Rahandusminister — Investeerimisühingu neto-omavahendite arvutamise ning minimaalsuuruse kehtestamise kord — RTL, 108, 1602

Määrus kehtestatakse «Väärtpaberituru seaduse» (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387) § 94 lõike 2 ja § 96 lõike 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Käesolev investeerimisühingu neto-omavahendite arvutamise ning minimaalsuuruse kehtestamise kord määrab kindlaks investeerimisühingute neto-omavahendite arvutamise metoodika soolo ja konsolideeritud baasil ning kehtestab neto-omavahendite minimaalsuuruse. § 2. Investeerimisühingu omavahendid (1) Investeerimisühingu esimese ja teise taseme omavahendid kokku moodustavad bruto-omavahendid. (2) Neto-omavahendid saadakse bruto-omavahenditest vastavate mahaarvamiste tegemise tulemusena rakendades neto-omavahendite erinevatele tasemetele kehtestatud piiranguid. 2. peatükk ESIMESE TASEME OMAVAHENDID § 3. Esimese taseme omavahendite üldpõhimõtted (tase 1) (1) Esimese taseme omavahenditena käsitletakse «Väärtpaberituru seaduse» § 98 lõikes 1 nimetatud instrumente. Esimese taseme omavahendite koosseisu arvatav aktsiakapital peab olema tähtajatu (kindlustab püsiva finantseerimisallika kuni investeerimisühingu muutumiseni maksejõuetuks või tegevuse lõpetamiseni) ning mittekumulatiivse iseloomuga (kapitalil ei ole fikseeritud kulusid). Esimese taseme omavahendeid peab olema võimalik piiranguteta kasutada kahjude või riskide katmiseks kohe, kui need tekivad. (2) Esimese taseme omavahendite koosseisu võib kaasata ainult kasumi arvelt moodustatud reserve. (3) Investeerimisühingu esimese taseme omavahenditena käsitletakse ainult selliseid instrumente, mis on investeerimisühingu käsutuses. Esimese taseme omavahenditest tuleb maha arvestada kõik arvestamise ajal teadaolevad maksud või tuleb omavahendite summasid korrigeerida niivõrd, kuivõrd sellised maksud vähendavad omavahendite summat, mille ulatuses võib nimetatud instrumente kasutada riskide või kahjumi katmiseks. (4) Esimese taseme omavahendite arvutamiseks summeeritakse käesoleva määruse § 4 lõigetes 1 kuni 9 nimetatud summad ning tulemusest lahutatakse käesoleva määruse § 5 lõigetes 1 kuni 3 nimetatud summad. § 4. Esimese taseme omavahendite koosseis (1) Sissemakstud aktsia- või osakapital kirjel kaasatakse aktsiakapitali hulka: 1) bilansis omakapitalikirjel «Aktsiakapital» kajastatud summa, millest on maha arvatud märgitud, kuid märkija poolt tasumata aktsiad ja emiteeritud eelisaktsiad; 2) bilansis omakapitalikirjel «Aažio» kajastatud summa, millest on maha arvatud märgitud, kuid tasumata ülekurss. (2) Muude reservide all kaasatakse bilansis omakapitalikirjel «Muud reservid» kajastatud need summad, mis vastavad käesoleva määruse §-s 3 sätestatud esimese taseme omavahendite üldpõhimõttele. (3) Eelmiste aastate jaotamata kasumi/kahjumi all kaasatakse bilansis omakapitalikirjel «Eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum» kajastatud summa, millest on maha arvatud teadaolevad maksud ja potentsiaalselt makstavad dividendid. Kahjum võetakse arvesse igal juhul, kasum ainult siis, kui selle kohta on andnud hinnangu sõltumatu audiitor. (4) Konsolideeritud baasil võib investeerimisühing kaasata oma tütarettevõtja eelmise aasta jaotamata kasumi enne kogu konsolideerimisgrupile auditi tegemist juhul, kui sellele on andnud hinnangu sõltumatu audiitor ning tütarettevõtja audiitorile kehtivad samad nõuded, mis investeerimisühingu