Vabariigi Valitsus — Toidu märgistusele esitatavate nõuete, märgistamise ja muul viisil teabe edastamise ning toorme päritolust informeerimise korra kinnitamine

Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 27. 08. 2002 nr 276 ( RT I 2002, 74, 444) 1. 09. 2002 Toiduseaduse (RT I 1999, 30, 415; 58, 608) paragrahvi 38 lõigete 3 ja 5 alusel ning arvestades Euroopa Ühenduse direktiivide 79/112/EMÜ (EÜT L 033, 8.02.1979, lk 1), 89/396/EMÜ (EÜT L 186, 30.06.1989, lk 21), 90/496/EMÜ (EÜT L 276, 6.10.1990, lk 40), 94/54/EÜ (EÜT L 300, 23.11.1994, lk 14) ja 1999/10/EÜ (EÜT L 069, 16.03.1999, lk 22) nõudeid, Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Toidu märgistusele esitatavad nõuded, märgistamise ja muul viisil teabe edastamise ning toorme päritolust informeerimise kord» (juurde lisatud). 2. Kehtestada, et enne 1. juunit 1999. a Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri 1995. a määruse nr 344 «Pakendatud toiduainete märgistamise korra kinnitamine» (RT I 1995, 85, 1471; 1998, 49, 735) alusel märgistatud toidu müüki võib jätkata kuni kauba lõppemiseni. 3.-4. [Käesolevast tekstist välja jäetud] 5. Kehtestada, et: 1) kuni 1. veebruarini 2003. a võib jätkata toidu märgistamist «Toidu märgistusele esitatavate nõuete, märgistamise ja muul viisil teabe edastamise ning toorme päritolust informeerimise korra» lisa punktis 18 esitatud nõudeid arvestamata, kuid kooskõlas teiste kehtivate õigusaktidega; 2) alates 1. veebruarist 2003. a võib käesoleva punkti alapunkti 1 kohaselt märgistatud kaupa müüa kuni kauba lõppemiseni; 3) määruse punktiga 1 kinnitatud «Toidu märgistusele esitatavate nõuete, märgistamise ja muul viisil teabe edastamise ning toorme päritolust informeerimise korra» punkti 1 alapunktis 71 sätestatut kohaldatakse kuni Eesti ühinemiseni Euroopa Liiduga. [RT I 2002, 74, 444 - jõust. 1. 09. 2002] Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1999. a määrusega nr 390 TOIDU MÄRGISTUSELE ESITATAVAD NÕUDED, MÄRGISTAMISE JA MUUL VIISIL TEABE EDASTAMISE NING TOORME PÄRITOLUST INFORMEERIMISE KORD I. TOIDU MÄRGISTAMINE JA MUUL VIISIL TEABE EDASTAMINE 1. Toidu müügipakendi märgistusel esitatakse (välja arvatud käesolevas korras sätestatud erijuhud) järgmine teave: 1) toidu nimetus; 2) koostisosad; 3) koostisosa kogus protsentides, kui see on ette nähtud vastavalt käesolevate nõuete punktile 37; 4) netokogus; 5) minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev; 6) säilitamistingimused kiirestiriknevate toidukaupade puhul, samuti teistel juhtudel, kui see on tingitud toidu olemusest; 7) valmistaja, pakendaja või Euroopa Liidu liikmesriigis asuva müüja nimi, aadress ja elu- või asukoht; 71) Eestisse vabaks ringluseks sisseveetud toidu puhul ka importija või valmistaja Eesti esindaja nimi, aadress ja elu- või asukoht; 8) päritolumaa, kui selle puudumine võib tarbijat eksitada ja tema huve kahjustada; 9) tarvitamisjuhis, kui selle puudumise korral ei ole tagatud toidu tarvitamine ettenähtud viisil; 10) toidupartii tähistus; 11) [kehtetu - RT I 2002, 74, 444 - jõust. 1. 09. 2002]; 12) töötlemine ioniseeriva kiirgusega või ioniseeriva kiirgusega töödeldud koostisosa kasutamine; 13) toitumisalane teave, kui märgistusel esineb toitumisalane väide. [RT I 2002, 74, 444 - jõust. 1. 09. 2002] 2. Kaupluses pakendatud toit märgistatakse vastavalt tarbijakaitseseaduse (RT I 1994, 2, 13; 1999, 35, 450) paragrahvi 11 lõike 3 alusel kehtestatud kaupluse töö üldeeskirjadele. 3. Imporditud, võõrkeelse märgistusega toidule lisatakse originaaltekstist lähtuv, käesoleva korra nõuetele vastav eestikeelne märgistus. 4. Märgistus kantakse pakendile vastavalt pakendiseaduse (RT I 1995, 47, 739; 1997, 53, 836) paragrahvi 10 lõigetele 2, 3, 4 ja 5. 5. Toidu nimetus, netokogus ning minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev või viide nimetatud tähtaegade asukohale müügipakendil esitatakse märgistusel samas vaateväljas. 6. Kui toidu müügipakendi suurima külje pindala on alla 10 cm 2, tuleb sellele kanda toidu nimetus, netokogus ning minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev, kusjuures eelnimetatud teavet ei pea esitama ühes vaateväljas. 7. Ilupakendis toidu puhul esitatakse käesolevas korras müügipakendil nõutav teave müügikohal ja toiduga kaasasolevatel dokumentidel. Ilupakendi märgistusel tuleb esitada toidu nimetus, netokogus ning minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev, kusjuures seda teavet ei pea esitama ühes vaateväljas. 8. [kehtetu - RT I 2002, 74, 444 - jõust. 1. 09. 2002] 9. Müügipakendisse pakendamata toidu ja käesolevate nõuete kohaselt märgistamata staatilisse toidukilesse pakendatud pagaritoodete puhul esitatakse käesolevas korras müügipakendil nõutav teave toiduga kaasasolevatel dokumentidel või veopakendil. Müügipakendisse pakendamata toidu ja käesolevate nõuete kohaselt märgistamata staatilisse toidukilesse pakendatud pagaritoodete puhul peab müügikohas esitama toidu nimetuse, hinna, valmistaja, päritolumaa (kui selle puudumine võib tarbijat eksitada ja tema huve kahjustada) ning minimaalse säilimisaja või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäeva. 10. Partii tähistus kantakse müügipakendisse pakendamata toidu puhul veopakendile, aga kui see ei ole võimalik, siis toiduga kaasasolevatele dokumentidele. 11. Pakendatud toidud, mida turustatakse tarbijale müümisele eelnevas käitlemise etapis või antakse üle toitlustusettevõtetele ettevalmistamiseks, töötlemiseks, jaotamiseks või jaemüügiks, märgistatakse järgmiselt: 1) veopakendile märgitakse toidu nimetus, minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev ning valmistaja või pakendaja nimi, aadress ja asukoht; 2) kaasasolevatele dokumentidele märgitakse käesolevas korras müügipakendile nõutav teave. 121. Kui toidul on õigusaktiga kehtestatud nimetus, kasutatakse seda nimetust. Kui toidul ei ole õigusaktiga kehtestatud nimetust, kasutatakse üldtuntud nimetust või toidu olemuse kirjeldust. [RT I 2002, 74, 444 - jõust. 1. 09. 2002] II. TOIDU NIMETUS MÜÜGIPAKENDIL 12. Märgistusel tuuakse esile toidu nimetus, mis viitab selle toidu tegelikule olemusele eristamaks maksimaalselt seda teistest sarnastest toitudest. Lubatud on nimetust laiendada täpsustavate sõnadega. Nimetust ei asendata kauba- või teenindusmärgiga. 13. Toidu nimetusega antakse teavet toidu valmistamisel kasutatud töötlemisviisi (kuivatamine, kontsentreerimine, taastamine, suitsutamine, külmutamine või muu) kohta juhul, kui sellise teabe puudumine võib tarbijat eksitada. 14. Ioniseeriva kiirgusega töödeldud toidu puhul lisatakse nimetusele märge «töödeldud ioniseeriva kiirgusega». III. TOIDU KOOSTISOSAD MÜÜGIPAKENDIL 15. Toidu koostisosade ehk komponentide (sealhulgas lisaained), mida kasutati valmistamisel ja mis sisalduvad toidus samal või muutunud kujul, loetelu märgitakse pakendile pealdisega «Koostisosad» või «Koostis» või kasutades pealdises sõnu «koostisosad» või «koostis». Koostisosa võib esitada liitkoostisosana või käesoleva korra lisas toodud üldnimetusega. 151. Toidu koostisosa nimetuse esitamisel järgitakse punktides 12 ja 13 sätestatud nõudeid. [RT I 2002, 74, 444 - jõust. 1. 09. 2002] 16. Toidu liitkoostisosa (koostisosa, mis koosneb mitmest komponendist) komponendid märgitakse selle järel sulgudes nende sisalduse alanevas järjestuses. 