavalitsuse mõistvale suhtumisele. 8) Jätkata kõigi maja töötajate koolitamist, erialast täiendamist. 9) Luua süsteemne perekondade nõustamine (seda nõuab perede sotsiaalne olukord, erivajadustega laste õpetamine jm. probleemsed olukorrad). 10) Luua süsteemne õpiabikeskus põhiõppeainetes (eesti keel, matemaatika, inglise keel) I ja II kooliastme õpilastele, vajadusel laiendada see koolidevaheliseks. 11) Erivajadustega laste ja nende vanemate nõustamine (koostöö logopeed-psühholoogiga). 12) Huvitegevuse ja rahvakultuurialase tegevuse arendamine (projektid, sponsorlus, osaliselt lastevanematele tasuline jne) – kunstistuudio, näitestuudio, muusikastuudio. 13) Teismelistele lastele vaba aja veetmise võimaluste laiendamine (mängudetoad, TV ja video vaatamine jne). 14) Haridusasutuse territooriumil on märgistatud rajad jalgrattaeksamiteks sõidu osas. EESMÄRGID: KOGU TEGEVUSE ÜLIM SIHT JA VÄÄRTUS ON INIMESE ARENG SELLE TERVIKLIKKUSES. – Töö lastega – logopeediline teenindamine; – toetavate õppevormide rakendamine erivajaduslikele lastele; – parandus- ja tugiõppe korraldamine; – õpiabi andmine (pikapäevarühma moodustamine õpiraskustega lastele); – loodushoiu kasvatamine (jätkuv koostööprojekt Keskkonnaametiga); – üldõppel põhineva Hea Alguse metoodika jätkumine; – kogu maja haaravate traditsiooniliste ürituste jätkamine; – arvuti algõppe võimaldamine; – olemasolevate tervislike sporditraditsioonide edendamine. – Töö personaliga – personali koolitamine; – kehtiva seadusandluse järjepidev tutvustamine; – kollektiivi liitmine ühiste ettevõtmiste kaudu; – juhtimise parandamine. – Töö lastevanematega – raamatukogu teenuste reklaam ja laiendamine avalikkusele; – hoolekogu osakaalu suurendamine asutuse juhtimisel; – traditsioonilistele üritustele lastevanemate kaasamine; – lastevanemate kaasamine õppekasvatusprotsessi. Tegevused eesmärkide saavutamiseks – Töö lastega – Tugi- ja parandusõpe – Individuaalsete ainekavade koostamine erivajadustega lastele juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal; L. Laus – Logopeediline ja eripedagoogiline abistamine L. Laus logopeed – Loodushariduse edendamine lasteaias lasteaiaõpetajad – Huvitegevuse eesmärk on toetada haridusasutuse õppetegevust – Probleemsete laste vanemate nõustamine (psühholoogiline ja eripedagoogiline abi) – Töö personaliga – Motiveeriva tööõhkkonna hoidmine juhataja – Kollektiivlepingu iga-aastane täiendamine juhataja, ametiühingu usaldusisik – Täiendõpe juhataja – Õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamine (sisehindamine) juhataja, juhataja asetäitja õppetöö alal – Töö lastevanematega – Infoleht iga õppeveerandi lõpus huvijuht – Üldkoosolek üks kord aastas juhataja – Rühma- ja klassi lastevanemate koosolekud kaks korda aastas õpetajad – Arenguvestlused klassijuhatajad – Hoolekogu koosolek kaks korda aastas juhataja – Koostöö jätkamine Kuressaare Linnavalitsuse Sotsiaalosakonnaga TEGEVUSKAVA INVESTEERINGUD Tegevus Tähtaeg Ressurss 1. Köögibloki remont ja seadmed * 2. Nõuetele vastava automaatse tulekahju-signalisatsiooni süsteemi paigaldamine 2002-…… * 3. Trepikoridoride ja korruste tuletõkkeustega sektsioneerimine vastavalt nõuetele 2002-…… * 4. Välisuste (v.a. peaukse) vahetamine 2003-…… * 5. Välisfassaadi remont 2005 * 6. Katuse remont 2007 * ARENGUKAVA MUUTMINE Arengukava vaadatakse läbi igal aastal augustikuu õppenõukogus ja septembrikuu hoolekogu koosolekul. Arengukava kinnitab ja uuendab Kuressaare Linnavolikogu. Lisa 2 Kinnitatud Kuressaare Linnavolikogu 22. augusti 2002. a määrusega nr 18 KURESSAARE 1. LASTEAIA ARENGUKAVA AASTATEKS 2002–2006 I. SISSEJUHATUS VISIOON • Koostöös koduga luua lapsele õnnelik lapsepõlv. • Lasteaed on asutus, kus iga inimene mõjutab kaudselt last • Kvaliteetlasteaed on asutus, kus on palju hellust, nõudlikkust, naeru, nalja ja tõsidust, pillerkaaritamist ja vaikust, pinget ja puhkust, õhku ja valgust, vabadust ja korda. (Ü. Vooglaid) MISSIOON Jätkata tööd lasteaiana. Edukuse aluseks on kvaliteet PÕHIEESMÄRK Käesolev arengukava on kokkulepe Kuressaare linna ja Kuressaare 1. Lasteaia vahel ja lähtub hariduspoliitikast Kuressaare linnas. Arengukava eesmärgiks on paremini korraldada lasteaia tööd, näha ette lasteaia, kui organisatsiooni muutusi organisatsiooni sees, kui ka väljastpoolt tulenevaid muutusi, mis mõjutavad tulevikus lasteaia elu. Arengukava võimaldab ette näha investeeringute vajaduse aastateks ette. Kuressaare 1. Lasteaed kujuneb tulevikus kohaks, kus ümbruskonna pered saaksid valida sobiva lastehoiu vormi. PÕHIVÄÄRTUSED: 1. Lapsele suunatud: • laste õpetamine mängu kaudu; • lapse individuaalsuse arvestamine; • luua lapsele lasteaias turvaline keskkond. 2. Personalile suunatud: • hea meeskonnatöö rühmas ja ühtse meeskonna tunne kogu lasteaias; • töötajate loovuse toetamine; • lasteaia pikaajaliste traditsioonide jätkamine; • õpetaja töö edukuse hindamine. 3. Lastevanematele suunatud: • uute koostöövormide leidmine; • lastevanemate nõustamine pedagoogilistes küsimustes; • lastevanemate rahulolu lasteaia tööga. II. LÜHIAJALUGU Oleme Kuressaare linna kõige vanem lasteaed. Lasteaed avati praegusel territooriumil olevas vanas hoones 1947. a, üherühmalisena. 1952. a ehitati juurde ruumid teisele rühmale. 1963. a avati praegune maja kuuerühmalise lastepäevakoduna. Lasteaed oli avatud 12 tundi (kella 7.30–19.30-ni). Tol ajal oli ta linnas ainus lasteaed, mis oli projekteeritud spetsiaalselt lasteaiaks. Kaks maja ühendati üheks lastepäevakoduks ja kuni 1988. a töötas lasteaed kaheksarühmalisena. 1989-1991 oli majas kapitaalremont, mille tulemusena sai lasteaed uue sisekujunduse, juurdeehitusena valmis köök ja pesuköök. Lahtiste rõdude asemele ehitati soojustatud magamisruumid. Alates 1991. aastast töötab maja kuuerühmalisena, üks rühm on nägemispuuetega lastele. Alates 1999. a nimetati lasteaed Kuressaare 1. Lasteaiaks, lasteaed on avatud 10,5 tundi (7.30–18.00). III. PRAEGUSE OLUKORRA KIRJELDUS Lasteaed asub kesklinnas, pargi lähedal. Lasteaial on suur põliste puudega õueala, lähedal on park ja mererand. Lasteaias on kuus rühma, keskmine laste arv majas on 115, laste vanus on 1,5a–7a. Rühmaruumid on erineva suurusega, seetõttu on ka laste arv rühmades erinev. Õueala on lastepäraselt sisustatud, kus on lastele palju mänguruumi. Igal rühmal on õues oma mängupaviljon. Loovmänguvahenditest on õuealal rong ja mängumaja. Lasteaial ei ole omaette võimlemissaali, seetõttu on õuealal rajatud laste eale vastav spordiväljak. 2001. a paigaldati linna poolt lasteaia mänguväljakule liumägi ja ronimise ja turnimise alus. Õuealale on paigutatud ka kolm kiike, mis on laste lemmikkohad. Maja ümber on kujundatud jalgratastega sõiduks märgistatud teed. Alates 2001. a on lasteaia mänguväljak avatud ka ümbruskonna lastele. Lasteaias on 30 põhikohaga töötajat, neist pedagooge 17. Kõik õpetajad on eriharidusega. Eraalase kõrgharidusega on kaheksa pedagoogi, lasteaia vanemõpetaja nimetusega on kolm pedagoogi. Igas rühmas töötab kaks täiskohaga õpetajat ja üks õpetaja-abi, hommikupoolikul kella 10.00–12.30, organiseeritud tegevuste ajal, töötab korraga kolm töötajat, see võimaldab tööd juhendada väikestes tegevuskeskustes. õppe-kasvatustööd korraldatakse Alushariduse Riiklikust Õppekavast lähtuvalt. Majas on koostatud oma õppekava, mis lähtub Hea Alguse programmist ja lasteaia eripärast. Erilist tähelepanu pööratakse laste kooliks ettevalmistamisele. Alustatud on lasteaia sisehindamise süsteemi väljatöötamisega, teist aastat toimuvad individuaalsed vestlused lastevanematega lapse arengust. Teeme koostööd ümbruskonna peredega. Mitmendat aastat töötab koduste laste mängurühm. Lasteaia õpetajate enesetäiendamise võimalused on head, see on kaasa toonud õppe-kasvatustöö kvaliteedi tõusu. Abistav kaader on praeguse laste arvu juures piisav. Lasteaed ostab väljast teenuseid, mis tulevad odavamad: pesupesemine, muruniitmine, tänavate korrashoid. Õppemateriaalne baas on rahuldav. Rühmadesse on muretsetud kaasaegset lastemööblit, praegune õppevahendite raha, 70 krooni lapse kohta kuus, on piisav vajalike õppematerjalide muretsemiseks. Lasteaia tööd juhib 4-liikmeline meeskond: juhataja, juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal, majandusjuhataja ja pearaamatupidaja. Lasteaia juhtimise demokraatlikumaks muutmiseks on moodustatud pedagoogidest arendusrühm, kes töötab välja uusi ideid lasteaia töö kvaliteedi tõstmiseks. Ühised otsused võetakse vastu pedagoogidest moodustatud pedagoogika nõukogus. Lastevanemate hulgast on valitud hoolekogu, kes aitab jõudumööda kaasa asutuse töö juhtimisele. Koostööd tehakse teiste haridusasutustega maakonnas ja Hea Alguse lasteaedadega üle vabariigi. Lahendamist vajavad probleemid: 1. Lasteaia õppekava vastavusse viimine riikliku õppekavaga. 2. Lasteaia sisehindamissüsteemi väljatöötamine. 3. Lasteaia köögi vastavusse viimine tervisekaitse nõuetele. 4. Maja san.sõlmede remontimine. 