Võhma Linnavolikogu — Toimetulekutoetuse määramine ja maksmine Võhma linnas — KO, 65, 1526

Võttes aluseks sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617) § 5 lõiked 1 ja 4, § 8 punkti 2, § 9, § 22 ning § 22.2 lõike 5 ja Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrusega nr 38 kinnitatud «Eluruumidele esitatavate nõuete ja üüri arvestamise korra» (RT I 1999, 9, 138; 2000, 66, 427; 2001, 67, 403; 97, 613) punkti 21, Võhma Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise kord Võhma linnas» (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Võhma Linnavolikogu 14. märtsi 2000. a määrus nr 6 «Toimetulekutoetuse määramisel eluasemekulude arvutamise alused». 3. Määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub 1. juulil 2002. a. Volikogu esimees Jaak AAB Kinnitatud Võhma Linnavolikogu 23. mai 2002. a määrusega nr 5 TOIMETULEKUTOETUSE MÄÄRAMISE JA MAKSMISE KORD VÕHMA LINNAS I. ÜLDSÄTTED 1. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast alalise eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. 2. Üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiiri suurus on 500 krooni. 3. Perekonna teise ja iga järgneva liikme toimetulekupiiri suurus on 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiiri suurusest. 4. Toimetulekutoetuse määramise aluseks on toetuse taotlejaga abielus või abielulistes suhetes olevate samas eluruumis elavate isikute, nende ülalpidamisel olevate laste ja vanemate või muude üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavate või ühise majapidamisega isikute sissetulek. 5. Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu perekonnast ajutiselt eemalviibivad Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi poolt väljaantud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis õppivad õpilased ja üliõpilased juhul, kui nende rahvastikuregistrisse kantud alalise elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonna elukoha aadressiandmetega. 6. Toimetulekutoetust määrab ja maksab linnavalitsus sotsiaalhoolekande seaduse ja käesoleva korraga kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras linna eelarvesse riigieelarvest laekunud vahenditest. II. TOIMETULEKUTOETUSE TAOTLEMINE 7. Toimetulekutoetust on õigus taotleda Võhma linna elanikeregistrisse kantud isikutel. 8. Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks avalduse hiljemalt 20. kuupäevaks linnavalitsusele. 9. Avalduses märgib taotleja toimetulekutoetuse määramisel arvessevõetavate isikute nimed ja nende isikukoodid. 10. Avaldusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad: 10.1. alalise eluruumi kasutamise õigust ja need esitatakse esmapöördumisel; 10.2. üksi elava isiku või perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud sissetulekuid ning sellest mahaarvatud tulumaksu ja makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki ei ole võimalik dokumentaalselt tõestada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja selle suurust oma allkirjaga; 10.3. jooksval kuul tasumisele kuuluvaid alalise eluruumi alalisi kulusid. 11. Toimetulekutoetuse määramisel loetakse alalise eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks omandiõigust eluruumile või eluruumi üürilepingut kooskõlas elamuseaduse §-ga 29. III. TOIMETULEKUTOETUSE ARVESTAMISE ALUSED 12. Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad alalise eluruumi alalised kulud ning kehtestatud toimetulekupiir. 13. Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka: 13.1. ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale isikule, perekonnale või selle liikmetele makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest; 13.2. puuetega inimestele sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus ja hooldajatoetus; 13.3. riigi tagatisel antud õppelaenu; 13.4. riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat lapsetoetust (jõustub 1.01.2003. a) ning nelja- ja enamalapselise ja kolmikuid kasvatava pere toetust. 14. Toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse elamuseaduse § 7 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ning kehtestatud piirmäärade ulatuses arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad alalise eluruumi alalised kulud: 14.1. tegelik korteriüür või hooldustasu; normpinnaks loetakse 18 m 2 pereliikme kohta ja täiendavalt 15 m2 perekonna kohta, või kui korteri tubade arv võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, võetakse aluseks tegelik pind. Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele võib toimetulekutoetuse määramisel arvestada normpinda kuni 51 m2; 14.2. normpinna kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus: 14.2.1. ahiküttega eluruumides (olenemata kütuse liigist) 12 ruumi küttepuude maksumus, kuid mitte rohkem kui 1500 krooni aastas; 14.3. tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumus – 3 m3 ühe elaniku kohta kuus; 14.4. tarbitud elektrienergia maksumus kuludokumendi alusel, kuid mitte rohkem kui 80 krooni elaniku kohta kuus, millele lisandub teise ja iga järgneva pereliikme kohta 20 krooni kuus; 14.5. maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 14.6. hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile; 14.7. majapidamisgaas – üheliikmelisel perel 90 krooni kuus, alates teisest pereliikmest lisandub pereliikme kohta 30 krooni kuus. 15. Alalise eluruumi alaliste kulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse määramisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate alalise eluruumi alaliste kulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse vahendite arvelt. IV. TOIMETULEKUTOETUSE MÄÄRAMINE JA MAKSMINE 16. Toimetulekutoetus määratakse jooksvaks kuuks. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata. 17. Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamist sellises suuruses, et üksi elaval isikul või perekonnal oleks koos perekonnaliikmete sissetulekutega tagatud sissetulek toimetulekupiiri ulatuses ja struktuuris, pärast käesolevas korras nimetatud eluruumi või elamispinna alaliste kulude tasumist. Üksikisiku või perekonna poolt jooksval kuul tehtud muid kulutusi toimetulekutoetuse määramisel arvesse ei võeta. 18. Linnavalitsus võib jätta toimetulekutoetuse määramata: 18.1. töövõimelisele kaheksateistkümneaastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule, kes ei tööta ega õpi ja on korduvalt ilma mõjuva põhjuseta keeldunud pakutud sobivast tööst; 18.2. isikule, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid kes keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast; 18.3. kui linnavolikogu sotsiaalkomisjon leiab, et isikul on toimetulekuks piisavalt vahendeid. 19. Linnavalitsus võib perekonnale toimetulekutoetuse määramisel täiendava kuluna arvesse võtta isikutele õppeasutuse poolt ajutiselt kasutada antud elamispinna kulud õppetöö tegeliku toimumise kuul. 20. Arvestatud toimetulekutoetuse summa maksab linnavalitsus kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates toimetulekutoetuse taotlejale tema pangakontole, posti teel või sularahas, arvestades taotleja eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi.