Siseminister — Turvateenistuse seaduse rakendamine

TURVATEENISTUSE SEADUSE RAKENDAMINE Vastu võetud siseministri 19. 02. 1996. a määrusega nr 3 (RTL 1996, 25, 171), jõustunud 12. 03. 1996. Muudetud järgmiste aktidega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 06.12.96/18 (RTL 1996, 144, 705) 21.12.96 14.07.97/11 (RTL 1997, 113, 662) 26.07.97 01.08.02/100 (RTL 2002, 92, 1422) 29.08.02 Turvateenistuse seaduse (RT I 1993, 75, 1100; 1995, 62, 1056) § 8 7. lõike, § 9 2. lõike, § 15 3., 4., 5. ja 6. lõike ning Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 1996. a. määruse nr. 12 "Turvateenistuse seaduse mõnede sätete rakendamine" (RT I 1996, 5, 96) punktide 3 ja 4 alusel ja täitmiseks määran : Kinnitada juurdelisatud: 1) "Kvalifikatsioononõuded turvatöötajatele"; 2) [Kehtetu - RTL 1996, 144, 705 - jõust.21.12.96] 3) "Turvatöötaja kaardi väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord"; [RTL 2002, 92, 1422 - jõust 29.08.02] 4) "Turvateenistuse subjektile lubatud erivahendite liigid ja arv, nende soetamise, hoidmise, kandmise ja kasutamise tingimused ja kord ning nõuded erivahenditele"; 5) "Turvateenistuse erivahendite kasutamise juhtude registreerimise ja politseile teatamise kord"; 6) "Turvateenistuse erivahendite realiseerimise ja hävitamise kord". Kinnitatud siseministri 19. veebruari 1996. a. määrusega nr.3 Kvalifikatsiooninõuded turvatöötajatele Turvajuht Peab teadma: 1) põhiseadusega sätestatud kodanike põhiõigusi ja vabadusi; 2) turvateenistuse seadust ning teisi turvateenistust reguleerivaid normatiivakte; 3) turvateenistuse korraldamise põhinõudeid ettevõttes, asutuses ja valveobjektil; 4) haldusõiguserikkumiste seadustikku ja kriminaalkoodeksit osas, mis seondub turvateenistuse korraldusega; 5) haldusõiguserikkumiste protokolli vormistamise korda; 6) õiguserikkumise, sealhugas kontroll-läbipääsurežiimi rikkumise toimepannud isiku või selles kahtlustatava isiku kontrollimise ja kinnipidamise korda ning kinnipidamise dokumentide vormistamist, samuti kuriteo sündmuskoha ja asitõendite puutumatuse tagamise korda; 7) sõiduki ja veose ning isiku ja tema asjade läbivaatuse korda; 8) valveobjekti valve ja kaitse taktikat; 9) relva ja erivahendi soetamise, hoidmise, kandmise ja kasutamise korda; 10) tehnilise valve seadmete ja häiresüsteemide põhimõtteid ja kasutamise võimalusi objektide valve ja kaitse korraldamisel; 11) automaatse tulekahjusignalisatsiooni seadmete tööpõhimõtteid. Peab oskama: 1) koostada valveobjekti valve- ja kaitseplaani (turvaplaani); 2) käsitseda erivahendeid; 3) osutada kannatanule esmaabi; 4) kasutada esmaseid tulekustutus- ja päästevahendeid; 5) kasutada turvateenistuses kasutatavaid sidevahendeid. Turvatöötaja Peab teadma: 1) põhiseadusega sätestatud kodanike põhiõigusi ja vabadusi; 2) turvateenistuse seadust ja selle alusel antud normatiivakte; 3) haldusõiguserikkumiste seadustikku ja kriminaalkoodeksit osas, mis seondub turvateenistusega; 4) haldusõiguserikkumiste protokollide koostamise korda; 5) vallas- ja kinnisvara valve ja kaitse, isikukaitse, veoste valve ja kaitse ning tellija või tööandja üritusel või objektil korra kindlustamise taktikat; 6) transpordivahendi, isiku ja tema asjade ning muude objektide kontrollimise ja läbivaatamise korda; 7) tehnilise valve ja automaatse tulekahjusignalisatsiooni seadmete ja häiresüsteemide ning teenistuskoerte kasutamise korda valveobjektil; 8) töökaitse ja tuleohutuse üldisi nõudeid; 9) valve ja kaitse organiseerimist vahtkonna või