Jõgeva Vallavolikogu — Jõgeva valla arengukava 2002-2005 kinnitamine — KO, 64, 1431

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362) § 9 ja § 22 lõige 1 punkti 7, Jõgeva Vallavolikogu 12. juuli 2001. a määruse nr 15 «Jõgeva valla põhimääruse kinnitamine uues redaktsioonis» (KO 2001, 67, 1219) punktide 24.1.7 ja 61.4 alusel: 1. Kinnitada Jõgeva valla arengukava 2002–2005 vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 18. juulil 2002. a. Volikogu esimees Saima KALEV Jõgeva Vallavolikogu 12. juuli 2002. a määruse nr 13 lisa JÕGEVA VALLA ARENGUKAVA 2002–2005 LÜHIKOKKUVÕTE Teie ees on 2001. a mais valminud Jõgeva valla arengukava, mille raames määratakse ära valla arengusuunad 2005. aastani. Järgnevalt lühikokkuvõte olulisemast. Jõgeva valla kolm suuremat probleemi on: 1. Tööturul toimuv. Töökohtade arv väheneb. Tööpuudus 2001. aasta alguses oli üle 15%. Samas napib ettevõtjatel vajalike oskuste ja motivatsiooniga tööjõudu; 2. Haridusasutuste võrk vajab reorganiseerimist ja noortele on vaja vaba aja veetmise võimalusi; 3. Keskkonnaseisund (eelkõige joogivee halb kvaliteet, jäätmekäitluse probleemid ning reoveega seonduv). Nimetatud kolm valdkonda on Jõgeva valla arendus- ja planeerimistegevuse prioriteedid aastani 2005. Probleemseid valdkondi on loomulikult rohkem. Saavutamaks edu ja arengut on vaja keskenduda kõige olulisemale ja investeerida omavalitsuse väheseid ressursse sihipäraselt. Tööturg Majandustegevuse üldine rahvusvahelistumine, sh lähenemine Euroopa Liidule, toob kaasa välismaiste investeeringute suurema kaasamisvõimaluse kogu Eestis sealhulgas Jõgeva vallas. Prognoositavalt investeeritakse välismaist erakapitali eelkõige tööstusse ja teenindussfääri, sh turismi. Sel eesmärgil keskendub Jõgeva vald sobivate hoonekomplekside ettevalmistamisele ning investeeringuobjektide tutvustamisele võimalikele investoritele. Jõgeva valla asulatest on põhirõhk Kuremaa väljaarendamisel. Selle asula probleemid vajavad kompleksset lahendust ja kuuluvad lähiaja vajaduste hulka (kutsekooli reorganiseerimine ja tervisekeskuse edendamine). Edukuse korral laienevad ettevalmistused ka valla teistesse piirkondadesse. Täiendavaid investeeringud teenindussfääri on võimalik kaasata pärast järgnevalt kirjeldatud tootmis- ja turismialaste projektide teostumist. 1. Siimusti alevikus rajatakse ja sisustatakse õppeturismi eesmärgil õppeklass-töökoda savinõude jt savitoodete valmistamise õpetamiseks ja tootmiseks Siimusti alevikus arendatakse välja tehnikaspordi baas, mille eelduseks on lähedal asuva Linnamäe motokrossiraja olemasolu. Jätkatakse Linnamäe motokrossiraja arendamist motokrossiraja rahvusvahelistele nõuetele vastavusse viimise eesmärgil. Kaasates mittetulundusühinguid ja eraettevõtlust, kujundada Linnamäe krossirajast populaarne harrastusliku motospordiga tegelemise ja vaba aja veetmise paik. Soodsaks teguriks on Jõgeva valla rahvusvaheline tuntus motoürituste korraldajana (Jõgevatreffi motokokkutulek). 2. Endla looduskaitseala läheduses (loodushoiu piiranguid arvestades) rajatakse loodusturismi eesmärgil vaatlustorn, «pehme jahi» õppeklass ja muud atraktsioonid ning soodustatakse majutusasutuse loomist. 3. Kuremaale kujundatakse lisaks kutseõppe ümberkorraldamisele täiendusõppe- ja turismikompleks, arendatakse edasi Kuremaa tervisekeskust, soodustatakse majutusvõimaluste loomist ja valmistatakse puhkeotstarbel ette Kuremaa pargiala ja järv. 4. Laiuse ordulinnuse varemete lähedusse ehitatakse puitlinnak turismiatraktsioonide ja ööbimisvõimalustega vastavalt kehtivale detailplaneeringule. Haridus ja vaba aeg Koolivõrgu probleemiks Jõgeva vallas (nagu enamikus Eesti maavaldades) on kiiresti vähenenud õpilaste arv ja vahendite nappus nii investeeringuteks kui senise koolivõrgu ülalhoidmiseks. Arengukava realiseerimise perioodil on plaanis jätkata õpet neljas Jõgeva valla koolis: 2 lasteaed-algkoolis, 2 põhikoolis. Vaimastvere Põhikool vajab normaalse põhikoolina toimimiseks uut võimlat. Esialgsete plaanide kohaselt (pärast riskide maandamist) nähakse võimalust Kuremaa Põllumajandustehnikum munitsipaliseerida , kutseõppe osas on kavas (osaline) liitumine mõne keskharidust andva õppeasutusega (gümnaasiumiga) kas Jõgeval või Palamusel, tekitades viimase juurde kutseõppega paralleelklassi. Kutseõppe osas süveneb rakendusliku IT-alane õpe, teised erialad sõltuvad konjunktuurist (tööturu vajadustest). Jõgeva valla 5 suuremas asulas (Kuremaa, Laiuse, Siimusti, Vaimastvere, Jõgeva alevik) luuakse Avatud Noortekeskused ja rajatakse või kaasajastatakse mänguväljakud. Toetatakse ja motiveeritakse valla haldusterritooriumil tegutsevate noorteühenduste/klubide tegevust. Arengukava realiseerimise perioodiks luuakse valla keskustesse (Kuremaa, Laiuse, Siimusti, Vaimastvere, Vägeva, Jõgeva alevik) avalikud internetipunktid. Selleks tegevuseks kaasatakse valla eelarverahale lisaks riiklike IT-programmide ja erakapitali vahendeid. Keskkond Majandustegevuse (eelkõige põllumajandusliku tootmise) oluline vähenemine viimastel aastatel on Jõgeva vallas reostuskoormust keskkonnale vähendanud, kuid elukvaliteedi ja elanike tervise suhtes on jäänud probleemseks joogivee halb kvaliteet. Seega: ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste renoveerimine on arengukava kolmas prioriteet. Jõgeva Vallavalitsuse tegevus Jõgeva Vallavalitsus on tegevussuundade algataja ja alaprojektide ellukutsuja. Tegevussuundade teostamine toimub projektide põhimõttel. Jõgeva Vallavalitsus arvestab, et finantseerimisel suureneb järk-järgult Euroopa Liidu ja teiste välisprogrammide osatähtsus ja käitub projekte algatades ja koostööpartnereid otsides sellest lähtuvalt. Jõgeva Vallavalitsus eraldab järgnevate aastate eelarvetest summad projektide algatamiseks. Nende projektide alusel kaasatakse täiendavad vahendid Eesti ja välisprogrammidest. Kolme strateegilise prioriteedina nimetatud tegevussuuna elluviimine eeldab Jõgeva Vallavalitsuselt professionaalsete oskuste olemasolu projektide ettevalmistamisel (taotluste esitamisel) ja teostamisel ning tihedat koostööd teiste asjassepuutuvate asutuste ja ettevõtetega nii projektide ettevalmistamisel kui ka nende teostamisel. Võimalike haldus-territoriaalsete muutuste korral (näiteks Jõgeva valla ja linna ühinemine) saavad liitumisläbirääkimised toimuda üksnes eelnevalt käsitletud prioriteetide ja põhimõtete säilumisel. Käesolev dokument põhineb ka «Jõgeva valla arengukava 1999» raames esitatul. Nimetatud materjalis on üksikasjaliselt kirjeldatud praktiliselt kõikide Jõgeva valla eluvaldkondade ja alapiirkondade põhiolud ja probleemid, st et teostatud on klassikaline valla audit. Seega, üldjoontes on valla eluolu kirjeldatud (huvilised saavad tutvuda, millised objektid valla territooriumil paiknevad ja millised tegevused toimivad) ja eri valdkondade kohta antud ka hinnang (probleemide ja vajaduste osas). Pole kahtlust, et kõikides valdkondades toimuvad lähimate aastate jooksul väiksemad või suuremad muutused. Mõnedes valdkondades on lausa hädavajalik algatada ja teostada suhteliselt mastaapsed muutused või siis tekkivad muutused kompenseerida. Tegeleda on vaja kõikide eluvaldkondadega, nii otseselt kui kaudselt vallavalitsuse pädevusse (vastutusalasse) kuuluvatega ja vähemalt mingid vajadused (sh kulutusi nõudvad) on pea kõikidel valdkondadel. Kuid negatiivne tõsiasi on, et kõikide vajaduste rahuldamiseks puuduvad ressursid. Vajalikud on valikud, kindlate prioriteetide seadmine. Otstarbekas on kavandada arengusuunad selliselt, et põhirõhk asetuks järgneva 5 aasta jooksul kindlasti tehtavale (Jõgeva valla eluolu oluliselt mõjutavatele valdkondadele). 