Rahandusminister — Kassalise teenindamise eeskiri

Muudetud järgmise aktiga (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 26.06.2002 nr 86 (RTL 2002, 88, 1373) 11.08.2002 Määrus kehtestatakse «Riigieelarve seaduse» (RT I 1999, 55, 584; 92, 824; 2000, 55, 360) paragrahvi 32 lõike 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Riigieelarve kassaline teenindamine (1) Riigieelarve kassaline teenindamine on riigieelarve tulude arvestamine ja riigieelarvest tehtavate kulude ning finantsvarade ja kohustuste üle arvestuse pidamine ning väljamaksete teostamine riigieelarvet teenindavate pankade kaudu. (2) Riigieelarve kassalist teenindamist korraldab Rahandusministeeriumi riigikassa osakond (edaspidi riigikassa). § 2. Riigieelarvet teenindavad pangad (1) Laekumised riigieelarvesse ja väljamaksed riigieelarvest tehakse riigieelarvet teenindavate pankade kaudu selleks sõlmitud lepingutes ettenähtud tingimustel ja korras. (2) Sissemaksed ja väljamaksed riigieelarvest toimuvad riigieelarvet teenindavates pankades avatud riigikassa ühendkontserni (edaspidi kontsernikonto) koosseisu kuuluvate arvelduskontode kaudu käesolevas eeskirjas kindlaksmääratud korras. § 3. Riigieelarve tulude kassaline arvestamine Riigieelarve tulude kassalist arvestamist korraldavad Maksuamet, Tolliamet (edaspidi maksuhaldurid) ja teised asutused käesolevas eeskirjas sätestatud korras kontsernikonto koosseisu kuuluvate pangakontode kaudu. § 4. Väljamaksed riigieelarvest (1) Riigieelarvest väljamakseid, v.a lõikes 2 nimetatud juhul, korraldavad riigikassa struktuuriüksused ¿ piirkondlike riigikassade talitused (edaspidi piirkondlikud riigikassad) kontsernikonto koosseisu kuuluvate arvelduskontode kaudu. (2) Riigi sise- ja välisvõlaga seotud väljamakseid riigieelarvest korraldavad riigikassa struktuuriüksused ¿ keskriigikassa talitused (edaspidi keskriigikassa). § 5. Väljamaksete tegemine asutustele (1) Piirkondliku riigikassa teeninduspiirkonda kuuluvad tema asukohajärgse maakonna administratiivpiirides asuvad valitsusasutused, valitsusasutuste hallatavad riigiasutused ja kohalikud omavalitsusüksused (edaspidi asutused). Asutuse identifitseerimisnumbriks on tema registreerimisnumber riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris. (2) Piirkondlik riigikassa teeb väljamakse riigieelarvest asutuse korralduse alusel käesolevas eeskirjas sätestatud korras. Asutus vastutab korralduse seadusele vastavuse ja esitatud andmete õigsuse eest, samuti tema eelarves vajalike vahendite olemasolu ning antud kuluartiklilt väljamaksete tegemise õigsuse eest. (3) Korraldusele kirjutavad alla asutuse juht ja raamatupidamise eest vastutav isik. Nende isikute nimed, kontaktandmed ja allkirjanäidised esitab asutus piirkondlikule riigikassale määruse lisa 1 vormil TE01. Nimetatud isikute või kontaktandmete muutumisel esitab asutus piirkondlikule riigikassale uue vormi TE01. § 6. Pangakontode kasutamine (1) Kontsernikonto koosseisus olevad pangakontod avab ja sulgeb Rahandusministeerium. (2) Pangakontode avamiseks kontsernikonto koosseisus maksete teostamiseks riigieelarvest esitab asutus Rahandusministeeriumile avalduse vastavalt määruse lisas 2 toodud vormile kolmes eksemplaris. Rahandusministeerium teatab pangakontode avamisest asutusele avalduse ühe eksemplari tagastamisega. § 7. E-riigikassa kasutamine (1) E-riigikassa eesmärk on anda asutusele õigus ja võimalus aruannetest ülevaate saamiseks, täita ning edastada kassalise teenindamise eeskirjades ettenähtud finantsdokumente (broneeringud, maksekorraldused jne) Interneti teel. (2) Internetipanga vahendusel esitatud dokumendid on samasuguse juriidilise jõuga kui asutuse poolt paberkandjal esitatud ja allkirjastatud dokumendid. Asutus vastutab oma ametnike poolt teostatud tehingute eest täies ulatuses. (3) Asutus