toimkonna ulatuses ning oma valvepiirkonda ja teenindatavat valveobjekti; 10) valveobjektilt lahkumise korda erakorraliste sündmuste korral. Peab oskama: 1) kasutada valveobjekti tehnilisi ja sidevahendeid; 2) kinni pidada kuriteo, haldusõiguserikkumise, kontroll- läbipääsurežiimi rikkumise toimepannud isikut ja vormistada sellekohast dokumenti; 3) tagada sündmuskoha puutumatus ja asitõendite säilimine; 4) kasutada esmaseid tulekustutus- ja päästevahendeid; 5) osutada kannatanule esmaabi; 6) käsitseda relvi ja erivahendeid; 7) välja kutsuda politseid, kiirabi ja tuletõrje- päästeteenistust. Märkus. Käesolevad kvalifikatsiooninõuded ei takista täiendavate kvalifikatsiooninõuete kehtestamist turvaettevõtete või sisevalveteenistuse turvatöötajatele kvalifikatsiooninõuete kehtestamise õigust omavate organite poolt. Kinnitatud siseministri 19. veebruari 1996. a. määrusega nr. 3 Turvatöötaja kaardi väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord [RTL 2002, 92, 1422 - jõust 29.08.02] 1. Turvatöötaja kaardi väljastab turvatöötaja elukohajärgne politseiprefektuur turvateenistuse subjekti või turvakoolituslitsentsi omava asutuse, ettevõtte või organisatsiooni avalduse (edaspidi avaldus) alusel, kui turvatöötajal on turvatöötaja kvalifikatsioonitunnistus (edaspidi kvalifikatsioonitunnistus) ning ta vastab muudele turvateenistuse seadusega sätestatud nõuetele. 2. Avaldusele lisatakse: 1) kvalifikatsioonitunnistuse koopia; 2) turvatöötaja poolt allkirjastatud teatis, et tema puhul ei esine turvateenistuse seaduse § 8 lõikes 5 nimetatud asjaolusid; 3) 2 fotot mõõtmetega 3x4 cm. [RTL 1997, 113, 662 - jõust. 26.07.97] 3. Avaldus, millele on lisatud kõik nõutavad dokumendid, vaadatakse läbi ühe kuu jooksul. Turvatöötaja kaardi andmisest või andmisest keeldumisest teatatakse avaldajale kolme päeva jooksul. Keeldumise korral viidatakse keeldumise põhjusele ja selle aluseks olevale õigusaktile ning selle sättele. 4. Turvatöötaja kaart antakse kehtivusega viis aastat, kuid mitte kauemaks kui turvatöötaja 65-aastaseks saamiseni. 5. Turvatöötaja kaart väljastatakse selles nimetatud isikule allkirja vastu turvatöötajate kaartide väljaandmise raamatus. Raamatu vorm kinnitatakse politseipeadirektori käskkirjaga. 6. Turvatöötaja kaarti omav isik tagastab selle elukohajärgsele politseiprefektuurile, kui: 1) on lõppenud kaardi kehtivus; 2) on turvateenistuse seaduse § 8 lõike 5 alusel kaotanud turvatöötajana töötamise õiguse; 3) on saanud 65-aastaseks; 4) ei soovi enam tegelda turvateenistusega. Kaardi tagastamise kohta tehakse vastav märkus turvatöötajate kaartide väljaandmise raamatusse. 7. Turvatöötaja esitab ühe tööpäeva jooksul kirjaliku ettekande tööandjale turvatöötaja kaardi kaotsimineku, hävimise või kasutamiskõlbmatuks muutumise avastamisest arvates. 8. Turvateenistuse subjekt või turvakoolituslitsentsi omav asutus, ettevõte või organisatsioon esitab kolme tööpäeva jooksul turvatöötaja elukohajärgsele politseiprefektuurile kirjaliku teadaande turvatöötaja kaardi kaotsimineku, hävimise või kasutamiskõlbmatuks muutumise avastamise või selle kohta ettekande saamisest arvates. Vajaduse korral esitab turvateenistuse subjekt avalduse uue kaardi väljaandmiseks, lisades avaldusele: 1) turvatöötaja ettekande; 2) 2 fotot mõõtmetega 3x4 cm. Avaldus vaadatakse läbi käesoeva korra punktiga 3 sätestatud korras. 