1. Sissejuhatus Jõgeva vallas elas 2000. a rahvaloenduse andmetel 5470 elanikku. Valla territoorium on 458 km2. Rahvastiku tihedus 11,9 el/km2 . Esimese iseseisvusaja lõpuaastail oli valla praegusel territooriumil viis valda: Jõgeva, Vaimastvere, Laiuse, Kaarepere ja Kuremaa. Valla praegused piirid kujunesid välja 1979. aastal, kui likvideeriti Laiuse ja Pedja külanõukogu ning liideti Laiuse ja Endla kolhoosi ja Kuremaa sovhoostehnikumi territooriumid ning lahutati Saduküla sovhoosi maad. Enamik Jõgeva valla sotsiaalsetest, majanduslikest ja demograafilistest probleemidest eeldavad nende lahendamiseks strateegilist, pikemaajalist ja erinevate osapoolte kooskõlastatud tegevust. Seetõttu on vajalik, et tehtavad investeeringud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks üksteist toetaksid. Vajadus piirkonna arengut suunata eeldab strateegilise plaani olemasolu. Jõgeva valla arengustrateegia ja arengukava kujundamise eesmärk on kokkulepitud põhimõtete alusel kavandada valla arengut suunavad strateegilised tegevussuunad ja raamid edasiseks tegevuseks. Valdav osa Euroopa Liidu regioonide arengulistest projektidest teostatakse kõikvõimalike regionaalprogrammide abiga. Need vahendid avanevad Eestile järk-järgult, muutudes juba mõne aasta pärast eeldatavasti lausalisteks. Selleks peab olema valmis, sest põllumajandusregioonide konkurentsivõimeliseks kujundamine on pikaajaline protsess. Vajalik on investeerida senisest märksa enam ja süstemaatilisemalt rahvusvahelisse suhtlusse. Regionaalarengu projektid peavad olema suunatud põhilise regionaalprobleemi, peamiselt tööpuuduse vähendamisele ja elatustaseme tõstmisele (nagu arenenud riikideski). Jõgeva valla arengukavas teostatavaks üldeesmärgiks on vallaelanikele tervisliku elukeskkonna, põhiteenuste ja senisest kõrgema tööhõive tagamine. Jõgeva valla arengukava: 1. teadvustab valla probleemid, arengusuunad, arengueeldused ja investeerimissuunad valla kõigile piirkondadele ja elanikele; 2. võimaldab kõige otstarbekamalt arenguks suunata suhteliselt napid ressursid: raha ja arendustegevusega seotud muud kulud; 3. võimaldab eri huvigruppide koondamist ühiste kokkulepete sõlmimiseks ja otsuste tegemiseks. Käesoleva dokumendi alusel: 1. taotletakse avaliku sektori investeeringute suunamist, objektide rajamist, säilitamist ja likvideerimist ning programmide ja projektide algatamist; 2. määratakse valla arendustegevuse põhisuunad; 3. tehakse valikud, milliseid arenguprojekte vallavalitsuse poolt vallas algatatakse ja millistes projektides osaletakse. Jõgeva Vallavalitsuse poolt koostatud arengukava dokument on soovitusliku iseloomuga ettevõtjatele ja kolmandale sektorile – arvestamaks, milliste eluvaldkondade ja paikkondade arengut strateegiadokumendi alusel suunatakse. Valla arengustrateegia on oma sisult sotsiaalse iseloomuga, kuna üldiseks eesmärgiks on piirkonna sotsiaal-majanduslik areng. See tähendab, et kõigi programmide, tegevuste ja projektide eeldatav tulemus peab kajastuma esile toodud sotsiaalsete probleemide ja vajaduste lahendamisel. Seega: kuigi antud töös on probleemipüstitus eelkõige sotsiaalse iseloomuga, kuid enamasti majanduslike jms põhjustega, siis nimetatud probleemi leevendamiseks sobivad pigem majanduslikud kui sotsiaalsed meetmed. Jõgeva valla arengustrateegia teostamise ja järgimise eest vastutab kõigi võimaluste piires vallavalitsus (ühtlasi arengukava protsessi algatajana). Eesti regionaalarengu suunamise üks põhidokumente, Eesti Regionaalarengu Strateegia näeb regionaalpoliitika raames ette, et omavalitsused määratlevad endi arengulised prioriteedid, algatavad ja teostavad arenguprojektid. Et Eestis on omavalitsuste, maavalitsuste ja ka riigi roll regionaalarengus institutsiooniliselt ettevõtluse arengut vahetult suhteliselt vähe toetav võrreldes lääneriikidega, on otstarbekas vähemalt lähiaastateks keskenduda inimkapitali ja infrastruktuuride kaasajastamisega seotud problemaatikale. Pealegi, strateegiline lähenemine eeldab investeeringuid pigem nn kaugeeldustesse (inimressursid – koolitus, baasharidus, insener-tehnilised kommunikatsioonid ja muu füüsiline infrastruktuur), mis sobib ka lähiaja regionaalse arendustegevuse institutsionaalse infrastruktuuriga. Käesoleva dokumendi raames kavandatud tegevussuundade väljatoomisel on lähtutud pikemaajalisest perspektiivist (visiooni ja strateegilise arengumudeli osas); tegevused (ja olulisimad projektid) on ette nähtud lühema perioodi kohta, aastani 2005. Arengustrateegia teostamine sõltub eelkõige vallavalitsuse suutlikkusest, kuid ka teiste osapoolte (avaliku sektori asutuste ja erasektori) motiveeritusest kavandatud strateegiat järgida. Selleks vajab omavalitsus otstarbekat arendustegevuse korraldust, sh ka teiste eelnevalt nimetatud osapoolte kaasamise mehhanismi. Strateegiadokumendi sisu saab vajaduse korral (eelkõige muutuvad välistingimused) täiendada ja muuta. 2. Arengu tingimused, vajadused ja võimalused 2.1. Strateegilised arengutingimused Olulised maavarad ja suurtööstus Jõgeva vallas puuduvad. Teenuste osakaal majanduses on alla riigi keskmist, peamiselt on tegemist kohalikule turule orienteeritud jaekaubanduse ja olmeteenustega, samuti avalike teenustega. Ülejäänud osa majandusest moodustavad peamiselt kohalikel ressurssidel põhinev puidu- ja toiduainetööstus ning mitmete teiste majandusharude väiketööstused. Endiste kollektiivmajandite baasil on tekkinud piisavalt väikesi metallitöökodasid ja ehitusettevõtteid, kuid nende osatähtsus majandusstruktuuris on jäänud väheoluliseks. Turismialane atraktiivsus on senini olnud tagasihoidlik. Valda läbivad küll Põltsamaa–Mustvee ja Piibe maantee, kuid tervikuna on Jõgeva valla transpordi- ja transiidialane tähtsus suhteliselt väike. Euroopa kontekstis võib Jõgeva valda iseloomustada suhteliselt ühekülgse majandusega vähearenenud põllumajandusregioonina. Võrreldes Eesti keskusregioonidega on uusi tegevusalasid ja ettevõtteid 1990-ndatel aastatel tekkinud vähe, vald ei ole osutunud väliskapitalile kuigi atraktiivseks. Jõgeva valla arengu kavandamisel tuleb taustana eelkõige arvestada järgmiste strateegilist tähtsust omavate (väga aeglaselt muutuvate) tingimustega: 1. hõre asustus; 2. asend ümber väikese maakonnakeskuse ja kantide omavaheline konkurents; 3. asend suhteliselt suure keskuse (Tartu linn) mõjupiirkonna äärealal; 4. esmasektori tegevusalade suur osakaal majandusstruktuuris; 5. väheatraktiivne renomee. 2. 2. Arenguprobleemid Jõgeva valla olulisemad probleemid ja väljakutsed on oma põhiiseloomult piisavalt sarnased paljude teiste omavalitsustega, kuid nende iseloom ulatuse, sügavuse ja tähtsuse järjekorras ning lähtealused lahendusteks on omased siiski vaid Jõgeva vallale. Valla üks olulisi majandusharusid on põllumajandus. Säilinud on põllumajanduslik suurtootmine, tugevaid väikefarme on tekkinud vähe. Põllumajanduslikku tootmisse on väliskapitali hankimine suhteliselt raske. Eesti turg on väike, Venemaa turul kauplemine ebakindel ja Lääne-Euroopa turule pääsemine eeldab põllumajandusettevõtete olulist moderniseerimist ning Euroopa Liidu kvootide suurenemist. Mitmetes maapiirkondades on elanikkond jäämas kõrvale aktiivsest majanduselust, siirdudes naturaalmajanduslikele vormidele. Esimeseks probleemvaldkonnaks on Jõgeva valla elanike hõive: töökohtade arvu vähenemine, hõive langus, töötuse kasv ja tööealise elanikkonna heitumus (nende arvu kasv, kes on töötud, kuid loobunud tööotsingutest). Töötuse määr ulatub Jõgeva vallas hinnanguliselt üle 20%. Just hõivealaseid näitajaid tuleb pidada olulisemateks sotsiaal-majanduslikeks indikaatoriteks ja sellekohaseid probleeme piirkonnas tähtsamateks. Hõivet on peetud võtmeprobleemiks ka Jõgeva valla 1999. a arengukavas: «Põllumajandusliku suurtootmise taandumise tagajärjel on valla külades palju kitsa kvalifikatsiooniga tööealisi, kelle jaoks puudub läheduses sobiv töö. Töötute arvu suurenemine. Pole suudetud piisavalt luua alternatiivseid töökohti ei keskustes ega mujal.» Edasistes peatükkides toodud kontrollarvud ja väliskeskkonna väljakutsed kinnitavad hõive seadmist problemaatikas tähtsuselt esimestele kohtadele. Viimastel aastatel on lisandunud probleemid vajalike oskuste ja motivatsiooniga tööjõu olemasoluga. Tipp- ja keskastme spetsialistid tuleb vajadusel paratamatult palgata väljastpoolt valda. Keskmisi sissetulekuid (Jõgeva vallas hinnanguliselt alla 70% Eesti keskmisest) ja elanikkonna majanduslikku toimetulekut tuleks pidada teiseks oluliseks probleemvaldkonnaks, sest töökoha olemasolu peaks (v.a erandjuhud) kindlustama elanikkonnale piisava töötasu ja vältima vajaduse sotsiaaltoetuste järele. Keskmised sissetulekud peegeldavad kaudselt valla majanduspotentsiaali, näidates, kuivõrd arenenud ja aktiivne on piirkonna majanduselu. Perspektiiv saada vallas vaid vähetasuvat tööd on kahtlemata ka tähtsaks tõukejõuks, miks just nooremad ja haritumad elanikud eelistavad vallast lahkuda. Elukeskkonna puhul on ka Jõgeva valla 1999. a arengukavas nähtud võtmeprobleemina «Amortiseerunud elamuid ja trasse. Suhteliselt kallist kütet ja sooja vee puudumist. Kodutunde puudumist.» Probleem on tegelikkuses laiem, haakudes ka sissetulekute ja hõivega ning puudutab peamiselt suurte asulate probleeme kui sotsiaalset elukeskkonda laiemalt. Keskkonnaseisundi osas mõjutab elukvaliteeti ja valla elanikkonna tervist negatiivselt joogivee halb kvaliteet. Jõgeva vald on jagunenud üsna eriilmelisteks kantideks, millest igal on omad probleemid ja eeldused, mis vajavad mõnedel juhtudel piirkonnakeskset terviklikku lahendust. Samas tuleb silmas pidada, et soovitud tulemusi saavutades ei tohi unustada esmaolulisena siiski omavalitsuse kui piirkonna terviklikkust; ses suhtes on Jõgeva vald piisavalt problemaatiline. Eelnevad teemad on otsustavateks komponentideks piirkonna seni suhteliselt vähesele atraktiivsusele, «väärtusele» ja imagole. Üldiselt suhtutakse Eesti maavaldadesse kui piirkondadesse, mida iseloomustab hulk probleeme, kus on tagasihoidlikud eneseteostuse ja sageli ka vaimsete vajaduste rahuldamise võimalused. Seni ei kompenseeri kujunenud imagot ka