esitab Rahandusministeeriumile volikirja vastavalt määruse lisas 3 toodud vormile kahes eksemplaris, milles määratakse kindlaks üks või mitu isikut, kes on volitatud asutuse nimel e-riigikassat kasutama, ja tehingud, mida volitatud isik võib asutuse nimel e-riigikassa vahendusel teostada. Volikirjale lisatakse volitatud isikute isikut tõendavate dokumentide koopiad. Volitatud isikute volituste lõppemisest kohustub asutus Rahandusministeeriumit viivitamatult kirjalikult teavitama. (4) Volikiri jõustub selle allakirjutamise hetkel mõlema poole esindaja poolt ja on kehtiv üks aasta, selle allakirjutamise hetkest. (5) Rahandusministeerium teatab e-riigikassa avamisest asutusele volikirja ühe eksemplari tagastamisega. § 8. Riigieelarve kassalise täitmise arvestus Riigieelarve kassalise täitmise arvestust korraldab riigikassa käesolevas eeskirjas sätestatud korras. § 9. Riigi eelarveväliste vahendite kassaline teenindamine (1) Riigi eelarveväliste vahendite ja reservide kassalist teenindamist korraldab riigikassa. (2) Riigi eelarveväliste vahendite laekumised ja väljamaksed toimuvad riigikassat teenindavates pankades avatud riigikassa ühendkontserni koosseisu kuuluvate arvelduskontode kaudu. (3) Riigikassa kontsernikonto koosseisus olevad pangakontod avab ja sulgeb Rahandusministeerium. 2. peatükk RIIGIEELARVE TULUDE LAEKUMINE JA NENDE ARVESTUS § 10. Tulude laekumine riigieelarvesse (1) Riigieelarve tulud laekuvad riigieelarvet teenindavatesse pankadesse neis avatud kontsernikonto koosseisu kuuluvate maksuhaldurite ja teiste asutuste tulude kogumiseks avatud arvelduskontodele. (2) Riigieelarvesse tulu kandmisel märgib maksja oma registrikoodi või isikukoodi ning maksuhalduri väljastatud makse aluseks oleval dokumendil näidatud või maksesihtotstarbele vastava viitenumbri. Viitenumbrite loetelu kättesaadavuse tagavad maksuhaldurid. (3) Väljaspool kontsernikontot on Maksuametil riigieelarvesse mittekuuluvate maksude kogumise erikontod, millelt pärast sissekannete tegemist nende laekumise arvestusregistritesse kannab Maksuamet summad seaduses ettenähtud korras üle teistesse eelarvetesse. § 11. Füüsiliste isikute tulumaksu laekumine Füüsiliste isikute tulumaks laekub tervikuna kontsernikonto koosseisu kuuluvale Maksuameti arvelduskontole. Iga tööpäeva lõpus kannab Maksuamet seaduses ettenähtud eraldise kontsernikonto koosseisus olevalt arvelduskontolt füüsilise isiku tulumaksu kontsernikontovälisele erikontole. § 12. Hasartmängumaksu laekumine Hasartmängumaks laekub tervikuna kontsernikonto koosseisu kuuluvale arvelduskontole ning Maksuamet kannab üks kord nädalas nimetatud kontolt hasartmängumaksu seaduses ettenähtud eraldise kontsernikontovälisele erikontole. § 13. Tolliameti kogutavad tulud (1) Tolliamet kannab igapäevaselt sularahas kogutud maksud ja riigieelarve muud tulud kontsernikonto koosseisu kuuluvatele arvelduskontodele. (2) Tollitagatiste arvestust korraldab Tolliamet väljaspool kontsernikontot olevatel erikontodel. § 14. Haldustrahvide laekumine Haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel määratud ja sissenõutavad trahvisummad laekuvad vastavalt «Haldusõiguserikkumiste seadustikule» (RT 1992, 29, 396; RT I 2001, 74, 453). § 15. Eesti Vabariigi välisesindustes laekuvad tulud Välisministeerium esitab riigieelarvesse arvestuslikult võetavate Eesti Vabariigi välisesindustele laekunud eelarvetulude aruande hiljemalt aruandekuule järgneva kuu kuuendaks tööpäevaks. Riigikassa arvestab need riigieelarve tulude laekumise koondaruandesse. Erandina arvestatakse Eesti Vabariigi välisesinduste eelarvetulud välisesinduste finantseerimisena riigieelarvest nimetatud aruande alusel kassakuluks. § 16. Majandustegevusest laekuvad tulud ja muud riigieelarve tulud (1) Rahandusministeerium peab arvestust riigi finantstulude, majandustegevusest