Hummuli Vallavolikogu — Hummuli valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 65, 1467

Jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72; 43, 239; 50, 283; 56, 340; 93, 565) § 21 lõigete 1 ja 2 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489) § 6 lõike 3 punkti 1 alusel Hummuli Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Hummuli valla jäätmehoolduseeskiri. 2. Määrus jõustub 1. juunil 2002. a. Volikogu esimees Enn MIHAILOV Kinnitatud Hummuli Vallavolikogu 23. mai 2002. a määrusega nr 54 HUMMULI VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab Hummuli valla territooriumil jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korralduse ning nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ja jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed. 1.2. Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna tagamine Hummuli vallas ning jäätmete tekke vähendamine ja taaskasutamise soodustamine. 1.3. Eeskiri on Hummuli valla haldusterritooriumil kohustuslikuks täitmiseks kõikidele füüsilistele ja juriidilistele isikutele. 2. MÕISTED Eeskirjas ja jäätmehooldusega seotud tegevuses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 2.1. Jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. 2.2. Ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale. 2.3. Tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. 2.4. Olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. 2.5. Jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed. 2.6. Jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. 2.7. Jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. 2.8. Jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine. 2.9. Jäätmekäitluskohtade järelhooldus – suletud jäätmekäitluskohtade keskkonnaseire ning võimalike keskkonnahäiringute tõrjega seotud tegevus. 2.10. Jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. 2.11. Jäätmete kõrvaldamine – toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda. 2.12. Jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel. 2.13. Kompostimine – bioloogiliste jäätmete eraldi kogumine, segamine ja ladustamine ning käitlemine looduslikuks lagunemiseks. 2.14. Territooriumi valdaja – kinnisasja omanik või lepinguline kasutaja, hoone kui vallasasja omanik või rentnik, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik. 2.15. Krunt – hoone või hoonete grupi juurde kuuluv territoorium. 2.16. Jäätmekäitleja – veoettevõtja või muu ettevõte või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle tegevuseks on jäätmete kogumine, vedu, töötlemine, ladustamine või kõrvaldamine vastavalt talle antud jäätmeloas ettenähtud tingimustele. 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab kogumise ja veo territooriumi valdaja. Territooriumi korrashoiu eest vastutab territooriumi valdaja, kui jäätmehooldusleping ei näe ette teisiti. Avalikesse kohtadesse (pargid, kalmistud, suplus- ja puhkekohad jms) paigutab jäätmete kogumisvahendid territooriumi valdaja. Avalike ürituste paigad varustab kogumisvahenditega ürituse korraldaja, kes korrastab ürituse lõppedes ürituse territooriumi ning organiseerib selle käigus tekkinud jäätmete käitlemise. 3.1. Jäätmevaldaja peab piisavas koguses omama või rentima jäätmemahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama nõuetele. 3.2. Jäätmevaldaja või territooriumi valdaja on kohustatud sõlmima jäätmekäitlejaga jäätmekäitluslepingu või vedama neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta oma jõududega või taaskasutama need vastavalt jäätmeseaduse nõetele. 3.3. Jäätmevaldaja või territooriumi valdaja on kohustatud säilitama kahe aasta jooksul dokumendid (jäätmekäitlusleping, maksekorraldus, kviitung arve tasumisest), mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist ning esitama need dokumendid vallavalitsuse või järelevalveametniku nõudel kontrollimiseks. 