tasapisi enam väärtustav rahulikum, turvalisem ja looduskesksem keskkond. Mõõdetava tulemusena iseloomustab olukorda enim madal kinnisvara väärtus Jõgeva vallas riigi keskmisega võrreldes. Tööhõive Tööhõive problemaatika tervikuna on kogu maailmas olulisemaid sotsiaal-majanduslikke teemasid, töötus ja töökohtade arvu vähenemine piirkonniti vastavalt tähtsaimad probleemid. Hõiveprobleemid on muutunud väga aktuaalseteks ka Jõgeva vallas; alates turumajanduslike reeglite kehtestamise ja vastava keskkonna tekkimise algusest on hõive struktuurimuutused olnud väga ulatuslikud, siirdeperioodiga on paraku kaasnenud ka kiire töötajate arvu vähenemine ja töötuse kasv. Seni on jätkunud suhteliselt ebaefektiivne suurtootmine, samuti on põllumajandus jäänud Eestis väikseima tulususega (ja keskmiste sissetulekutega) majandusharuks, mistõttu maakonna keskmised sissetulekud on ka riigi keskmisega võrreldes suhteliselt madalad. Eeldatav on esmasektori tegevusalade osatähtsuse edasine vähenemine majandusstruktuuris, mis võib uute majandusharude kasvu puudumisel suurendada niigi kõrget tööpuudust. Vald on väike, seepärast on tagasihoidlik olnud teenindussfääri areng. Noorem elanikkond lahkub suurematesse linnadesse, lisaks kapitali puudumisele ei jätku ettevõtetele mõnikord kvalifitseeritud tööjõudu. Ühekülgse majandusstruktuuri, sh tööstuslike traditsioonide nappusega on kaasnenud elanikkonna vähene ettevõtlikkus. Valda ei peeta atraktiivseks investeerimiskohaks uutele innovaatilistele majandusharudele. Töötajate arvu muutuse kohta Jõgeva vallas usaldusväärsed andmed puuduvad, kuid üldistatult võib rääkida muutusest enam kui 2500 töötajalt 1990. a vähem kui 2000-le 2000. a. Analoogilises tempos töötajate arvu vähenemisega on toimunud ka tööhõive määra (hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus) ja tööjõus osalemise määra (tööjõu osatähtsus tööealises elanikkonnas) muutused. Tööpuudus võib juba lähitulevikus veelgi suureneda, eelkõige seoses suuremate põllumajandusettevõtete tööprotsessi võimaliku (kuid vajaliku) ratsionaliseerimisega. Pidevalt on kasvanud ka heitunute (tööotsingutest loobunud tööealised elanikud) arv, mida võib pidada üheks tööturgu iseloomustavaks kõige negatiivsemaks ilminguks. Mitmetes maapiirkondades on elanikkond kõrvale jäämas aktiivsest majanduselust. Vähemedukatest piirkondadest on parema kvalifikatsiooniga ja kõrgema haridustasemega inimesed liikunud kiiremini arenevatesse piirkondadesse, jättes vähem arenenud piirkonnad ilma potentsiaalsetest ettevõtjatest ja uute töökohtade loojatest. Probleemiks on eelkõige intellektuaalsete ja ettevõtlike inimeste kriitilise massi puudumine, puudulik infrastruktuur ja regiooni rohkem investeeringuid toov regioonide vähene atraktiivsus. Kuna Eestis ei ole tööjõud piisavalt mobiilne liikumaks vabadele töökohtadele teistesse piirkondadesse, on mõnedes piirkondades, mille hulka kuulub ka Jõgeva vald, juba pikemat aega kõrge tööpuudus. Kui lähtuda Eesti Regionaalarengu Strateegia raames püstitatud konkreetsetest eesmärkidest, mille kohaselt üheski maakonnas ei peaks regionaalpoliitika tegevuse tagajärjel töötuse määr ulatuma üle 35% Eesti keskmisest (11,7% 1999. a; üle 35% tähendaks sellisel juhul 15,8%), siis järelduks, justkui oleks Jõgevamaal töötuse probleem suhteliselt väheoluline. Kui heitunud juurde arvestada, siis ületaks töötus ilmselt küll 15,8%. Ja arvestades, et töökohtade arv stabiilselt väheneb, ei parane Jõgevamaa töötus iseenesest. Vajadus uute töökohtade järele on suur ka rahvastiku vanuskoosseisu muutusi arvestades: lähiaastatel suureneb nii vallas kui Jõgeva linnas noorte ja keskealiste elanike arv. Töökohtade puudusel kasvab kas töötuse määr või toimub väljaränne vallas. Võttes aluseks, et (a) tööjõus osalemise määra Eestis meestel 70% ja naistel 57%, kokku 63%, (b) maapiirkondades tööjõus osalemise määra vastavalt meestel 67%, naistel 50%, kokku 58%, (c) Jõgeva vallas 63% ja (d) et senised töökohad oluliselt ei vähene, tähendab 1 % hõivet Jõgeva vallas umbes 20 töökohta; seega töötute arvu vähendamine 1% võrra tähendab vajadust luua 20 uut töökohta. Kuid kui soovida jõulist arengut Jõgeva vallas, peaks igal aastal valda lisanduma vähemalt 10–15 uut ettevõtet (praegu siis 5 ehk poole vähem). Sissetulekud Sissetulekute puhul on Jõgeva vallas probleemideks: esiteks, Eesti keskmisega võrreldes madalad sissetulekud ja teiseks, tööealise elanikkonna toimetulematus. Keskmiste palkade, sissetulekute ja toimetulematuse osas kuulub Jõgeva vald Eesti keskmiste omavalitsuste hulka (kuigi kaht esimest näitajat on omavalitsuse tasandil statistika puudumise tõttu raske täpselt mõõta). Kuid võrrelduna Tallinna võimalustega on elatustase siiski märgatavalt madalam. Samuti ei kajasta valla keskmine tingimata elatustaseme ühtlast jaotumist, osades (probleemsete põllumajandusettevõtetega) maavaldades peavad põllumajandus- ja teenindustöötajad leppima miinimumpalkadega. Üldiselt on maavaldade sissetulekud madalamad ka linnade omadest. Erandiks ei ole ka Jõgeva vald linnaga võrrelduna, kus sissetulekud on enam kui 20% võrra linna omadest madalamad. Seega väide vajadusest võimaldada maavaldade elanikele nn linnaliste töökohtade kättesaadavus leiab vähemasti statistilist kinnitust ja näitab ühtlasi vajadust parandada linnade transpordialast kättesaadavust (soodustada tööalast pendelrännet). Madalad keskmised sissetulekud (eelkõige tulenevalt piirkonna majanduse tegevusalade ja kutsealade struktuurist) on oluliseks põhjuseks noore harituma ja ettevõtlikuma elanikkonna väljarändel (ja pärast hariduse omandamist mitte tagasipöördumisel). Seetõttu on oluline lisaks pendelrände soodustamisele täiendava rõhuasetuse suunamine majandusstruktuuri kaasajastamisele. Toimetulematus on muutunud Eestis piisavalt levinud nähtuseks. Ühelt poolt on toimetulematuse puhul tegemist sissetulekutega võrreldes liigsuurtes (kommunaal-)kuludes, teisalt jälle liialt madalas töötasus. Kulude vähendamine ja teatud osale elanikkonnast (pensionärid, puuetega elanikud jne) parema toimetuleku kindlustamine ei ole omavalitsusele jõukohane, sõltudes pigem vastavasisulisest üleriigilisest poliitikast. Piirkonna majandus peab võimaldama tööd ja piisavat sissetulekut ka vähesemate oskuste ja eeldustega elanikele. Vastasel juhul käivitub ahelreaktsioon, kus probleempiirkondade eluolu soodustab ka seni toimetulevate leibkondade lahkumist. Seega võimalike arendusprojektide suunitlus peab töötasu seisukohalt olema mitte miinimumpalga lähedaste teenindustöökohtade loomisele. Tööpuuduse kõrval on probleemiks ka tööjõupuudus. Paljud ettevõtted ei suuda leida mitte üksnes vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõudu, vaid normaalse töödistsipliiniga tööjõudu üldse. Teenused Teenindussfääri problemaatikas on olulisemateks lahendamist vajavateks probleemideks: 1. Koolihariduse temaatika 2. Noorte vaba aja veetmise probleemid 3. Kutsehariduse problemaatika Koolivõrk Koolivõrgu probleemideks on Jõgeva vallas (nagu ka enamikes muudes Eesti maavaldades) kiiresti vähenenud õpilaste arv ja vahendite nappus nii investeeringuteks kui senise koolivõrgu ülalhoidmiseks. Väidetavalt kannatab sellise olukorra tõttu ka antava hariduse kvaliteet. Väidetavalt seetõttu, et seda pole otseselt ühegi uuringuga tõestatud. Siiski, olukord, kus kohati ei jätku piisavalt (vastava kvalifikatsiooniga) erialaõpetajaid, mille tõttu õpilastel jäävad mõnede õppeainete osas lüngad, viitab kvaliteediprobleemidele. Kahtlemata võiks väita, et haridussfääri arendamine, sh kvaliteetse hariduse võimaldamine maapiirkondades (regionaalpoliitilised põhjendused) peaks olema riiklikke esiprioriteete. Kuid lähituleviku majanduslik olukord ei võimalda ilmselt senist koolivõrku samalaadsena säilitada. Seetõttu tuleb vähemalt kaaluda võimalust senist haridussüsteemi ümber korraldada. Sündide arv on Eestis alates 1991. aastast järk-järgult vähenenud. Selle tulemusel vähenev rahvaarv tervikuna ja vananev demograafiline koosseis muudavad osa piirkondi majanduslikus mõttes veelgi ääremaalisemaks ning elanikkonna teenindamise problemaatilisemaks. Väga teravaks on sündide arvu vähenemine muutnud senise haridusvõrgu säilitamise, seejuures puudutab nimetatud probleem eriti maapiirkondi. Sündide arv 1000 el kohta on maavaldades langenud 14,3-lt 1992.a 9,4-le 1998. a. Kui aastail 1992–1998 oli valdade arv, milles oli aastakeskmiselt alla 8 sünni 1000 el kohta, vaid 2,5% valdade koguarvust, siis 1996–1998 oli see jõudnud juba 13,1%-ni ja 1998. a 34,8%-ni. 30,8%-l valdadest oli vähenemine üle 50% (1992–1994 kuni 1996–1998 võrdluses vaid 4 %-l). Paljud Eesti maavaldadest peaksid praeguse haldusjaotuse ja finantseerimispõhimõtete säilumise puhul tegema senisest suuremat koostööd. Võib väita, et võimalused haridusvõrku Eesti maapiirkondades senise süsteemi järgi alal hoida ja finantseerida on muutunud