laekuvate tulude ja muude tulude osas, mis ei laeku maksuhaldurite arvelduskontodele. (2) Asutuste majandustegevusest saadavate tulude kogumisel ja nende kasutamisel lähtutakse rahandusministri kehtestatud korrast. § 17. Riigieelarvesse enammakstud summad (1) Riigieelarvesse enammakstud summade tagastamine toimub jooksva eelarveaasta vastava tulu laekumiste arvel. (2) Riigieelarvesse enammakstud summa tagastamist või arvestamist maksumaksja maksude, intresside või trahvide võlgnevuste katteks korraldavad seaduses ettenähtud korras maksuhaldurid. (3) Halduskaristusena määratud trahvisummasid maksavad tagasi asutused, kelle ametiisiku poolt trahv oli määratud, neile laekuvatest trahvisummadest. (4) Riigieelarvesse enammakstud muu tulu ja valesti laekunud summa tagastamise, mille laekumise arvestust ei tee maksuhaldurid, otsustab taotleja kirjaliku avalduse alusel rahandusminister ja tagastamise korraldab riigikassa. (5) Riigieelarvesse enammakstud ja valesti laekunud summade tagastamiseks esitavad maksuhaldurid igal kolmapäeval, rahvuspüha või riigipühade puhul sellele eelneval tööpäeval, broneeringu riigikassale järgmise nädala riigieelarvest tagastamisele kuuluvate summade kohta päevade lõikes. Broneeringute esitamise täpsus on ±2 000 000 krooni. (6) Maksja taotlusel ühe tululiigi enammakstud summa arvestamine tema teise tululiigi katteks ühe ja sama maksuhalduri poolt teostab vastav maksuhaldur sisemise arveldusena. (7) Kui maksja taotlusel ühe tululiigi enammakse ühe maksuhalduri juures arvestatakse teise maksuhalduri juures oleva kohustuse katteks, tehakse arveldus pangakonto kaudu. § 18. Riigieelarvesse tulude laekumise aruanne (1) Maksuhaldurid esitavad riigieelarve tulude laekumise aruande riigikassale hiljemalt aruandekuule järgneva kuu kuuendaks tööpäevaks. (2) Riigikassa koostab esitatud aruannete ja oma arvestusregistrite alusel riigieelarve tulude laekumise koondaruande aruandekuule järgneva kuu kümnendaks tööpäevaks. § 19. Riigi eelarveväliste vahendite laekumine ja nende arvestus (1) Riigi eelarvevälised tulud on tulud, mida ei käsitleta riigieelarve osana. (2) Riigi eelarveväliste tulude ja reservide üle peetakse arvestust arvelduskontodele laekunud vahendite lõikes. 3. peatükk RIIGIEELARVEST VÄLJAMAKSETE BRONEERIMINE § 20. Asutuste eelarve kulude jaotuskavade koostamine Riigieelarve seaduse § 27 lõike 1 alusel Rahandusministeeriumile esitatud jaotuskavade põhjal koostab Tallinna riigikassa piirkondlike riigikassade lõikes nende teenindamisel olevate asutuste assigneeringute kasutamise jaotuskavad kuude lõikes. Keskriigikassa edastab nimetatud jaotuskavad piirkondlikele riigikassadele ühe nädala jooksul. § 21. Väljamaksete broneerimine riigikassas (1) Võttes aluseks määruse paragrahvis 20 nimetatud jaotuskava, esitab asutus piirkondlikule riigikassale hiljemalt neljandal tööpäeval enne iga kalendrikuu algust oma alaeelarve kulude jaotuskava nädalate lõikes määruse lisa 4 kohaselt vormil EA02 või elektroonselt e-riigikassa vahendusel. Eelnevatel kuudel kasutamata broneeringu võib asutus broneerida täiendavalt järgnevasse kuusse, sealjuures kasvavalt ületamata oma valitsemisala ministri kinnitatud kulude jaotuskava kuude lõikes. (2) Kui ministeerium, kelle haldusalas on asutus, muudab jooksva eelarveaasta kestel määruse paragrahvis 20 nimetatud jaotuskava, esitab asutus piirkondlikule riigikassale vajadusel uue kulude jaotuskava nädalate lõikes vormil EA02. (3) Asutus esitab piirkondlikule riigikassale järgmise nädala broneeringu päevade lõikes määruse lisa 4 kohaselt vormil EA02 või elektroonselt e-riigikassa vahendusel kaks päeva enne töönädala lõppu. Eelnevatel nädalatel kasutamata broneeringu võib asutus broneerida täiendavalt järgnevasse nädalasse, sealjuures kasvavalt ületamata oma jooksvaks kuuks