5. Õueala täiendamine kaasaegsete mänguvahenditega. IV. OLUKORRA ANALÜÜS Arengukava valmimine toimus pikaajalise protsessina koos kollektiivi ja lastevanematega. Läbi viidi küsitlusi lastevanematele. Lasteaia hetkeolukorra analüüsimiseks kasutati SWOT analüüsi meetodit. SWOT analüüs tehti kogu personaliga ja lastevanemate hoolekogu liikmetega. SWOT analüüsi tulemused 1. TUGEVAD KÜLJED • Laste hea kooliks ettevalmistamise tase (tagasiside koolidelt ja lastevanematelt). • Lastepäraselt kujundatud õpikeskkond, kasutatakse väikelastele sobivat õpetamise metoodikat (Hea Alguse programm). • õppe-kasvatustööd korraldatakse väikestes rühmades täiskasvanute juhendamisel. • Erivajadustega laste teenindamise võimalus (logopeedi, düflopedagoogi ametikoha olemasolu). • Eriharidusega pedagoogilise kaadri olemasolu. • Turvaline, avar, lastepäraselt sisustatud õueala. • Väike, lastesõbralik maja, ruumide kujundamisel kasutatud tervislikke materjale (puit, tekstiil). • Hea asukoht, kesklinn, park ja mererand on lähedal. • Töötajatel on head töötingimused. • Hea enesetäiendamise võimalus. • Ökonoomne maja, (2001. a eelarvest kulus ülalpidamiskuludeks 8%). Suhteliselt korras maja, ei vaja eriti suuri investeeringuid. • Lasteaia hea maine lastevanemate hulgas. • Pikaajalised lasteaiana tegutsemise traditsioonid. • Ühe vanusega laste rühmad. • Kvalifitseeritud kokad, laste toitlustamise hea tase (odav, kvaliteetne toit). 2. NÕRGAD KÜLJED • Töötajatel puudub oskus oma tööd analüüsida, ei osata professionaalselt tegelda probleemsete peredega, neid nõustada. • Puudub oskus professionaalselt vestelda lapse arengust vanematega. • Ruumikitsikus teisel korrusel (kahel rühmas lapsele alla 3 m2 põrandapinda) • Osaliselt vajab maja remonti (köök, tualettruumid) • Lasteaia õpetajate madal palgatase, puudub võimalus maksta lisatasu tulemuslikuma töö eest • Ruumipuudus ei võimalda teha nõuetekohaselt tööd koduste lastega • Liiga lühike lahtioleku aeg ja erinevate lastehoiu teenuste puudumine 3. OHUD • Lapsi sünnib vähe, lasteaedu liiga palju. • Erinevate lastehoiu võimaluste puudumisel võivad vanemad vahetada lasteaeda. • Oht, et müüakse erastruktuurile. • Inimeste madal elatustase, tööpuudus, lasteaia teenuse kallinemine. • Koolieelikute rühmade viimine koolide juurde. 4. VÕIMALUSED • Koolitada 1–2 pedagoogi, kes oskaksid nõustada lapsevanemaid pedagoogilistes küsimustes. • Teha tihedamat koostööd koolidega, et saada tagasisidet meie lasteaia laste kooliks ettevalmistamise tasemest. • Kasutada koolitusfirmade teenuseid lasteaia sisehindamissüsteemi välja töötamiseks. • Sulgeda teisel korrusel nägemispuuetega laste rühm, lapsed paigutada samavanuste laste tavarühmadesse • Muuta lasteaia juhtimine demokraatlikumaks, kaasates juhtimisse pedagoogidest moodustatud arendusrühm. • Võtta tulevikus nägemispuudega lapsed lasteaeda eelisjärjekorras. Vajadusel pakkuda teenust ka valdade lastele. • Täiendada õueala kaasaegsete mänguvahenditega ja reklaamida lasteaia hoovis mängimise võimalusi ümbruskonna peredele. • Avada hommikupoolikul koduste laste mängurühm. • Vajadusel korraldada töö ümber ja pikendada lasteaia õhtust lahtioleku aega • Vajaduse suurenemisel avada suvel oma maja lastele valverühm • Kaasajastada köök, ja tulevikus pakkuda toiduvalmistamise teenust teistele lasteaedadele. V. STRATEEGILISED EESMÄRGID õppe-kasvatustöös • õppe-kasvatustöö kvaliteedi hindamise kriteeriumide välja töötamine. • Uute koostöövormide leidmine lastevanematega. • Oskus oma tööd analüüsida. • Lastehoiu teenuste mitmekesistamine. Majandustegevuses • Lasteaia ruumide viimine vastavusse tervisekaitse nõuetega. • Efektiivne majandamine, kokkuhoid. • Õueala täiendamine vastupidavate mänguvahenditega. Strateegiliste põhieesmärkide täitmise teed • Erialane koolitus. • Praktikumide korraldamine ja kogemuste vahetamiseks oma majas. • Kokkuhoiupoliitika väljatöötamine majas. • Projektidega lisaressursside taotlemine. VI. TEGEVUSKAVA EESMÄRKIDE TÄITMISEKS A. Õppe-kasvatustöö osas Jrk Tegevused Tulemus 2002 plan. kulu 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu Finants. allikad Vastutaja 1. Viia lasteaia õppekava kooskõlla riikliku õppekavaga Iga rühma tegevuskava tagab laste igakülgse arendamise * Juh. aset. õppe-kasvatus- töö alal 2. Töötada välja lasteaia sisehindamise kriteeriumid. Viia läbi kõigile pedagoogidele vastav koolitus Väljatöötatud küsimustike pakett, mida õpetaja oskab kasutada oma töö analüüsimisel * Juh. aset. õppe-kasatus- töö alal 3. Lastevanemate nõustamissüsteemi väljatöötamine. Koolitada kaks töötajat Uue teenuse pakkumine vanematele * Juhataja 4. Lapse arengu vestluse metoodika väljatöötamine. Koolitada kõik pedagoogid Ühtse süsteemi väljakujunemine arenguvestlusteks * Juh. aset. õppe-kasvatus- töö alal 5. Koduste laste poole-päevarühma avamine Võimaldab alustada koostööd oma piirkonna lastev. varem * Juhataja B. Majandustegevuses Jrk Tegevused Tulemused 2002 plan. kulu 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu Finants. allikad Vastutaja 1. Pika tn. poolse aia remont Lasteaia õu on turvaline 21 585 Linna- valitsus L/a juhataja 2. Köögiploki wc ja koridori remont Vastab euronõuetele 35 000 Linna- valitsus Maj. juhat. 3. Köögiploki torustiku os. rem. Vastab euronormidele 3700 Linna- valitsus Maj. juhat. 4. Köögiploki valgustuse renov. Vastab euronormidele 10 461 Linna- valitsus Maj. juhat. 5. Lasteaia 2. korruse akende osaline soojustamine Tagab nõutava temper. 24 000 Linna- valitsus Maj. juhat. 6. Vajalik köögi inventar, mis vastab tervisekaitse nõuetele Vastab euronõuetele 2000 2000 2000 2000 L/a eelarve Maj. juhat. 7. Köögi inventari järkjärguline uuendamine Vastab euronõuetele 25 000 25 000 25 000 25 000 25 000 Linna- valitsuse investee- ringud Juhataja 8. Rühmade san.sõlmede remont Paranevad olmetingimused, tuleb vee kokkuhoid 40 000 40 000 40 000 80 000 Linna- valitsuse investee- ringud Maj. juhat. 9. Rühmaruumide järkjärguline san. remont Paranevad olmetingimused personalile ja lastele 20 000 30 000 30 000 40 000 Lasteaia eelarve Maj. juhat. 10. Õue mänguvahendite uuendamine Paranevad mängutingimused õues 3000 40 000 20 000 20 000 20 000 Projekti- taotlused Juhataja 11. Infotehnoloogia uuendamine Paraneb oskus arvutiga töötada 6000 6000 6000 6000 6000 Projekti- taotlused Juhataja Arengukava muutmine Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal pedagoogilise nõukogu augustikuu ja hoolekogu septembrikuu koosolekul. Arengukava kinnitab ja uuendab Kuressaare Linnavolikogu. Lisa 3 Kinnitatud Kuressaare Linnavolikogu 22. augusti 2002. a määrusega nr 18 KURESSAARE 2. LASTEAIA ARENGUKAVA AASTATEKS 2002–2005 SISSEJUHATUS Arengukava – on aluseks: • lasteaia õppe-kasvatustöö ja igapäevaelu planeerimisele, • iga-aastasele lasteaia eelarve koostamisele, • tuleviku planeerimisele, sihtide seadmisele. Arengukavas kasutatakse oma teadmisi, oskusi ja võimalusi, et siduda saadud teadmised ning hetkeseis ühtseks nägemuseks, tuleviku võimalusteks ja soovideks. Õppimine kui polüfunktsionaalne tegevus – edasiviiv jõud kollektiivis. Igaühe soov areneda ja arendada ümbritsevat, näha nähtusi seoses ja kooskõlas üksteisega – püüelda täiuslikuma poole, see on meie siht. Arengukava koostamisel on kasutatud pedagoogide ja abipersonali individuaal- ning rühmatööd, ankeetküsitlust lastevanematele, eelarvete koostamise materjale, oma lasteaia majanduslike näitajate võrdlust teiste linna lasteaedadega, Kuressaare linna arengukava aastateks 2000–2005. Arengukavas: • jälgisime Kuressaare linna demograafilist situatsiooni; • rõhutasime oma lasteaia erinevust teistest meie linna lasteaedadest; • lähtusime hetkeseisust, positiivselt mõeldes tulevikku. Alljärgnev on Kuressaare 2. Lasteaia hetkeseis ja tuleviku nägemus, arenguvisioon aastateks 2002–2005. Et meid ümbritsevas ühiskonnas toimuvad arengud avaldavad oma mõju ka lasteaias toimuvale, ei oska meist keegi arvata täpselt, kuidas need meid mõjutavad. Seetõttu on meie töösse kirja pandud peamised eesmärgid, milleni püüame jõuda ning võimalikud teed nende saavutamiseks – tegelikult juhtuvast saame teada aastate pärast. 1. KURESSAARE 2. LASTEAED – MISSIOON Kasvatus on seotud tänapäeva ühiskonnaga, milles me elame. Meie lastel seisab ees elu üha muutuvas, uuenenud ühiskonnas. Lasteaia roll on toetada lapse perekonda ja kodu, luues lapse kasvatuses aluse edaspidistele suhtumistele ümbritsevasse. Kasvatust hinnatakse selle järgi, kuidas meie kasvandikud tulevad toime iseseisvas elus. KURESSAARE 2. LASTEAED • toetab ja täiendab perekonda lapsele alushariduse andmisel; • arvestab ja toetab laste eeldusi nende arengus kehalise, esteetilise ja vaimse töö oskuste kujundamisel, et jõuda elus ja õppetöös toimetuleku tundeni; • toetab lapse loomulikku huvi hankida endale kõikide meelte abil teadmisi ja kogemusi ümbritseva elu nähtuste kohta; • annab lapsele turvatunde; • peab oluliseks tervisliku eluviisi tähtsust; teeb kõik selleks, et lapse tervis säiliks ja laps õpiks tulevikus oma tervisega ise toime tulema 2. AJALUGU JA HETKESEIS LÜHIAJALUGU: «Rohu tänava uue lasteaia aknad lõid täna hommikul juba varakult särama. …» nii kirjutas ajaleht «Kommunismi Ehitaja» laupäeval, 22. detsembril 1956. aastal. Kingissepa Linna II Lasteaed avati tolleaegses Kingissepa linnas 1956. aastal väikeses majas Rohu tänavas, kus lasteaed asub tänapäevalgi. Alguses oligi lasteaia jaoks üks väike maja – ühe lasteaiarühmaga – 25 last. Samal, 1956. aastal omistati lasteaiale Vladimir Dejevi nimi. Hiljem, 1962. aastal, lisandus teinegi väike maja – nüüd oli lasteaias kaks rühma. 