järk-järgult halvemaks, kvantiteedi probleemile lisandub ka hariduse kvaliteedi probleem. Probleem on teravaim äärelise asendiga maavaldades. Seega: sündimus on oluliselt langenud, olulist tõusu ei ole ette näha, õpilaste arv jääb eeldatavalt järk-järgult väiksemaks. Finantseerimine muutub praegustes tingimustes üha raskemaks. Otseste ja kaudsete põhjuste tõttu hakkab kannatama ka hariduse kvaliteet. Haridusasutuste olemasolul ja hariduse kvaliteedil on väga oluline roll piirkonna arengus, seetõttu püüavad omavalitsused säilitada olemasolevat haridusvõrku, mis aga pikemas perspektiivis võib viia veelgi valulisematele otsustele. Samas ei saa väike õpilaste arv olla ainsaks kooli sulgemise kriteeriumiks, sel viisil jätkates võivad tekkida piirkonnad, kus haridusasutuste võrk sisuliselt puudub, samas kui suurema (kuid mitte piisavalt suure) õpilaste arvuga koolid territoriaalses mõttes lähestikku üksteist dubleerides säiluvad. Kuna Jõgeva vald moodustab linnaga ühtse laiema teeninduspiirkonna, siis on eelnevat juttu täiendavad järgnevalt esitatud kontrollarvud esitatud nii valla kui linna lõikes. Arvutused põhinevad 2000. a alguse iga-aastase rahvastikustatistika andmetel 1-aastaste vanusgruppide kohta. Kõige kiiremini tabab sündivuse järsk vähenemine algklasse (1–4 ja 5–6 klassid), mille komplekteerimisel tuleb 5 aasta pärast arvestada umbes 1/3 võrra väiksema õpilaste arvuga. Seevastu 7–9 ja 10–12 klasside puhul on oodata pigem õpilaste arvu suurenemist, juhul kui lähiaastatel ei toimu Jõgeva vallast kiiret väljarännet. Ajavahemikus 2005–2010 tabab algklasside saatus juba ka põhi- ja gümnaasiumiastet. Jõgeva valla puhul peab arvestama ka, et vallasiseste piirkondade lõikes on olukord erinev. Koolide mainest. Vaevalt et lasteaed-algkoolidel ja põhikoolidel saaks olla eraldiseisvana eriline positiivne maine (nagu eliitgümnaasiumidel), pigem tuleks vältida allapoole keskmist negatiivset mainet (a la et selles koolis on kroonilised probleemid teatud õppeainetega). Pigem võiks olla eesmärk, et õpetamise tase peaks põhikoolis olema piisav, võimaldamaks õpilastel võimete ja soovi korral jätkata sujuvalt haridusteed gümnaasiumis. Seonduvateks probleemideks on veel koolitransport ja õpilaste koolijärgne tegevus – vaba aja veetmine, huvialaringidest osavõtmise võimalused jne. Jõgeva vald ei ole tavapärane maavald, vaid suhteliselt suurt linna (Jõgeva linna) ümbritsev üsna lõdvalt seotud külakondade (kantide) kogum. Tegelikkuses on Jõgeva linn praegu ka nende valla kantide ühendajaks. Seetõttu annab nimetatud asjaolu tõuke uute lahenduste otsimiseks, pidades silmas Jõgeva linna valla omalaadse keskusena ja arvestades hariduselu suundumusi ka Jõgeva linnas. Käesoleval ajal on Jõgeva vallas 4 päevakooli, mis kõik paiknevad valla suuremates asulates: 2 põhikooli (Laiuse ja Vaimastvere) ja 2 lasteaed-algkooli (Kuremaa ja Siimusti). Vaid lasteaed-algkool Siimustis paikneb Jõgeva linnale suhteliselt lähedal (5 km), teised 3 kooli asuvad 10 ja enama km kaugusel. Siimusti lasteaed-algkool välja arvatud, teenindavad ülejäänud 3 kooli lisaks asulale ka päris paljusid ümberkaudseid külasid. Kuremaa Põllumajandustehnikum Jõgeva vallas asub lisaks Kuremaa Põllumajandustehnikum, mille staatus iseseisva õppeasutusena jätkamisena on küsitav. Haridusministeeriumi ettepanekuks on tehnikumi liitmine Luua metsakooliga, millega on nõustunud ka Luua. Põhjenduseks jällegi õppurite vähene arv, erialade liigne killustatus ja suured kulud kinnisvara haldamisel. Kuremaa tehnikum soovib jätkata iseseisva õppeasutusena, püüdes õppesuundi pidevalt kaasajastada. Kuremaa argumendiks on, et praegused erialad on konkurentsivõimelised ja et ollakse põhimõtteliselt võimelised jätkama praeguse riigipoolse finantseerimise taseme juures. Jõgeva valla ettepanekuks on olnud Kuremaa tehnikum munitsipaliseerida (luua vastav sihtasutus) koos ümberorienteerumisega täiendusõppele. Kuid esialgu ei ole veel selge kujuneva õppeasutuse sisuline suunitlus. Näib nii, et vähemalt esialgu on ebaselge just kutseõppe võimaldamine noorematele õppuritele; täiendus- ja ümberõppe puhul on võimalused paremad. Laste ja noorte vaba aja veetmise võimalused Jõgeva valla 1999. a arengukavas esitati laste ja noorte vaba aja veetmise võimaluste nappus ühena kolmest valla võtmeprobleemist ja probleemi kui sellise tähtsusega tuleb üldiselt nõustuda. Puuduvad vajadusi rahuldavad võimalused osaleda huvialaringides. Probleemide lahendamisel põrkume aga mitmetele olulistele takistustele. Esiteks: vald on piisavalt väike huvialaringide mitmekesiseks väljaarendamiseks. Teiseks: seda väiksust süvendab veel asjaolu, et vallasisesed piirkonnad omavahel vähe suhtlevad. Kolmandaks muidugi ressursside nappus. Neljandaks: elanikkonna madal ostujõud. Seepärast on vajalik teha tihedat koostööd Jõgeva linnaga, sh ostes esialgu huvikooliteenust Jõgeva linnast. Käesoleval ajal on teatud probleemiks kartus, et Jõgeva Linnavalitsus võib vallale neid teenuseid müüa liiga kallilt (suvaliselt määratud hinna eest). Selles osas on vajalik sõlmida esialgu kokkulepped. Tulevikus võib olla tõenäoline, et vald ja linn toimivad ühe haldusüksusena ja siis see probleem kaob. Jõgeva vallas ei ole ametlikult registreeritud noorteühendusi, kuid piirkondades tegutsevad aktiivselt erinevad spordiklubid, noorkotkaste ja kodutütarde rühmad. 2001. a lõpus on Siimusti, Laiuse, Kuremaa, Vaimastvere ja Jõgeva alevikku loodud mitteformaalsed noorteklubid. Mittetulundusühingutena on registreeritud ainult spordiklubid (hetkel 5). Silma paistavad piirkondade noorteklubid, kuna nad on omalaadsed ja nii maakonnas kui ka vabariigis ühed vähesed noorte endi initsiatiivil loodud, nende eestvedamisel ja vastutusel toimivad. Kõik klubid ja rühmad saavad vallalt tegevustoetust, finantseeritakse ka ühekordseid projekte ja osaletakse kaasfinantseerimisel. Noorteklubisid kaasatakse Jõgeva valla noori puudutavate valdkondade otsuste ja strateegiliste küsimuste aruteludesse. Noorteklubide probleemidena võiks esile tuua finantsprobleemid, vajadus oleks väljaõppinud treenerite ja noortejuhtide järele, kuid neid ei suudeta palgata. Spordiklubidel on küll eriväljaõppega treenerid, kuid väga madalalt tasustatud. Põhiliseks probleemiks on kõigile ka transpordi leidmine. Vabatahtliku noorsootöö osa on väga väike. Raske on leida inimesi, kes oleks võimelised kirjutama ja vedama noorteprojekte või vähemalt sooviksid osaleda noorte tegevustes. Alates 2001. a maikuust töötab vallas noorsootööspetsialist, kes tegeleb otseselt infovahetusega noorteklubidega, nii internetipõhiselt, kui ka ülenädalaste ümarlaudade vahendusel. Noorteklubid on liidetud Jõgeva Maavalitsuse ja Euroopa Noored programmi noortelisti, kust nad saavad otse noorsootööd puudutavat infot. Omavalitsus on korraldanud ka koolitusi noortejuhtidele, noorteliidritele, on alustatud tööd lastevanematega, mille raames on koolitatud ka lastevanemate tugirühmade liidreid. 2001. a läbiviidud küsitluse ja swot-analüüsi põhjal selgus, et peamiseks probleemiks noortel on vaba aja veetmise ruumide puudumine. 2001. a lõpu seisuga on võimaldatud piirkondadesse noortele ruumid Avatud Noortekeskuste loomiseks. Koostöös noorteklubidega on leitud kõikides piirkondades noortele ruumid, mida toetab vallavalitsus remonditööde finantseerimisel ja vahendite leidmisel. Siimustis on võimalik ruume sportimiseks (pallimängudeks) rentida Kiigemetsa koolilt. 2002. aasta lõpuks valmib Vaimastvere Põhikooli juurdeehitusena võimla. Jõgeva alevikus on staadion jalgpalli mängimiseks ja võrkpalliplats pargis. Staadioni kaasajastamisest ja hooldusest sõltub edaspidi, kuivõrd aktiivselt suudetakse seda kasutada. Laiuse staadion on normaalmõõtmetega, selle asfaltkattega jooksuring vajaks kummi- või tartaankatet (olemas kummikattega sprindirada 3,75 × 80 m). Laiuse Põhikooli võimlas saab mängida pallimänge. Olemas on korvpalli välisväljak. Kuremaal paiknev spordikompleks jaguneb kahe omaniku: Jõgeva valla (ujula) ja tehnikumi (spordihoone) vahel. Talvel on võimla kasutamine olnud probleemne, kuna seda köetakse väga kokkuhoidlikult. Lähitulevik on võimla saatusele otsustav, kuna tehnikum soovib selle kasutamise, seega ka kütmise ja haldamise, lõpetada. Kuremaal on erinevate võistluste korraldamiseks pikaajalised kogemused ja ka vastav kaader. Sotsiaalne, looduslik ja tehiskeskkond Keskkonna seisund on üldiselt normaalne, välja arvatud joogivee kvaliteet. Valla territooriumil olevate puurkaevude vesi on enamasti lubatust kõrgema rauasisaldusega. Probleemiks on Jõgeva linnast põhja poole jäävad alad, kus esineb karsti. Suure põhjaveetarbe korral jäävad ülemised horisondid kuivaks, nii esineb suurel alal kuivade suvede korral veepuudus isegi 20–30 m sügavustes salvkaevudes. Tsentraalne veevarustus ja kanalisatsioon on Laiusel, Vaimastveres, Kärdes, Jõgeva alevikus, Siimustis, Kuristal