esitatud broneeringut. (4) Piirkondlik riigikassa võtab aluseks asutuse alaeelarve jaotuse järgneva kuu finantsplaneerimisel ja teatab sellest asutusele vormi EA02 teise eksemplariga. E-riigikassa vahendusel esitatud broneeringu aktsepteerimise aluseks on piirkondliku riigikassa poolt broneeringule antud kinnitatud staatus. § 22. Vahendite broneeringu aruanne Piirkondlik riigikassa koostab asutuste esitatud broneeringute ja korralduste alusel oma finantsplaani alljärgnevalt: 1) kaks tööpäeva enne iga kalendrikuu algust kulude jaotuskava nädalate lõikes; 2) iga nädala eelviimasel tööpäeval järgmise nädala planeeritavad väljamaksed päevade lõikes ning esitab need keskkassale hiljemalt kell 15.00 iga töönädala eelviimasel tööpäeval. § 23. Vabariigi Valitsuse reservist vahendite broneerimine Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahendid broneerib asutus täiendavalt. Kui asutus kavandab kasutada eraldatud vahendeid jooksval kuul, esitab ta piirkondlikule riigikassale broneeringu vormil EA02. § 24. Hasartmängumaksu vahendite broneerimine Hasartmängumaksust Hasartmängumaksu Nõukogu otsuste alusel eraldatud vahendite väljamaksete kavandamisel lähtub asutus käesoleva eeskirja paragrahvis 23 toodud korrast. § 25. Muude kulude broneerimine (1) Riigi kohustuste täitmisega seotud väljamaksete broneeringud koostab keskriigikassa vastavalt nende maksegraafikule. (2) Lõikes 1 nimetamata riigieelarve kulude broneeringud koostab keskriigikassa. § 26. Broneerimata väljamaksete teostamine Asutuse broneerimata väljamaksed teostab piirkondlik riigikassa talle eraldatud vahendite arvelt viimases järjekorras. § 27. Riigieelarve kulude ajalise jaotuse muutmine Kui rahandusminister piirab «Riigieelarve seaduse» § 28 lõike 2 alusel ajalises jaotuses ettenähtud kulude tegemist riigieelarvest, siis piirkondlik riigikassa teostab väljamaksed lähtudes järgmisest järjekorrast: 1) töötasud ja töötasudega võrdsustatud maksed, riigimaksud, riigieelarve riikliku pensionikindlustuse ja riikliku ravikindlustuse maksed, sotsiaalmaksu kogumispensioni osa, riigi sise- ning välisvõlaga seotud maksed, Eesti Vabariigi välisesinduste tegevuskulud; 2) väljamaksed füüsilistele isikutele ja toetused kohalikele omavalitsustele; 3) asutuste lepingulistest kohustustest tulenevad maksed; 4) muud broneeritud väljamaksed, v.a käesoleva paragrahvi punktis 5 nimetatud väljamaksed; 5) asutuste broneerimata kulud. [RTL 2002; 88, 1373; 11.08.2002] § 28. Riigi eelarveväliste maksete broneerimine (1) Keskriigikassa koostab eelarveaasta algul riigi eelarveväliste vahendite kasutamise jaotuskava kuude lõikes. (2) Järgnevaks kuuks või järgnevaks nädalaks riigi eelarveväliste vahendite broneerimisel lähtutakse käesoleva eeskirja paragrahvis 21 toodud nõuetest. 4. peatükk RIIGIEELARVEST VÄLJAMAKSETE TEGEMINE § 29. Riigieelarvest väljamaksete teostamine (1) Väljamaksed riigieelarvest teeb piirkondlik riigikassa tema teenindamisel oleva asutuse korralduse alusel. (2) Korralduse esitab asutus piirkondlikule riigikassale vähemalt kolm tööpäeva enne korraldusel näidatud väljamakse tähtaega. Piirkondliku riigikassa ja asutuse kokkuleppel võib nimetatud tähtaega lühendada. (3) Korraldused esitatakse piirkondlikule riigikassale paberkandjal kahes eksemplaris või elektroonselt (telepanga või e-riigikassa vahendusel). Korralduse selgituses kajastab asutus korralduse aluseks oleva alusdokumendi sisu. (4) Koos töötasu väljamakse korraldusega esitatakse korraldus töötasult kinnipeetud füüsilise isiku tulumaksu ja tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu ülekandmiseks Maksuametile. (5) Piirkondlikul riigikassa juhatajal on õigus finantskontrolli teostamise eesmärgil nõuda asutuselt tema esitatud korralduse aluseks olevat raamatupidamisnõuetele vastavat alusdokumenti või selle