17. Koostisosade esitamist märgistusel ei nõuta: 1) ühekomponendilisel toidul, kus toidu nimetus on sama mis koostisosal või selle toidu nimetus võimaldab koostisosa olemust selgelt kindlaks määrata; 2) värsketel ning töötlemata puuviljadel, marjadel ja köögiviljadel, mis ei ole kooritud, lõigatud või muul viisil töödeldud; 3) karboniseeritud veel, kui nimetus ütleb, et see on karboniseeritud; 4) võil, juustul, kohupiimal, kohupiimapastal, kodujuustul ja hapupiimatoodetel eeldusel, et on kasutatud vaid piima ja piimatoodete tootmiseks vajalikke ensüüme või mikroorganismide kultuure; 5) ühest toorainest saadud fermenteeritud äädikal, millele ei ole lisatud teisi koostisosi. 18. Koostisosana ei pea esitama: 1) lisaainet, mis sisaldub toidu ühes või mitmes koostisosas, kui sellel ei ole antud toidus lisaainele omast tehnoloogilist funktsiooni; 2) lisaainet, mida kasutatakse kui tehnoloogilist ainet teatud tehnoloogilistel eesmärkidel töötlemise ajal ja mille jäägid või mille derivaatide jäägid võivad tehnoloogilise paratamatuse tõttu sisalduda valmistootes tingimusel, et need jäägid ei põhjusta ohtu tervisele ega mõjuta valmistoodet; 3) ainet, mida kasutatakse kindlates kogustes lahustina või keskkonnana tehislikule lõhna- ja maitseainele ning lisaainele; 4) koostisosa komponenti, mis on toidu valmistamise käigus ajutiselt eraldatud ja hiljem uuesti lisatud koguses, mis ei ületa eelnevalt eraldatud kogust. [RT I 2002, 74, 444 - jõust. 1. 09. 2002] 19. Koostisosade loetelus märgitakse kõik toidu koostisosad nende sisalduse alanevas järjestuses. 20. Keedusoola (naatriumkloriidi) järel märgitakse selle maksimaalne massiprotsent järgmistes toitudes: 1) või, margariin ja teised rasvaemulsioonid; 2) juust ja juustutooted, kodujuust; 3) vorstid ja muud lihatooted; 4) kalatooted; 5) lihtpagaritooted; 6) röstimata või röstitud teraviljahelbed või paisterad lisanditega või ilma; 7) salatid; 8) puljongid, supid, kastmed, ka pulbri või kontsentraadina; 9) vormiroad, hakkliha-, maksa- ja kalaroad; 10) soola sisaldavad maitseainesegud. 21. Alkoholisisaldus märgitakse, kui see on toidus üle 1,7 massiprotsendi. 22. Lisatud vesi ja lenduvad ühendid esitatakse koostisosade hulgas nende sisalduse järgi valmistootes. Vee koguse arvutamiseks lahutatakse valmistoote massist teiste selle valmistamiseks kasutatud koostisosade masside summa. 23. Vett ei märgita koostisosade hulgas, kui: 1) toidu valmistamise käigus on vett lisatud vaid kontsentreeritud või kuivatatud koostisosade taastamiseks; 2) seda kasutatakse keskkonnana või osana keskkonnast, mida tavaliselt ei tarvitata; 3) lisatud vee kogus ei ületa viit protsenti valmistoote massist. 24. Valmistamisel taastatava kontsentreeritud või kuivatatud koostisosa kasutamise korral on lubatud arvestada selle sisaldust veetustamiseelse massi järgi. [RT I 2002, 74, 444 - jõust. 1. 09. 2002] 25. Kontsentreeritud või kuivatatud toidu puhul, mis eeldatavasti taastatakse vee lisamisega, võib koostisosade esitamisel märgistusel lähtuda nende sisaldusest taastatud tootes tingimusel, et koostisosade loeteluga kaasnevad sõnad «Koostisosad valmistootes» või «Koostisosad taastatud tootes». 26. Puuvilja-, marja- või köögiviljasegude puhul ning looduslike maitseainete segude puhul, kus ükski koostisosa massivahekorras oluliselt ei domineeri, võib neid koostisosi loetleda vabas järjestuses tingimusel, et koostisosade loeteluga kaasnevad sõnad «muutuvas suhtes». 27. Lisaained (välja arvatud pakendusgaasid) tähistatakse rühma nimetusega, millele järgneb lisaaine nimetus või rahvusvaheliselt kehtestatud numbriline tunnus vastavalt toiduseaduse paragrahvi 16 lõike 3 alusel kehtestatud õigusakti nõuetele. Kui lisaaine kuulub rohkem kui ühte rühma, märgitakse see rühm, millel on põhiline tehnoloogiline funktsioon selle toidu puhul. 