audiitorile. Kaasatud tütarettevõtjate kasum ei või ületada investeerimisühingu konsolideeritud kasumit. (5) Jooksva majandusaasta kasumi all kaasatakse bilansis omakapitalikirjel «Jooksva majandusaasta kasum/kahjum» kajastatud kasum, millest on maha arvatud teadaolevad maksud ja potentsiaalselt makstavad dividendid. Jooksva majandusaasta kasum arvestatakse omavahendite koosseisu ainult siis, kui selle kohta on andnud hinnangu sõltumatu audiitor. Kui järgmistel perioodidel pärast audiitori poolt hinnangu andmist töötab investeerimisühing kahjumiga, võetakse arvesse bilansiline kasum. (6) Konsolideeritud baasil võib investeerimisühing oma tütarettevõtja jooksva majandusaasta kasumi kaasata juhul, kui sellele on andnud hinnangu sõltumatu audiitor ning tütarettevõtja audiitorile kehtivad samad nõuded, mis investeerimisühingu audiitorile. Kui tütarettevõtja töötab järgmistel perioodidel pärast audiitori poolt hinnangu andmist kahjumiga, võetakse arvesse tütarettevõtja bilansiline kasum. Kaasatud tütarettevõtjate kasum ei või ületada investeerimisühingu konsolideeritud kasumit. (7) Vähemusosaluse (ainult konsolideeritud baasil) puhul kaasatakse konsolideeritud bilansis kohustuste kirjel «Vähemusosalus» kajastatud summa, millest on maha arvatud eelisaktsiatest tulenev vähemusosalus ning vähemusosaluse osa kasumist. Vähemusosaluse osa kasumist, millest on maha arvatud potentsiaalselt makstavad dividendid, võib kaasata juhul, kui konsolideerimisgrupi kasumile on andnud hinnangu sõltumatu audiitor. (8) Realiseerimata kursivahede (ainult konsolideeritud baasil) all kaasatakse konsolideeritud bilansis omakapitalikirjel «Realiseerimata kursivahed» kajastatud summa. (9) Negatiivse firmaväärtuse (ainult konsolideeritud baasil) all kaasatakse konsolideeritud bilansis kajastatud negatiivne firmaväärtus. (10) Investeerimisühing peab käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 ning tütarettevõtja puhul konsolideeritud baasil lõigetes 4 ja 6 kirjeldatud kasumi ning lõikes 7 kirjeldatud vähemusosaluse osa kasumist enne omavahendite koosseisu kaasamist esitama auditi tegemist tõendava ja auditeerimise tulemusi kajastava dokumentatsiooni Finantsinspektsioonile (edaspidi inspektsioon) ja taotlema inspektsiooni kirjaliku nõusoleku kogukasumi või kasumi osa arvestamiseks omavahendite koosseisus. § 5. Esimese taseme omavahendite arvutamisel teostatavad mahaarvamised (1) Oma aktsiate all kaasatakse bilansis omakapitalikirjel «Oma aktsiad» kajastatud summa, välja arvatud eelisaktsiate summa. (2) Immateriaalse põhivara all kaasatakse bilansis varakirjel «Immateriaalne põhivara» kajastatud summa. (3) Jooksva majandusaasta kahjumi all kaasatakse bilansis omakapitalikirjel «Jooksva majandusaasta kasum/kahjum» kajastatud kahjum. Jooksva majandusaasta kahjum kaasatakse hoolimata sellest, kas audiitor on selle kohta hinnangu andnud või mitte. 3. peatükk TEISE TASEME OMAVAHENDID § 6. Teise taseme omavahendite üldpõhimõtted (tase 2) (1) Teise taseme omavahendid jagatakse ülemisteks ja alumisteks omavahenditeks. Teise taseme omavahendite hulka kaasatakse vaid reaalselt sissemakstud summad. (2) Investeerimisühing peab esitama inspektsioonile teise taseme omavahendite koosseisu kaasatava allutatud laenu lepingu koos õigusliku hinnanguga selle kohta, et lepingu tingimused vastavad «Väärtpaberituru seaduse» §-s 97 kehtestatud nõuetele. (3) Investeerimisühing peab taotlema inspektsioonilt