koopiat, mille on viseerinud asutuse juht. (6) Korraldusel näidatakse riigieelarve assigneering, mille arvelt väljamakse tehakse. § 30. Maksejuhiste vormid (1) Piirkondlikule riigikassale paberkandjal esitatavad korraldused peavad olema esitatud eeskirjale lisatud vormidel: 1) määruse lisa 5 kohaselt püsikorraldus MK02; 2) määruse lisa 6 kohaselt korraldus MK03; 3) määruse lisa 7 kohaselt korraldus MK03A; 4) määruse lisa 8 kohaselt korraldus (rahvusvaheline makse) MK03V. (2) Püsikorralduse eelarveaasta kestel maksegraafiku alusel teostatavate maksete kohta esitab asutus piirkondlikule riigikassale vormil MK02. (3) Korralduse makseks ühe kuluartikli järgi esitab asutus piirkondlikule riigikassale vormil MK03. (4) Korralduse makseks mitme kuluartikli järgi esitab asutus piirkondlikule riigikassale vormil MK03A. (5) Korralduse rahvusvaheliseks makseks esitab asutus piirkondlikule riigikassale vormil MK03V. (6) Asutuse elektroonses vormis piirkondlikule riigikassale edastatud korraldused loetakse võrdseteks paberkandjal esitatud korraldustega MK03 (Eesti-sisene makse) või MK03V (rahvusvaheline makse). § 31. Väljamaksete teostamine piirkondlikus riigikassas (1) Piirkondlik riigikassa teeb korralduse alusel väljamakse makse saajale pangaülekandena või sisemise arvlemise korras. Sisemist arvlemist rakendatakse riigikassa teenindamisel olevate asutuste vahel. (2) Paberkandjal toodud maksejuhised registreeritakse kronoloogiliselt maksejuhiste registri raamatusse (järjekorranumber, kuupäev, kellaaeg, asutuste nimi, maksejuhiste numbrid, allkiri). Elektroonse maksejuhise registreerib süsteem automaatselt. (3) Nimekirjaga maksete ülekandmiseks esitab asutus piirkondlikule riigikassale korralduse vormil MK03 summa ülekandmiseks kontsernikonto koosseisus oleva asutuse transiit- või kulukontolt. (4) Asutuse poolt pangale esitatud nimekirja alusel kannab pank nimekirjas näidatud summad arvelduskontodele sama pangapäeva jooksul. Päeva lõpuks asutuse kasutamata vahendid kannab pank tagasi piirkondliku riigikassa arvelduskontole või asutuse kulukonto olemasolul asutuse arvelduskontole. (5) Sularaha väljavõtmiseks esitab asutus piirkondlikule riigikassale korralduse vormil MK03 summa ülekandmiseks kontsernikonto koosseisus oleva asutuse transiitkontole. § 32. Väljamaksete eelkontroll (1) Piirkondlik riigikassa kontrollib asutuse esitatud korralduse vastavust järgmistele nõuetele: 1) korralduse vormikohane täitmine; 2) korraldusel näidatud väljamakse vastavus (vajadusel alusdokument) asutuse esitatud broneeringule EA02; 3) eelarvevahendite olemasolu näidatud kuluartikli järgi; 4) korralduse vastavus eelarve assigneeringu majanduslikule sisule; 5) väljamakse vastavus õigusaktidele. (2) Korralduse vastavusel käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud nõuetele sanktsioneerib piirkondliku riigikassa juhataja korralduse ning suunab selle väljamaksmisele. (3) Korralduse mittevastavusel käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud nõuetele, keeldub piirkondliku riigikassa juhataja sanktsioneerimast nimetatud korraldust ning teavitab sellest asutust koos keeldumise põhjendusega. (4) Kui piirkondliku riigikassa juhataja on keeldunud korralduse sanktsioneerimisest selle mittevastavusel käesoleva paragrahvi lõike 1 alapunktis 4 või 5 toodud nõudele ning asutus ei nõustu esitatud põhjendusega, esitab asutus oma valitsemisala ministrile taotluse sanktsioneerimiskeelu tühistamiseks. Koopia nimetatud taotlusest esitatakse piirkondlikule riigikassale. (5) Kui valitsemisala minister loeb käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asutuse esitatud taotluse põhjendatuks, esitab valitsusala minister rahandusministrile taotluse sanktsioneerimiskeelu tühistamiseks. Rahandusministri otsus nimetatud taotluse rahuldamise või mitterahuldamise