Nõo Vallavolikogu — Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine — KO, 65, 1481

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220) § 6 lõike 1 ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251) § 8 lõike 4 alusel Nõo Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsooni kasutamise eeskiri» (lisatud). 2. Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 1. augustil 2002. a. Volikogu esimees Tiit KUBRI Kinnitatud Nõo Vallavolikogu 27. juuni 2002. a määrusega nr 69 NÕO VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KASUTAMISE EESKIRI 1. Üldsätted 1.1. Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas (edaspidi eeskiri) määratakse kindlaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise põhimõtted Nõo vallas. 1.2. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes on liitunud ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga Nõo vallas. 1.3. Klientide nõuetekohase ühisveevärgi veega varustamise ning heitvee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni kaudu tagab vee-ettevõtja. 2. Mõisted liitumispunkt – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga; liitumistasu – ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta kinnistu veevärgi ühendamiseks ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga; klient – kinnistu omanik, hoonestusõiguse omanik või ehitise kui vallasasja omanik, kelle omandis või kelle valduses on ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga ühendatud veevarustus- ja kanalisatsioonirajatised ning kes on sõlminud vee-ettevõtjaga kliendi- või liitumislepingu; liitumisleping – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku ja kliendi vahel sõlmitud leping liitumiseks ühisvee- ja/või kanalisatsioonitrassiga; kliendileping – kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud leping ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuste kasutamise kohta; kinnistu kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste sisekanalisatsioon) kinnistult heitvee ärajuhtimiseks; kinnistu veevärk – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist; ühisveevärk ja -kanalisatsioon – Nõo Vallavalitsuse omanduses olev ehitiste ja seadmete kompleks vee võtmiseks loodusest, puhastamiseks ja tarbijale toimetamiseks ning reovee ärajuhtimiseks ja puhastamiseks; vee-ettevõtja – ettevõtja, kes osutab veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil; heitvesi – kasutusel olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi, samuti kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi; reovesi – olmes või tootmises kahjutuspiiri ületavalt rikutud vesi, heitvee alaliik; olmereovesi – inimese elutegevusega kaasnevate heitmetega reostunud vesi; sademevesi – peamiselt sillutatud aladelt (tänavatelt, katustelt jm) kanalisatsiooni voolav vesi; drenaaživesi – drenaaži kaudu ärajuhitav vesi; ühendustorustik – torustik, mis ühendab peatorustikku liitumispunktiga; kohtpuhasti – puhasti heitvee kontsentratsiooni vähendamiseks enne ühiskanalisatsiooni laskmist; ühtlustusmahuti – mahuti heitvee vooluhulga, kontsentratsiooni, temperatuuri vm ühtlustamiseks; reoveepuhasti – rajatis(ed), milles ühiskanalisatsioonivõrgu kaudu kogutud reovesi puhastatakse nõnda, et seda võib keskkonda ohustamata loodusesse heita; ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja/või -kanalisatsioonirajatiste või seadmete ettenägematu purunemine või riknemine, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja/või heitvee vastuvõtt või on ohustatud inimesed, ehitised ja keskkond. 3. Omandi piiritlemine 3.1. Omand seab piiri veevarustus- ja kanalisatsioonirajatiste vahele, mille hoolduse ja seisukorra eest vastutab vee-ettevõtja või klient. 3.2. Omandivaheliseks piiriks nii veevärgi kui ka kanalisatsiooni puhul on liitumispunkt. 3.3. Kui kliendi kinnistu ei piirne üldkasutatava maaga, loetakse liitumispunktiks üldkasutatava maa ja esimese sellega kokkupuutuva kinnistu liitumispunkt. Kinnistutel asuvaid kaasomanduses olevaid torustikke peavad omanikud ise ühiselt teenindama (hooldus, remont jm). 