1964. aastal organiseeriti juurde sõimerühm ning lasteaed nimetati ümber lastepäevakoduks. Ajapikku jäid aga needki majad väikeseks, sest lapsi sündis linnas juurde ning hakati juurde ehitama uut ja suurt (12 rühmale) lasteaiamaja, mis valmis 1973. aastal. Sellega sai Kingissepa linn endale suurima lasteaia ilmselt kogu Eestis – sest kokku oli nüüd 16 lasteaiarühma: ühes väikeses majas kaks rühma, teises väikeses majas kaks rühma ja suures majas kaksteist rühma, kokku ligikaudu 400 lapsega. 1976. aasta esimesel septembril avati kaks kõneravirühma (nüüdne nimetus tasandusrühmad). Kuressaare nime andmisega linnale 1988. aastal, sai lasteaed uueks nimetuseks Kuressaare II Lastepäevakodu. Järk-järgult, sündivuse vähenedes on vähendatud lasteaiarühmi. Tänaseks on sellest, nn. Euroopa suurimast lasteaiast järele jäänud pool ning alates sügisest 1998. a on lasteaias kaheksa rühma (lasteaiamajaks ehitatud suures hoones) ning muutunud on meie asutuse nimigi. Oleme alates 1999. aasta sügisest jälle lasteaed – Kuressaare 2. Lasteaed. Lapsi on meil lasteaias praegu 140. Ühisel territooriumil lasteaiaga, Rohu tänaval, aga eksisteerivad sõbralikult koos kolm erinevat asutust – ühes väikeses majas Kuressaare Kunstikool, teises väikeses majas Kuressaare Põhikooli algklasside maja ning suures majas Kuressaare 2. Lasteaed. Detsembris 2001 pidas Kuressaare 2. Lasteaed aga oma 45. sünnipäeva. HETKESEIS • Kuressaare linnas on praegu kokku viis munitsipaallasteaeda, kaks eralasteaeda ja üks lasteaed-algkool. Kokku on lasteaedades 719 last. Seega käib lasteaedades ligi 86,6 % 2.–7. aastastest lastest. Viimaste aastate jooksul on vähenenud lasteaiarühmade arv seoses lasteaiaealiste laste arvu langusega. • Kuressaare 2. Lasteaed asub Kuressaare linnas, Rohu tänaval. Lasteaed on munitsipaallasteaed, mis kuulub Kuressaare Linnavalitsusele. • Meie lasteaias on 6 üldrühma ja 2 erirühma – Saare maakonna ainukesed tasandusrühmad. Lasteaia üldrühmad on moodustatud laste vanuse järgi. Erirühmad on liitrühmad erivanusega kõneprobleemidega lastele. • Kuna lasteaed asub Rohu tänaval, on kõikidel meie rühmadel ravimtaimede nimetused, nii õpivad ka lapsed oma rühma sümboli kaudu paremini loodust tundma. Hetkel, 2001/2002. õppeaastal on meie rühmad järgmised: – «NURMENUKK» – sõimerühm 2.–3. aastastele lastele; – «RISTIK» – 3.– 4. aastaste laste rühm; – «SÕNAJALG» – 4.– 5. aastaste laste rühm; – «KUMMEL» – 5.– 6. aastaste laste rühm; – «PALDERJAN» – 6.–7. aastaste laste rühm; – «KANARBIK» – liitrühm 4.–7. aastastele lastele; – «RAUDROHI» – tasandusrühm; – «VÕILILL» – tasandusrühm. Kokku on meie lasteaias hetkel 140 last. • Lasteaia teeninduspiirkonnaks on Kuressaare linn, samuti käib meie lasteaias valdade lapsi. • Tasandusrühmad on meie lasteaias töötanud juba 24 aastat ning nendes käivad lapsed kogu Saare maakonnast. Kuna lapse kõne on tihedalt seotud motoorika, taju, tähelepanu, mälu ja mõtlemisega, siis on tasandusrühmade logopeedid abistanud laste kõne- ja muude probleemide lahendamisel nõuga lapsevanemaid, oma maja ja ka maakonna teiste lasteaedade pedagooge, omavalitsuste sotsiaal- ja haridustöötajaid, algklasside pedagooge – seega oleme ka omamoodi nõustamiskeskus. • Oleme lasteaed, kes annab abi koolieelikutest erivajadustega lastele. Nõustanud oleme mitte ainult kõne-, vaid ka vaimse alaarenguga, kuulmispuudega ja raske liikumispuudega laste vanemaid. Ka on meie üldrühmade õpetajatel pikaajalised kogemused, mõistev ja abistav suhtumine tööks arenguliste erivajadustega lastega, integreerimaks erivajadustega lapsi tavarühma. Kuressaare 2. Lasteaias on selleks tööks praegu väga head tingimused – otstarbekad rühmaruumid ja vajalikud kabinetid eripedagoogidele. MAJANDUSLIK HETKESEIS OLEMASOLEV OLUKORD • Hea asukoht (bussijaama ning kesklinna lähedus). • Lasteaia hoone vastab üldnormatiividelt koolieelsete lasteasutuste tervisekaitsenõutele, lasteaed asub spetsiaalselt lasteaiaks projekteeritud hoones. • Ruumid: maja on ruumikas ja avar, lastel on piisavalt mängu- ja puhkeruumi , valgust ja õhku; iga rühma käsutuses on kaks ruumi, mis võimaldab õhutada ruume ka siis, kui lapsed ei saa õue minna; piisav mänguruum on eelduseks lapse heale üldfüüsilisele arengule (mis on aluseks lapse üld- ja peenmotoorika ning vaimsele arengule) ning laste närvikava ei ole üle koormatud, on ju igaühel meist vaja enda ümber ruumi vabalt tegutsemiseks; avarad rühmaruumid ja koridorid võimaldavad kõikjal liikuda ka ratastooliga lastel. • Lastele eakohane uus mööbel (vastavalt lapse kasvule reguleeritavad lauad). • Samuti on majas hea kabinettide süsteem – igal majas töötaval spetsialistil on oma tööruum, samuti on majas suur saal. • Turvaline territoorium (11 324 m2), mis on piiratud kapitaalselt ehitatud dolomiit- ja silikaataiaga; mänguväljakust jäävad eemale nii linnamüra, autoliiklus kui ka kahjulikud heitgaasid; mänguväljak sai uue ilme 2001. a suvel Kuressaare linnavalitsuse poolt paigaldatud ronimis-turnimis-vahenditega – see tõi lastele juurde palju uusi võimalusi; territoorium on meil ühine Kuressaare Kunstikooli ja Kuressaare Põhikooli algklasside majaga – nii on mänguvõimalusi paljudele lastele. • Lasteaia hoolekogu ettepanekul ning koostöös liikluspolitseiga paigaldati Torni tänava ristmiku ületamiseks jalakäijate ülekäiguraja märgid ning korraldati ümber parkimine Rohu tänava lasteaiapoolsel küljel. • Suures osas juba kapitaalselt renoveeritud laste tualettruumid ning toidublokid. • Maja kolmel osal on juba valmis uus viilkatus, puudub veel viimane osa. • Enamuses rühmaruumides jõutud teha sanitaarremont. • Kogu esimesel korrusel on paigaldatud valvesignalisatsioon (oma eelarve vahenditest). ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID: • Muutused laste arvus – loodetav sündide stabiliseerumine linnas 140–150 last aastas, sellega seoses haridusasutuste võrgu väljakujunemine. • Vastuolu õppekasvatuse sisu ja majandusliku poole vahel lasteaias kui haridusasutuses. PROBLEEMID • Spordisaali puudumine. • Köögibloki mittevastavus tervisekaitsenõuetele. • Hoone valgustuse, tuleohutuse nõuetele vastavusse viimine. • Lasteaia kui haridusasutuse vähene väärtustamine linnaehituslikus plaanis. • Tehniliste õppevahendite baasi mahajäämus (vähe arvuteid). • Ebastabiilsus, avatus hetke lühiajalistele otsustele. 3. LASTEAIA PERSONAL JUHTIMINE, PERSONAL: Lasteaia personal on pedagoogid, tervishoiutöötaja (meditsiiniõde) ja pedagooge abistavad töötajad – abipersonal. Meie lasteaias töötab laste heaks 36 töötajat. Õppeprotsessis osaleb kogu lasteaia kollektiiv. Juhtkonda kuuluvad juhataja, juhataja asetäitja õppe- ja kasvatusalal, pearaamatupidaja ja majandusjuhataja-laohoidja. Töötajate poolt on valitud usaldusisikud. Personali ametikohad sõltuvad rühmade arvust ja laste arvust, samuti nii maja kui territooriumi suurusest ning muudest näitajatest. PEDAGOOGID • Lasteaias töötab 21 pedagoogi, erialase kõrg- ja keskeriharidusega kaader; kaheksas rühmas töötab igas rühmas kaks õpetajat; lisaks rühma töötajatele töötavad lastega kaks logopeedi ja muusikaõpetaja. Peame vajalikuks ka liikumisõpetajat. Sest arvestades «keskmise eestlase» viletsat tervist, on kaks viimatinimetatud pedagoogi eriti vajalikud laste tervise huvides: juba väikelaps peab saama palju liikuda, joosta, hüpata, mängida, tantsida – nii kasvab temast palju tervem ja tugevam laps. • Lisaks erirühmadele on alates 1998. aastast igas lasteaias ka üldrühmade laste teenindamiseks logopeedi ametikoht, vajadusel kaasatakse lapsele ka assistent. • Lasteaias töötab atesteerimiskomisjon, välja on töötatud lasteaia õpetaja edukuse kriteeriumid; pedagoogilistest töötajatest on meie lasteaias tunnustatud viis rühma õpetajat, kes omavad vanemõpetaja ametijärku; samuti on tunnustatud vanemõpetajatena muusikaõpetaja ja logopeedid. • Enesetäiendamine – meie pedagoogid on võimalusel alati valmis osa võtma erinevatest koolitustest ning saadud teadmisi ka kasutama. Et olla kursis uuemate pedagoogiliste suundadega, osalevad pedagoogid erinevatel õppepäevadel, kursustel ning seminaridel. Oluliseks peame enesetäiendamisel ka erialase kirjandusega kursis olemist. Tähtsaks peeti arvuti kasutamise oskust, et arvuti ka õppetöö korraldamisel kasutusele võtta. Arvuti kasutamise algoskuse on nüüdseks omandanud 18 pedagoogi. • Kuressaare Ametikoolile oleme juba mitu aastat kohalikuks praktikabaasiks. Sellel, 2001/2002 õppeaastal, on meie lasteaias oma praktika teinud neli sotsiaalhoolduse eriala õpilast, kaks kunstilise kujundamise eriala õpilast ning praegu on meil lasteaia õpetaja erialasel praktikal kolm õppurit Austriast: Logopeedi juhendamisel on Tartu Ülikooli eripedagoogika osakonna praktikant saanud lasteaia logopeedi töö kogemuse. • Meie majas on pedagoogidel tahtmist ka peale päevatööd kokku tulla – juba seitsmendat aastat tegutseb meil maakonna ainuke lasteaiapedagoogide rahvatantsu- ja laulurühm «Sõbratarid», kes läbi suure konkurentsi naisrühmade osas, osales 1999. a suvel Tallinnas, suurel rahvatantsupeol. Sellel suvel minnakse osalema laste- ja koolinoorte laulu- ja tantsupeole, kuhu kutsuti vabariigist viis pedagoogide tantsurühma. ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID • Kõrgeltkvalifitseeritud kaadri teotahtlikkus, iseseisvus, uuendusmeelsus. • Huvi täienduskoolituseks ning enesetäiendamiseks, õpitu kasutuselevõtt igapäevatöös. PROBLEEMID • Palgataseme mahajäämus riigi eelarvest töötasu saavate pedagoogidega võrreldes. • Karjäärivõimaluste suhteline piiratus lasteaias kui haridusasutuses. 4. õppe-kasvatustöö EESMÄRGID • Lasteaed toetab ja täiendab perekonda lapsele alushariduse andmisel. • Meie eesmärgiks on arvestada ja toetada laste eeldusi nende arengus; kehalise, esteetilise ja vaimse töö oskuste kujundamisel, et jõuda elu ja õppetöö toimetuleku tundeni. • Koostöös koduga toetada lapse loomulikku huvi hankida endale kõikide meelte abil teadmisi ja kogemusi ümbritseva elu nähtuste kohta. Lapse kõne ja mõtte arendamine toimub lahutamatult koos ümbritseva elu, looduse ja lastekirjandusega. • Oluliseks peame tervisliku eluviisi tähtsust. Teeme kõik selleks, et lapse tervis säiliks ja laps õpiks tulevikus oma tervisega ise toime tulema. (Kuressaare 2. Lasteaia õppekava) Meie lasteaia õppe-kasvatustöö temaatika jälgib aastaaegade rütmilist vaheldumist, rahvuslikke tähtpäevi ning päevakorda kerkinud ja lastele huvipakkuvaid teemasid. Heade tulemusteni jõudmiseks on oluline järjepidev harjutamine, kordamine ning uute teadmiste ja oskuste kasutamine igapäevastes tingimustes. Tegevuste eesmärgiks on arendada last igakülgselt ning tagada intellektuaalne, sotsiaalne ja füüsiline areng. Luua alus oskusele kuulata, vaadelda, uusi teadmisi olemasolevaga seostada ja neid ka praktikas rakendada. KORRALDUS • õppe-kasvatustöö toimub lasteaia õppekava alusel, mis koostati kogu pedagoogilise kollektiivi osavõtul; nüüd toimub õppekava täiustamine ja arendamine igapäevase töö kogemusi arvesse võttes. • Iga õppeaasta esimesel pedagoogilisel nõupidamisel lepitakse kokku seda õppeaastat läbiv teema lasteaias. õppe-kasvatustöö toimub kuu- ja nädalaplaani alusel, eesmärgid seatakse tervet kuud silmas pidades, nädalaplaanis kajastuvad konkreetsed õpiülesanded erinevates tegevusvaldkondades. • Õppetegevust läbib koduloolisuse printsiip, peame tähtsaks eestlastele omast rahvuslikkust, rahvuslikke tähtpäevi, eesti keelt ja eesti meelt. Samas tunneme huvi kõige uue vastu, võttes kasutusele erinevatest metoodikatest meie arvates parima. • õppe-kasvatustöö eesmärkide elluviimiseks kasutatakse erinevaid tööviise: vaatlust, vestlust, jutustamist, õppemängu, õppekäiku, katseid, uurimisi, iseseisvat tööd, rühmatööd, lavastusmänge. • Laste kõne ja mõtlemise arendamine toimub lahutamatult koos ümbritseva elu, looduse ja lastekirjandusega, traditsioonilised on käigud loodusesse. • Meie tasandusrühmades toimub õppe-kasvatustöö küll lasteaia õppekava järgi, kuid igale lapsele on logopeedi poolt koostatud individuaalne plaan, arvestades lapse erivajadusi. Tasandusrühmades töötavad ainult eripedagoogika-alase koolituse läbinud õpetajad, kes viivad läbi korrektsioonitunnid ja töötavad lastega veel individuaalselt rühma logopeedi juhendamisel. • Lasteaed on avatud 7.30–18.00 (10,5 tundi), igal rühmal on oma päevakava. • Töö paremaks korraldamiseks töötavad hommikupoolsel tegeluste ajal igas rühmas koos kõik kolm rühma töötajat – kaks õpetajat ja õpetaja abi, see nõuab muidugi suuremat koostöötamise oskust. • Lapse päev koosneb suunatud õppetegevusest ja vabast mängust, lastele on jäetud vabadus tegutseda rühmaruumi piires iseseisvalt. Peale organiseeritud tegevuse on võimalus ise valida meeleolule sobiv tegevus – kas nukunurgas, kunstinurgas, lauamängude nurgas, ehitusnurgas, tehnikanurgas jne. • Et kasvaks terve ja liikuv laps, toimub igas vanuses lastele nädalas kaks muusikatundi ja kolm liikumistundi (üks saalitund, üks õuetund, üks rütmika tund); üks kord nädalas toimub 6.–7. aastastele lastele peotantsu tund, mis sellel kevadel lõppes juba 9.-nda peotantsu kontsert-võistlusega. • Kaks korda nädalas on õhtupoolikul majas sporditrenn tüdrukutele ja poistele (poistel meesõpetaja) lastevanemate kulul. • Lisaks ostetud õppevahenditele, valmistavad meie õpetajad ise õppetööks vajalikke õppevahendeid. • Pedagoogide poolt tehtuna ilmus selle õppeaasta kevadel juba «Lasteaia Teataja» üheksas number, see on infoleht õppeaasta jooksvatest tegevustest, leht on välja pandud ka lastevanematele lugemiseks. Lehe edasitegemisel oli suur osa pedagoogide arvutioskuse omandamisel, sest nüüd tehakse lehte arvuti abil. 5. KOOSTÖÖ LASTEVANEMATEGA • Lapsevanemad on lasteaias alati oodatud ja teretulnud. Koostöö on aluseks laste heale kohanemisele lasteaias ning heaolu ja turvatunde tekkimisele lasteaias viibides. • Lasteaias toimuvatest sündmustest ja aktuaalsetest probleemidest teatatakse igas rühmas lastevanemate stendil. Stendil kajastub laste nimekiri, rühma päevakava, päevamenüü, kuu- ja nädala tähtsamad tööd ja tegemised ning muu lapsevanemale vajalik info. Igas rühmas on suur osa väljapandud laste töödel, mis näitavad päeval tehtut; et paremini viia info iga lapsevanemani, on peale rühmastendide infostend ka üldfuajees, kuhu pannakse välja üldinfo. • Lisaks individuaalsele tööle (individuaalvestlused lapsevanemaga lapsest), lisanduvad mitmesugused pereüritused rühmades, viimastel aastatel püüame kõikidele lasteaiaüritustele kutsuda võimaluse korral kogu lapse pere – nii ema kui isa, vanaema kui vanaisa, või onu ja tädi, et kogu pere saaks lapse rõõmust osa. • Lapsevanemad abistavad ka rühmas erinevate materjalide muretsemisel (jääkmaterjalid meisterdamiseks), nukuriiete õmblemisel ja parandamisel jms. • Selle õppeaasta (2001/2002) sügisel alustasime ka koduste laste mänguhommikutega, et kodus olevatel vanematel oleks võimalus oma lapsega koos mängimas-laulmas käia. Koos käis läbi talve ligi 20 last ema, isa või vanaemaga. • Juba neli aastat oleme kevadel korraldanud ka lahtiste uste päevi uutele, sügisel lasteaeda tulevatele lastele ja nende vanematele. Et oma lasteaia tegemisi ning päevakava lastevanematele tutvustada, valmis meil eelmisel kevadel ka oma lasteaeda tutvustav infoleht. • Lasteaia töö korraldamises on tähtis koht hoolekogul, lapsevanemad on valinud lasteaia hoolekogu, kuhu kuulub igast rühmast üks lapsevanem (kokku kaheksa liiget). Hoolekogu kaudu on võimalik arutada probleeme lastevanemate silmade läbi, saada nõu ja abi lasteaia igapäevatöö paremaks korraldamiseks. Hoolekogu käib koos vastavalt vajadustele. Samuti osaleb hoolekogu oma esindaja kaudu pedagoogide atesteerimiskomisjoni töös. NAABRITEGA • Asume ühisel territooriumil Kuressaare Kunstikooli ja Kuressaare Põhikooli algklasside majaga. • Lasteaed on heanaaberlikes suhetes kunstikooliga – kunstinädala raames saavad lasteaialapsed tutvuda selles majas tehtava tööga, kunstiõpetajate käe all proovida nii joonistamist kui saviga voolimist. Põnev on ju, kui sinu tehtud savikuju keraamikaahjust välja tuleb ning selle emale võid kinkida. • Põhikooli algklasside lapsed on alati teretulnud külalised lasteaia majas – oleme neid kutsunud nii näitustele kui teatrietendustele, ka on meie ühine suur mänguhoov neile turvaliseks vahetunni veetmise kohaks. • Mängupaigaks oleme ka ümberkaudsetele lastele – meie hoovis on nüüd tänu uutele turnimis-ronimisatraktsioonidele rohkem mänguvõimalusi; ka meie asfalttee on rula ja rattasõiduks hea koht. TEISTEGA • Ka teiste lasteaedadega teeme koostööd, selle õppeaasta kevadel organiseerisid meie pedagoogid juba neljandat korda kõigile sügisel kooliminevatele lasteaedade lastele spordipäeva linna staadionil – see on tore spordi tegemise võimalus (tennis, kaugushüpe, jooksud, täpsusvise, jalgpall, kotisjooks), kus tähtis pole mitte võit, vaid osavõtt. • Koolidesse kutsutakse lasteaialapsed enne koolitulekut, et tulevast kooli tutvustada, kuid sageli tulevad koolilapsed ka lasteaeda, et oma oskusi näidata (teatrietendused, kontserdid). • Samuti on meie lapsed oodatud Kuressaare Muusikakooli kontsertidele, et tutvuda erinevate pillidega, üldse muusikakooliga. • Hea koostöö on tekkinud meil Saaremaa Muuseumiga – seda nii lastele kui pedagoogidele erinevate õppekäikude korraldamisel, näituste külastamisel jms. Muuseumi teadurid on alati valmis meie lastele midagi uut ja põnevat rääkima. • Koostöös omavalitsusega on järk-järgult lapsesõbralikumaks muutunud nii lasteaia maja kui mänguhoov. • Rootsi Lion`s klubi poolt rahastati meie projekti liikumis-, rütmika- ja muude spordivahendite saamiseks. 