9. Turvatöötaja kaart on dokument formaadis A7. Turvatöötaja kaardil on tekst "Turvatöötaja kaart" ning kaardi seeria (kaks tähte) ja number. Turvatöötaja kaardile kantakse järgmised andmed: kaardi omaniku ees- ja perekonnanimi ning isikukood; omistatud kvalifikatsioon; foto mõõtmetega 3x4 cm; politseiprefektuuri nimi ja vapi pitser; politseiprefekti või abipolitseiprefekti ees- ja perekonnanimi ning allkiri. Turvatöötajate kaartide blankette trükitakse Politseiameti kinnitatud näidise järgi. [RTL 1997, 113, 662 - jõust. 26.07.97] 10. Turvatöötajate kaartide ja nende blankettide arvestust peavad Politseiamet ning politseiprefektuurid. 11. Politseiprefektuur informeerib Politseiametit turvatöötajate kaartide väljaandmisest, kaotsiminekust, peatamisest, kehtetuks tunnistamisest ning hävitamisest. [RTL 2002, 92, 1422 - jõust 29.08.02] 12. Kehtetuks tunnistatud, kehtivuse kaotanud ning kasutamiskõlbmatuks muutunud turvatöötajate kaardid ning nende blanketid hävitatakse kehtestatud korras.[RTL 2002, 92, 1422 - jõust 29.08.02] 13. Turvatöötaja kaardi väljaandjal või viimase kõrgemalseisval organil on õigus peatada turvatöötaja kaardi kehtivus kuni kuueks kuuks või see kehtetuks tunnistada, kui turvatöötaja: 1) ei täida turvateenistuse seaduse sätteid või tegutseb avalikku korda eirates või riigi julgeolekut ohustades; 2) ei vasta enam nõuetele, mis olid turvatöötaja kaardi väljaandmise aluseks. Turvatöötaja kaardi kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise asemel võib turvatöötajale teha kirjaliku hoiatuse, kui avastatud rikkumine on suhteliselt väike või on toime pandud ettevaatamatuse tõttu. [RTL 2002, 92, 1422 - jõust 29.08.02] Kinnitatud siseministri 19. veebruari 1996, a, määrusega nr. 3 Turvateenistuse subjektile lubatud erivahendite liigid ja arv, nende soetamise, hoidmise, kandmise ja kasutamise tingimused ja kord ning nõuded erivahenditele 1. Turvateenistuse subjekt võib turvateenuste osutamiseks või turvaülesannete täitmiseks vabalt soetada turvateenistuse seaduse § 15 2. lõikes nimetatud erivahendeid, välja arvatud käeraudu. 2. Käeraudu võib turvateenistuse subjekt soetada politseiprefektuuri kirjaliku loa alusel. 3. Loa saamiseks esitab turvateenistuse subjekt kirjaliku avalduse vastavalt asukoha- või elukohajärgsele politseiprefektuurile. Avalduses märgitakse olemasolevate ja soetada kavandatud käeraudade arv, turvatöötajate arv, käeraudade vajalikkuse põhjendus ning erivahendite hoiutingimuste kirjeldus. 4. Politseiprefektuur vaatab avalduse läbi ühe kuu jooksul arvates selle saabumisest ning teeb ühe alljärgnevatest otsustest: 1) annab käeraudade soetamisloa (kehtivusega kuni kolm kuud); 2) keeldub loa andmisest, kui peab taotlust põhjendamatuks. Avalduse põhjendatuse hindamisel lähtub politseiprefektuur valveobjektide iseloomust ning nende ohustatuse astmest, samuti turvatöötajate arvust ning turvateenistuse tingimustest. 5. Erivahendeid (v.a. teenistuskoerad) hoitakse selleks kohandatud lukustatud hoiuruumis (-kohas), mis raskendab nende kättesaamist kõrvalistele isikutele. Neid vahendeid võidakse hoida ka relvahoidlas. 6. Teenistuskoeri hoitakse puurides või tarastatud territooriumil või koeraomaniku või -valdaja elukohas, lähtudes veterinaarnõuetest ning kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud loomapidamise eeskirjast. 