ja Kuremaal. Kriitilises olukorras on Siimusti, Laiuse ja Vaimastvere puhastid, Jõgeva alevikus puhastusseadmed puuduvad ja reovesi juhitakse otse Pedja jõkke, samuti on Kuristal puhasti täiesti lagunenud ja sellisel kujul ja kohas on selle taastamine küsitav. Lähiajal peaks lahenema Jõgeva aleviku reovee pumpamine linna puhastusseadmetesse. Lahendamist vajab ka reovete kanaliseerimine Jõgeva alevikus ning nende suunamine valmivasse pumplasse. Suuremate talude reoveed juhitakse nende tarbeks ehitatud puhastusseadmetesse, kuid ka siin on olukord kohati probleemne ning vajab pidevat tähelepanu. Jäätmekäitlus on kujunemas vallas üheks murettekitavamaks probleemiks. Väikeprügilate sulgemise järel on lähim keskkonnakaitse nõuetele vastav prügila Tormas, mis on ühtlasi maakonna ainuke prügila. Jäätmekäitlus vajab kiiresti eraldi arengustrateegia väljatöötamist, paraku on siin vallal probleeme ilma riigi seadusandliku toeta raske lahendada. Sotsiaal- ja tehiskeskkonna puhul on Jõgeva vallas paljuski tegemist n-ö kompleksprobleemiga – nõukogude perioodil kiiresti kasvanud majandikeskustega koos suures osas karpmajadest koosneva ilmetu ja monotoonse elamufondi, tootmisobjektide ja sotsiaalse infrastruktuuri objektidega. See keskkond ei ole visuaalselt meeldiv ja praegusel kujul sinna elama asumiseks piisavalt atraktiivne, elamufond on kulukas (sageli amortiseerunud). Suuremad maa-asulad on elukeskkonnaks enam kui poolele maarahvastikust ning olulisteks kohalikeks transpordi- ja teeninduskeskusteks; samuti paikneb seal valdav osa tootmiseks vajalikust infrastruktuurist. Kuni 1980-ndate aastateni kasvas nende tähtsus Eesti asustuses kiiresti: sinna rajati enamik kollektiivmajandite tootmisobjektidest, teenindusasutustest ja elamutest, mille tagajärjel kasvas jõudsalt ka nende rahvaarv (olles 1960-ndatest kuni 1980-ndate aastateni ühtlasi kõige kiirema rahvastiku kasvutempoga asulategrupp Eestis üldse). Seejuures kehtis piisavalt selge reegel: mida suurem (maa-)asula, seda kiirem rahvastikukasv, ja vastupidi. Kokku tõusis enam kui 200 elanikuga asulate rahvastiku osatähtsus maarahvastikus 1989. aastaks ligi 60 %-le. Kuna põllumajanduspiirkondade arenguperspektiivid olid kuni 1980-ndate aastate lõpuni paremad kui väikelinnade omad, v.a juhtudel, kui oli tegemist tugeva ettevõtte monofunktsionaalse asulaga, kujunes välja uus asustussüsteemi morfoloogia. Majandid rajasid oma keskasulad nimetatud linnade vahetusse lähedusse, pakkudes omalt poolt korterid ja palga (saades vajaliku tööjõu) ning pääsedes teenindusettevõtete rajamisest (milleks olid paremad eeldused ikkagi linnades). Tagajärjeks oli paljude väikelinnade kasvu pidurdumine ja kumulatiivsed negatiivsed rahvastikuprotsessid. Majandikeskuste kiire areng muutis maa-asustuse morfoloogiat ka linnalistest asulatest kaugemale jäävates piirkondades, avaldades lisaks väikekülade arengule pärssivat mõju ka senistele suurematele, kuid konkreetses majandussüsteemis ilma oluliste majandusfunktsioonideta asulatele. 1990-ndad aastad on toonud seniste trendide kiire, täpselt vastupidise pöörde: mida suurem (maa-)asula, seda kiirem rahvastiku vähenemine. Võib eeldada, et suure tõenäosusega on paljud suurematest maa-asulatest oma rolli minetamas: võrreldes paljude väikelinnade ja väiksemate küladega on tehiskeskkond väheatraktiivne, elamufond sageli kulukas, põllumajanduslikest töökohtadest suurem osa kadumas, rahvaarv vähenemas ja teenindussfäär kokku kuivamas (näiteks maakoolide jm teenindusobjektide sulgemine rahvastiku vähenemise tõttu). Tegemist on kahtlemata tõsise probleemiga: maaliste keskuste võrk ei vasta (sotsialistliku tootmissüsteemi produktina) enam tänapäeva vajadustele. Suured maa-asulad kasvasid enne siirdeperioodi väikestega võrreldes väga kiiresti ka Jõgeva vallas, viimasel kümnendil on olukord vastupidine ja võib eeldada, et neisse keskustesse jääjad on sotsiaalselt probleemsem kontingent. Jõgeva valla piirkonnad: Jõgeva vallas võib eristada nelja põhilist piirkonda: Vaimastvere–Vägeva, Laiuse, Kuremaa ja Jõgeva linna ümbrus; viimase puhul võib vajaduse korral eristada veel Siimusti kandi. Aastakümneid on Jõgeva valla arengut tegelikult kujundanud suuremad keskasulad: Vaimastvere, Laiuse, Kuremaa, Jõgeva ning tööstusasulana Siimusti. Vaimastvere piirkonda kuuluvad Endla, Kõola, Kärde, Paduvere, Pedja, Rohe, Selli, Tooma, Vägeva ja keskasulana Vaimastvere. Laiuse piirkonda kuuluvad Alavere, Laiusevälja, Palupere, Raaduvere, Vilina ja keskasulana Laiuse. Jõgeva piirkonda kuuluvad Ellakvere, Kaera, Liivoja, Mõisamaa, Viruvere, Võduvere, Võikvere, Vana-Jõgeva, Õuna, Kurista ja keskasulana Jõgeva alevik. Siimusti piirkonda kuuluvad Kassinurme, Painküla, Pakaste, Patjala ning eraldi piirkonnana Siimusti alevik. Kuremaa piirkonda kuuluvad Kaude, Kivijärve, Lemuvere, Mooritsa, Soomevere, Teilma ja keskasulana Kuremaa. Kujunemisloolt, praeguselt olukorra ja arengueelduste mõttes on nad piisavalt erinevad, ka on Jõgeva valla ümbruse elanike arv keskeltläbi kaks korda suurem teiste kantidega võrreldes. Juba enne 1990-ndaid aastaid kujunes välja pidevalt rahvaarvult vähenev Vaimastvere kant, mõnevõrra stabiilsem Laiuse, kiirelt kasvav Kuremaa ja mõõdukalt kasvav Jõgeva linna ümbrus. Selline kasv näitas üsna selgelt, millistesse piirkondadesse enim investeeriti (töökohad, elamufond). Statistilistele andmetele tuginedes võib väita, et üldjuhul on valla 4 kandi areng tasakaalus, v.a Vaimastvere, kus töötus ületab kaks korda valla keskmist. Viimasest on mõnevõrra halvem ka olukord Kuremaa piirkonnas. Üllatav, kuid 1999. a toimetulekutoetust saanute arvutuste alusel piirkonnad selles suhtes oma probleemsuselt eriti ei eristu. Rahvastiku puhul saab väita, et üldjoontes eristuvad suhteliselt halva olukorraga Kuremaa piirkond (väike absoluutarv ja kiire vähenemine) ja valla keskmisest positiivsemad Vaimastvere piirkond (aeglasem vähenemine ja suuremad absoluutarvud) ja Jõgeva linna ümbrus. Jõgeva valla terviklikkus Jõgeva vald on küll Eesti (maaliste) omavalitsuste seas suurimaid, kuid jagunenud selgesti eristatavateks piirkondadeks, mis omavahel suhtlevad peamiselt administratiivselt ja mida tegelikkuses ühendab vaid Jõgeva linn; vallasisene reaalne keskus puudub. Selline olukord tähendab, et erinevatel piirkondadel on palju sarnaseid huve (elutingimused, hõive, teenused jne), kuid puuduvad ühishuvid. St et senini puudub väljund, kus mõne piirkonna probleemide lahendumine või areng mõjutaks märgatavalt teiste piirkondade olukorda samas sfääris. Eriti puudutab see teenindussfääri, kus iga piirkond püüab «tekki enda poole tõmmata». Terviklikkuse puudumine halvab ka omavalitsuse tegevust, kuna liiga suur tähelepanu kulub piirkondade vaheliste erimeelsuste tasandamisele, n-ö õiglasele jagamisele. Paraku on selline suhtumine laienenud ka majanduslikule arendustegevusele, kus suhteliselt väikese territooriumi raames peetakse vajalikuks ka sellelaadse tegevuse vallasisest hajutamist, tunnistamata, et uute töökohtade loomisele kaasa aitamisel peaks lähtuma eelkõige perspektiivikamatest eeldustest ja et mõnekümne kilomeetrised vahemaad elu- ja töökohtade vahel on pigem kaasaja majanduse ja piirkonna eripäraga kaasnev paratamatus. 2.3. Arengut mõjutavad tegurid Järgnevalt on esitatud Jõgeva valla arengut taustana mõjutavad olulisemad strateegilise tähtsusega sotsiaal-majanduslikud jm suundumused. Nende taustal on otstarbekas hinnata Jõgeva valla arengueeldusi ja arenguvõimalusi ning edaspidi kujundada neid tegureid arvestavad plaanid. 1. Haldus-territoriaalsete muudatuste käigus ühinevad eeldatavasti Jõgeva linn ja vald, lisaks ka mõned asulad Pajusi ja Puurmani vallast. Võimatu ei ole ka uue omavalitsuse laienemine Palamuse ja Torma suunas. Suurt tähtsust (Jõgeva linna arengule) kõik need muutused siiski ei oma. Omavalitsusametnike arv jääb arvatavasti enam-vähem samaks, juba praegu asuvad Jõgeva Vallavalitsuse ametnikud Jõgeva linnas. Kuid seejärel tulevad ilmselt muud haldusliku iseloomuga muutused. Nn hiiliv haldusreform, mille käigus paljud töökohad kas kaovad või liiguvad osaliselt suurematesse keskustesse, toimib, mitmed Jõgeva linnas paiknevad riigiasutused on ooteseisundis. Ilmselt jäävad Jõgeva linna mõningad teeninduslikud tugipunktid, kuid kaovad juhtivad ametikohad. See aga tähendab just suhteliselt kõrgemapalgaliste töökohtade kadu, nende ametnike ärakolimist ja kohaliku maksubaasi nõrgenemist. Kõige olulisem neist asutustest on Jõgeva Maavalitsus. Kokkuvõttes: senist haldusreformi käiku arvestades kaotab Jõgeva linn lähiaastatel päris palju Eesti keskmist palka ületavaid töökohti. 