Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-87-02 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. augusti 2002. a määrus OÜ J haldusõiguserikkumise asjas Veeseaduse § 39² lg 1 järgi — RT III, 2002, 22, 253

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-87-02 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 29. august 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kohtuasi OÜ J haldusõiguserikkumise asi veeseaduse § 392 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu 19. aprilli 2002. a otsus haldusõiguserikkumise asjas nr II-4-33/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ J, kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 6. august 2002. a Istungil osalenud isikud OÜ J esindajad Villem Ignatjev ja Elmu Rentik ning Keskkonnainspektsiooni esindaja Toomas Liidja Resolutsioon 1. Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. aprilli 2002. a kohtuotsus OÜ J haldusõiguserikkumise asjas nr II-4-33/02 veeseaduse § 392 lg 1 järgi muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Määrus jõustub 29. augustil 2002. a ega kuulu edasikaebamisele Asjaolud ja menetluse käik 1. Keskkonnakaitse vaneminspektor Saima Jürmann koostas OÜ-le J 19. juunil 2001. a haldusõiguserikkumise protokolli veeseaduse (edaspidi VeeS) § 8 lg 4 rikkumise kohta, mille eest on kehtestatud vastutus VeeS § 392 lg-s 1. Protokolli kohaselt juhtis osaühing ajavahemikul 2001. aasta jaanuarist juunini sademevett suublasse, omamata vee erikasutusluba. 2. Ida-Viru Maakohtu 14. jaanuari 2002. a otsusega lõpetati asjas menetlus haldusõiguserikkumise koosseisu puudumise tõttu. Kohus märkis, et protokollis kirjeldatud teoga ei ole rikutud VeeS § 8 lg 4. Pealegi leidis tuvastamist, et OÜ-l J on vee erikasutusluba olemas. Lisaks eelnevale ei olnud kohtuotsuse kohaselt haldusõiguserikkumise protokollis selgelt formuleeritud, milles seisnes juriidilise isiku süüline käitumine. Samuti ei olnud rikkumise tuvastamiseks võetud sademevetest analüüse. 3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse Keskkonnainspektsioon. Kaebuse kohaselt oli haldusõiguserikkumise protokollis sisalduv viide VeeS § 8 lg-le 4 küll ekslik, kuid vastavalt HÕS §-le 263 peab kohus välja selgitama, millise seaduse paragrahvi alusel kuulub haldusõiguserikkumine kvalifitseerimisele. Seega lõpetas maakohus haldusõiguserikkumise asjas menetluse alusetult. OÜ J ei ole taotlenud ega saanud vee erikasutusluba heitvee või saasteainete juhtimiseks veekogusse või pinnasesse. Erikasutusloa nr 3-V p 5 ei reguleeri heitvee ja vett saastavate ainete juhtimist suublasse, vaid annab korralduse suunata Jõhvi linna heitvesi (sh sademevesi) regionaalsetesse puhastusseadmetesse. 4. Viru Ringkonnakohtu 19. aprilli 2002. a otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu 14. jaanuari 2002. a otsus ja karistati OÜ-t J VeeS § 392 lg 1 järgi rahatrahviga summas 15 000 krooni. 4.1. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium nõustus apellatsioonkaebusega selles, et kohtunik oleks pidanud välja selgitama, millise sätte alusel kuulub haldusõiguserikkumine kvalifitseerimisele. 4.2. Kohus märkis, et haldusõiguserikkumise materjalide kohaselt on osaühingule välja antud vee erikasutusluba nr 3-V kehtivusega 1. jaanuar 2000 – 31. detsember 2001. a. Selle loa punkti 3 kohaselt võtab veekasutaja vastu heitvett ja vastavalt punktile 5 tuleb nimetatud heitvesi (sh sademevesi) suunata regionaalsetesse puhastusseadmetesse. Vastavalt 5. juuni 2001. a Keskkonnainspektsiooni inspektorite ja osaühingu juhtivinseneri poolt koostatud aktile ei toimu kõikide heitvete suunamine puhastusseadmetesse. Nimetatud aktis sisalduvat OÜ J vaidlustanud ei ole. Selle kohta, et heitvete juhtimiseks suublasse oleks osaühingule välja antud vee erikasutusluba, asjas andmed puuduvad. 4.3. Ühtlasi leidis kolleegium, et osaühingu esindaja väited selle kohta, et OÜ J tegeleb vaid kanalisatsioonisüsteemide hooldamise ja ekspluatatsiooniga, ei ole asjakohased, kuna nimetatud töödeks ei ole vaja taotleda vee erikasutusluba. Samas on osaühing, tegelemaks linna elanikkonnale ja ettevõtetele joogivee andmisega ja heitvee vastuvõtmisega, taotlenud vee erikasutusluba ja saanud selle põhjavee võtmiseks. 