4. Ühisveevärgivee kvaliteet 4.1. Ühisveevärgi kaudu joogiks ja teisteks olmevajadusteks kasutatav vesi peab vastama sotsiaalministri kehtestatud kvaliteedinõuetele. 4.2. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi eest kinnistu veetorustikus ega veevõrgus. 5. Ühisveevärgi vee ja ühiskanalisatsiooni kasutamine 5.1. Ühisveevärgi vett kasutatakse olme- ja tootmisvajaduste rahuldamiseks ning kahjutule kustutamiseks. 5.2. Ühiskanalisatsiooni kasutatakse heitvee, sademevee, drenaaživee ja muu pinnavee vastuvõtmiseks. Ohtlike ainete sisaldus ühiskanalisatsiooni juhitavas vees peab vastama keskkonnaministri kehtestatud nõuetele. 6. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamine 6.1. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamine toimub kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingu (edaspidi kliendileping) alusel. 6.2. Vahetut ühendust mitteomavate veekasutajatega vee-ettevõtja kliendilepingut ei sõlmi. Neile vahendatakse veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust kliendi poolt vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele. 6.3. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama kontrollida kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesteid vallavolikogu poolt volitatud isikul. 6.4. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind moodustub tasust võetud vee eest ja tasust heitvee ärajuhtimise eest. Hinna kehtestab vallavalitsus vallavolikogu poolt kehtestatud korras. 7. Kliendile müüdava vee arvestus 7.1. Müüdud vee kogus määratakse üldjuhul veearvesti näitude järgi kuupmeetrites. Veearvesti näitude registreerimise kord ja sagedus määratakse kliendilepingus. 7.2. Kinnistu veevärgile veearvesti paigaldamise kohustus lasub vee-ettevõtjal, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. 7.3. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik ei tohi teha takistusi veearvesti paigaldamiseks tema kinnistule. Veearvesti paigaldatakse selleks sobivasse ruumi, selle puudumisel kliendi poolt selleks rajatud kaevu. 7.4. Veearvesti tüüp ja suurus peavad tagama veehulga vigadeta ja tõrgeteta mõõtmise. 7.5. Veearvestite taatlemist korraldab vee-ettevõtja. Külmaveearvesteid taadeldakse iga viie aasta möödumisel. 7.6. Klient võib kirjaliku avaldusega nõuda veearvesti kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui arvesti täpsus vastab nõuetele, kannab kulud klient, vastasel korral vee-ettevõtja. 8. Tulekahju kustutamiseks kasutatud vee arvestamine 8.1. Tulekustutusvee võtmist valla ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest reguleeritakse vee-ettevõtja ja vallavalitsuse vahel sõlmitud lepinguga. 8.2. Kliendi tulekustutusseadmete katsetamisel kasutatud vee eest tasub klient üldistel alustel. 9. Omavoliline veekasutus ja ühendus 9.1. Omavoliliseks veekasutuseks on juhtumid, kui: 9.1.1. vee-ettevõtjaga ei ole sõlmitud kliendilepingut; 9.1.2. on eemaldatud või rikutud vee-ettevõtja poolt paigaldatud plommid; 9.1.3. on eemaldatud või rikutud veearvesti taatlusplomm; 9.1.4. veearvesti näitu on rikutud (ka külmumise/kuumenemise tõttu), moonutatud; 9.1.5. omavoliliselt on eemaldatud arvesti või vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur torustiku sulgemiseks; 9.1.6. on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan; 9.1.7. kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus; 9.1.8. vett võetakse omavoliliselt tuletõrje hüdrantidest. 9.2. Omavoliline ühendus on mis tahes toruühendus (ka ajutine voolikuühendus) ühisveevärgiga, mis on tehtud ilma liitumis- ja kliendilepingute ning tehnilise järelevalveta. 9.3. Omavolilise veekasutuse kohta koostab volikogu poolt volitatud isik akti, kus märgitakse ära omavolilise veekasutuse ja ühenduse asjaolud. 