2. Arenenud riikide rahvastikutrendidest nähtub selgesti, et alates 1990-ndatest aastatest on suuremad linnad ja linnastud stabiilselt kiiresti kasvanud. Seega siirdel fordistlikust majanduskorraldusest post-fordistlikku ja tööstusühiskonnast teenindus- ja infoühiskonda on vähemalt esimestel etappidel olnud tegemist märgatava rahvastiku kontsentratsiooniga; neid trende ei ole ka jõukad riigid suutnud jõulisest regionaalpoliitikast hoolimata oluliselt muuta. Järelikult on üldised rahvastikuliikumise suunad iseeneslikult pigem Jõgeva valla kahjuks. 3. Globaliseerumine. Paljud maakonna arengut mõjutavad tegurid toimivad väljaspool piirkonna «haardeulatust», st sõltumatult maakonna püüdlustest. Individuaalse piirkonna suhtes on selliseks väliskeskkonnaks nii väljaspool maakonda Eestis kui kogu maailmas toimuvad majanduslikud, sotsiaalsed, demograafilised ja poliitilised suundumused. Arenguga suudavad kaasa minna (ja elatustaset säilitada või tõsta) regioonid, mis suudavad piirkonnale omastele arengueeldustele ja -tingimustele tuginedes uusi võimalusi haarata ja negatiivseid mõjusid leevendada. 4. Siire tööstusühiskonnast teenindus- ja infoühiskonda ning majandustegevuse funktsionaalne spetsialiseerumine on mõjutanud ka uute töökohtade paiknemist: võrreldes maapiirkondadega asub proportsionaalselt rohkem töökohti linnades ja keskuskohtades (majanduslikult aktiivse rahvastiku suhtes). Hõrealadel paikneva esmasektori osa tööhõives on alla 10%, tööstuse osakaal kogu hõives ca 20% ja teenindussektori osa ca 70%. Teenindus- ja ka paljud tööstusettevõtted eelistavad aga enamasti tihedama asustusega alasid. Väidetavalt selline suhteline ebaproportsionaalsus süveneb veelgi. 5. Suured tööstusettevõtted luuakse reeglina piirkondadesse ja kohtadesse, kus on uurimisasutused, suured tellijad (suurfirmad) ja kvaliteetne tööjõud. Väikeettevõtted täidavad suurettevõtete tellimusi, samuti pakuvad neile masstootmiseks uudseid tooteid (aidates seega kaasa suurte ettevõtete konkurentsivõime tõusule). Viimaste panus väikeettevõtlusele on aga uustehnoloogia levik (mida väikeettevõtted ei suuda endile lubada) ja ka tööjõu andmine. Investeeringute paigutusfaktoritena, sh tööstuses, hakkavad järjest tähtsamat rolli omama kvalitatiivsed faktorid (oskusteave, teadus- ja ajumahukus jms), kvantitatiivsed faktorid (odavus) aga taanduma. Tööjõukulud ja maa hind on küll kaks tähtsaimat otsest kulufaktorit, kuid neid ei ole küsitlustulemustele tuginedes peetud enamike firmade poolt siiski ei kriitilisteks ega ka mitte tähtsateks investeerimisotsust mõjutanud faktoriteks. Eestil puudub seni võimalus olla osa suurtest turgudest; seda võib, aga ei pruugi tagada liitumine EL-ga järgmise kümnendi keskel. Tööjõukulude tase ja kasv ei anna enam olulist eelist paljude konkurentide ees (eelkõige kus tootmine juba suuremastaapselt välja arenenud); mittetööjõumahukad tööstusharud on sageli esindatud vaid üksikute suuremate ettevõtete näol. Eestis puudub ka jõuline tsentraliseeritud majandus- ja tööstuspoliitika. 6. Välisinvesteeringud. Eestisse investeerivad enamasti Skandinaavia riikide väike- ja keskettevõtted, suuremaid ja kaugematest riikidest pärit investeeringuid on suhteliselt vähe. 7. Traditsioonilistele tööstuslike investeeringute paigutusfaktoritele (neid võib ühtlasi pidada ka välisinvesteeringute saamise eeldusteks), nagu tööjõu olemasolu ja selle kvaliteet, maa hind jne, on lisandunud: • Keskkonna kvaliteet • Tugiteenuste olemasolu • Head elamutingimused (juhtkonnale ja rahvusvaheliselt liikuvatele kõrgkvalifitseeritud spetsialistidele) 8. Majandustegevus muutub üha dünaamilisemaks ja turbulentsemaks. Kaupade ja teenuste elutsükkel lüheneb pidevalt, kasvab uus- ja väikeettevõtluse roll majanduses. Konkurentsis püsimiseks peavad ettevõtted olema piisavalt innovaatilised ja paindlikud. Firmadel tuleb uute toodete ja tehnoloogiate osas pidevalt ümberstruktureeruda. 9. Edukad on piirkonnad, kus luuakse suhtarvuliselt (töötajate arvu, tööealisse elanikkonda) palju uusi ettevõtteid (ja kus võib samas olla ka suur likvideeruvate ettevõtete suhtarv). Arenenud riikide praktika on näidanud, et edukad on regioonid, kus pidevalt vahelduvad vanad tegevusalad ja tehnoloogiad uutega, vanadele tegevusaladele orienteeritud regioonid ei suuda globaalse tööjaotuse tingimustes oma senist elatusstandardit säilitada. Pealegi, vanade tegevusalade «hoidmine» kuulub pigem keskvalitsuse kui kohaliku võimu pädevusse ja võimaluste raamesse. Seetõttu tuleb inim- ja finantsressursid suunata «uue loomisele». 10. Infoühiskonna «võime» töökohti tekitada saab olema tunduvalt väiksem, kui seda oli industriaalühiskonna oma. Ühelt poolt toimub automatiseerimine ja komputeriseerimine, mis vähendavad töökohti nii ühiskonna alumistel tasanditel (töölistöökohad) kui ka keskmistel tasanditel (teenindava ja vaimse töö asendamine). Teiselt poolt sunnib üha suurenev efektiivsuse taotlus globaalse konkurentsi tõttu firmasid töökohti vähendama. Oluliseks väljakutseks on arendustegevuse tähelepanu suunamine uute töökohtade loomisele, st sellekohane prioriteetsus individuaalsete projektide osas. 11. Kogu ühiskonna ja seega ka regioonide areng sõltub üha enam teadmiste, info ja ideede genereerimisest ja kättesaadavusest. Regionaalarengu kontekstis tähendab selline «Õppiv majandus» konkurentsivõime uusi tingimusi, sh: • tootlikkuse kasvu efektiivsema tootmisprotsessi tõttu; • tulude kasvu uute toodete läbi; • innovaatilisuse vajadust; pidevat juurde- ja ümberõppimist. 12. Töötajailt nõutakse paremat haridust, õppimisvõimet, kiiret kohanemist, paindlikkust, keelte ja elektroonilise kirjaoskuse valdamist. Enam ei piisa algselt õpitud erialast ja teadmistest, juurde ja ümber õppida tuleb pidevalt. «Odavate regioonide», mille konkurentsieelisteks on madalad tootmis-, eelkõige tööjõukulud, rolliks jääb reeglina rutiinne tootmine. 13. Majandusstruktuuris suureneb teenindus- ja infosfääri ning ajumahukate tegevusalade osakaal, mis ühelt poolt tähendab restruktureerumisvajadust seni suuresti esma- ja sekundaarsektori tootmisele orienteerunud regioonides, teisalt muutuvat majandustegevuse paigutusloogikat ja kolmandaks oskuste, mitte odavate sisendite kasvavat rolli piirkondlike arengueeldustena. Teisena märgitud suundumuse puhul tuleb arvestada teenuste paiknemise kliendikesksust, st paiknemist üha enam suuremates asulates (kontsentratsiooni). Osaliselt saab majandustegevus toimida küll kaugtöö vormis, samuti saab hajaasustusega paikkondades paikneda tootmine, kuid juhul, kui nimetatud piirkonnad on kommunikatsioonide abil ühendatud keskusregioonidega. 2.4. Arengueeldused käesoleval ajal Arengueelduseks on midagi sellist, mis riigi teistes piirkondades (omavalitsustes) puudub või ei ole lausaliselt levinud või mis on harv välismaailmas ja millel on reaalne «turg» juba tekkinud. Teatud tingimustel võib pidada ka n-ö laialdaselt levinud eeldusi, millel käesoleval ajahetkel puudub kohene rakendatavus ja/või mis võivad toetada teiste eelduste realiseerimist (nn üldised arengueeldused). Tavapäraselt on arengueeldusteks peetud maavarade olemasolu, kuid tänapäeval ei kujuta enamik neist märkimisväärseid tulu saamise võimalusi (ja nende ekspluateerimine ei loo piisavalt töökohti). Pealegi, maavarasid on Jõgeva valla territooriumil vähe. Maavaradena on Jõgeva vallas arvestatavad turba, liiva ja kruusliiva varud. Jõgeva valla üldised arengueeldused käesoleval ajal on: 1. Valla territooriumil paiknevad viljakad põllumaad ja pikaajalised tootmiskogemused, mis võimaldavad kahaneva põllumajandustootmise puhul suhtelist konkurentsieelist võrreldes paljude Eesti teiste piirkondadega. Kuid põllumajandustootmine töökohtade juurdekasvu tõenäoliselt ei too, küll aga võib tootmise intensiivistumine kaasa tuua mitmete turismimajanduse seisukohalt oluliste veekogude reostamise. 2. Asend võimaldab kõikide teiste regioonide suhteliselt hõlpsat kättesaadavust kaupade transpordil ja teenustega varustamisel. 3. Arengueeldusteks saab pidada ka odavat tööjõudu ja turvalist elukeskkonda. 4. Kommunikatsioonide areng võimaldab muutuda Tartu tagamaaks ja tõsta regiooni atraktiivsust elu- ja investeerimiskohana. Täiendavaks arengueelduseks saab pidada ka raudteeliikluse olemasolu. Jõgeva vallas (nagu Eestis tervikuna) puudub uute arenguideede süstemaatiline väljatöötamine ja hindamine põhimõttel mida saaks konkreetses kohas toota, arvestades majanduslikke, geograafilisi, sotsiaalseid jms olusid. Kõige tulemuslikum on välja arendada midagi vähemesinevat, soodsa konjunktuuriga (trendikat), originaalset. Mitte klassikalist, mille aeg traditsioonilises mõttes ümber saamas ja mille eeldused pealegi suhteliselt kaheldavad. Et Eesti loodab ka sellesisulisele välisabile (pilootsed arendusprojektid), siis pilootsus ei peaks sisalduma vaid mujal tehtu kopeerimises Eesti oludele (a la Eestis esmakordselt), kuigi ehk mõneti kaasaegsemas vormis ja tingimustes. Jõgeva valda sobivad sellelaadsed võimalikud nišiideed on järgmistes valdkondades: 1. Uued põllumajandustooted – uute, senisest omanäolisemate toodete arendamine (nn nišitooted). Sageli on nimetatud tooted omased teatud kindlale piirkonnale, olles seejuures erilised nii maitselt, kvaliteedilt kui ka muudelt omadustelt. 