3.4. Hummuli valla haldusterritooriumil, kus on rakendatud korraldatud olmejäätmete vedu, on olmejäätmete tekitaja kohustatud sellega liituma või vallavalitsuse kirjalikul loal korraldama ise oma jäätmete veo või käitluse vastavalt eeskirjale. 3.5. Keelatud on paigutada jäätmeid väljapoole krunti või kinnistut, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. 3.6. Kaupluste, söögikohtade ja asutuste sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema jäätmemahuti. 4. JÄÄTMETE KOGUMINE 4.1. Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmete veol. 4.2. Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ettenähtud mahutisse. Kui jäätmeid ei ole nende mahu või kaalu tõttu võimalik paigutada mahutisse, tuleb need eraldi koguda ja jäätmekäitluskohta vedada. 4.3. Mahutite omanik või rentnik vastutab nende korrashoiu ja puhtuse eest, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. Mahutid peavad olema korras, terved, tervisele ja keskkonnale ohutud ning kaitstud sademete, niiskuse ja loomade ligipääsu eest. Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. 4.4. Olmejäätmete mahutisse ei või panna tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, ohtlikke jäätmeid, käimlajäätmeid, reoveesetteid, loomakorjuseid, erikäitlust vajavaid jäätmeid, ehitus- ja lammutustöödel tekkivaid jäätmeid. 4.5. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitleja tingimustele ning tuhk on jahtunud ja paigutatud jäätmekotti. 4.6. Kergestiriknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paber- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. 4.7. Võimaluse korral tuleb koguda eraldi klaas, metall ja plasttaara ning teised jäätmeliigid. Taaskasutatavad jäätmed tuleb paigutada eraldi selleks ettenähtud mahutisse. 4.8. Kui vallavalitsus on korraldanud taaskasutatavate jäätmete transpordi või leppinud kokku selle korraldamise mõne jäätmekäitlejaga, on taaskasutatavate jäätmete käitlejal lubatud vallavalitsuse poolt antud tingimustel paigutada oma mahutid kinnistule või vallavalitsuse poolt kooskõlastatud kohtadesse vastavalt eraldi lepingule. 4.9. Taaskasutatavate jäätmete hulka ei tohi panna jäätmeid, milleks mahuti pole ette nähtud. 4.10. Eraldi kogutud jäätmete kasutamise õigus on ainult nende kogujal. 4.11. Elanikkonnale mõeldud taaskasutatavate jäätmete mahutite asukohad kooskõlastab vallavalitsus. 4.12. Vanametall tuleb üle anda metallijäätmete kogumise jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. 5. OHTLIKUD JÄÄTMED 5.1. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning tuleb vältida nende segunemist omavahel või tavajäätmetega või muude ainete või asjadega. 5.2. Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel ohtlike jäätmete käitlemislitsentsi omav jäätmekäitleja. 5.3. Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab ohtu inimese tervisele ja keskkonnale, tuleb ära vedada käitlemiskohta kohe. 5.4. Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletud ja valvatavad ning tähistatud vastavalt nõuetele. 5.5. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed või nende pakendid, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale pakendama asjakohasel viisil ning märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. 5.6. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. 5.7. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumist keskkonda. 5.8. Koduses majapidamises kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, vanad värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja kraadiklaasid ning muud ohtlikud jäätmed tuleb viia ohtlike jäätmete kogumismahutitesse või ohtlike jäätmete kogumiskeskusesse. 5.9. Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. 5.10. Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete vastuvõtmiseni jäätmekäitleja poolt. 5.11. Ohtlike jäätmete kogumise kooskõlastab jäätmetekitaja litsentsi omava jäätmekäitlejaga, tagades jäätmete teisaldamise keskkonnale vähimat ohtu põhjustaval viisil. 5.12. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik tagab jäätmete valve ja abinõud, mis välistavad ohtlike jäätmete sattumist atmosfääri, maapinnale või kanalisatsiooni. 