7. Erivahendi kandmise all mõistetakse käesolevas korras erivahendi endaga kaasas kandmist väljaspool selleks ettenähtud hoiuruumi (-kohta) võimaliku kasutamise eesmärgil. Erivahendit tuleb kanda viisil, mis välistab selle hõivamise teiste isikute poolt. Turvateenistuse subjekt väljastab erivahendid turvatöötajale kandmiseks ainult turvateenuste osutamise või turvaülesannete täitmise ajaks. Turvateenistuse subjekt peab arvestust turvatöötajatele väljastatud erivahendite üle. 8. Turvateenistuse subjekt võib kasutada teenistuskoera, kes on läbi teinud vähemalt algdressuuri ning allub teenistuskoera juhi käsklustele. Teenistuskoerad peavad valveobjektil olema üldjuhul ketis. Teenistuskoera talutatakse lühikese (kuni 2 meetrit) rihma otsas ilma suukorvita. Teenistuskoera järelvalveta jätmine valveobjektile ei ole lubatud. Teenistuskoera ei tohi kasutada laste, vanurite ja ilmsete rasedustunnustega naiste vastu, v.a. nendepoolse relvastatud või grupiviisilise ründe tõrjumiseks, tõkestamiseks või nende relvitustamiseks. 9. Käeraudu on lubatud kasutada kinnipeetud isikute toimetamisel politseiasutusse või teenistusruumi, kui on küllaldaselt alust arvata, et nad võivad rünnata turvatöötajat või põgeneda või tekitada kahju teistele isikutele, ümbruskonnale või iseendale. 10. Erivahendite kasutamisel tuleb hoiduda inimese tervise kahjustamisest suuremal määral, kui see antud olukorras on vältimatu, kusjuures käeraudade kasutamine kestvusega üle kahe tunni ei ole lubatud. 11. Erivahendite kasutamisel lähtub turvatöötaja kriminaalkoodeksi ja haldusõiguserikkumiste seadustiku sätetest, mis käsitlevad hädakaitset, hädaseisundit ning kurjategija kinnipidamist. 12. Eriotstarbelised märgistus- ja värvimisseadmed ei tohi ohustada inimeste tervist ega kujutada ohtu keskkonnale ning nende kasutamine peab olema lubatud tervisekaitse organite poolt. Käeraudadel ei tohi olla teravaid servi ning nad ei tohi muul moel vigastada kinnipeetu käsi. Kinnitatud siseministri 19. veebruari 1966.a. määrusega nr.3 Turvateenistuse erivahendite kasutamise juhtude registreerimise ja politseile teatamise kord 1. Turvaettevõte, sisevalveteenistust omav asutus, ettevõte ja organisatsioon ning turvateenuste osutamisega tegelev üksikisik (edaspidi turvateenistuse subjekt) teatab kirjalikult ühe tööpäeva jooksul politseile (juhtumi asukohajärgne politseijaoskond või -prefektuur) igast erivahendi (eriotstarbeline värvimis- ja märgistusseade, käerauad, teenistuskoer) kasutamise juhtumist turvateenuse osutamisel või turvaülesande täitmisel, kui sellega kaasnes teisele isikule kehavigastuse tekitamine. 2. Turvateenistuse subjekti teates märgitakse juhtumi koht, aeg ja asjaolud ning kelle poolt ja kelle suhtes erivahendit kasutati ning kasutamise tagajärjed. 3. Turvateenistuse subjekt peab nimetatud teatiste arvestust. Kinnitatud siseministri 19. veebruari 1996. a. määrusega nr. 3 Turvateenistuse erivahendite realiseerimise ja hävitamise kord 1. Turvalitsentsi või turvateenuste osutamisega tegeleva üksikisiku turvatöötaja kaardi kehtetuks tunnistamise või sisevalveteenistuse likvideerimise korral või loobumisel tegelemast turvateenuste osutamisega peab turvateenistuse subjekt realiseerima temale kuuluvad erivahendid kolme kuu jooksul arvates turvalitsentsi või turvatöötaja kaardi tühistamise päevast või sisevalveteenistuse likvideerimise päevast. [RTL 2002, 92, 1422 - jõust 29.08.02] 2. Erivahendid võib realiseerida isikule, kes omab selle soetamise õigust. 3. Juhul kui erivahendeid ei õnnestu realiseerida kolme kuu jooksul, kuuluvad nad hävitamisele turvateenistuse subjekti poolt kuu aja jooksul. Hävitamine toimub politseiametniku juureolekul. Hävitamise kohta koostatakse akt kahes eksemplaris, millest üks edastatakse vastavale politseiasutusele. 4. Teenistuskoera hukkab veterinaararst.