2. Turism. Lisaks öömajale taludes on palju muid viise põllu-, puhkemajanduse ja turismi ühildamiseks: talurestoranid- ja kõrtsid, ekskursioonid, festivalid, jalgsi- ja jalgrattamatkad jne. 3. Loodus- ja maastikuarhitektuur. Üha enam talunikke on aktiivselt tegev looduse ja maastike säilitamisel ja kujundamisel. Seejuures on need tegevused loomulikul teel ühildatud põllumajandusettevõtlusega, regionaalse keskkonnapoliitika ja regionaalökonoomikaga. 4. Tootearendus- ja innovaatika. Uute toodete ja teenuste (sh just mittepõllumajanduslike) juurutamine ja arendus kui oluline maapiirkondade sotsiaalse ja majandusstruktuuri parandamise suund. Konkreetselt on Jõgeva vallas kolm suurt arengueeldust: 1. Kuremaa kompleks: ujula + tehnikum, võimaldades kujundada piirkondliku ümber- ja täiendõppekeskuseks ja üle-eestiliseks seminariturismi asulaks. Lisanduda võib kompleksile ka Laiuse «kultuurpark»; 2. Sordiaretusinstituut, mis võimaldaks olla üle-Eestiliseks vahendajaks põllumajandussaaduste kasvatamise ja töötlemisega seotud projektidele ja programmidele; 3. Endla kaitseala, mis võiks kujuneda Euroopalise tähtsusega elitaarseks loodushuvi piirkonnaks. 2.5. Jõgeva valla võimalikud arenguteed Jõgeva valla arengusuunad määrab suuresti ära Eesti kui terviku majanduslik ja poliitiline areng. Kui lähtuda «Eesti 2010» raames koostatud arengustsenaariumidest, võib aastaks 2010 eeldada järgmist: 1. Eesti on ilmselt läbinud siirdeühiskonna perioodi: suutnud korralikult käivitada lisaks toimivale ja tsiviliseeritud turumajandusele ka stabiilse sotsiaal- ja pensionisüsteemi, avalike teenuste finantseerimise alused jne; 2. Eesti on üsna suure tõenäosusega Euroopa Liidu liige, lisaks Põhjamaadele suurenevad majandussidemed teiste riikidega; 3. Välja kujunenud on Eesti majanduse spetsialiseeritus Euroopa majanduses; 4. Eesti ekspordis vähenevad kindlasti allhanketööd ja tooraine (mets, turvas) väärtustamata väljavedu, kuna Eesti ei saa selleks ajaks olla enam odava tööjõu maa. Eeldatavasti kujundab Eesti majanduse edu lähiaastatel eelkõige, kuivõrd õnnestub haakuda läänemaailma ja Venemaa (laiemalt SRÜ) vahelisse rahvusvahelisse tööjaotusesse, laiendada turge, kaasata välisinvesteeringuid jne. Ühe olulisima tegurina hakkab edasist arengut mõjutama see, kuivõrd suudetakse majandus ümber kujundada vastavaks infoajastu põhimõtteliselt uutele nõuetele ja struktuuridele. Paljuski sõltub Eesti areng välisteguritest (mida Eesti märgatavalt mõjutada ei suuda), kuid ka Eesti enda majandus-, haridus-, tehno- ja muudest arengupoliitikatest. Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi egiidi all teostatud projekti «Eesti 2010» raames peeti enim tõenäoliseks nelja arenguvarianti, millest järgnevalt kokkuvõte kolmest põhilisest (jättes välja militaarse infooaasi arengutee). Variant A («LÕUNA-SOOME»): • Eesti integratsioon läänega jätkub, kuid ida–lääne-suunaline äri ei muutu erinevatel võimalikel põhjustel (kontrollimatud sündmused Venemaal, mitte eriti tihedad või isegi halvad suhted Eesti–Vene või Lääne–Vene vahel) piisavalt aktiivseks. • Eesti sobitub võimaluste piires Põhja-Euroopa majandusse, olles eelkõige Soome ja Rootsi firmade koduturu jätkuks. • Suuri välisinvesteeringuid Eestisse ei tule, majanduse kasvutempo on pikema perioodi vältel pigem mõõdukas (keskmiselt mitte üle 3%, kuid tsükliline). • Eestit tuntakse jätkuvalt odava tööjõu, kuid väikese turumahu ja majanduspotentsiaaliga riigina. • Majanduses suureneb teenuste ja turismi, veelgi väheneb tööstuse osakaal. • Olulist läbimurret majandusarengus ei saavutata, kuid kuna senised arengueeldused enam senisel määral ei toimi, uusi aga piisavalt juurde ei tule, iseloomustavad saabuvat kümnendit tõsised sotsiaalsed probleemid. Variant B (ÜLEVEDAJA): • Käivitub laiahaardeline ida–lääne transiit ja sellega seotud majandusharude klaster, tõmmates Eestisse ka suuremaid välisinvesteeringuid. • Eesti põllumajandusele ja tööstusele avaneb Vene turg. • Majanduse kasvutempo on kõrge (6–7% aastas), järk-järgult see siiski alaneb, kuna majandusel puudub stiimul kujuneda innovaatilisemaks. • Et aga majandus areneb ekstensiivselt ega suuda kohaneda muutuva maailmamajandusega, on selle variandi korral pidev majanduskriisi oht. Variant C («SUUR MÄNG»): Tegemist on n-ö Soovvariandiga. Variandi teostumine eeldab: • tugevat ühiskondlikku (nii Eesti kui valla kogukondade tasemel) kokkulepet, • haridussüsteemi eelisarengut, • kutseõppe reformi, • aktiivset ja läbimõeldud tehnosiirde- ja hõivepoliitikat, • kõrgemat haldussuutlikkust, • investeeringuid kommunikatiivsesse infrastruktuuri. Järk-järgult suudetakse märkimisväärne osa tööhõivet viia infotehnolooglise arenguga tekkivatele uutele tegevusaladele. Jõgeva valla jaoks on sõnum järgmine: Variandi A puhul lähima 10 aasta vältel keskus–perifeeria erisused ettevõtluse, sissetulekute ja hõive osas pigem suurenevad, areng perifeerias (põllumajandusregioonides) on üsna aeglane, ääremaade rahvastikusituatsioon halveneb negatiivse rände ja loomuliku iibe mõjul veelgi. Variant A puhul paraneb olukord ilmselt alles pärast Eesti «soomestumist», sõltudes muidugi peamiselt Soome arengutest (ja võimalustest haakuda nende arengutega), kuna võrreldes Soome kesk- ja põhjaaladega on Eesti väike riik ja parema geograafilise asendiga. Variandid B ja C tähendaksid ka ilmselt erinevaid keskus–perifeeria arengukiirusi esimeste kasuks, kuid mitte sedavõrd häirivaid, kuna kogu riigi kiire majanduskasv loob reaalselt tajutava arengu ka ääremaadel. Seejuures variant B puhul on aga oht tekkida seniste tegevusalade kasvul põhinev arenguillusioon, võimalike kriiside puhul tabab see aga perifeeriat valusamini. Seega: Jõgeva vallal on eeldused Eesti tervikarengutest sõltudes sotsiaal-majandusliku heaolu tõusuks variandi A puhul alles pikema aja möödudes ja variantide B ja C puhul eeldatavasti kiiremini. Siiski, ükski nendest arengustsenaariumidest ei kindlusta ega soodusta automaatselt Jõgeva valla iseeneslikku kiiremat arengut (sh muu Eesti taustal). Pigem on küsimus selles, kuivõrd siduda omavahel piirkonna arengueeldused, väliskeskkonna võimalused ja valla arendustegevuse korraldus. 3. Jõgeva valla arengumudel 3.1. Jõgeva valla arengukava rakendamise eeldatavad tulemused Eesti Regionaalarengu Strateegia ja ka Euroopa Liidu regionaalpoliitika käsitluste kohaselt kuulub Jõgeva vald põllumajanduspiirkondade hulka (põllumajandussektorist sõltuvad suure tööpuuduse ja madalate keskmiste sissetulekutega regioonid). Nende piirkondade arendusstrateegiad on suunatud eeskätt põllumajanduse konkurentsivõime tõstmisele, majandusstruktuuri mitmekesistamisele uute mittetraditsiooniliste elatusaladega, ettevõtluseelduste igakülgsele arendamisele, piirkonna tööjõu kvalifikatsiooni ja elukeskkonna kvaliteedi parandamisele. Jõgeva valla arengumudeli raames teostatavad tegevused peavad kaasa aitama järgmiste oodatavate tulemuste realiseerimisele: eelkõige tööhõive, sissetulekute, renomee, noorte väljarändega seotud problemaatika lahendamisele. Eesmärgid: 1. Aktsepteeritud tasemel tööpuuduse määr (mitte üle 8%) 2. Aktsepteeritud tasemel sissetulekud (mitte alla 75% Eesti keskmisest ja mitte alla 70% Tallinna tasemest) 3. Toimetulematuse ja sotsiaal-majandusliku tõrjutuse puudumine 4. Elanike arvu vähenemise peatumine ja noore elanikkonna osas positiivse rändesaldo saavutamine 5. Töökohtade arvu suurenemine 7. Uute tegevuste teke, soovitud arengust kõrvalejäetuse tunde puudumine 8. Ühistranspordiga kindlustatus 10. Ajakohane side- ja internetiühendus 11. Perifeersuse tunde puudumine 12. Jõgeva valla positiivne renomee 3.2. Jõgeva valla arenguvisioon 1. Kaugemas tulevikus moodustavad Jõgeva vald ja linn ühtse töö- ja teeninduspiirkonna; sõltuvalt haldus-territoriaalsest kavast ka ühise omavalitsuse. Vald ja linn teevad aktiivset koostööd eelkõige hariduse, infrastruktuuride kaasajastamise ja majandusliku arendustegevuse valdkonnas. 2. Jõgeva piirkond on teadvustatud noore elanikkonna, toimiva majanduselu, turvalise ja puhta keskkonnaga Tartu tagamaana – puhke- ja elukohana. 3. Jõgeva vallas on mitmekesine majandusstruktuur, peamiselt väike- ja keskettevõtted. Valda tuntakse kaasajastatud põllumajandusliku suurtootmise ja metsatööstuse asukohana. Majanduskeskkond on dünaamiline, kiiresti vahelduvad ettevõtted ja tehnoloogiad. Jõgeva valda saab iseloomustada kui piirkonda, kus tulenevalt asendilistest eeldustest ja kvalifitseeritud tööjõust on võimalik kõike toota. 4. Jõgeva valla edukas areng põhineb kohalike eelduste oskuslikul ja uuenduslikul ärakasutamisel, mida soodustab efektiivne arendustegevus. 3.3. Põhimõtted 1) Jõgeva valla arengu aluseks on maakonna hariduspotentsiaali ja infrastruktuuride kui strateegiliste arengutingimuste kaasajastamine. 