28. Lisaainetena kasutada lubatud modifitseeritud tärkliste puhul tuleb müügipakendi märgistusel kirjutada konkreetne, tärklise saamiseks kasutatud taimeliik juhul, kui tärklis võib sisaldada gluteeni. 29. Tehisliku lõhna- ja maitseaine puhul esitatakse märge «lõhna- ja maitseaine» või lõhna- ja maitseaine täpne nimetus või kirjeldus. 30. Sõnu «loodusliku päritoluga» või teisi samatähenduslikke sõnu võib tehislike lõhna- ja maitseainete puhul kasutada, kui: 1) lõhna- ja maitseomadustega keemilised ühendid on saadud vastavate füüsikaliste (sealhulgas destillatsioon ja ekstraheerimine), ensümaatiliste või mikrobioloogiliste protsessidega taimsest või loomsest materjalist, mis võib olla kas töötlemata või töödeldud traditsiooniliste toiduvalmistusviisidega (sealhulgas kuivatamine, röstimine, fermentatsioon); 2) lõhna- ja maitseomadustega lõhna- ja maitsepreparaadid on kontsentreerimata või kontsentreeritud tooted, mis on saadud vastavate füüsikaliste (sealhulgas destillatsioon ja ekstraheerimine), ensümaatiliste või mikrobioloogiliste protsessidega taimse või loomse päritoluga materjalist, mis võib olla kas töötlemata või töödeldud traditsiooniliste toiduvalmistusviisidega (sealhulgas kuivatamine, röstimine, fermentatsioon). 31. Sõnu «loodusliku päritoluga» või teisi samatähenduslikke sõnu ei kasutata, kui tehisliku lõhna- ja maitseaine nimetus viitab loomsele või taimsele olemusele või päritolule, kuid tehisliku lõhna- ja maitseaine koostisosa pole saadud vastavate füüsikaliste, ensümaatiliste või mikrobioloogiliste protsessidega või traditsiooniliste toiduvalmistusviisidega ainult või peaaegu ainult vastavast toiduainest või tehisliku lõhna- ja maitseaine lähteainest. 32. Toidu puhul, mille säilimisaja pikendamiseks on pakendamisel kasutatud pakendusgaase vastavalt toiduseaduse paragrahvi 16 lõike 3 alusel kehtestatud õigusakti nõuetele, märgitakse müügipakendile «pakendatud gaasikeskkonda». 33. Kui toidule on lisatud: 1) magusainet, lisatakse nimetusele sõna «magusainega»; 2) suhkrut (suhkruid) ja magusainet (magusaineid) üheaegselt, lisatakse nimetusele sõnad «suhkru(te) ja magusaine(te)ga»; 3) aspartaami, esitatakse toidu müügipakendil märge «sisaldab fenüülalaniini»; 4) rohkem kui kümme protsenti polüoole, esitatakse toidu müügipakendil märge «üleliigne tarbimine võib põhjustada kõhulahtisust». 34. Toidu liitkoostisosa komponendid märgitakse selle järel sulgudes nende sisalduse alanevas järjestuses. 35. Kui toidu mõni koostisosa või liitkoostisosa on töödeldud ioniseeriva kiirgusega, siis märgitakse koostisosade loetelus, et see koostisosa või liitkoostisosa on töödeldud ioniseeriva kiirgusega. 36. Liitkoostisosa komponentide loetelu ei märgita, kui: 1) liitkoostisosa moodustab vähem kui 25 protsenti valmistootest, välja arvatud liitkoostisosas sisalduv lisaaine, mis täidab selles toidus vastavale lisaainele iseloomulikku tehnoloogilist funktsiooni; 2) liitkoostisosa on toit, mille puhul koostisosade loetelu esitamine ei ole kohustuslik. 37. Toidu koostisosade loetelus või toidu nimetuses või kohe pärast nimetust märgitakse vastava koostisosa kogus protsentides, kui koostisosa on: 1) esitatud toidu nimetuses või seostatav toidu nimetusega; 2) rõhutatud märgistusel sõnas, pildis või graafiliselt; 3) põhiline toidu iseloomustamiseks ja eristab seda teistest nimetuse või välimuse tõttu sarnastest toitudest. [RT I 2002, 74, 444 - jõust. 1. 09. 2002] Koostisosa kogus protsentides peab väljendama toidu valmistamiseks kasutatud koostisosa kogust (välja arvatud punktides 24, 25, 38 ja 39 nimetatud juhtudel). 