kohta on riigikassale kohustuslik. § 33. Teostatud maksejuhiste tagastamine asutustele (1) Piirkondlik riigikassa tagastab asutusele pärast korralduse täitmist ühe eksemplari paberkandjal esitatud korraldusest. (2) Elektroonselt esitatud korralduse täitmisest või sanktsioneerimisest keeldumise kohta edastatakse informatsioon panga või e-riigikassa vahendusel elektroonselt. § 34. Kulude kandmine arvestusregistritesse (1) Piirkondlik riigikassa arvestab pärast pangatehingu kinnituse saamist korralduse alusel tehtud väljamakse riigieelarve kassalise täitmise arvestusregistrisse. (2) Asutuse nõudel esitab piirkondlik riigikassa asutuse korralduste päevaraamatu. § 35. Korralduste annulleerimine Oma eelnevate korralduste annulleerimiseks esitab asutus piirkondlikule riigikassale teatise määruse lisa 12 kohaselt vormil TE05. Annulleerida ei saa piirkondliku riigikassa juba teostatud korraldusi. § 36. Kulude ümberpaigutamine Asutuse varem tehtud kulude ümberpaigutamiseks esitab asutus piirkondlikule riigikassale määruse lisa 9 kohaselt teatise vormil TE02 põhjendades ümberpaigutust. § 37. Eesti Vabariigi välisesinduste rahastamine Eesti Vabariigi välisesinduste kulude rahastamiseks kannab Välisministeeriumi korralduste alusel teda teenindav piirkondlik riigikassa Eesti Vabariigi välisesinduste majandustegevuseks vajaminevad summad Eesti Vabariigi välisesinduste pangakontodele nende asukohamaades asuvates pankades. § 38. Riigisaladuse seaduses toodud valitsusasutuste rahastamine Tulenevalt «Riigisaladuse seadusest» (RT I 1999, 16, 271; 82, 752; 2001, 7, 17) rahastab riigikassa asutusi kontsernikonto koosseisu kuuluvate arvelduskontode kaudu, millelt asutused teevad arvelduskontodele kantud vahendite arvelt ise väljamakseid. Pank kannab päeva lõpuks nimetatud kontodel oleva kasutamata jäägi tagasi kontsernikontole. Asutused ei esita neid teenindavatele piirkondlikele riigikassadele korraldusi ega nende alusdokumente. § 39. Ülekanded riiklikuks ravikindlustuseks (1) Ülekanded riiklikuks ravikindlustuseks korraldab keskriigikassa. (2) Rahandusministeeriumi ja pankadega sõlmitud lepingute kohaselt kantakse ravikindlustuseks kandmisele kuuluv osa sotsiaalmaksust automaatselt üle ravikindlustuseks avatud arvelduskontodele. (3) Pärast maksuametilt sotsiaalmaksu laekumisest täpsustatud andmete saamist eelneva kalendrikuu kohta teeb keskriigikassa ümberarvestuse ja teostab ülekande riiklikuks ravikindlustuseks. § 40. Riigi eelarveväliste vahendite väljamaksed (1) Väljamaksed riigi eelarvevälistest vahenditest sooritatakse asutuse korralduse alusel. (2) Korraldus esitatakse paberkandjal kahes eksemplaris või elektroonselt (telepanga või e-riigikassa vahendusel). Korralduse selgituses kajastab asutus korralduse aluseks oleva dokumendi sisu. (3) Korraldus esitatakse riigikassale vähemalt kolm tööpäeva enne korralduses näidatud väljamakse tähtaega. Kokkuleppel riigikassaga võib nimetatud tähtaega lühendada. (4) Riigikassale paberkandjal esitatavad korraldused esitatakse käesoleva eeskirja lisatud vormidel. (5) Riigikassa kontrollib korralduse alusel vahendite olemasolu arvelduskontodel. Vahendite olemasolul sanktsioneerib riigikassa korralduse ja suunab väljamaksmisele. (6) Riigikassa tagastab pärast korralduse täitmist ühe eksemplari paberkandjal esitatud korraldusest. (7) Elektroonselt esitatud korralduse täitmisest või sanktsioneerimisest keeldumise kohta edastatakse informatsioon telepanga või e-riigikassa vahendusel. § 401. Kohustusliku kogumispensioni ülekanded (1) Kohustusliku kogumispensioni sissemaksete ülekandmiseks Eesti Väärtpaberite keskregistri pidaja (edaspidi registripidaja) pangakontole avab riigikassa kontsernikonto koosseisus eraldi arvelduskontod. Avatud arvelduskontodele kannab tööandja kohustusliku kogumispensioni makse ja