4.4. Seega on asja materjalide ja protsessiosaliste esindajate seletustega ringkonnakohtu istungil tõendatud osaühingu poolt sademevee juhtimine suublasse ilma vee erikasutusloata, mistõttu OÜ J kuulub vastutusele võtmisele VeeS § 392 lg 1 järgi. Menetlusosaliste seisukohad Riigikohtus 5. OÜ J esitas Viru Ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. 5.1. Kassaator leiab, et ringkonnakohtu otsus on vastuoluline, kuna selles märgitakse, et OÜ-l J oli vee erikasutusluba, kuid karistatakse teda ühtlasi sademevee juhtimise eest suublasse ilma vee erikasutusloata. 5.2. Veel märgitakse kaebuses, et vee erikasutusloa kohaselt pidi OÜ J Jõhvi linna heitvee, sh sademevee juhtima regionaalsetesse puhastusseadmetesse ja seda on ka tehtud. 5.3. Kassaator on seisukohal, et Keskkonnainspektsiooni 5. juuni 2001. a akt sademevete kanalisatsiooni kontrolli kohta on õigustühine, kuna see on koostatud ilma OÜ J volitatud esindajata. Akti koostamise juures olnud OÜ J töötajal ei olnud volitusi ettevõtte esindamiseks. 5.4. Riigikohtu istungil avaldas kassaator seisukoha, mille kohaselt OÜ J üksnes hooldas Jõhvi linnale kuuluvaid sademevee kanalisatsioonisüsteeme, mistõttu osaühingul ei olnud puutumust sademevete väljalasu kraavide ja kuivenduskraavidega. 6. Keskkonnainspektsiooni väidetel puudus OÜ-l J vee erikasutusluba heitvee juhtimiseks suublasse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 7. Kassaatori seisukoht, mille kohaselt OÜ J üksnes hooldas Jõhvi linnale kuuluvaid sademevee kanalisatsioonisüsteeme, mitte aga sademevete väljalasu kraave või kuivenduskraave, ning et osaühingu ülesandeks oli vaid seadmete tehniline teenindamine, on ekslik. Jõhvi Linnavalitsuse ja OÜ J vahel sõlmitud lepingu punktist 1.1 nähtuvalt on lepingu objektiks Jõhvi linnale kuuluvate sademevee kanalisatsioonisüsteemide hooldamine ja ekspluatatsioon, ehk kasutamine. Tulenevalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 2 lg-st 2 loetakse sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi kuuluvaiks, kui kohalik omavalitsus ei ole teisiti otsustanud. Käesolevas haldusõiguserikkumise asjas ei ole tuvastatud, et Jõhvi Linnavalitsus oleks otsustanud teisiti. Seega pidi OÜ J muude ehitiste hulgas hooldama ja ekspluateerima ka sademevee väljalasu kraave ja kuivenduskraave. 8. 19.06.2001 koostati OÜ-le J haldusõiguserikkumise protokoll sademevee vee erikasutusloata juhtimise eest suublasse. Protokolli koostamise juures viibis OÜ J volitatud esindaja. Kassaator ei ole vaidlustanud asjaolu, et sademevee väljalasu kraavide ja kuivenduskraavide kaudu on toimunud sademevee juhtimine suublasse. Eelmärgitu pinnal on kassaatori väide Keskkonnainspektsiooni 5. juuni 2001. a akti õigustühisuse kohta asjakohatu. 9. Ringkonnakohtu vaidlustatud kohtuotsuses märgitakse õigesti, et OÜ-le J on välja antud vee erikasutusluba nr 3-V kehtivusega 01.01.2000 – 31.12.2001. Samas on ringkonnakohus ka õigesti leidnud, et sademevee juhtimine suublasse on toimunud ilma vee erikasutusloata. Vastupidiselt kassaatorile ei näe Riigikohtu kriminaalkolleegium nimetatus vastuolu. 9.1. VeeS § 8 lg 2 loetleb tegevused, milleks on nõutav vee erikasutusluba. Vee erikasutusluba on dokument, millega antakse isikutele õigusi ja pannakse neile kohustusi ning mille nõuete täitmatajätmisega võib kaasneda õiguslik vastutus, mistõttu nimetatud loast peab üheselt nähtuma, milliseks VeeS § 8 lg-s 2 märgitud vee erikasutuseks on selle loaga kohalik omavalitsus oma nõusoleku andnud. 9.2. Vee erikasutusloa olemasolu üheks või mitmeks VeeS § 8 lg-s 2 loetletud tegevuseks ei anna luba mõneks teiseks samas loetletud, kuid vee erikasutusloal mittemärgitud tegevuseks. 9.3. OÜ-le J välja antud vee erikasutusloaga on nimetatud osaühingule antud nõusolek põhjavee võtmiseks, s.o VeeS § 8 lg 2 p-s 2 märgitud tegevuseks. Kõnealuse loa punktis 5 kohustatakse osaühingut suunama Jõhvi linna heitvee, sh sademevee regionaalsetesse puhastusseadmetesse. Heitvee, milleks VeeS § 2 p 2 kohaselt on kasutusel olnud ning loodusesse tagasi juhitav vesi või kanalisatsiooni abil ärajuhitav sademevesi, ja teiste vett saastavate ainete suublasse juhtimiseks, s.o VeeS § 8 lg 2 p-s 4 märgitud tegevuseks ei ole OÜ-le J vee erikasutusluba väljastatud. 10. Toodud põhjendustel ja juhindudes HÕS § 324 lg 1 p-st 1, leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. aprilli 2002. a otsus OÜ J haldusõiguserikkumise asjas VeeS § 392 lg 1 järgi tuleb jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Jüri ILVEST Ott JÄRVESAAR Hannes KIRIS