38. Kuumtöötlemise või mõne teise töötlemise tagajärjel niiskust kaotanud toitude puhul lähtutakse koostisosa koguse arvutamisel toidu valmistamiseks kasutatud koostisosa kogusest, kusjuures seda väljendatakse massiprotsendina valmistoote massist. Kui kasutatud koostisosa mass ületab 100 protsenti valmistoote massist, siis kirjutatakse protsendilise koguse asemel 100 grammi valmistoote valmistamiseks kasutatud koostisosa kogus massiühikutes. 39. Koostisosa koguse arvutamisel esitatakse lenduvad ühendid nende sisalduse järgi valmistootes. 40. Koostisosa kogust ei väljendata protsentides, kui: 1) vedelikuga koos väljastatava toidu märgistusel on näidatud põhikomponendi nimetus ja netokogus sõnadega «vähemalt . . . g»; 2) koostisosa kogus tuleb esitada märgistusel vastavalt teatud toidugruppidele kehtestatud koostis- ja kvaliteedinõuetele; 3) koostisosa kogus on kindlaks määratud vastavalt teatud toidugruppidele kehtestatud koostis- ja kvaliteedinõuetega, millega seejuures ei nõuta selle koostisosa koguse esitamist märgistusel; 4) koostisosa kasutatakse väikeses koguses eesmärgiga toitu maitsestada; 5) toidu nimetuses esinev koostisosa ei mõjuta tarbija valikut, sest ei ole selle toidu iseloomustamiseks põhiline ega erista seda sarnastest toitudest; 6) puuvilja-, marja- või köögiviljasegudel ning looduslike maitseainete segude puhul ükski koostisosa ei domineeri massivahekorras oluliselt; 7) koostisosaks on käesoleva korra punkti 33 alapunktis 1 või 2 nimetatud magusaine või magusaine ja suhkur; 8) koostisosaks on lisatud vitamiinid või mineraaltoitained, mille kohta esitatakse toitumisalane teave. IV. TOIDU NETOKOGUS MÜÜGIPAKENDIL 41. Netokogus märgitakse vedelatel toitudel mahu järgi liitrites (l), sentiliitrites (cl) või milliliitrites (ml), tahketel toitudel massi järgi kilogrammides (kg) või grammides (g) ja pooltahketel või viskoossetel toitudel kas massi või mahu järgi. 42. Rühmapakendile märgitakse selles sisalduva üksiku pakendi netokogus ja pakendite üldarv juhul, kui üksikpakendid sisaldavad sama koguse sama toitu. Kui üksikute pakendite arv ja vähemalt ühe üksiku pakendi netokogus on läbi rühmapakendi selgelt loetav, ei ole selline märgistus kohustuslik. 43. Tervikuna müüdavale rühmapakendile märgitakse üldine netokogus ja üksikpakendite arv. 44. Koos vedeliku või kastmega väljastatava toidu puhul, kus vedelik või kaste kuulub lisana põhikomponendi juurde, tuleb märgistusel täiendavalt näidata põhikomponendi nimetus ja netokogus koos sõnadega «vähemalt . . . g». 45. Netokoguse märkimine ei ole kohustuslik toidu puhul, mille netokogus on alla viie grammi või viie milliliitri, välja arvatud looduslikud maitseained. V. TÄHTAJAD MÜÜGIPAKENDIL 46. Minimaalse säilimisaja, mille jooksul selle määranud valmistaja või pakendaja tagab toidu nõuetekohasuse, esitamisel märgitakse kodeerimata kronoloogilises järjestuses vähemalt: 1) kuupäev ja kuu, kui toidu minimaalne säilimisaeg on alla kolme kuu; 2) kuu ja aasta, kui toidu minimaalne säilimisaeg on kolm kuni 18 kuud; 3) aasta, kui toidu minimaalne säilimisaeg on üle 18 kuu. 47. Koos minimaalse säilimisaja viimase tähtpäevaga märgitakse vastavalt: 1) «parim enne . . . », kui tähtpäevas on näidatud kuupäev, 2) «parim enne . . . lõppu» muudel juhtudel. Minimaalse säilimisaja viimane päev, kuu või aasta arvestatakse säilimisaja sisse. 48. Minimaalset säilimisaega ei pea märkima: 1) värsketel töötlemata puuviljadel, marjadel ja köögiviljadel; 2) kondiitritoodetel, mis koosnevad ainult maitsestatud või värvitud suhkrust või nendest mõlemast; 3) äädikal; 4) soolal; 5) suhkrul; 6) jäätise üksikportsjonil; 7) närimiskummil. 