Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-2-1-02 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. märtsi 2002. a. kohtuotsus Dmitri Žurba, Valeri Žurba ja Igor Žurba süüdistuses KrK § 101 p-de 1 ja 7 järgi — RT III, 22, 252

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-2-1-02 Otsuse kuupäev 27. märts 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Lea Kivi ja Ott Järvesaar Kohtuasi Kriminaalasi Dmitri Žurba, Valeri Žurba ja Igor Žurba süüdistuses KrK § 101 p-de 1 ja 7 järgi Vaidlustatud kohtulahend Järva Maakohtu 30. mai 2000. a otsus kriminaalasjas nr 1-18/2000; Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 11. septembri 2000. a otsus kriminaalasjas nr II-I/690 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Riigiprokurör Alar Kirs, teistmisavaldus Asja läbivaatamise kuupäev 26. märts 2002. a Istungil osalenud isikud Riigiprokurör Alar Kirs; Dmitri Žurba ja Igor Žurba kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas; Valeri Žurba kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa Resolutsioon Juhindudes AKKS § 775 lg-st 5 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Järva Maakohtu 30. mai 2000. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 11. septembri 2000. a otsus Dmitri Žurba, Valeri Žurba ja Igor Žurba süüditunnistamises ja karistamises KrK § 101 p-de 1 ja 7 järgi. 2. Kriminaalasi saata tagasi Järva Maakohtule uueks arutamiseks alates kohtu alla andmise staadiumist. 3. Dmitri Žurba, Valeri Žurba ja Igor Žurba vabastada kinnipidamisasutusest. 4. Teistmisavaldus rahuldada osaliselt. 5. Kohtuotsus jõustub 27. märtsil 2002. a ega kuulu edasikaebamisele. Asjaolud ja menetluse käik 1. Järva Maakohtu 30. mai 2000. a otsusega tunnistati vennad Dmitri Žurba, Valeri Žurba ja Igor Žurba süüdi KrK § 101 p-de 1 ja 7 järgi. Karistuseks mõisteti Dmitri Žurbale üksteist aastat, Valeri Žurbale ja Igor Žurbale aga kümme aastat vabadusekaotust. Kohtualused tunnistati süüdi selles, et nad kõik koos tungisid 2. juunil 1999. a Järva maakonnas asuvasse Maria Minejeva talumajja ja nõudsid viimaselt raha alkoholi ostmiseks. Raha mittesaamisel seoti kannatanu kinni ning Dmitri Žurba eemaldas näpitstangidega M. Minejevalt parema jala esimeselt varbalt traumaatilise küüne. Seejärel peksid kõik kolm käte ja jalgadega kannatanut korduvalt näkku ja rindkeresse, mille tagajärjel M. Minejeva suri saadud vigastustesse kohapeal. Seega panid Dmitri Žurba, Valeri Žurba ja Igor Žurba toime tahtliku tapmise omakasu ajendil eriti piinaval ja julmal viisil. Kuigi kohtualused end süüdi ei tunnistanud, leidis kohus, et nende süü kirjeldatud kuriteo toimepanemises on tõendatud. Nii võtsid kõik kohtualused eeluurimisel omaks kannatanu peksmise ja andsid selles osas üldjoontes kokkulangevaid ütlusi. Enda süüd tunnistas eeluurimisel Valeri Žurba, näidates ette sündmuskoha, enda süüd tunnistas puhtsüdamlikus ülestunnistuses ka Igor Žurba. Kohus leidis, et kohtualused kirjeldasid eeluurimisel detailselt asjaolusid, mida ei oleks osanud teha ükski kõrvaline, asjasse mittepuutuv isik. Samuti ei suutnud nad kohtu hinnangul esitada ühtki veenvat põhjust enda ütluste muutmise kohta kohtuistungil. Väiteid, et enda süüd tunnistasid nad eeluurimisel politseitöötajate survel, pidas kohus paljasõnalisteks. 2. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 11. septembri 2000. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja süüdimõistetute apellatsioonkaebused rahuldamata. Süüdimõistetute kassatsioonkaebustele ja hilisematele avaldustele kohtuvea parandamiseks ei andnud Riigikohtu loakogu menetlusluba. Menetlus Riigikohtus 3. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas teistmisavalduse riigiprokurör Alar Kirs. Avalduses palutakse süüdimõistetud õigeks mõista ja vabastada nad karistuse kandmisest. 