riigikassa "Sotsiaalmaksuseaduse" (RT I 2000, 102, 675; 2001, 50, 285; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 95, 587; 2002, 44, 284) § 10 lõikes 4 sätestatud sotsiaalmaksu määra osa 4% (edaspidi sotsiaalmaksu kogumispensioni osa). (2) Maksuamet esitab riigikassale hiljemalt registripidaja pangakontole ülekande tegemisele eelneva tööpäeva kella 16.00ks täpse taotluse sotsiaalmaksu kogumispensioni osa täiendava summa ülekandmiseks lõikes 1 nimetatud arvelduskontodele. (3) Riigikassa kannab lõike 2 alusel taotletud summa lõikes 1 nimetatud arvelduskontodele üle samal tööpäeval, millal tehakse ülekanne registripidajale. (4) Kui laekunud sotsiaalmaksu kogumispensioni osa on väiksem Maksuameti poolt lõike 2 alusel taotletud summast, kannab riigikassa Maksuametile vastava summa üle kolme tööpäeva jooksul arvates lõikes 2 nimetatud tähtajast, kuid mitte hiljem "Kogumispensionide seaduse" (RT I 2001, 79, 480; 2002, 23, 131; 44, 480) § 11 lõikes 1 ja "Sotsiaalmaksuseaduse" § 10 lõikes 4 nimetatud tähtajast. (5) Lõikes 1 nimetatud arvelduskontodele üle kantud sotsiaalmaksu kogumispensioni osa, kohustusliku kogumispensioni makse ja "Maksukorralduse seaduse" (RT 2002, 26, 150) alusel arvestatud intressi summade arvel teeb Maksuamet ülekanded registripidajale. (6) Lõikes 1 nimetatud arvelduskontode ülekandmata sotsiaalmaksu kogumispensioni osa jääk ja valesti laekunud summad kantakse riigieelarve tulude arvelduskontodele. (7) Lõikes 1 nimetatud arvelduskontode liikumiste kohta esitab Maksuamet riigikassale igapäevase õiendi (lisa 13), mille alusel teostatud tehingud kajastatakse riigieelarves. [RTL 2002, 88, 1373; 11.08.2002] 5. peatükk KULUDE TAASTAMINE § 41. Kulude taastamine (1) Asutus, kelle varem tehtud kulusid taastatakse, esitab piirkondlikule riigikassale teatise määruse lisa 10 kohaselt vormil TE04 kolme tööpäeva jooksul arve väljastamise hetkest. Kinnituse summa laekumisest teatab piirkondlik riigikassa asutusele teatisega määruse lisa 11 kohaselt vormil TE04A. (2) Piirkondliku riigikassa arvelduskontodele laekunud summadest, mille kohta puudub asutuse esitatud teatis vormil TE04, teavitab piirkondlik riigikassa asutust vormil TE04A. Nimetatud kulude taastamise kinnitab asutus teatisega vormil TE04. (3) Kui asutus kümne tööpäeva jooksul ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatist, arveldab piirkondlik riigikassa laekunud summa riigieelarve tuludesse. (4) Piirkondliku riigikassa teenindamisel olevale asutusele laekunud summad varem tehtud kulude taastamiseks arvestatakse juhul, kui tegemist on sama eelarveaasta kulude taastamisega, asutuse eelarveaasta kulude vähendamiseks. (5) Varasematel eelarveaastatel tehtud kulude taastamiseks riigieelarvesse laekunud summad arveldab piirkondlik riigikassa riigieelarve tuludesse. 6. peatükk ARVESTUSE JA ARUANDLUSE KORRALDAMINE RIIGIKASSAS § 42. Arvestuse ja aruandluse korraldamine piirkondlikus riigikassas (1) Piirkondlik riigikassa peab riigieelarve kassalise täitmise arvestust alljärgnevates arvestusregistrites: 1) päevaraamat ¿ kajastatakse piirkondliku riigikassa sissetulekuid ja väljaminekuid kronoloogiliselt; 2) riigieelarve kassalise täitmise arvestusregister ¿ peetakse riigieelarve kassalise täitmise arvestust piirkondliku riigikassa teenindamisel olevatele asutustele eraldatud assigneeringute lõikes. (2) Piirkondlik riigikassa esitab asutusele igakuiselt asutuse eelarve kassalise täitmise aruande hiljemalt aruandekuule järgneva kuu kuuendaks tööpäevaks. Asutus võrdleb esitatud aruannet oma eelarve arvestuse andmetega ning teatab erinevuste ilmnemisest kümne tööpäeva jooksul piirkondlikule riigikassale. (3) Piirkondlik riigikassa esitab tema peetavate arvestusregistrite põhjal pangaväliste ja panga vahendusel toimunud tehingute kohta elektroonse õiendi