Vabariigi Valitsus — T. V-le alalise elamisloa andmisest keeldumine — RTL, 112, 1633

(õ) 29.04.2009 15.25 Korraldus kehtestatakse «Välismaalaste seaduse» (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808; 101, 900; 2000, 25, 148; 33, 197; 40, 254; 2001, 16, 68; 58, 352; 2002, 56, 351; 63, 387; RT III 2001, 7, 75) § 142 lõike 2 ja «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» (RT II 1995, 46, 203) artikli 2 punkti 1 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999. a määrusega nr 362 kinnitatud «Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise korra» (RT I 1999, 90, 815; 2000, 8, 53; 15, 103; 62, 397; 2001, 19, 99; 39, 223) punktiga 108. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK T. V. (sünd 3.04.1952) taotlus alalise elamisloa saamiseks võeti menetlusse Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Harjumaa osakonna Mäekalda büroos 28. mail 2001. a «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 3 alusel. Menetluse käigus tuvastati, et T. V. on endise NSV Liidu relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud ja sealt reservi arvatud välismaalase V. V. abikaasa. T. V. ja V. V. abielu on registreeritud 18. juunil 1971. a Eesti NSV-s, mille kohta on väljastatud abielutunnistus nr 266564. Abielu ei ole lahutatud. T. V. abikaasa V. V. teenis aastail 1970–1993 kaadrisõjaväelasena endise NSV Liidu relvajõududes ning arvati sealt reservi 22. detsembril 1993. a vanemmitšmani auastmes. T. V. on kantud 26. juulil 1994. a allakirjutatud «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» (edaspidi kokkulepe) artikli 2 punktis 3 märgitud nimekirja (edaspidi kokkuleppejärgne nimekiri) ja on kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes teeninud ja sealt reservi arvatud välismaalase abikaasa. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet saatis 21. mail 2002. a T. V-le kirja nr 15.3-09/18723 palvega esitada arvamus ja vastuväited seoses asjatundjate komisjoni poolt Vabariigi Valitsusele tehtud ettepanekuga mitte anda talle alalist elamisluba. T. V. nimetatud tähtajaks vastuväiteid või arvamust asja kohta ei esitanud. Samuti ei esitanud T. V. täiendavaid dokumente või andmeid. 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED «Välismaalaste seaduse» § 142 lõike 2 kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus erandina elamisloa andmise, kui taotleja on kokkuleppe artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirjas. T. V. on kantud kokkuleppejärgsesse nimekirja, millest tulenevalt on Vabariigi Valitsusel pädevus otsustada talle alalise elamisloa andmine või selle andmisest keeldumine. Kokkuleppe artikli 2 punkti 1 alusel saavad kokkuleppe artikli 2 punktis 3 nimetatud sõjaväepensionärid, nende perekonnaliikmed ning toitja kaotanud isikud elamisloa Eesti Vabariigis isikliku taotluse alusel, välja arvatud isikud, kellele Eesti Vabariigi valitsuse otsusel põhjendusega keelduti elamisluba andmast ohu tõttu Eesti riigi julgeolekule. «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 3 kohaselt võib alalise elamisloa anda välismaalasele, kes on Eestis elanud tähtajalise elamisloa alusel viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat ning kellel on Eestis kehtiv elamisluba, elukoht ja legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks, kui «Välismaalaste seadus» ei sätesta teisiti. «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 4 punkti 7 kohaselt elamisluba ei anta ega pikendata välismaalasele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Tatjana Visbeki abikaasa on V. V., kes on teeninud kaadrisõjaväelasena endise NSV Liidu relvajõududes. Tulenevalt eeltoodust on T. V. «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 4 punktis 7 nimetatud välismaalase abikaasa. «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 4 punkti 14 alusel ei anta ega pikendata elamisluba «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 4 punktides 6, 7, 10, 11 ja 12 nimetatud isiku abikaasale ja alaealisele lapsele. Seega vastab T. V. «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 4 punktis 14 sätestatud tingimustele, mille esinemisel on Vabariigi Valitsus kohustatud keelduma välismaalasele alalise elamisloa andmisest. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes «Välismaalaste seaduse» § 142 lõikest 2 ning kooskõlas sama seaduse § 12 lõike 4 punktiga 14, kokkuleppe artikli 2 punktiga 1 ning Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999. a määrusega nr 362 kinnitatud «Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise korra» (RT I 1990, 90, 815; 2000, 8, 53; 15, 103; 62, 397; 2001, 19, 99; 39, 223) punktiga 108 keelduda T. V-le alalise elamisloa andmisest. 4. VAIDLUSTAMINE «Halduskohtumenetluse seadustiku» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376) § 9 lõike 1 kohaselt võib käesoleva korralduse peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus T. V-le teatavaks. Peaminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Õiend Isikuandmed on asendatud initsiaalidega. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 11 lõige 3 ja § 17 lõige 3² ning kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega» ja riigisekretäri 2.03.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01268.