49. Kiirestirikneva toidu, mis oma koostise tõttu on soodne keskkond riknemist põhjustavate mikroorganismide kasvuks ja paljunemiseks, muutudes seetõttu ohtlikuks inimese tervisele, realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäeva, milleni selle määranud valmistaja või pakendaja tagab toidu nõuetekohasuse, esitamisel märgitakse kodeerimata kronoloogilises järjestuses vähemalt kuupäev ja kuu. [RT I 2002, 74, 444 - jõust. 1. 09. 2002] 50. Müügipakendil märgitakse kiirestirikneva toidu realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäevaga koos sõnad «kõlblik kuni . . . », kusjuures märgitud tähtpäev arvestatakse lõpptähtpäeva sisse. VI. TOORME PÄRITOLUST INFORMEERIMINE 51. Eestis valmistatud toidu puhul tuleb tarbijat informeerida kasutatud toorme päritolust juhul, kui sellise teabe puudumine võib tarbijat toorme päritolu suhtes eksitada. Päritolu eksitab juhul, kui toorme, mida toodetakse ka Eestis, asemel kasutatakse teistest riikidest pärinevat tooret. 52. Informatsioon kasutatud toorme päritolu kohta tuleb esitada toiduga kaasasolevatel dokumentidel sõnadega «kasutatud importtooret» või viitega konkreetsele imporditud toormele. 53. Tarbija nõudmisel peab müüja andma lisaks müügipakendil nõutud teabele ka täiendavat suulist teavet käesoleva korra punktides 51 ja 52 nimetatud toidu toorme päritolu kohta. VII. TOIDUPARTII TÄHISTUS MÜÜGIPAKENDIL 54. Toidupartii tähistus peab andma võimaluse määrata, millisest partiist toit pärineb. 55. Toidupartii määrab ja tähistab pakendil valmistaja või pakendaja. 56. Toidupartii tähistusele eelneb täht «L», välja arvatud ülejäänud teabest selgelt eristatava toidupartii tähistuse korral. 57. Toidupartii tähistamist ei nõuta: 1) kui toidu minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev sisaldab kodeerimata märgistuses vähemalt kuupäeva ja kuud; 2) üksikportsjonitena oleva jäätise puhul, mille tähistus kantakse rühmapakendile. 58. Lisaks käesoleva korra punktile 57 ei nõuta toidupartii tähistamist, kui tegemist on põllumajandustoodetega, mis: - müüakse või antakse lühiajaliselt ettevõttele, kes selle ladustab, töötleb või pakendab; - transporditakse edasi valmistajale; - kogutakse koheseks terviku moodustamiseks ettevõttesse, kes seda töötleb. VIII. TOITUMISALANE VÄIDE JA TEAVE MÜÜGIPAKENDIL 59. Toitumisalase väite ehk mis tahes väite kinnitamaks toidu toiduenergiaga või toitainete sisaldusega seotud omadusi võib esitada energiasisalduse, valkude, süsivesikute, rasvade, kiudainete, naatriumi ning käesoleva korra punktis 70 toodud vitamiinide ja mineraaltoitainete kohta. 60. Toitumisalast väidet esitatakse märgistusel järgmiselt: 1) toit sisaldab (mahl C-vitamiiniga) või 2) toit sisaldab vähendatud määral (lahja, alandatud energiasisaldusega) või 3) toit ei sisalda (kolesteroolivaba). 61. Toitumisalane teave peab sisaldama 1. rühma või 2. rühma näitajaid esitatud järjestuses: 1) 1. rühm: energiasisaldus; valkude (valgu hulk arvutatakse: valk = lämmastik Kjeldahli järgi × 6,25), süsivesikute (kõik inimorganismi poolt omastatavad süsivesikud, kaasa arvatud polüoolid) ja rasvade (kõik lipiidid, kaasa arvatud fosfolipiidid) hulk; 2) 2. rühm: energiasisaldus; valkude, süsivesikute, suhkrute (kõik mono- ja disahhariidid, välja arvatud polüoolid), rasvade, küllastunud rasvhapete (kaksiksidemeta rasvhapped), kiudainete (taimse päritoluga süsivesikud, mida inimese seedeensüümid ei ole võimelised hüdrolüüsima) ja naatriumi hulk. 62. Kui toitumisalane väide on esitatud suhkrute, küllastunud rasvhapete, kiudainete või naatriumi kohta, siis peab toitumisalane teave sisaldama 2. rühma näitajaid. 63. Lisaks käesoleva korra punktis 61 sätestatule võib toitumisalane teave märgistusel sisaldada ka ühe või mitme alljärgneva toitaine koguseid: 1) tärklis; 2) polüoolid; 3) monoküllastumata rasvhapped (ühe kaksiksidemega rasvhapped); 4) polüküllastumata rasvhapped (kahe ja enama kaksiksidemega rasvhapete cis-isomeerid); 5) kolesterool; 6) vitamiinid ja mineraaltoitained. 