9.4. Omavolilise veekasutuse ilmnemisel arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse ühendustorustike läbilaskevõime järgi. Kasutusaja alguseks loetakse omavolilise ühenduse rajamise, kasutusaja lõpuks ühenduse sulgemise päeva. Kui ühenduse rajamise aega ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse kasutusajaks kolm aastat. 9.5. Vee omavolilisel võtmisel tuletõrjehüdrantidest arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse hüdrandi läbilaskevõime järgi. Kui veekasutuse algust ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse kasutusajaks üks kuu. 9.6. Lekke ilmnemisel kinnistu veetorustikus või arvestita kinnistu võrgus arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse eeskirja punktis 9.4 sätestatud viisil. 10. Heitvee ärajuhtimise nõuded ja tingimused 10.1. Ühiskanalisatsiooni võib juhtida ainult sellist heitvett, mis ei häiri ühiskanalisatsioonitorustike ega -rajatiste toimimist, ei kahjusta torustikke ega rajatisi ning mida on võimalik reoveepuhastis puhastada. 10.2. Ühiskanalisatsiooni ei tohi lasta heitvett, mis sisaldab: 10.2.1. tule- ja plahvatusohtlikke aineid; 10.2.2. kanalisatsioonirajatisi kahjustavaid aineid; 10.2.3. biopuhastust pärssivaid aineid (kangeid aluseid või happeid, lahusteid, naftasaadusi vms); 10.2.4. keskkonnaohtlikke mikroobe; 10.2.5. inimestele ja keskkonnale ohtlikke mürke. 10.3. Ühiskanalisatsiooni ei tohi heita olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid, kohtpuhastijäätmeid jms. 10.4. Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida reoaineid, mille kohta ei ole kinnitatud piirväärtusi või mille kohta klient ei ole vee-ettevõtjalt saanud vastuvõtutingimusi. 10.5. Et kaitsta ühiskanalisatsioonirajatisi ja tagada suublasse lastava heitvee vastavust seatud nõuetele, kehtestab vallavalitsus ühiskanalisatsiooni juhitava vee reostumuse piirväärtused konkreetsete reoainete kaupa. Seejuures arvestatakse olemasolevaid puhastusseadmeid, reoainete mõju puhastusprotsessile ja ühiskanalisatsioonirajatistele, ühiskanalisatsiooni teenindava personali tööohutust, keskkonna- ja tervisekaitse nõudeid. 10.6. Kui kliendi heitvesi ei vasta eeskirja punkti 10.2 nõuetele, peab ta selle enne ühiskanalisatsiooni juhtimist kohtpuhastis nõutava tasemeni puhastama. 10.7. Kui reostuskoormus tugevasti kõigub, on vallavalitsusel õigus nõuda heitvee ühtlustusmahuti ehitamist. 10.8. Vallavolikogu poolt volitatud isikul on õigus kontrollida kliendile kuuluvate kohtpuhastite tööd. 11. Ärajuhitava heitvee arvestus 11.1. Kliendilt kanalisatsiooni juhitava heitvee hulk kas mõõdetakse heitvee arvesti abil või loetakse võrdseks veevõrgust tarbitud vee kogusega. 11.2. Heitvee arvesti paigaldamise kulud katab klient. 12. Omavoliline ühiskanalisatsiooni ühendus 12.1. Omavoliline ühendus on mis tahes torustiku ühendus ühiskanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumis- ja kliendilepinguta ning tehnilise järelevalveta. 12.2. Omavoliliste ühenduste kaudu ärajuhitud heitvee hulga arvutab vee-ettevõtja ühiskanalisatsiooniühenduse läbilaskevõime järgi eeskirja punktis 9.4 sätestatud viisil. 13. Heitvee reostumuse määramine 13.1. Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee reostumuse määrab vee-ettevõtja regulaarselt või pisteliselt võetud heitveeproovide alusel. Regulaarseid ja pistelisi proove võetakse tootmisega seotud heitveest. Olmereoveest võetakse proove pisteliselt. 13.2. Proovivõtukohad (kontrollkaevud) määrab kokkuleppel kliendiga vee-ettevõtja kliendilepingus. Kui sobivat proovivõtukohta ei ole, peab klient selle vee-ettevõtja juhiste kohaselt rajama. Kui kinnistul on mitu väljalaset ühiskanalisatsiooni, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalaskele. 13.3. Regulaarse proovivõtu sageduse, proovivõtu võimalikud eritingimused ning reostusnäitajad määrab vee-ettevõtja reostuse iseloomust lähtuvalt. 13.4. Proovi võtab ja vee reostumuse määrab Eestis tunnustatud laboratoorium. 