3.1. Teistmisavalduses märgitakse teistmisaluseks oleva uue asjaoluna, et keskkriminaalpolitsei menetluses oleva kriminaalasja uurimisel on välja selgitatud, et tegelikkuses tapsid M. Minejeva hoopis Rustams Mitrauskis, Georg Šaškov ja Gunnar Simanis. Kõik kolm on tunnistanud, et võtsid osa eelpool kirjeldatud kuriteost ja on kuriteo toimepanemist üksikasjalikult ka kirjeldanud. Seejuures on nad kirjeldanud ka asjaolusid, mida ei võinud teada kuriteosse mittepuutuvad isikud ja nende antud ütlused on detailsemad ning täpsemad kui Dmitri Žurba, Valeri Žurba ja Igor Žurba ütlused. Avalduse esitaja leiab, et vendade Žurbade süü puudumisele M. Minejeva tapmises viitab peale eeltoodu ka nende alibit kinnitanud tunnistajate eeluurimisel ja kohtus antud ütlused, mida siis aga ei peetud usaldusväärseteks. 4. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetasid riigiprokurör ja kaitsjad teistmisavaldust. 5. Riigikohtu kriminaalkolleegium, vaadanud läbi kriminaalasja ja teistmisavalduse ning kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et teistmisavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. 5.1. Antud teistmisavalduse lahendamisel peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks selgitada järgmist. Eesti kriminaalmenetlusõigus lähtub tõendite vaba hindamise põhimõttest, millele osutab KrMK § 50 ja mis väljendub järgmistes reeglites: 1. kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt; 2. siseveendumus saab põhineda vaid asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel; 3. ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Seega peab kohus konkreetse kriminaalasja raames kohtualuste süüküsimuse lahendamisel lähtuma antud kriminaalasjas kogutud tõenditest ning nende analüüsi pinnalt langetama otsuse kohtualus(t)e vastutuse osas. 5.2. Käesoleval juhul taotletakse teistmisavalduses Dmitri Žurba, Valeri Žurba ja Igor Žurba õigeksmõistmist seoses ühe teise kriminaalasja eeluurimisel ilmsiks tulnud asjaoludega. Tõendid, mida avalduses loetletakse, on kogutud aga Dmitri Žurba, Valeri Žurba ja Igor Žurba otsuse kontekstis ühe teise kriminaalasja menetlemisel ehk teisisõnu, käesolevaks hetkeks on tegemist kohtulikult veel kontrollimata tõenditega. Vastuvaidlematu on aga fakt, et nimetatud tõendid võivad omada tähendust Dmitri Žurba, Valeri Žurba ja Igor Žurba süüküsimuse lahendamisel. Nende vastuolude lahendamine on võimalik vaid kohtumenetluses, kus uutele tõenditele on omistatud asjaolude igakülgse, täieliku ja objektiivse läbivaatamise tulemina kohtulikult aktsepteeritavate tõendite kvaliteet. Sellist otsust pelgalt avalduses toodud asjaolude pinnalt aga langetada ei saa. 5.3. Seoses tõusetunud kahtlustega, mis tulenevad otseselt teise kriminaalasja uurimise raames kogutud tõendite taustalt, kuid mille usaldatavuse kontroll Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt teistmisavalduse lahendamisel on võimatu, tuleb Dmitri Žurba, Valeri Žurba ja Igor Žurba suhtes tehtud süüdimõistvad maa-ja ringkonnakohtu otsused tühistada. Kriminaalasi tuleb saata tagasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule alates kohtu alla andmise staadiumist. Vastavalt KrMK §-le 189 peab kohus seejuures lahendama erilise tähelepanuga küsimused, kas kõik isikud, keda oli alust kriminaalvastutusele võtta, on vastutusele võetud ja kas on kogutud kõik asja kohtulikuks arutamiseks vajalikud tõendid. Kriminaalasjas juba kogutud ning uute, teises kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt peab kohus lahendama küsimuse kriminaalasja kohtuliku menetlemise võimalikkuse või võimatuse kohta. Riigikohtu kriminaalkolleegiuim nõustub avaldaja taotlusega vabastada süüdimõistetud kinnipidamisasutusest. Siinkohal peab kolleegium silmas asjaolu, et kahtluse alla on sattunud vahi all pidamise materiaalõiguslik alus – küllaldane kahtlus inkrimineeritud teo toimepanemises. Seetõttu tuleb Dmitri Žurba, Valeri Žurba ja Igor Žurba viivitamatult kinnipidamiskohast vabastada. Peeter VAHER Ott JÄRVESAAR Lea KIVI