64. Kui märgistusel on toodud polüküllastumata või monoküllastumata rasvhapete või kolesterooli kogused, peab olema näidatud ka küllastunud rasvhapete kogus. 65. Energiasisaldus arvutatakse, kasutades järgmisi koefitsiente: 1) süsivesikud, välja arvatud polüoolid - 4 kcal/g või 17 kJ/g; 2) polüoolid - 2,4 kcal/g või 10 kJ/g; 3) valgud - 4 kcal/g või 17 kJ/g; 4) rasvad - 9 kcal/g või 37 kJ/g; 5) alkohol/etanool - 7 kcal/g või 29 kJ/g; 6) orgaanilised happed - 3 kcal/g või 13 kJ/g. 66. Energiasisalduse ja toitainete sisalduse arvväärtus kirjutatakse numbritega, kasutades järgmisi ühikuid: 1) energiasisaldus - kilodþaulides ja kilokalorites, kJ ja kcal; 2) valgud - grammides, g; 3) süsivesikud - grammides, g; 4) rasvad - grammides, g; 5) kiudained - grammides, g; 6) naatrium - grammides, g; 7) kolesterool - milligrammides, mg; 8) vitamiinid ja mineraaltoitained käesoleva korra punktis 70 nimetatud ühikutes. 67. Eelnev teave peab olema esitatud kas 100 g või 100 ml kohta, lähtuvalt sellest, millistes ühikutes on märgistusel näidatud toidu netokogus. Lisaks võib olla teave väljendatud toidu netokoguse või portsjoni kohta, kui märgistusel on näidatud, mitu portsjonit pakend sisaldab. 68. Juhul kui märgistusel on antud toidu valmistamise piisavalt detailne juhis, võib teave olla esitatud valmistoidu kohta eeldusel, et märgistusel on viide toitainetesisalduse ja energiasisalduse seose kohta valmistoiduga. 69. Toitumisalases märgistuses esitatakse vitamiinide ja mineraaltoitainete kogused, mille sisaldus 100 g-s, 100 ml-s või ühes portsjonis (kui pakendis on ainult üks portsjon) on vähemalt 15 protsenti päevasest toitumissoovitusest. 70. Teave vitamiinide ja mineraaltoitainete sisalduse kohta tuleb väljendada lisaks kogusele ka protsentides toitumissoovitustes toodud täiskasvanud inimese päevasest kogusest. Märgistusel esitatavad vitamiinid ja mineraaltoitained ning nende päevased soovitavad kogused täiskasvanud inimesele on järgmised: 1) retinool, vitamiin A, µg-ekv - 800; 2) kaltsiferool, vitamiin D, µg - 5; 3) tokoferool, vitamiin E, mg - 10; 4) askorbiinhape, vitamiin C, mg - 60; 5) tiamiin, vitamiin B1, mg - 1,4; 6) riboflaviin, vitamiin B2, mg - 1,6; 7) niatsiin, vitamiin B3, mg - 18; 8) püridoksiin, vitamiin B6, mg - 2; 9) folatsiin, µg - 200; 10) tsüankobalamiin, vitamiin B12, µg - 1; 11) biotiin, vitamiin H, mg - 0,15; 12) pantoteenhape, mg - 6; 13) kaltsium, mg - 800; 14) fosfor, mg - 800; 15) magneesium, mg - 300; 16) raud, mg - 14; 17) tsink, mg - 15; 18) jood, µg - 150. 71. Kui märgistusel on toodud suhkrute või polüoolide või tärklise kogused, peavad need olema esitatud vahetult süsivesikute järel: süsivesikud, g, millest: suhkrud, g polüoolid, g tärklis, g. 72. Kui märgistusel on toodud rasvhapete või kolesterooli kogus või rasvhapete tüüp, peavad need olema esitatud vahetult rasvade järel: rasv, g, millest: küllastunud rasvhapped, g monoküllastumata rasvhapped, g polüküllastumata rasvhapped, g kolesterool, mg. 73. Esitatud väärtused peavad olema keskmised väärtused, mis väljendavad kõige paremini toidus sisalduva toitaine hulka ning võtavad arvesse kõikumisi, olenevalt aastaajast või muudest teguritest. Keskmised väärtused saadakse toidukaupade keemilisel analüüsil valmistaja poolt või toidu koostisosade toiduenergia ja keemilise koostise järgi arvutades. 74. Käesolevas osas käsitletud toitumisalane teave peab olema märgistusel ühes kohas tabelina, numbrid üksteise all. Kui tabeliks ei ole ruumi, siis võib toitainete sisaldused esitada koos järgneva arvväärtusega üksteise järel. 