13.5. Vee reostumust iseloomustava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja heitvee kohtpuhastitega. Klient peab vee-ettevõtjale teada andma, milline on tema kinnistult ärajuhitava heitvee reostumus ning kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta. 14. Heitvee ärajuhtimise teenuse hind 14.1. Heitvee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestab vallavalitsus vallavolikogu poolt kehtestatud korras. 14.2. Kui kliendi heitvesi ületas mis tahes ajahetkel lubatud piirkontsentratsiooni, võetakse ülemäärase reostumusega heitvee juhtimise eest ühiskanalisatsiooni kõrgemat hinda. 14.3. Proovide võtmine ja saasteainete määramine toimub vee-ettevõtja kulul. Kliendil on õigus omal kulul nõuda täiendava proovi võtmist ja reostumuse määramist. 15. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest tasumine 15.1. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest tasumise arveldussagedus määratakse kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud kliendilepingus. 15.2. Klient on kohustatud teenuste eest tasuma arvel näidatud kuupäevaks. Maksmisega viivitamisel tasub klient viivist 0,05% tasumata summalt päevas. 15.3. Kui maksetähtaeg langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, loetakse tasumise tähtajaks puhkepäevale või riiklikule pühale järgnev tööpäev. 15.4. Pretensioon arve õigsuse kohta tuleb esitada kirjalikult. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid arvete õigsuse kohta vaatab vee-ettevõtja läbi 10 päeva jooksul nende kättesaamisest. Pretensiooni läbivaatamise tulemustest teavitatakse klienti kirjalikult. Enammakstud summa tagastatakse kliendile või arvestatakse kliendi soovil järgmisel arvestusperioodil tasumisele kuuluvate maksete katteks. 15.5. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest tähtaegselt mittetasumisel on vee-ettevõtjal õigus lõpetada vee andmine ja heitvee vastuvõtmine käesolevas eeskirjas sätestatud korras. 15.6. Omavolilise ja/või keelatud ühenduse ilmnemisel esitab vee-ettevõtja käesoleva eeskirja punkti 9.4 kohaselt maksenõude vee tarbimise või heitvee ärajuhtimise ja puhastamise eest. 16. Vee andmise ja heitvee vastuvõtmise piiramine või peatamine 16.1. Vee andmist ja heitvee vastuvõtmist võib peatada või piirata käesolevas eeskirjas, kliendilepingus ning õigustloovates aktides sätestatud juhtudel ja korras. 16.2. Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata piirata või peatada vee andmine ja/või heitvee vastuvõtmine järgmistel juhtudel: 16.2.1. loodusõnnetuse korral; 16.2.2. energiavarustuse katkestamise korral; 16.2.3. ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatise avarii korral; 16.2.4. vajadusel suurendada tuletõrjevee andmist; 16.2.5. kui kliendi tegevus või seadmete puudulikkus ohustab ühisveevärki ja/või -kanalisatsiooni ning teisi kliente; 16.2.6. kui tulevad ilmsiks keelatud (omavolilised) ühendused; 16.2.7. kui avastatakse leke klienditorustikus või veearvestita kliendivõrgus; 16.2.8. kui klient ei täida muid käesolevas eeskirjas sätestatud nõudeid. 16.3. Kliendi taotlusel ja kulul võib vee-ettevõtja peatada kliendile vee andmise ja heitvee vastuvõtmise. 16.4. Vee-ettevõtjal on õigus ajutiselt peatada või piirata vee andmine või heitvee vastuvõtmine, kui see on vajalik ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ja -seadmete remondiks ning ühendustöödeks. 16.5. Vee-ettevõtja on kohustatud informeerima kliente eeskirja punktis 16.4 sätestatud juhtumist üks tööpäev ette. Juhul kui vee andmine ja heitvee vastuvõtmine peatatakse kauemaks kui 36 tundi, peab vee-ettevõtja tagama veevarustuse ja heitvete ärajuhtimise muul viisil. 16.6. Vee-ettevõtjal on õigus pärast eelnevat kirjalikku teadet kas täielikult või osaliselt peatada vee andmine või heitvee vastuvõtmine, kui klient: 16.6.1. on jätnud arve maksetähtajaks tasumata; 16.6.2. ei luba selleks volitatud isikul üle vaadata veemõõtesõlme, kontrollida veearvestit või teha muid vajalikke töid; 16.6.3. ei täida vallavolikogu volitatud isiku tehtud ettekirjutusi; 16.6.4. ületab vee tarbimise piirkoguseid või ei pea kinni ühiskanalisatsiooni heitvee laskmise tingimustest; 16.6.5. rikub kliendilepingu tingimusi. 