6. MEIE TUGEVUSED, MEIE VÕIMALUSED (SWOT-ANALÜÜSI KOKKUVÕTE) Kuressaare 2. Lasteaias võtsid SWOT-analüüsi tegemisest osa nii pedagoogid kui abipersonal, lastevanematele tehti ankeetküsitlus. MEIE TUGEVUSED • Kaader – positiivselt häälestatud, suurte kogemustega, kvalifitseeritud, püsiv, ühise eesmärgi nimel töötav kollektiiv. • Tasandusrühmad erivajadustega lastele, neis rühmades on erikoolituse saanud, pikaajaliste kogemustega kaader. • Olemas on oma õppekava, mis on aluseks järjepidevale tööle lastega. • Hea metoodiline kabinet vajalike õppevahendite ja kirjandusega. • Maja on ruumikas, avar – lastel on piisavalt mänguruumi, valgust ja õhku. • Rühmades on olemas laste eale (samuti tervisekaitse nõuetele) vastav mööbel (reguleeritava kõrgusega lastelauad); enamuses remonditud tualettruumid ja toidublokid. • Lasteaias on oma köök, tervislik toit lastele. • Sõiduteest kaugel, avar ning lastele mitmesugust tegevust pakkuv turvaline mänguväljak, head sportimisvõimalused. • Pikaajalised traditsioonid lastele, personalile (mihklilaat, ühine lasteaia sünnipäeva pidamine, jõulud, vastlapäev, kevadine matk mere äärde piknikule, peotantsu kontsert-võistlus, kiigepidu jms.). • Väljakujunenud oma sümboolika. • Ühistegevus (laulu-ja tantsuansambel «Sõbratarid», oma ajaleht jms.). MEIE NÕRKUSED • Võimlemissaali puudumine, majas on üks saal (samas on nelja rühma lastel oma rühmas spordikomplekt – mis võimaldab ka rühmas rohkem kehalist aktiivsust.) • Infotehnoloogia vajab arendamist (vajame juurde arvuteid). • Pooleliolev katus. • Lasteaia hoone ökonoomsemaks muutmine (vanad aknad – sooja kadu). ÜMBRITSEVA KESKKONNA VÕIMALUSED • Suurem avatus, koostöö kõigil tasanditel, kõikvõimalikud koostöövormid (tihedam koostöö lapsevanematega, suurem koostöö koolidega, huvikoolidega, teiste asutustega). • Soodne asukoht (kesklinn, bussijaam lähedal). • Tänavamüra ja heitgaasid jäävad mänguväljakust kaugele. • Reklaamida rohkem oma töid ja tegemisi (ajakirjandus, meedia). • Koostöö jätkamine tulevaste lasteaia laste peredega (sügisel 2001. a alustasime koduste laste mänguhommikutega). • Töötajatel kindel töökoht, kindel kuupalk meie linnas. • Erinevate projektide kaudu lisarahastamise võimaluste otsimine. ÜMBRITSEVA KESKKONNA OHUD • Laste sündivuse vähenemine. • Laste arvu vähenedes suunatakse lasteaedade lapsi vahel mitte õigeaegselt tasandusrühma. • Ebakindlus tuleviku suhtes. • Ettevõtluse nõrk areng, töökohtade puudus Saaremaal (noored pered lahkuvad mandrile), seetõttu mõnele perele lapse lasteaiakoht väga kallis. • Personali väike töötasu (eriti abipersonalil). 7. TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2002–2005 Lasteaed kui haridusasutus Kuressaares – terviselinnas: EESMÄRGID ÕPPETÖÖS: • Lasteaed annab alushariduse ja tagab koolieast nooremate laste hoidmise. • Lasteaed teenindab tervet Kuressaare linna – linn kui ühtne teeninduspiirkond, vabade kohtade olemasolul ka valdade lastele. • Kodu toetamine laste kasvatamisel, nõuandmine lastevanematele. • Tasandusrühmad kõneprobleemidega lastele (kogu maakonna laste jaoks, kes vajavad erispetsialistide abi). • Lasteaia õppekava pidev arenemine, täiendamine. • õppe-kasvatustöös üldõpetuse traditsioonide järgimine. • Tihedam koostöö koolidega – lapse üleminek sujuvalt lasteaist kooli. • Täiendõpe: – erinevate alternatiivmetoodikate ja -suundade tundmaõppimine; – igale pedagoogile võimalus viie õppeaasta jooksul pikkadel kursustel osalemine (160-tunnised kursused) – uued suunad ja teadmised on meile kõigile vajalikud; – õpetaja abide koolitus; – esmaabi- ja tööohutusalane koolitus; – maksimaalselt kasutada oma lasteaia pedagoogide kursustelt, seminaridelt saadud uusi teadmisi õppepäevadel lasteaias, samuti oma lasteaia pedagoogide praktilisi kogemusi igapäevatöös, vanempedagoogide töökogemuste tutvustamine; – tehnilise õppeinventari täiustamine (arvutite juurdemuretsemine). • Ühise eesmärgi nimel töötav, kompetentne, pingevaba, arenemisvõimeline ning õpihuviline kollektiiv. • Rühmade struktuur: kaks tasandusrühma kõneprobleemidega lastele ning kuus üldrühma (võimaluse korral üldrühmad vanuse järgi, vajadusel liitrühmad). • Lasteaia sümboolika jätkuv väljakujundamine. • Jätkuv töö laste turvalisuse tagamisel ja lapsekeskse keskkonna loomisel lapse igakülgseks arendamiseks. • Taotleda lasteaia töötajate töö väärtustamiseks jätkuvat palgatõusu. • Koostöö teiste lasteaedade, omavalitsuse, asutustega. MAJANDUSLIKUD TAOTLUSED: Eesmärgiks turvalise ja tervisliku ning lapsesõbraliku keskkonna kujundamine. Kõiki ehitustöid on võimalik planeerida, kuna kogu maja jaoks on olemas 1999. aastal kinnitatud kapitaalremondi projekt (vajab vaid tänapäevaste nõuete kohast korrigeerimist) – vt. ka lisa. LASTEAIA EELARVE PIIRES: • Mööbel – veel ühes rühmas puudub lastele eakohane mööbel (seitsmes rühmas on tänaseks laste eale ning vanusele, 3.–7. eluaastani vastavad, meie ettepanekute järgi valmistatud neljas erinevas kõrguses reguleeritavad lastelauad). • Toitlustamiseks köögi pisiremont oma võimaluste piires, väikeinventari uuendamine. • Rühmade toidublokkide remont koos san.tehnika vahetusega (kuues rühmas korras, kahes veel remontida). • Personali tualettruumide remont (kaks korras, üks remontida). • Elektrisüsteemi järkjärguline tervisekaitsenõuetele vastavusse viimine: • järkjärgult säästuelektripirnide kasutuselevõtt (sellega alustasime eelmisel, 1999/2000. õppeaastal) – nii valguse juurdesaamiseks kui energia säästmiseks; • elektrisüsteemi kaasajastamine (elektrijuhtmestiku vahetamine köögis jm.). • Mänguväljaku edaspidine korrastamine, haljastamine – rohkem rohelust (meil on traditsioon, et lasteaia lõpetajad istutavad igal kevadel juurde uusi puid, põõsaid). • Rühmaruumide sanitaarremont. • Hoone ökonoomsemaks muutmine (vanad aknad – sooja kadu) – sellel kevadel alustasime koostööd projekteerijaga, et kunagi akende kordategemiseni jõuda. • Tuleohutussignalisatsiooni paigaldus – alustada projekteerimist. • Majandusliku arengu võimaluste otsimine – lisaraha leidmine ka erinevate projektide kaudu. OMAVALITSUSE INVESTEERINGUD • Lasteaia hoone viimase osa viilkatuse ehitus – Kuressaare linna arengukavas planeeritud 2003. a. • Hoone tervisekaitsenõuetega vastavusse viimine: – kahe rühma laste tualettruumi kapitaalremont – renoveeritakse 2002. a suvel (raha eraldatud 2001. a linna lisaeelarvest) – köögi tunnustamine toitlustamiseks (ventilatsioon, viimistlus, inventar jm.: 2002 – 2005. a.) PIKEMAS PERSPEKTIIVIS • Pääste- ja tuleohutusnõetega vastavusse viimine. • Akende vahetus. • Rühmaruumide põrandakatete uuendamine. 8. ARENGUKAVA UUENDAMINE • Lasteaed koostab arengukava koostöös pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga. • Arengukavas määratakse lasteaia arenduse põhisuunad ja -valdkonnad. • Tegevuskava koostatakse kolmeks aastaks. • Arengukava uuendatakse vastavalt vajadusele. • Arengukava kinnitatakse Kuressaare linnavolikogu poolt sätestatud korras. TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2002–2005. MAJANDUSLIKUD TAOTLUSED: 2002 2003 2004 2005 OMA EELARVE PIIRES. 1. Mööbel: * laste lauad rühmale «Sõnajalg» – 5 tk. × * kapid roostevaba kraanikausi, segistiga: * köögiblokk – 2 tk. × × * tualettruumidesse – 2 tk. × * meditsiinituba – 1 tk. × * köögi mööbli uuendamine × × 2. Personali tualettruumide remont san.tehnika vahetusega – 2 tk. × 3. Rühmade toidublokid: * rühmades «Palderjan» ja «Ristik» × 4. Elektriohutusnõuetele viimine: * säästupirnide kasutuselevõtmine rühmades, abiruumides × × × × * elektrijuhtmete osaline vahetus köögis × 5. Rühmaruumide sanitaarremont. × × × × 6. Meditsiinitoa remont × 7. Akende projekti uuendamine × × 8. Tuleohutussignalisatsiooni paigalduse projektiga töö alustamine × × 9. Mänguväljaku korrastamine, haljastus × × × × OMAVALITSUSE INVESTEERINGUD: 1. Laste tualettruumid: * rühmad «Nurmenukk» ja «Kanarbik» × 2. Lasteaia hoone katuse viimane osa × 3. Köögiblokk: * ventilatsioon PIKEMAS PERSPEKTIIVIS: 1. Tuleohutussignalisatsiooni paigaldamine. 2. Aknad 3. Rühmaruumide põrandakatete vahetuse alustamine Lisa 4 Kinnitatud Kuressaare Linnavolikogu 22. augusti 2002. a määrusega nr 18 KURESSAARE 5. LASTEAIA ARENGUKAVA AASTATEKS 2002–2005 1. SISSEJUHATUS Kuressaare 5. Lasteaia ARENGUKAVA on dokument, mis määrab ära lasteasutuse arengu põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ja arengukava uuendamise korra. Kuressaare 5. Lasteaia (edaspidi lasteaed) ARENGUKAVA lähtub: • Kuressaare 5. Lasteaia põhimäärusest; • koolieelse lasteasutuse seadusest; • Kuressaare linna arengukavast. • VISIOON Kuressaare 5. Lasteaed on laste maja, kus tunneb end hästi iga laps, iga töötaja. Maja, kus on oodatud lapsevanem, teretulnud külalised. • MISSIOON Täisväärtusliku tulevase ühiskonnaliikme kasvatamine, lähtudes iga lapse isiksuse individuaalsusest. 2. LÜHIAJALUGU Kuressaare 5. Lasteaed, esialgse nimetusega Kingissepa 5. Lastepäevakodu alustas tööd 3. detsembril, 1983. aastal, tolleaegse kalurikolhoosi Saare Kalur, ehitusorganisatsiooni Saare KEK, Kaarma kolhoosi ning Kingissepa linna ühisosalusega. Maja on ehitatud 12-rühmalisena. Uude majja toodi üle tegevuse lõpetanud Kingissepa 3. Lastepäevakodu lapsed ja vara. Kuni 1990. aastani töötas lastepäevakodu kakskeelsena – 3 venekeelse ja 9 eestikeelse rühmaga. Peale kahe venekeelse lasterühma sulgemist 1990. aastal alustasid vabanenud rühmaruumides tööd Kuressaare Põhikooli algklassid. 1993. aastal suleti viimane venekeelne rühm ja vabanenud ruumidesse on hiljem rajatud lasteaia võimla ja muinasjututuba. Alates 1998. aastast töötab Kuressaare Põhikooli algklasside kasutusest vabanenud maja osas Kuressaare Noorte Huvikeskus. Alates 2001. aastast töötab lasteaed 7-rühmalisena. 2001. aastast on lastepäevakodu nimetus muudetud – KURESSAARE 5. LASTEAED. Koolitusluba on välja antud EV HARIDUSMINISTEERIUMI poolt 16.03.2001. aastal. 3. PRAEGUSE OLUKORRA KIRJELDUS LASTEAIA LASTERÜHMADE KIRJELDUS Augustist 2002. a töötab lasteaias 1 sõim, 1 sõimeealiste ja aiaealiste laste segarühm ja 5 aiarühma. 2002. aastal läks lasteaiast kooli 32 last, 2 last jäid koolipikendusele. Uusi lapsi on nimekirjas 41 ja taastatakse eelmisel õppeaastal vanemate avalduste põhjal nimekirjast mahavõetud 7 last. 2 last lahkub teistesse lasteaedadesse ja 1 laps lahkub Tallinna. Maikuus 2002. a oli lasteaia nimekirjas 129 last. Keskmine kohalkäimine septembrist maikuuni on 100–105 last. PEDAGOOGILINE KAADER: Pedagoogide arv on 20. Rühmades töötab 14 pedagoogilise eriharidusega pedagoogi. Vanuseline keskmine 38–40 aastat. Keskmine pedagoogiline staaž 12–15 aastat. Kahel rühmapedagoogil on pedagoogiline kõrgharidus. Edasiõppijaid kaks (pedagoogilise kõrghariduse omandamiseks). Üks pedagoog kavatseb sügisest alustada õpinguid kõrghariduse omandamiseks. Logopeed on lõpetanud TRÜ defektoloogia erialal. Vanempedagoog on pedagoogilise keskharidusega. Juhataja on lõpetanud TPÜ pedagoogika ja psühholoogia erialal ja juhtide pedagoogilise täiendkoolituse. Kõik (v.a liikumispedagoog) pedagoogid on läbinud 160-tunnised erialased täienduskursused. MUU KAADER: Lasteaia pearaamatupidajal on TPI raamatupidamise alane kõrgharidus ja on läbinud raamatupidajate kvalifikatsioonikursuse. Pedagoogi abide arv 7. Meditsiiniõde on meditsiinilise keskharidusega. Ühel liikumispuudega lapsel on assistent. Lasteaias töötab remonditöötaja ja elektrisüsteeme hoiab korras elektrik. Lasteaia majandustegevuse aluseks on Kuressaare Linnavolikogu poolt kinnitatud EELARVE. Lasteaia pedagoogilist tegevust juhib lasteaia PEDAGOOGILINE NÕUKOGU. Lasteaia pedagoogilise tegevuse aluseks on lasteaia ÕPPEKAVA, mis lähtub riiklikust õppekavast ja mida täiendatakse ja uuendatakse vastavalt lasteaia pedagoogilise nõukogu ettepanekutele. TÖÖKESKKOND • Lasteaia hoone: Hoone on lamekatusega. Aastatel 1994–1997 kaeti kunstkattega. Aegajalt esineb läbijookse. Torustik on asendatud plastmasstorustikuga. Elektrisüsteem uuendamata . Välisuksed ja aknad vajavad väljavahetamist (1983 aastast ees, suured praod välisuste vahel põhjustavad soojakadusid, aknad paisumise tõttu kohati avamatud ja pehkinud). • Lasteaia köök: Köögi üldplaneering ei vasta tervisekaitse nõuetele; puudub personali riietusruum, laoruumide asetus ei ole vastavuses nõuetega, nõuetele ei vasta kraanikausside ja valamute praegused asukohad (ristsaastumise oht ). Seadmed on vananenud ja ei vasta kehtivatele standarditele. Köögi ja maja üldventilatsioon ei ole vastavuses nõuetega ja on ehituslike vigadega. Puudub personali duširuum. • Pesuköök: Pesumasin on töös avamisest alates ja on suure vee- ja elektrikuluga. Pesuköök vajab remonti. • Personali töötingimused: Raamatupidaja tööruum, logopeedi töönurk, med. tuba, juhataja tööruum on remonditud. Personali tualetid (2) on remonditud. Puudub pedagoogide tööruum, personali üldkasutatav ruum. Vanempedagoogi tööruum on kitsas ja praegu kasutusel arvutiruumina pedagoogidele. • Üldruumid: Lasteaia saal on remonditud 90-aastate algul, seinad ja lagi vajavad sanitaarremonti. Võimla ja muinasjututuba on korras. Üldkoridor on remonditud. Remonti vajavad trepikojad. • Lasteruumid: Remonditud on nelja rühma ruumid. Remonti vajavad kolme rühma ruumid: sõimeruumid 4. a rühma ruumid 2. a rühma ruumid WC – on remonditud täielikult kolmel rühmal: 1. a, 2. b, 3. a. Osaliselt on korda tehtud (uued potid ja kraanikausid) kolmel rühmal – 4. a, 2. a, sõim. Kõikides WC-des on uus torustik. Ühes rühmas on korda tehtud ja vastab tervisekaitse nõuetele kööginurk (4.b) Nõuetele ei vasta 6 kööginurka. Vajadust tuntakse laste tervise tugevdamise alase töö teostamiseks väikesest basseinist. Pedagoogilise töö paremaks teostamiseks on vaja töönurki rajada (poiste töötuba, kunstiruum, väike kööginurk). • Lasteruumide mööbel Väljavahetamist vajavad: laste lauad rühmades; voodid. Rühmade magamisruumidesse on vaja rulood (päike paistab kogu päev). • Õueala Haljastamine on lõpule viidud, rajatud on väike aed, istutatud on hekid, puud ja põõsad, rajatud on lillepeenrad. Looduse tundmaõppimiseks vajamineva loodusraja tarbeks on istutatud olulised puuliigid: kased, männid, kuused, vahtrad, tammed, kastanid. • Laste mänguväljak: Laste mänguväljakul on populaarne uus 2001. a suvel rajatud ronimis- ja mängukeskus. Kiiged on töökorras, ühele kiigele on vaja teha alla põhi ohutuse tagamiseks. Liivakastide ääred on tsemendist – vajalikud puidust ääred Raudkonstruktsioonid vajavad väljavahetamist lapsesõbralikemate ja vastupidavamate vastu. Sõimeväljakule on vaja ehitada väikesi konstruktsioone (majake, rong, auto, istumiskohti) Rajada tuleb väike spordiväljak (palliplats, kaugushüppekast jooksurajaga) Piirdeaed on vaja uuendada. Lasteaia väravatele on vaja sulgureid (suure magistraaltee lähedus). 4. OLUKORRA ANALÜÜS Lasteaed sündide stabiliseerumisel ja täituvuse põhjal võiks jätkata tööd sama rühmade arvuga, seitsmerühmalisena. SWOT- analüüsi tulemused seisuga 15. mai, 2002. a.: Küsitluses osalesid lapsevanemad ja lasteaia töötajad. 1. LASTEAIA TUGEVAD KÜLJED: • tööle ja arengule orienteeritud staažikas kaader; • väljakujunenud traditsioonid; • loovus ja loomingulisus; • väljakujunenud kindlad arengusuunad – • lavastuste esitamine lastega ja lastele, • annete arendamine (lasteringid, lavastused), • rühihäirete väljaselgitamine, töö laste ja nende vanematega, • tähelepanu ealisele arengule, arengulise mahajäämuse väljaselgitamine ja töö lastega, • folkloorirühm, folkloori tutvustamine (kodusaarel, saare folklooriga tutvumine); • oma maja ja kollektiivi tunne; • lapsevanemate rahulolu tööga; • positiivne tagasiside koolidelt; • projektide kaudu lisavahendite hankimine; • ilus võimla; • muinasjututuba; • valgus- ja päikeseküllased laste ruumid; • ilusad, korralikult remonditud rühmaruumid (4); • torustiku väljavahetamise tulemusena on vähenenud avariide arv; • ilus õueala; • õuealal palju liikumisvõimalusi. 2. NÕRGAD KÜLJED: • eelarveliste vahendite piiratus; • töö organiseerimise ühtsete nõudmiste puudulikkus; • lasteaia köögi mittevastavus tervisekaitse nõuetele; • erinevate tasandite vahelise koostöö puudulikkus; • remontimata rühmaruumid (3); • investeeringute vajadus – viilkatuse ehitamine, välisuste ja akende väljavahetamine, elektrisüsteemi uuendamine; • osa laste tualettruume remontimata (kaks täielikult, kaks osaliselt); • remontimata trepikojad; • basseini puudumine; • liiga lühike lasteaia lahtioleku aeg (vajadus pikendada nii õhtul kui hommikul); • majasisese info liikumise puudulikkus; • vananenud ja katkised vahendid mänguväljakul; • turvalisuse vähesus õuealal (katkine, läbiroostetanud piirdeaed, puitääristeta liivakastid, sulguriteta väravad ja suure magistraalsõidutee lähedus, jalgratastega sõitmine, metallkonstruktsioonid); • sõimeväljakul vähe eakohaseid mänguvahendeid; • puudub spordiväljak. 3. OHUD: • laste arvu vähenemine seoses vähenenud sündide arvuga; • köögi ja kööginurkade mittevastavus tervisekaitse nõuetele; • alushariduse vähene tähtsustamine üldises hariduse kontekstis; • eelarveliste vahendite vähesus. • Koht linna haridusasutuste kaardil • palkade mahajäämus vabariigi keskmisest palgatasemest; • tunnustuse puudumine; • lasteaia personali ja lapsevanemate vajaduste ja arvamustega mittearvestamine. 4. VÕIMALUSED: • olemasolevatele spetsialistidele suurema rakendamise leidmine (tasulised teenused, nõustamine, lasteringid); • laste annete arendamine huviringides; • väljakujunenud pedagoogiliste töösuundade edasiarendamine õppekava pideva täiendamise kaudu; • projektide kaudu lisavahendite hankimine lasteaia pedagoogiliseks tööks; • pikendatud tööajaga rühma töölerakendamine; • uute koostöövormide pakkumine lapsevanematele (individuaalsed vestlustunnid, nõustamine, lapse individuaalse arengu toetamine koostöös perekonnaga); • koostöövormide arendamine Kuressaare Noorte Huvikeskusega (lasteringide juhendajad, ühised esinemised, õueala ühine kasutamine); • kaadri koolitamine; • pedagoogidele töönurkade rajamine; • laste tervise tugevdamiseks vajalike töötingimuste loomine (basseini rajamine, laste sportimistingimuste parandamine, rahaliste vahendite hankimiseprojektid, sponsorid); • kogemuste edasiandmine; • tagasiside ja koostöö arendamine koolidega; • töötajate tunnustamine. 