eelneva kirjaliku nõusoleku, et maksta ennetähtaegselt tagasi teise taseme omavahendite koosseisu kaasatud allutatud laenu. Inspektsioon lähtub nõusoleku andmisel järgmistest kriteeriumitest: 1) laenu ennetähtaegne tagasimaksmine toimub laenusaaja algatusel ja 2) investeerimisühingu omavahendid on ka pärast tagasimakse teostamist piisavad usaldatavusnormatiivide täitmiseks. (4) Teise taseme omavahendite arvutamiseks summeeritakse käesoleva määruse § 8 lõigetes 1, 2, 3, 5 ja 6 ning § 10 lõigetes 1, 2, 3 ja 5 nimetatud summad. § 7. Teise taseme ülemiste omavahendite üldpõhimõtted (1) Teise taseme ülemiste omavahendite koosseisu kuuluvad allutatud laenud, mis vastavad «Väärtpaberituru seaduse» §-s 97 kehtestatud põhimõtetele, eelisaktsiad «Äriseadustiku» (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387 ja 388) tähenduses ja muud sarnased kohustused ja kapitali iseloomuga instrumendid. (2) Teise taseme ülemised omavahendid peavad olema tähtajatud, nende tagasimaksmisest peab ette teatama vähemalt viis aastat, neid peab saama piiramatult kasutada tavapäraste põhitegevusest tulenevate riskide katmiseks enne kahjumi kindlaks määramist. (3) Tähtajatud teise taseme omavahendid, mille tagasimaksmisest on ette teatatud, loetakse tähtajalisteks ning käsitletakse vastavalt käesoleva määruse §-le 9. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud muude sarnaste kohustuste ja kapitali iseloomuga instrumentide kaasamiseks teise taseme ülemiste omavahendite koosseisu peab investeerimisühing eelnevalt taotlema inspektsiooni kirjaliku nõusoleku. § 8. Teise taseme ülemiste omavahendite koosseis (1) Tähtajatute allutatud laenude all kaasatakse bilansis kohustuste kirjel «Allutatud kohustused» kajastatud fikseerimata tähtajaga allutatud laenude jääk. (2) Tähtajatute eelisaktsiate all kaasatakse bilansis omakapitalikirjel «Aktsiakapital» kajastatud fikseerimata tähtajaga eelisaktsiad «Äriseadustiku» tähenduses, millest on maha arvatud omakapitalikirjel «Oma aktsiad» kajastatud fikseerimata tähtajaga eelisaktsiad. (3) Konsolideeritud baasil kaasatakse investeerimisühingu konsolideeritud bilansis kohustuse kirjel «Vähemusosalus» kajastatud «Äriseadustikus» sätestatud tingimustele vastavatest tähtajatutest eelisaktsiatest tulenev vähemusosalus, millest on maha arvatud nendele aktsiatele vastav osa vähemusosaluse kasumist. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vähemosaluse osa kasumist, millest on maha arvatud potentsiaalselt makstavad dividendid, võib kaasata juhul, kui konsolideerimisgrupi kasumile on andnud hinnangu sõltumatu audiitor ning selle kaasamiseks on saadud inspektsiooni kirjalik nõusolek vastavalt käesoleva määruse § 4 lõikele 10. (5) Ümberhindluse reservi all kaasatakse bilansis omakapitalikirjel «Ümberhindluse reserv» kajastatud summa. (6) Muude tähtajatute kapitali iseloomuga kirjete all kaasatakse fikseerimata tähtajaga väärtpaberid ja muud sarnased instrumendid, mis vastavad «Väärtpaberituru seaduse» §-s 97 toodud allutatud laenu mõistele ja tingimustele. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud instrumentide omavahenditesse kaasamiseks peab investeerimisühing eelnevalt taotlema inspektsiooni kirjaliku nõusoleku. § 9. Teise taseme alumiste omavahendite üldpõhimõtted (1) Teise taseme alumiste omavahendite koosseisu kuuluvad allutatud laenud, mis vastavad «Väärtpaberituru seaduse» §-s 97 kehtestatud põhimõtetele, ning muud sarnased kohustused ja kapitali iseloomuga instrumendid. Teise taseme alumised omavahendid peavad olema tähtajalised ning nende lepinguline tagasimaksmise tähtaeg peab olema vähemalt 5 aastat ja 1 päev. (2) Kõiki teise taseme alumiste omavahendite koosseisu kuuluvaid summasid tuleb viimase viie aasta jooksul lõpptähtajani järk-järgult vähendada 20 protsendi võrra algsummast. Vähendamist tuleb arvestada kvartaalselt. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud muude sarnaste kohustuste ja kapitali iseloomuga instrumentide kaasamiseks teise taseme alumiste omavahendite koosseisu peab investeerimisühing eelnevalt taotlema inspektsiooni kirjaliku nõusoleku. § 10. Teise taseme alumiste omavahendite koosseis (1) Tähtajaliste allutatud laenude all kaasatakse bilansis kohustuste kirjel «Allutatud kohustused» kajastatud fikseeritud tähtajaga allutatud laenude jääk. (2) Tähtajaliste eelisaktsiate all kaasatakse bilansis omakapitalikirjel «Aktsiakapital» kajastatud fikseeritud tähtajaga eelisaktsiad «Äriseadustiku» tähenduses, millest on maha arvatud omakapitalikirjel «Oma aktsiad» kajastatud fikseeritud tähtajaga eelisaktsiad. (3) Konsolideeritud baasil kaasatakse konsolideeritud bilansis kohustuse kirjel «Vähemusosalus» kajastatud «Äriseadustikus» sätestatud tingimustele vastavatest tähtajalistest eelisaktsiatest tulenev vähemusosalus, millest on maha arvatud nendele aktsiatele vastav osa vähemusosaluse kasumist. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vähemusosaluse osa kasumist, millest on maha arvatud potentsiaalselt makstavad dividendid, võib kaasata juhul, kui konsolideerimisgrupi kasumile on andnud hinnangu sõltumatu audiitor ning selle kaasamiseks on saadud inspektsiooni kirjalik nõusolek vastavalt käesoleva määruse § 4 lõikele 10. (5) Muude tähtajaliste kapitali iseloomuga kirjete all kaasatakse fikseeritud tähtajaga väärtpaberid ja muud sarnased instrumendid, mis on tähtajalised ja vastavad «Väärtpaberituru seaduse» §-s 97 kehtestatud allutatud laenu mõistele ja tingimustele. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 mainitud instrumentide omavahenditesse kaasamiseks peab investeerimisühing eelnevalt taotlema inspektsiooni kirjaliku nõusoleku. 4. peatükk NETO-OMAVAHENDITE ARVUTAMINE § 11. Neto-omavahendite arvutamine (1) Neto-omavahendite arvutamisel tuleb esimese ja teise taseme omavahendite summast lahutada: 1) osalused teiste krediidi- ja finantseerimisasutuste aktsia- ja osakapitalis, mis moodustavad üle 10% viimaste aktsia- või osakapitalist või häälte arvust, ning investeeringud nende omavahendite koosseisu kaasatavatesse kapitali iseloomuga instrumentidesse (allutatud nõuded ja muud sarnased finantsinstrumendid). Maha arvatakse eespool kirjeldatud osaluste ja investeeringute kogusumma bilansilises väärtuses; ja 2) osalused teiste krediidi- ja finantseerimisasutuste aktsia- ja osakapitalis, mis moodustavad kuni 10% viimaste aktsia- või osakapitalist või häälte arvust, ning investeeringud nende omavahendite koosseisu kaasatavatesse kapitali iseloomuga instrumentidesse. Mahaarvamisele kuulub see osa osaluste ja investeeringute summast, mis ületab 3% aruandva investeerimisühingu bruto-omavahenditest. (2) Taotledes inspektsioonilt eelneva kirjaliku nõusoleku, võib investeerimisühing käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud mahaarvamised tegemata jätta järgmistel juhtudel: 1) kui osalused teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes on vajalikud seoses nende äriühingute äritegevuse ümberstruktureerimisega; või 2) kui aktsiad ja osad teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes on omandatud kauplemise eesmärgil ja investeerimisühing arvutab kapitalinõuet kauplemisportfelli riskide katmiseks; või 3) soolo baasil neto-omavahendite arvutamisel, kui nimetatud osalused ja muud investeeringud kapitali iseloomuga instrumentidesse on investeerimisühingu konsolideerimisgruppi kuuluvates finantseerimisasutustes ja neid finantseerimisasutusi täielikult rida-realt konsolideeritakse. (3) Mahaarvamisele ei kuulu investeerimisühingu poolt soetatud investeerimisfondide aktsiad ja osakud. § 12. Neto-omavahendite arvutamisel kehtivad piirangud (1) Neto-omavahendite arvutamisel ei võeta arvesse: 1) teise taseme omavahendite hulka arvatud allutatud laenude ja «Äriseadustikus» sätestatud tingimustele vastavate eelisaktsiate summat osas, mis ületab 50 protsenti esimese taseme omavahenditest; 2) teise taseme omavahendeid osas, mis ületab esimese taseme omavahendeid. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piiranguid ületavaid teise taseme omavahendeid ei kaasata neto-omavahendite arvestusse. 5. peatükk NETO-OMAVAHENDITE MINIMAALSUURUS § 13. Neto-omavahendite minimaalsuurus (1) Investeerimisühingu neto-omavahendid peavad igal ajahetkel olema võrdsed või ületama: 1) «Väärtpaberituru seaduse» § 93 lõikes 1 sätestatud aktsiakapitali miinimaalsuuruse; ja 2) 25 protsenti investeerimisühingu majandusaasta kasumiaruandes kajastatud püsivatest üldkuludest. (2) Püsivate üldkulude arvutamisel võetakse aluseks viimane aktsionäride üldkoosolekul kinnitatud majandusaastaaruanne. (3) Inspektsioonil on õigus pärast majandusaasta aruande kinnitamist nõuda neto-omavahendite minimaalsuuruse arvutamisel aluseks võetud püsivate üldkulude suuruse korrigeerimist juhul, kui investeerimisühingu või investeerimisühingu konsolideerimisgrupi äritegevuses on toimunud olulisi muudatusi. (4) Tegevust alustava või vähem kui aasta tegutsenud investeerimisühingu neto-omavahendite minimaalsuurus püsivate üldkulude katteks arvutatakse tema äriplaanis planeeritud püsivate üldkulude alusel. (5) Inspektsioonil on õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud äriplaani korrigeerimist, kui tema hinnangul ei ole äriplaan tegelikkusele vastav (ning äriplaanis planeeritud püsivate üldkulude alusel arvutatud netoomavahendite minimaalsuurus ei vastaks investeerimisühingu vajadustele). § 14. Püsivate üldkulude koosseis (1) Investeerimisühingu püsivate üldkulude arvutamiseks summeeritakse järgmistel kasumiaruande kirjetel kajastatud summad: 1) «Administratiivkulud»; 2) «Materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus»; 3) «Muud tegevuskulud». (2) Inspektsiooni eelneva kirjaliku nõusoleku alusel võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kuludest maha arvata ühekordsed, mittepüsiva iseloomuga kulud. § 15. Teavitamiskohustus Investeerimisühing on kohustatud teavitama inspektsiooni ning esitama selgituse, kui: 1) investeerimisühingu neto-omavahendid vähenevad rohkem kui viie protsendi võrra; 2) investeerimisühingu neto-omavahendid vähenevad alla käesoleva määruse § 13 lõikes 1 kehtestatud minimaalsuuruse. 