75. Toitumisalase teabe esitamise nõuded ei laiene mineraalveele ja muule toiduks ettenähtud veele ning toidulisandile. «Toidu märgistamisele esitatavate nõuete, märgistamise ja muul viisil teabe edastamise ning toorme päritolust informeerimise korra» lisa [RT I 2002, 74, 444 - jõust. 1. 09. 2002] ÜLDNIMETUSEGA NIMETATAVAD TOIDU KOOSTISOSAD Toidu koostisosad Üldnimetus 1. Rafineeritud õli, v.a oliivõli - «Õli» koos sõnaga «taimne» või «loomne» või koos sõnaga, mis tähistab täpsemalt tema taimset või loomset päritolu. Hüdrogeenitud õli (taimse või loomse) puhul tuleb kasutada ka sõna «hüdrogeenitud» 2. Rafineeritud rasvad - «Rasv» koos sõnaga «taimne» või «loomne» või koos sõnaga, mis tähistab täpsemalt tema taimset või loomset päritolu. Hüdrogeenitud rasva (taimse või loomse) puhul tuleb kasutada ka sõna «hüdrogeenitud» 3. Jahusegud erinevatest teraviljadest - «Jahu», millele järgneb selle valmistamiseks kasutatud teraviljade loetelu osamasside alanevas järjestuses 4. Tärklised ning füüsikaliste ja ensümaatiliste vahenditega modifitseeritud tärklised - «Tärklis» Tärklise puhul tuleb kirjutada konkreetne, tärklise saamiseks kasutatud taimeliik juhul, kui tärklis võib sisaldada gluteeni 5. Kõik kalaliigid, kui kala moodustab toidu koostisosa, tingimusel, et sellise toidu nimetus või tutvustus ei viita kala nimetusele - «Kala» 6. Kõik juustuliigid, kui juust või juustusegu moodustab toidu koostisosa, tingimusel, et sellise toidu nimetus või tutvustus ei viita juustu nimetusele - «Juust» 7. Köögiviljade segud, mille kogus ei ole üle 10% toidu netokogusest - «Köögiviljad» 8. Kõik looduslikud maitseained ja nende segud, mille kogus ei ole üle 2% toidu netokogusest - «Maitseained» või «Maitseainete segud» 9. Igat liiki kummivaigupreparaadid, mida kasutatakse närimiskummi alusmaterjalina - «Närimiskummialus» 10. Igat liiki pagaritoodete puru - «Kuivikupuru» 11. Igat liiki sahharoosid - «Suhkur» 12. Veevabad glükoosid ja glükoosmonohüdraadid - «Glükoos» 13. Glükoosisiirup ja veevaba glükoosisiirup - «Glükoosisiirup» 14. Pressitud, ekspeller või rafineeritud kakaovõi - «Kakaovõi» 15. Igat liiki suhkrustatud puuviljad, mille kogus ei ole üle 10% toidu netokogusest - «Suhkrustatud puuvili» 16. Igat liiki piimavalgud (kaseiinid, kaseinaadid ja vadakuvalgud) ning nende segud - «Piimavalgud» 17. Veinid, mis on nimetatud Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 1999. a määrusega nr 326 (RT I 1999, 83, 759) kinnitatud «Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuete» III osas - «Vein» 18. Imetaja ja linnu toidukõlblikuks tunnistatud liha koos loomulikult sisalduva või kaasneva rasv- ja sidekoega, mille sisaldus ei ületa järgnevalt esitatud väärtusi, kusjuures liha sidekoe sisaldus arvutatakse kollageeni ja lihavalgu suhtarvu põhjal ning kollageeni kogus saadakse hüdroksüproliini sisalduse korrutamisel 8-ga. – „…liha", millele eelneb loomaliigi nimetus. Kui koostisosana esineva liha rasv- ja sidekoe või nendest ühe sisaldus on suurem nimetatud väärtusest, võib koostisosa esitada üldnimetusega «…liha» juhul, kui täiendavalt esitatakse koostisosadena kas rasv või pekk ja sidekude või üks nendest.». Imetajate liha (v.a küüliku- ja sealiha) või erinevate lihaliikide segu, milles imetajate liha on ülekaalus, rasvkoe- ega sidekoesisaldus ei ületa 25%. Sealiha rasvkoe sisaldus ei ületa 30% ja sidekoe sisaldus ei ületa 25%. Linnu- või küülikuliha rasvkoe sisaldus ei ületa 15% ja sidekoe sisaldus ei ületa 10%. Liha hulka ei arvestata mehaaniliselt konditustatud liha massi, samuti südant, keelt, pealihaseid, randme- ja pöialiigese lihaseid ning saba. Liha hulka arvestatakse vahelihas ja mälumislihased. 1 2000/13/EÜ (EÜT L 109, 6.05.2000, lk 29).