6. JÄÄTMETE VEDU 6.1. Jäätmeveo korraldab jäätmevaldaja, v.a olmejäätmete korraldatud vedu jäätmekäitluskohtadesse. 6.2. Jäätmemahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse, kuid mitte harvemini kui kord kahe nädala tagant. Juhul kui elamutes on korraldatud bioloogiliste jäätmete kompostimine vastavalt eeskirjadele, on kuni 250-l mahuteid lubatud tühjendada kord kuus tingimusel, et oleks välditud nende ületäitumine, haisu teke ja ümbruskonna reostus. 6.3. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veol või laadimise käigus. 6.4. Jäätmevedu elamurajoonides ei tohi häirida liiklust ja öörahu. Jäätmeveol peab vältima ülemääraste kahjulike mõjutuste nagu müra ja hais teket. 6.5. Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega, korraldab nende veo jäätmekohta jäätmete valdaja vastavalt eeskirja nõuetele. 7. KORRALDATUD OLMEJÄÄTMEVEDU 7.1. Korraldatud olmejäätmeveo Hummuli valla haldusterritooriumil otsustab vallavalitsus, valides selleks ettenähtud korras viieks aastaks veoettevõtja. Korraldatud olmejäätmeveoga võib hõlmata ka teisi jäätmeid (mahukad ja ohtlikud jäätmed). 7.2. Korraldatud olmejäätmeveo korraldamiseks määratakse piirkonnad. Korraldatud olmejäätmevedu jäetakse korraldamata valla haldusterritooriumi nendes piirkondades, kus jäätmetekitajate vähesuse, nende hajutatuse või jäätmete väikeste koguste tõttu oleks see ülemäära kulukas või kus korraldatud olmejäätmete veoks puudub keskkonna- ja tervisekaitseline vajadus. 7.3. Vallavalitsuse poolt valitud veoettevõtja sõlmib jäätmeveo korraldamiseks otselepingud jäätmevaldajatega. Ühte veopiirkonda teenindab üks veoettevõtja. Veolepingud sõlmitakse kuni viieks aastaks. 7.4. Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides veoettevõtjaga sellekohase lepingu. Vallavalitsus võib liitumiskohustusest vabastada olmejäätmete valdaja, kes korraldab ise oma jäätmete vedu või käitlust, kasutamata selleks teenust osutavat veoettevõtjat ja andes oma tegevusest nõudmisel aru vallavalitsusele. Liitumiskohustusest vabastamise taotlemiseks tuleb esitada vallavalitsusele vabas vormis avaldus, näidates ära jäätmekogused, -liigid, kogumis- ja veovahendid, käitluskohad ning veograafiku. 7.5. Hummuli Vallavolikogu võib kehtestada korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise eest võetava teenustasu ülempiiri. 7.6. Veoettevõtja määrab korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmevaldajatelt võetava teenustasu hinna korraldatud olmejäätmeveo piirkondade keskmisena ning kooskõlastab selle vallavalitsusega. 8. JÄÄTMETE KÕRVALDAMINE, KOMPOSTIMINE JA PÕLETAMINE 8.1. Jäätmete kõrvaldamine Hummuli valla territooriumil (k.a kinnistutel) on keelatud, välja arvatud oma kinnistu aiajäätmed. 8.2. Elamutes tekkivaid bioloogilisi jäätmeid (ka toidujäätmeid) on lubatud kompostida oma kinnistu piires, kahjurite eest kaitstult kompostrites ja aiajäätmeid ka aunades. 8.3. Komposteerimine ei tohi tekitada ohtu tervisele ja keskkonnale, kompostrid ja aunad peavad naaberkinnistust olema vähemalt viie meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisti. 8.4. Jäätmete põletamine on keelatud. 9. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 9.1. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerib reostuse tekitaja omal kulul ja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. 9.2. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, likvideerib reostuse kinnisasja omanik. 9.3. Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida eeskirja eelnevat punkti, korraldab reostuse likvideerimise vallavalitsus kinnisasja omaniku kulul. 9.4. Eeskirja täitmist kontrollivad Hummuli Vallavolikogu poolt volitatud ametiisikud ning keskkonnajärelevalve ametnikud. 9.5. Eeskirja rikkujaid karistatakse jäätmeseaduses ja haldusõiguserikkumiste seadustikus kehtestatud korras. 9.6. Eeskirja rikkumisel, millel on kuriteo tunnused, kohaldatakse kriminaalvastutust.