16.7. Vee andmist ja heitvee vastuvõtmist jätkatakse pärast peatamispõhjuste kõrvaldamist ja peatamisega tehtud kulutuste hüvitamist vee-ettevõtjale. 17. Vee-ettevõtja õigused ja kohustused 17.1. Vee-ettevõtja peab tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamise vastavalt vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingutele. 17.2. Vee-ettevõtja peab tagama klientide varustamise kvaliteetse veega ning heitvee ärajuhtimise vastavalt kliendilepingule ja käesolevale eeskirjale. 17.3. Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kliendi vee- ja kanalisatsioonirajatiste, -võrkude ja -seadmete seisukorda ja hooldamist ning kliendi veekasutust ja heitvee ärajuhtimist. Vee-ettevõtjal on õigus teha märkusi ja anda juhiseid puuduste kõrvaldamiseks ning hoolduse korraldamiseks. 17.4. Vee-ettevõtja ei tohi avalikustada kliendi vee- ega kanalisatsioonirajatiste kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud veevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise rikkumisega või ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ohustamisega. 18. Kliendi õigused ja kohustused 18.1. Kliendil on õigus vee-ettevõtjalt nõuda kliendilepingust ja käesolevast eeskirjast tulenevate kohustuste täitmist. 18.2. Klient on kohustatud tagama oma vee- ja kanalisatsioonirajatiste ning -seadmete nõuetekohase korrasoleku. 18.3. Klient peab lubama vallavolikogu volitatud isikule juurdepääsu kõigile oma kinnistul paiknevatele veevärgi- ja kanalisatsiooniseadmetele ja -rajatistele eeskirjas sätestatud juhtudel ja korras. 18.4. Klient on kohustatud vee-ettevõtjale viivitamatult teatama kõigist tema kinnistul toimunud veevärgi- ja kanalisatsiooniavariidest ning teistest avariidest ja sündmustest, mis võivad ohustada ühisveevärki ja/või -kanalisatsiooni. 18.5. Klient ei või kinnistu veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste peale püstitada ehitisi ega ladustada materjale. 18.6. Klient peab vee-ettevõtjale kohe teatama lekkest oma veetorustikus või arvestita kinnistuvõrgus, samuti plommide, tähiste ja seadmete kadumisest või rikkumisest. 18.7. Klient peab hoidma tema omandis või valduses oleval territooriumil asuvate tuletõrjehüdrantide juurdepääsud vabad lumest ja jääst. 18.8. Klient on kohustatud vee-ettevõtjat teavitama, kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta või mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistusse. 18.9. Klient vastutab käesoleva eeskirja ja seaduse rikkumisega ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule ja vee-ettevõtjale tekitatud kahju eest. 19. Kliendilepingu lõpetamine ja taastamine 19.1. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamise leping lõpetatakse kliendi kirjaliku avalduse alusel. 19.2. Klient on kohustatud lepingu lõpetamisest teatama kirjalikult seitse päeva ette ning tasuma lõpparve kasutatud vee ja ärajuhitud heitvee eest. 19.3. Kui leping lõpetatakse seoses kinnistu võõrandamisega, peab uus omanik seitsme päeva jooksul arvates kinnistu võõrandamise lepingu sõlmimise kuupäevast, sõlmima uue kliendilepingu. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja vee andmise ja heitvee vastuvõtmise peatada. 19.4. Vee-ettevõtjal on õigus kliendileping lõpetada, kui klient ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjuseid, mille tõttu vee andmine või heitvee vastuvõtmine peatati. Leping taastatakse, kui klient on tasunud vee-ettevõtjale nii ühisveevärgist ja/või -kanalisatsioonist lahutamise kui taasühendamise kulud ning hüvitanud tekitatud kahju. 19.5. Pärast lepingu lõpetamist lahutab vee-ettevõtja kinnistu veevarustus- ja/või kanalisatsioonivõrgu ühisveevõrgust ja/või -kanalisatsioonist. 19.6. Lepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.