hiljemalt aruandekuule järgneva kuu kaheksandaks tööpäevaks keskriigikassale. (4) Piirkondlik riigikassa esitab pärast eelarveaasta lõppu teenindamisel olevale asutusele tema eelarve kassalise täitmise aastaaruande. Aruanne esitatakse kahes eksemplaris, millest ühe tagastab asutus kinnitatuna kümne tööpäeva jooksul. (5) Piirkondlik riigikassa esitab keskriigikassale tema teenindamisel olevate asutuste eelarvete kassalise täitmise aastaaruande. Koos aastaaruandega esitab piirkondlik riigikassa käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asutuste kinnitatud aruanded. Aastaaruande esitamise tähtaja teatab piirkondlikule riigikassale keskriigikassa. § 43. Arvestuse ja aruandluse korraldamine keskriigikassas (1) Keskriigikassa peab riigieelarve kassalise täitmise arvestust alljärgnevates arvestusregistrites: 1) pearaamat ¿ registreeritakse riigieelarve kassalise täitmise arvestuse operatsioonid kronoloogiliselt ja süstemaatiliselt; 2) riigieelarve kassalise täitmise koondregister ¿ peetakse riigieelarve kassalise täitmise koondarvestust; 3) riigieelarve vahendite arvestusregister ¿ peetakse riigieelarve vahendite arvestust, sh riigieelarve riikliku ravikindlustuse ja riikliku pensionikindlustuse vahendite kohta eraldi. (2) Keskriigikassa koostab igakuiselt oma arvestusregistrite põhjal aruandekuule järgneva kuu kümnendaks tööpäevaks alljärgnevad aruanded: 1) riigieelarve kassalise täitmise aruanne; 2) riigieelarve kassavoogude aruanne; 3) riigieelarve vahendite olemi ja paigutuse aruanne. (3) Keskriigikassa avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aruanded Rahandusministeeriumi veebilehel. § 44. Riigi eelarveväliste vahendite ja reservide arvestus (1) Riigikassas peetakse arvestust eri eelarveväliste vahendite ja reservide lõikes. (2) Riigikassa esitab vastavalt kokkulepitud tähtaja kohaselt vahendi haldajale nende rahaliste vahendite aruanded. 7. peatükk RIIGIKASSA DOKUMENTATSIOONI JA ARVESTUSREGISTRITE SÄILITAMINE § 45. Dokumentide säilitamine riigieelarve täitmisel (1) Rahandusministeerium säilitab riigieelarve kassalise täitmise dokumentatsiooni ja arvestusregistreid alljärgnevalt: 1) piirkondlike riigikassade arvestusregistreid ja riigieelarve kassalise täitmise dokumentatsiooni seitse aastat; 2) keskriigikassa arvestusregistreid ja riigieelarve kassalise täitmise dokumentatsiooni seitse aastat. (2) Riigieelarve kassalise täitmise aastaaruanne koos lisadega säilitatakse alaliselt. 8. peatükk RAKENDUSSÄTE § 46. Rahandusministri määruse kehtetuks tunnistamine Rahandusministri 23. detsembri 1999. a määrus nr 110 «Riigieelarve kassalise täitmise eeskiri» (RTL 1999, 176, 2532; 2000, 75, 1141) tunnistatakse kehtetuks. Rahandusministri 17. oktoobri 2001. a määruse nr 91 «Kassalise teenindamise eeskiri» lisa 1

Rahandusministri 17. oktoobri 2001. a määruse nr 91 «Kassalise teenindamise eeskiri» lisa 2

Rahandusministri 17. oktoobri 2001. a määruse nr 91 «Kassalise teenindamise eeskiri» lisa 3

Rahandusministri 17. oktoobri 2001. a määruse nr 91 «Kassalise teenindamise eeskiri» lisa 4

Rahandusministri 17. oktoobri 2001. a määruse nr 91 «Kassalise teenindamise eeskiri» lisa 5

Rahandusministri 17. oktoobri 2001. a määruse nr 91 «Kassalise teenindamise eeskiri» lisa 6

Rahandusministri 17. oktoobri 2001. a määruse nr 91 «Kassalise teenindamise eeskiri» lisa 7

Rahandusministri 17. oktoobri 2001. a määruse nr 91 «Kassalise teenindamise eeskiri» lisa 8

Rahandusministri 17. oktoobri 2001. a määruse nr 91 «Kassalise teenindamise eeskiri» lisa 9

Rahandusministri 17. oktoobri 2001. a määruse nr 91 «Kassalise teenindamise eeskiri» lisa 10

Rahandusministri 17. oktoobri 2001. a määruse nr 91 «Kassalise teenindamise eeskiri» lisa 11

Rahandusministri 17. oktoobri 2001. a määruse nr 91 «Kassalise teenindamise eeskiri» lisa 12