Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-96-02 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. septembri 2002. a määrus J. P. ja S. S. süüdistuses KrK § 140 lg 2 p 1, 2 järgi — RT III, 2002, 22, 255

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-96-02 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 2. september 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris Kohtuasi Kriminaalasi J. P. ja S. S. süüdistuses KrK § 140 lg 2 p 1, 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu 12. juuni 2002. a määrus kriminaalasjas nr II-1-1-150/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik kannatanu Arkadi K.a erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 22. august 2002. a Istungil osalenud isikud Riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon Erikaebus jätta rahuldamata. Viru Ringkonnakohtu 12. juuni 2002. a määrus jätta muutmata. Määrus jõustub 2. septembril 2002. a ega ole edasikaevatav. Asjaolud ja menetluse käik 1. J. P. ja S. S. anti kohtu alla KrK § 140 lg 2 p 1 ja 2 alusel selle eest, et nad varastasid avalikult A. K-lt rahakoti, kasutades elule ja tervisele mitteohtlikku vägivalda. Kohtla-Järve Linnakohtu 20. veebruari 2002. a otsusega mõisteti J. P. KrK § 140 lg 2 p 1 järgi süüdi. S. S. mõistis kohus esitatud süüdistuses õigeks. 2. Ida-Viru Prokuratuuri abiprokurör Adelbert Pool vaidlustas linnakohtu otsuse Viru Ringkonnakohtus. Asja arutamisele ringkonnakohtus jättis korduvalt ilmumata kannatanu A. K., mistõttu ringkonnakohtu 12. juuni 2002. a määrusega määrati talle rahatrahv 20 päevamäära ulatuses, s.o summas 1220 krooni. 3. Ringkonnakohtu määruse peale esitas A. K. erikaebuse, milles palub end trahvist vabastada. Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 4. Esitatud erikaebuse kohaselt teatas A. K. Viru Ringkonnakohtule kirjalikult, et ei saa töö tõttu kohtuistungil osaleda. Samuti ei ole tal võimalik trahvi tasuda, kuna ta õpib Kohtla-Järve PT-s, kust ta aga stipendiumi ei saa. 3. juunist 2002. a kuni 1. juulini 2002. a viibis ta tööpraktikal, mida samuti ei tasustatud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 5. Tulenevalt KrMK § 55 lg-st 1 on kohtul õigus nõuda kannatanu osavõttu menetlusest ning tagada seda nõuet sundtoomise kohaldamise või rahatrahvi määramisega. Kriminaalmenetluse seadustiku § 781 lg 2 punktides 1, 2 ja 4 nimetatakse juhud, mida seadusest tulenevalt loetakse istungile ilmumata jäämise põhjendatud takistuseks. Nendeks on isiku vahi all viibimine või haldusaresti kandmine, isiku enda haigestumine või lähedase isiku ootamatu raske haigus ning kutse kättesaamine hilinenult. KrMK § 781 lg 2 p 5 võimaldab lisaks loetletutele lugeda põhjendatuks ka muu takistuse. Seega ei loe seadustik tööl viibimist iseenesest istungile mitteilmumise põhjendatud takistuseks. Küll võib töösuhte või tööülesande iseloom erandjuhtudel tingida selle, et isikul ei ole võimalik istungile ilmuda, ja sellisel juhul võib kohus lugeda istungile ilmumata jätmise põhjendatuks. Selleks, et kohus saaks kaaluda, kas istungile ilmumata jätmine on põhjendatud või mitte, peab isik põhjendama, milles seisnenuks kahjulik tagajärg, mille oleks tinginud tema töölt puudumine istungi ajal. Siinkohal juhib Riigikohtu kriminaalkolleegium tähelepanu asjaolule, et tegemist võib olla erandliku üksikjuhtumiga, mitte aga kestva kohtusse mitteilmumise seisundiga. A. K. ei ole Viru Ringkonnakohtule saadetud teates selliseid põhjendusi esitanud. Ringkonnakohus on õigesti asunud seisukohale, et kannatanul ei olnud põhjendatud takistust kohtusse ilmumiseks. Ringkonnakohtu 24. aprilli 2002. a, 22. mai 2002. a ja 12. juuni 2002. a määrustest tuleneb, et A. K. osavõtt istungist oli vajalik kontrollimaks kannatanu kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, s.o tagamaks kriminaalasja tehiolude igakülgne täielik ja objektiivne uurimine. Kannatanu takistas oma korduva ringkonnakohtu istungile mitteilmumisega kriminaalasja kiiret ja igakülgset arutamist. Seadus ei näe ette trahvi tühistamist ka põhjendusel, et selle tasumiseks puuduvad rahalised vahendid, nende olemasolu selgitatakse välja täitemenetluse käigus. Eeltoodust tulenevalt puudub alus määratud rahatrahvi tühistamiseks. Jüri ILVEST Ott JÄRVESAAR Hannes KIRIS