6. peatükk ARUANDLUS § 16. Aruannete koostamine Investeerimisühing on kohustatud koostama neto-omavahendite aruande vastavalt lisale. § 17. Aruandeperiood ja tähtajad soolo baasil (1) Kui investeerimisühing osutab «Väärtpaberituru seaduse» § 43 punktides 4 või 6 või § 44 punktis 1 nimetatud teenuseid, on tema aruandluse aruandeperioodiks kalendrikuu. (2) Kui investeerimisühing osutab «Väärtpaberituru seaduse» § 43 punktides 1, 2, 3, 5 või 7 nimetatud teenuseid, on tema aruandluse aruandeperioodiks kvartal. (3) Kuuaruannete esitamise tähtaeg on aruandeperioodile järgneva kuu kümnes kalendripäev ning kvartaliaruannete esitamise tähtaeg on aruandeperioodile järgneva kuu kahekümnes kalendripäev. (4) Juhul kui kuu kümnes või kahekümnes kalendripäev on puhkepäev, esitatakse aruanded puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. § 18. Aruandeperiood ja tähtajad konsolideeritud baasil (1) Konsolideeritud aruandluse aruandeperioodiks on poolaasta ja aasta. (2) Aruanded tuleb esitada kolme kuu jooksul alates aruandeperioodi lõppemisest. § 19. Aruannete esitamise vorm Investeerimisühing ning investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtja on kohustatud esitama käesoleva korraga määratud aruanded inspektsioonile elektrooniliselt tabelarvutusprogrammi «Excel» tabelite formaadis. § 20. Andmevahetuse turvamine Investeerimisühing on andmevahetuse turvamisel kohustatud järgima rahandusministri 28. märtsi 2002. a määrusega nr 50 «Investeerimisühingu aruandluse kord» (RTL 2002, 47, 650) kehtestatud andmevahetuse nõudeid. 7. peatükk LÕPPSÄTTED § 21. Rakendussätted (1) Käesolevat määrust rakendatakse alates 1. oktoobrist 2002. a. (2) Investeerimisühingud peavad oma neto-omavahendid viima käesoleva määruse § 13 lõikes 1 sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 1. jaanuariks 2003. a. Minister Harri ÕUNAPUU Kantsler Aare JÄRVAN Rahandusministri 12. septembri 2002. a määruse nr 109 «Investeerimisühingu neto-omavahendite arvutamise ning minimaalsuuruse kehtestamise kord» lisa NETO-OMAVAHENDITE ARUANNE (tuh kr) 1. ESIMESE TASEME OMAVAHENDID 1.1 Sissemakstud aktsiakapital 1.2 Muud reservid 1.3 Eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum 1.4 Jooksva majandusaasta kasum 1.5 Vähemusosalus (ainult konsolideeritud aruandes) 1.6 Realiseerimata kursivahed (ainult konsolideeritud aruandes) 1.7 Negatiivne firmaväärtus (ainult konsolideeritud aruandes) 1.8 Oma aktsiad (miinusega) 1.9 Immateriaalne põhivara (miinusega) 1.10 Jooksva majandusaasta kahjum (miinusega) 2. TEISE TASEME OMAVAHENDID 2.1 Teise taseme ülemised omavahendid 2.1.1 Tähtajatud allutatud laenud 2.1.2 Tähtajatud eelisaktsiad 2.1.3 Ümberhindluse reserv 2.1.4 Muud tähtajatud kapitali iseloomuga kirjed 2.2 Teise taseme alumised omavahendid 2.2.1 Tähtajalised allutatud laenud 2.2.2 Tähtajalised eelisaktsiad 2.2.3 Muud tähtajalised kapitali iseloomuga kirjed 3. TEISE TASEME OMAVAHENDID, MIS KAASATAKSE NETO-OMAVAHENDITE ARVESTUSSE* 4. KOKKU BRUTO-OMAVAHENDID (1 + 3) 5. MAHAARVAMISED BRUTO-OMAVAHENDITEST 5.1 Osalused teiste krediidi- ja finantseerimisasutuste aktsia- ja osakapitalis (osalus üle 10%) ning investeeringud nende omavahendite koosseisu kaasatavatesse kapitali iseloomuga instrumentidesse 5.2 Osalused teiste krediidi- ja finantseerimisasutuste aktsia- ja osakapitalis (osalus kuni 10%) ning investeeringud nende omavahendite koosseisu kaasatavatesse kapitali iseloomuga instrumentidesse 6. KOKKU NETO-OMAVAHENDID (4–5) 7. NETO-OMAVAHENDITE MINIMAALSUURUS PÜSIVATE ÜLDKULUDE KATTEKS * Teise taseme omavahendite suuruse leidmisel tuleb arvestada omavahenditele kehtestatud piiranguid.