5. EESMÄRGID • LASTEAIA TÖÖ PÕHIEESMÄRK Vastavuses koolieelse lasteasutuse seadusega tagada lapse igakülgne vaimne ja füüsiline areng tema edukaks toimetulekuks koolis, koostöös kohaliku omavalitsusega luua selleks tingimused ja võimalused. • PÕHIVÄÄRTUSED: • traditsioonide austamine; • loovuse toetamine; • meeskonnatöö; • ideede hindamine; • koostöö lapsevanemaga; • oma maja tunne; • analüüs ja enesearendamine; • kogemuste edasiandmine ja nendest õppimine; • suunatus arengule; • lapse ja töötaja tähtsustamine. • KRIITILISED EDUFAKTORID: • materiaaltehnilise baasi nõrkus; • töö kaadriga; • eesmärkide seadmine. • LASTEAIA TOIMIVUSE VÕTMENÄITAJAD: • lapsevanemate rahulolu; • nimekirjaline täituvus; • koostöö; • hea mikrokliima; • tunnustamine. • ARENGUPRIORITEEDID: • pedagoogilises kasvatustöös eesmärgistatus ja kindlate suundade hoidmine; • koostöö lapsevanematega, perekonna toetamine lapse kasvatamisel; • uute koostöövormide leidmine ja arendamine; • kaadri koolitus; • lapse arengu individuaalsuse arvestamine, laste arenguliste erinevuste kindlakstegemine ja järeleaitamine; • töö rühihäiretega lastega; • töö projektidega lisavahendite hankimiseks; • arengut tagava töökeskkonna kujundamine. • STRATEEGILISED PÕHIEESMÄRGID: • juhtimise parandamine; • koolitus; • lasteaia majandusliku olukorra parandamine; • väljatöötatud õppekava. 6. STRATEEGIA • ARENGUKATALÜSAATORID: • enesehindamine; • arenguanalüüs ja -vestlused; • sisehindamine; • planeerimine. • STRATEEGILISTE PÕHIEESMÄRKIDE TÄITMISE TEED: 1. Juhtkonna koolitus (vanempedagoog). 2. Sisekoolitus • -pedagoogilised vestlused ja loengud; • õppepäevad; • koolitusfirmade koolitused; • kogemuste edasiandmine. 3. Edasiõppimise toetamine ja võimaldamine. 4. Majandusliku olukorra parandamise teed: • eelarve mõistlik koostamine ja kasutamine; • projektide koostamine; • tasuliste teenuste kasutuselevõtmine; • sponsorite leidmine; • säästuprojektide koostamine (küttesüsteemid, vee kasutamine). 5. Kooskõlastatult omavalitsusega remondivõimaluste leidmine ja rahastamine 6. Väljatöötatud õppekavaga pedagoogilise töö arengu tagamine valdkondade kaupa: • planeerimine; • õpikeskkond; • pedagoogilise töö juhtimine; • koostöö; • koolivalmidus; • töö erivajadustega lastega; • enesehindamise; • koolitus. 7. TEGEVUSKAVA: Majandustegevuse osas aastateks 2003–2006 näeme ette järgmised tegevused: Tööde loetelu Maksumus/Katteallikas 2003 2004 2005 2006 Edasi Remont ja ehitus Köögi remont * Köögiseadmete vahetus * Välisuste vahetus * Akende vahetus * Viilkatuse ehitus * Keskkütte trassi vahetus * Rühmade kööginurgad (6 tk.) Lasteaia eelarve * ** ** * Elektrisüsteemide uuendamine * * * Personali duširuum * Rühmade WC * * * ** Rühmaruumide remont * * * Trepikodade remont (4 tk) * * Personali ja tegevuste ruum Lasteaia eelarve * Karastusbassein Projektfinants. Õueala korrastamine Piirdeaia uuendamine * * * * Liivakastide äärised * * * * Sõimeealiste laste mänguväljaku uuendamine Osal. lasteaia eelarve * * * * Spordiplatsi rajamine Osal. lasteaia eelarve * Põhiinventari vajadused Laste laudade väljavahetamine Lasteaia eelarve * * * * Voodite uuendamine * * Automaatpesumasin Lasteaia eelarve * Rulood * * * * Arvuti personalile ja lastele algõppeks * 8. ARENGUKAVA MUUTMISE KORD Arengukava täitmine vaadatakse läbi üks kord aastas, septembrikuus, et teha kokkuvõtted täitmisest ning ettepanekud täiendamiseks või muutmiseks. Arengukava kinnitab ja uuendab Kuressaare Linnavolikogu. Lisa 5 Kinnitatud Kuressaare Linnavolikogu 22. augusti 2002. a määrusega nr 18 KURESSAARE 6. LASTEAIA ARENGUKAVA AASTATEKS 2002–2005 I. SISSEJUHATUS 1. MISSIOON Tagada lapsele turvahoid, arengut soodustav keskkond kooliks ettevalmistamisel ja kogu eluks. Kuressaare on terviselinn – 6. Lasteaed terviselasteaiaks. 2. LÜHIAJALUGU 1965. a avati Kingissepa EPT Lastepäevakodu kahe rühmaga EPT hoovil. 1977. a valmis uus kaheksa rühmaga lasteaiamaja Tallinna tänaval. 1998. a anti kahe rühma ruumid Vanalinna Kooli toimetuleku klassidele. 3. PRAEGUNE OLUKORD 3.1. ÜLDISED TINGIMUSED Lasteaias on kuus rühma: «Mõmmi», «Päike», «Lepatriinu», «Sipsik», «Sinilill», «Buratino». 2001–2002 õppeaastal oli lasteaia nimekirjas 116 last. Lisaks töötavad majas neli Vanalinna Kooli toimetulekuklassi. Ujula töötab neljal päeval nädalas, iga laps saab ujuda kaks korda nädalas, toimetuleku klasside lapsed ujuvad üks kord nädalas. Kaks korda nädalas pärast lõunat on võimalus kuni 10. a. lastel käia ujumiskursustel. 3.2. ÕPPETÖÖ Kuressaare 6. Lasteaed on avatud 7.30–18.00 Hommikupoolikul töötab rühmas koos kaks lasteaiaõpetajat ja lasteaia õpetaja abi. Lisaks töötavad liikumisõpetaja, muusikaõpetaja, ujumisõpetaja, logopeed ja med.õde kõikidele rühmadele. Peale lõunat toimuvad kaks korda nädalas poistele sporditreeningud, mis on avatud ka soovijatele väljaspool lasteaeda. Ujumistunnid on igale rühmale kaks korda nädalas, enamik lasteaia lõpetajaid oskavad ujuda. Ujulas toimuvad ujumiskursused kuni 10 a. lastele. Terviseteraapia – kasutatakse muusikat, looduslikke vahendeid, liikumist jne. lasteaialastele ja soovivatele kuni 9. a lastele. 3.3. KAADER Lasteaia töötajaid on 37, neist 16 lasteaiaõpetajat, logopeed, med.õde, juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal, liikumisõpetaja, ujumisõpetaja. Pedagoogiline kaader on kõik eriharidusega, viiel pedagoogil on kõrgharidus. Lasteaia töötajad võtavad aktiivselt osa täienduskoolitustest ja kursustest. 3.4. MATERIAALNE BAAS Lasteaia rühma ruumid on avarad, sisustatud nõuetekohase mööbliga. Eraldi sisustatud kabinetid on juhatajal, majandusjuhatajal, metoodikul, med.õel, raamatupidajal ja logopeedil. Majas on kolm arvutit ja paljundusaparaat. Töötab valvesignalisatsioon. On remonditud viie rühma WC-d ja personali WC, osaliselt ka rühma ruumid. 4. SWOT ANALÜÜS Osalesid lasteaiatöötajad ja lapsevanemad. Tugevused (a) Maja on ehitatud ühele tasapinnale, igale rühmale on omaette boks (nakkuste levik piiratud, tuleohutus parem), samas võimalus majasiseselt liikuda kogu majas. (b) Suured, avarad rühmaruumid ja koridorid. (c) Suur õueala, palju rohelust, sisehoov suure liivakasti ja mänguvahenditega (kaitse ka tuule eest). (d) Hea asukoht, ligipääs transpordile. (e) Lasteaias on ujula, lapsed oskavad kooli minnes ujuda ja on tervemad. Ujulat kasutab ka toimetulekukool. (f) Püsiv, staažikas, sõbralik, koolitatud kollektiiv. On logopeed, ujumistreener, liikumisõpetaja ja muusikaõpetaja. (g) Väljakujunenud traditsioonid ja ühisüritused lastevanematega, toimetulekukooliga, pensionäridega, (sõimelapsed lähevad esimest korda ujulas vette isadepäeval koos isadega, vanaisa, onu, vend) (h) Hea toitlustamine, lapsed ja lapsevanemad on rahul. (i) Palju mänguasju ja spordivahendeid, õppe-kasvatustööks vajalikke vahendeid. (j) Pärast lõunat töötavad spordiringid lasteaialastele, algklasside lastele, aeroobikaring töötajatele, ujumiskursused kuni 10. a lastele. (k) Hea täituvus, lapsed saavad hea ettevalmistuse kooliks, koolis tulevad hästi toime. (l) Lastevanemate tunnustus. Nõrkused: (a) Rühmade halb valgustatus, aknad, uksed, fassaad ja liivakastid vajavad remonti (b) Katuse remont on lõpetamata, köök ei vasta euronõuetele. 5. VÕIMALUSED Teenuste laiendamine: • beebide kooli avamine; • ujumiskursuste ja raviujumise korraldamine kuni 10. a lastele; • terviserada maja suurele hoovile, kõikidele soovivatele lastele; • saali väljaüürimine, kaasata sponsoreid ja lasteaia vilistlasi; • lastevanemate koolituse laiendamine; • ühe rühmaruumi ümberehitamine spordisaaliks (kasutavad ka toimetulekuklassid); • hea koostöö linnavalitsusega. 6. EESMÄRGID ÕPPETÖÖS Tagada lastele turvaline, arengut soodustav keskkond: • lasteaia töötajate pidev enesetäiendamine; • lasteaia hoovile terviseraja rajamine (täiendada mängu- ja spordivahendeid) kuni 16. a lastele; • tervislike eluviiside propageerimine; • loodusteemalise elulaadi arendamine; • lasteaia traditsioonilised üritused. Jälgida kasvatustegevuses rahvakalendrit ja lasteaia traditsioone: • uue õppeaasta pidulik avamine; • leivanädala tähistamine (ekskursioonid põllule, veskisse, moosisaia söömine õues); • isadepäeval üritused isadele, vanaisadele (sõimelapsed lähevad esimest korda basseini koos isade ja vanaisadega); • mardid-kadrid käivad ka majast väljas; • jõulud; • vastlapäev (kelgutamine, suusatamine, võistlused, saanisõit, hernesupi ja vastlakuklite söömine kõigile ühiselt saalis); • sõbrapäev; • teatrikuu; • kevadpühad; • emadepäev; • vanavanemate ja pensionäride kontsert; • lasteaia lõpetamine vanematel rühmadel; • spordivõistlused ja ujumisvõistlused lasteaias ja Kuressaare Gümnaasiumi basseinis. Suunata lapsi nägema enda ümber head ja ilusat: • vaatlused ja uuringud; • vestlused ja õppekäigud; • õppemängud; • muusika, loodus; • minu kodukoht, minu kodumaa; • mina ja teised minu ümber; • koostöös koduga taotleda ühiste eesmärkide täitumist, ühtlustada lastele esitatud nõudeid, (lastevanematega vestlused, loengud, vastava kirjanduse tutvustamine). 7. STRATEEGIA • Koolitus personalile ja lapsevanematele (seminarid, loengud, õppereisid). • Majandusliku olukorra parandamine (kokkuhoid maja sees, lobitöö hoolekogu, linnavalitsuse, teiste asutuste ja lastevanematega, omatulu teenimine lasteaias). 8. TEGEVUSKAVA Konkreetsed ülesanded määratakse õppeaasta tööplaaniga, mis kinnitatakse septembrikuu pedagoogilises nõukogus. Linna lasteaia väliste vahendite kaasamine on vajalik järgmiselt: Kulu liik 2002. a. 2003. a. 2004. a. 2005. a. Köögi sanitaarremont lasteaed Köögi kap. remont. ja inventar × Ühe rühmaruumi san. remont lasteaed Katuse remont × Elektrijuhtmestiku ja valgustite vahetus × Akende ja uste vahetus × × × Maja fassaadi remont × Laste mööbli vahetus lasteaed Kõnniteede asfalteerimine × Ühe rühmaruumi ümberehitamine spordisaaliks × Koridoride ja esikute remont lasteaed Terviseraja rajamine × × × 9. ARENGUKAVA KINNITAMINE JA MUUTMINE Arengukava on avatud täiendus- ja muudatusettepanekuteks pidevalt. Arengukava vaadatakse läbi igal aastal septembrikuus õppenõukogus ja hoolekogu koosolekul. Kiidab heaks ja kinnitab Kuressaare Linnavolikogu. Lisa 6 Kinnitatud Kuressaare Linnavolikogu 22. augusti 2002. a määrusega nr 18 KURESSAARE 7. LASTEAIA ARENGUKAVA AASTATEKS 2002–2007 1. VISIOON Kuressaare 7. Lasteaed on lapsesõbralik, asjatundliku, kõrge kvalifikatsiooniga pedagoogide ja hoolitseva, oma töö tulemustest huvitatud abipersonaliga lasteaed. 2. MISSIOON 1. Suunata ja soodustada hea tervisega, aktiivse eluhoiakuga loova lapse kasvamist, kes suudab koolis toime tulla, austab ja hoiab loodust ja inimest enda ümber. 2. Toetada perekonda lapse kasvatamisel ja sotsiaalsete probleemide lahendamisel. Selleks: • luua kehalist, vaimset, sotsiaalset, emotsionaalset ja kõlbelist arengut soodustav keskkond; • tagada turvatunne ja eduelamus, positiivne suhtumine, hea koostöö lapsevanematega; • toetada lapse loovust ja huvi ümbritseva elu vastu. 3. SISSEJUHATUS Arengukava on oluline lasteaia edasise töö korraldamisel. Lasteaia töös on tähtis osa suhetel kollektiivis, lastevanemate ja personali vahel, üldisel psühhokliimal. Arengukava on koostatud kokkuleppe saavutamiseks Kuressaare Linnavalitsuse, lasteaia ja lastevanemate vahel laste hoiu ja alushariduse osutamiseks. Arengukava tugineb Kuressaare linna arengukavale, lasteaias lastevanemate, personali ja laste küsitlustele. Kuressaare 7. Lasteaia arengukava otstarve: • identiteedi tugevdamine; • ressursside leidmine ja suunamine; • negatiivsete protsesside pidurdamine ja positiivseks suunamine; • töö igakülgse analüüsi võimalus; • lasteaia reklaamimine arengukava kaudu; • lasteaia töötajate arendamine, nende vajaduste rahuldamine; • alus investeeringute planeerimiseks; • kõiki koos tegutsema, end arendama, proovile panema motiveerimine. 4. LÜHIAJALUGU Lasteaed avati 1990. aastal. Kaheteistkümne tööaasta jooksul oleme saavutanud hea õppe-kasvatustöö taseme. Oleme püüdnud maksimaalselt kasutada meie lasteaias olevat arengut soodustavat ruumilahendust, suurepäraseid võimalusi basseinis, spordisaalis, ümbritsevas metsas. Lasteaial on kujunenud oma traditsioonid. 5. HETKEOLUKORRA KIRJELDUS 2002. aasta juunis on lasteaias 6 rühma. 15-st pedagoogist on 9 vanempedagoogi, 1 nooremõpetaja, 5 õpetajat. Töötame riikliku õppekava alusel koostatud lasteaia õppekava järgi, igal rühmal on vastavalt oma laste vanust ja lasteaia õppekava arvestav tegevuskava. Töötab logopeed, kelle juures saavad õpetust ligikaudu 20 last. Organiseeritud tegevuste ajal on lastega kolm täiskasvanut – kaks õpetajat ja õpetaja abi. Liikumistegevusi viivad läbi rühmaõpetajad, ujumiseks on eraldi õpetaja. Muusikaõpetajaga koos toimub igal rühmal kord nädalas rütmika tegevus. Lapsed saavad kasutada peale kahe rühmatoa veel muusika-, spordisaali ja muinasjututuba. Kord nädalas toimub mängurühma tegevus kodustele lastele ja lastevanematele. Kõik pedagoogid on läbinud 160-tunnise uueneva alushariduse täienduskursuse. Õpetaja abidel on läbitud või läbimisel täiendkoolitus. Õppe-kasvatustöö planeerimisel ja teostamisel oleme kaasanud kogu personali, näiteks med.õde on läbi viinud tervisekasvatust. Lastevanematele esitatud küsitluse tulemusena selgus, et 59-st vastanust 55 hindasid rahulolu lasteaiaga suurepäraseks ja väga heaks, kolm heaks, üks keskmiseks. 5–7-aastased lapsed (39 last) vastasid samale küsimusele kõik väga positiivselt. Personalile korraldatud küsitlusest hindasid töötajad ise enda juures positiivset ellusuhtumist, valmisolekut tulemuslikuks meeskonnatööks, kohusetunnet, rõõmsameelsust, teistega arvestamise oskust. Negatiivsena tunnetatakse pingeid, mis on vastajate arvates tingitud väiksest palgast, millega ei suudeta toime tulla ja puudulikust kuulamisoskusest, mis tekitab vahel arusaamatusi. Pingevaba õhkkond muudaks töö tulemuslikumaks, arvavad küsitletud. 6. STRATEEGILINE SWOT-ANALÜÜS Tugevused Nõrkused 1. Tervislik, looduslik asukoht 1. Kesklinnast kaugel 2. Turvalisus 2. Ebapiisav oskus tulla toime probleemide lahendamisega 3. Puidust sisustus, avarad ruumid 3. Vähene enesereklaamioskus 4. Basseini, spordisaali olemasolu 4. Teenindava personali madal palk tänapäeva elukalliduse juures 5. Haritud kaader, pühendunud õpetajad 5. Amortiseerunud köögiseadmed 6. Logopeedi olemasolu 6. 7. Valverühma olemasolu 7. Vähene oskus projekte kirjutada 8. Hea toit 8. Lagunev basseini põhi 9. Lastevanemate üldine rahulolu lasteaiaga Võimalused, soodustavad välistegurid Raskendavad välistegurid, ohud 1. Vanemate usaldus lasteaia töötajate vastu 1. Laste arvu vähenemine 2. Tihendada kontakte meediaga 2. Toitlustamise ümberkorraldamine 3. Koduste lastega ja vanematega tegelemine 3. Ebapiisav oskus konfliktsituatsioone lahendada 4. Basseini laialdasem kasutamine soovijatele väljastpoolt lasteaeda 4. Ebapiisav koostöö kooliga 5. Lastevanemate koolitus 5. Seadusandluse muudatused 6. Täienduskoolitus personalile 7. Köögi tunnustamiseks vajalikud remondid 8. Hoolekogu aktiivsem rakendamine 9. Lisaraha teenimine tasulistest teenustest 10. Kasutatud lasteriiete müügi korraldamine koos lastevanematega Sellest lähtuvalt: 1. SO strateegia – kuidas sisemiste tugevuste abil väliseid võimalusi ära kasutada 1.1. Kaasata lapsevanemaid lasteaia sümboolika täiendamisele (logo, uus nimesilt jne) 1.2. Jätkata tööd koduste laste ja nende vanematega. 1.3. Viia läbi lastevanematele pedagoogide eestvedamisel loenguid, praktikume. 1.4. Töö sisehindamise süsteemi täiustamine. 2. WO strateegiad – kuidas väliseid võimalusi sisemiste nõrkuste ületamiseks ära kasutada 2.1. Personali koolitus erialaste oskuste täiendamiseks konfliktsituatsioonide lahendamisel, enesekehtestamise oskuse omandamiseks, videotreeningud. 2.2. Koostöös omavalitsuse ja lastevanematega täiendada mänguväljakut. 3. ST strateegiad – kuidas sisemiste tugevuste abil väliseid ohte vältida. 3.1. Vastavalt lastevanemate vajadustele muuta paindlikumaks lasteaia teenus (nooremad lapsed, tööaja pikendamine). 3.2. Koostöös kooliõpetajatega – ühtlustada koolikatsete nõuded lasteaia õppekavaga. 4. WT strateegiad – kuidas vähendada sisemisi nõrkusi ja vältida väliseid ohte 4.1. Meediaga suhete tihendamine, lasteaia elu kajastamine ajakirjanduses. 4.2. Toiduhügieeni eeskirjade täitmisega muutuvad paremaks toiduvalmistamise tingimused. 7. TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2002–2007 Eesmärgid: 1. Jätkata 6-rühmalise lasteaiana. 2. Arendada meeskonnatööd, koostööd lapsevanematega 3. Olla avatud positiivsetele muutustele. 4. Majandada kokkuhoidlikult, hoidvalt suhtuda olemasolevasse varasse. 1. Õppe-kasvatustöö valdkond 1.1. Jätkata väljatöötatud süsteemis õppekasvatustegevust pedagoogid 1.2. Tugevdada koostööd hoolekoguga, tekitada suuremat huvi meie tegevuse vastu juhataja 1.3. Personali enesetäiendamine vastavalt õppekavale 1.4. Lastevanemate koolitamine juhataja 2. Majandustegevus Ülesanne Tähtaeg Vajalikud ressursid Finantseerimis- allikad Personali tualettruumi avariiremont. 05/08/02 19 980 Kuressaare LV I korruse koridori põranda remont 05/08/02 43 000 Kuressaare 7. lasteaed eelarve Basseini põhja remont 09/2002 15 000 Köögi tunnustamiseks vajalik remont 01/01/03 26 815 Kuressaare LV Nõudepesuruumi remont 06/08/02 12 295 Kuressaare LV Lasteaia hoone välisseinte remont 2002–2003 Kuressaare LV Välisuste väljavahetamine 2002/2003 60 000 Kuressaare LV Mänguväljaku täiendamine 2002 27 000 Kuressaare LV 7. lasteaed eelarve Laste mööbli väljavahetamine (toolid, lauad) 2003–2007 300 000 Kuressaare LV 7. lasteaed eelarve Valgustuse uuendamine 2003–2007 85 000 Kuressaare LV Köögi ventilatsioon 2004 90 000 Kuressaare LV Köögiseadmete uuendamine (kombiahi, universaalajam, pliit) 2002–2007 200 000 Kuressaare Linnavalitsus Basseini ventilatsioon või niiskusekoguja 2003 60 000 Kuressaare LV 7. lasteaed eelarve Katuse korrastamine hooldus 7. lasteaed eelarve Lasteaeda ümbritseva aia parandamine 2003–2004 7. lasteaed Kuressaare LV Lasteaia amortiseerunud torustiku väljavahetus 2007 Kuressaare LV Lasteaia akende tihendamine 2007 Kuressaare LV 3. Juhtimine 3.1. Võtta tööle juhataja asetäitja arendustegevuseks 3.2. Kaasaegse juhtimise kursuse läbimine juhataja 2003 3.3. Personali tunnustamissüsteemi loomine 2002/2003 õppeaasta – juhataja/personal/hoolekogu 3.4. Lasteaia arengu suunamine juhataja 8. ARENGUKAVA MUUTMINE Arengukava täitmist analüüsitakse ja tehakse täiendusi iga õppeaasta lõpus (juunis) Arengukava kinnitab ja muudab Kuressaare Linnavolikogu.