2) Esiplaanil peavad olema kvalitatiivsed tingimused (kvaliteetne tööjõud, oskused, sidemed ajumahukasse tootmisse panustavate teadusasutuste ja ettevõtetega). Odavat tööjõudu saavad konkurentsieelise ja atraktiivse faktorina kasutada need piirkonnad, kus on piisavalt stabiilne (s.o mitte järk-järgult oluliselt tõusev) palgatase ja ka piisavalt suur siseturg. St et uute töökohtade loomine (uusettevõtlus, investeeringud väljastpoolt maakonda) peavad valdavalt tuginema nn kvalitatiivsetel eeldustel. 3) Arenenud riikide praktika on näidanud, et edukad on piirkonnad, kus vanad tegevusalad ja tehnoloogiad vahelduvad pidevalt uutega, vanadele tegevusaladele orienteeritud regioonid ei suuda globaalse tööjaotuse tingimustes oma senist elatusstandardit säilitada. Pealegi, vanade tegevusalade «hoidmine» kuulub pigem keskvalitsuse kui kohaliku võimu pädevuse ja võimaluste raamesse. Seetõttu tuleb inim- ja finantsressursid suunata «uue loomisele». 4) Valla arenguprojektidesse tuleb maksimaalselt kaasata erasektori esindajad (ettevõtjad). Selleks pakub võimalusi osalemine rahvusvahelistes projektides, mille raames tutvutakse teiste riikide sarnase iseloomuga piirkondade uute äriideedega. Selliseid tutvumisprojekte peaks olema võimalikult palju, on piisavalt võimalusi osaleda koostöös teiste Euroopa regioonidega nn naeratavate partneritena (investeeringuteks raha ei saa, kuid ka omapanuse vajadus puudub). 5) Arengukavas seatud eesmärkide realiseerimise tagab süstemaatiline (arendus)tegevus – strateegiadokument ja teadvustatud tegevussuunad ei taga veel eeldatavate tulemuste iseeneslikku täitumist. Selleks peab ka Jõgeva valla arendustegevuse struktuur olema organisatsiooniliselt sobiv, arvestades eelkõige avaliku sektori eri osapoolte olemasolevat ja võimalikku rolli seatud ülesannete täitmisel. 6) Jõgeva valda käsitletakse majanduslikus mõttes tervikuna, sotsiaalobjektide (teenindus) väljakujunenud piirkonniti. Majandusprojektid algatatakse piirkondades, kus nende realiseerumine ja tulemuslikkus on suurimad, sotsiaalobjektide puhul üritatakse järgida, et olulisemad teenused oleksid kättesaadavad kõikide piirkondade elanikele (võrdsuse põhimõte). Kokkuvõtvalt võib väita, et Jõgeva valla eripära arvestades on vajalik saavutada: 1. majandustegevuse muutumine ajumahukamaks (ja seeläbi väärtustada maakonna ressursse); 2. omada kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu; 3. piisavalt välja pakkuda uusi arenguideid. Seeläbi oleks võimalik realiseerida olulisemad arengueeldused (asend, heal tasemel tööjõud, turvaline sotsiaalne keskkond ja esmasektori toore) ja kompenseerida arengutakistused. Kui eesmärgiks on areng, mille eesmärgid määratletakse vastavasisulistes dokumentides, siis eelkõige peaks selleks eesmärgiks olema (teatud probleemide osas) lahendused, tõusmine uuele tasandile, mitte õiglane ja ratsionaalne omavalitsuse nappide eelarveliste vahendite jagamine. Tähelepanu tuleb seega koondada võtmevaldkondadesse, mis on iseenesest teada-tuntud tõde. Mida vähem neid valdkondi, seda suurem tõenäosus edu saavutada. Seega on käesolevas kavas keskendutud vaid koostajate arvates kõige olulisematele Jõgeva valla arengut mõjutavatele teguritele ja valdkondadele. Eraldi tuleb analüüsis tähtsuselt esile tõsta väliskeskkonna rolli, sest paljud muutused toimivad sõltumata sellest, mida Jõgeva vallas tehakse. Seega võimalikud arenguplaanid peavad nende muutustega arvestama, oma plaanid nende kui objektiivse paratamatuse järgi seadma. Mitte aga tegema utoopilisi plaane arvestusega, et küll kõik jätkub vanaviisi või lootma, et keskkond muutub iseenesest senisest paremaks. Arengukava on koostatud ka arvestusega, et valdav osa regioonide arengulistest projektidest teostatakse kõikvõimalike regionaalprogrammide abiga (sh üha enam Euroopa Liidu omadega, mille vahendid avanevad Eestile järk-järgult, muutudes juba mõnede aastate pärast eeldatavasti lausalisteks). Selleks peab olema valmis, sest traditsiooniliste põllumajanduspiirkondade, mille hulka ka Jõgeva vald kuulub, konkurentsivõimeliseks kujundamine on pikaajaline protsess. Vajalik on rahvusvahelisse suhtlusse investeerida senisest märksa enam ja süstemaatilisemalt. Arengukava peab olema kooskõlas Jõgeva valda puudutavate teiste arengudokumentidega. Olulisim neist on siinkohal Eesti Regionaalarengu Strateegia ja Lõuna-Eesti Arengukava. Viimase raames määratletakse ära Euroopa Liidu eelstruktuurifondide vahendite kasutamine. Eesti regionaalarengu strateegia kohaselt on Eesti regionaalpoliitika rakendamise oodatav tulemus regionaalarengu tasakaalustatus aastaks 2003 sedavõrd, et ühegi maakonna: 1. tööpuudus ei ületaks enam kui 35% Eesti keskmist; 2. keskmine elatustase (leibkonnaliikme keskmise sissetulekuna) ei oleks madalam kui 75% Eesti keskmisest. Neid punkte on peetud esmaolulisteks, lisaks veel teatud teemad, mille probleemsus on Jõgeva vallas selgesti täheldatav ja mis paratamatult haakuvad ka eelneva kahe olulise teemaga. Lõuna-Eesti arengukava olulisemad punktid 1. Nagu kõikjal Eestis on ka Lõuna-Eesti sihtpiirkonnas maamajanduse ümberstruktureerimisel kesksel kohal elujõuliste tootmistalude väljakujundamine, alternatiivsete põllumajandussuundade ning muude elatusalade arendamine ja kombineerimine traditsioonilise põllumajandusega. Seejuures tuleb vastavalt piirkonnasisestele tingimuste erinevustele raskuspunkti traditsioonilise ja mittetraditsioonilise maamajanduse suhtes varieerida. Suurim vajadus alternatiivsete tegevuste juurutamiseks on põllumajanduseks vähemsobivatel aladel, kuhu kuuluvad Põlva-, Võru- ja Valgamaa. Seal on ka üldiselt selleks soodsamad eeldused. Liigestatud maastik, veekogud, looduslikud vaatamisväärsused ja eripärane kohalik kultuur soosivad mitmesugust turismi. Looduslikud tingimused sobivad ka kala- ja vähikasvatuseks ja mahepõllunduseks. 2. Lõuna-Eesti sihtpiirkonna tööstus vajab mitmekesistamist ja konkurentsivõime suurendamist. Järk-järgult tuleb tõsta kõrgemat lisandväärtust andvate tehnoloogiliselt nõudlikumate ja teadmismahukamate harude osatähtsust ning minna üle allhanketoodangult lõpptoodangule. Selles osas on võimalik toetuda ülikoolide teaduspotentsiaalile. Prioriteetne on nende majandusklastrite areng, mis on Lõuna-Eestis kõige konkurentsivõimelisemad. Tööstuse valdkonnas on need järgmised: • puidu- ja mööblitööstus, • aparaaditööstus, • toiduainetetööstus, • õmblus- ja nahatööstus. 3. Tulevikuperspektiivis tuleb panna rõhk nende klastrite väljakujundamisele, mis toetuvad teaduspotentsiaalile: • bio- ja geenitehnoloogia, • keskkonnatehnoloogia, • infotehnoloogia. 4. Tööstus võiks luua – eelkõige maakonnakeskustes ja väikelinnades – märkimisväärselt uusi töökohti. Sellega kompenseeritakse töökohtade kadu nii linnades kui maal. Tööstuse tehnoloogilise taseme ja innovatiivsuse tõstmiseks tuleb luua tingimused Tartu kõrgkoolide ja teadusasutuste sidumiseks ettevõtlusega. 5. Turism (sh sporditurism) on üks põhilisi Lõuna-Eesti arenevaid majandusklastreid, mis võimaldab luua täiendavaid töökohti nii linnades kui maal. Selle edasiseks laienemiseks on tarvis arendada nii vastavat infrastruktuuri ja turismitooteid kui viia läbi koolitust. Jätkata tuleb koostööd Venemaaga, et kaasata marsruutidesse ajalooliste vaatamisväärsuste poolest rikkad Pihkva ja Petseri. Sellega seoses on suur tähtsus laevaühenduse taastamisel Tartu ja Pihkva vahel, laiemalt aga kogu Peipsi-Pihkva järve turismimajanduslike võimaluste kasutuselevõtmisel. 6. Lõuna-Eesti sihtpiirkonna tööhõiveolukorra parandamisel saab toetuda uusi töökohti loova väike- ja keskettevõtluse arendamisele (sh olemasolevate ettevõtete laiendamisele), kutsekoolituse täiustamisele ning täiskasvanute täiendus- ja ümberõppe laiendamisele. Töötute kaasamine ümberõppesse toimub maakondlike tööhõiveametite kaudu. Pikaajaliste töötute tagasitoomiseks tööturule tuleb käivitada aktiveerimistegevused. 7. Lõuna-Eesti kutseõppesüsteem peab üldjoontes arenema vastavalt üldriiklikele prioriteetidele. Igati tuleb tugevdada noorte ettevalmistust tööturule minekuks, muuhulgas viia sisse kutse- ja karjäärinõustamine. Edasi tuleb arendada polüfunktsionaalsete kutseõppekeskuste süsteemi. Tunduvalt tuleb tõsta tööstuse ja moodsate tehnoloogiatega seotud erialade osakaalu kutseõppes. 8. Tuleb välja arendada kutsekõrgkoolitus regiooni majandusprofiili jaoks sobivatel erialadel: puidu- ja mööblitööstus, bio- ja geenitehnoloogia, keskkonnatehnoloogia, infotehnoloogia, aparaaditööstus, toiduainetööstus, õmblus- ja nahatööstus, logistika, turism ja spordimajandus. Lõuna-Eesti sihtpiirkonna arendamisel on lähiaastateks seatud järgnevad eesmärgid: 1. Väike- ja keskettevõtluse kasv 2. Ettevõtete konkurentsivõime suurenemine 3. Tööpuuduse taseme alanemine 4. Looduskeskkonna saastekoormuse vähenemine Neid eesmärke taotletakse läbi järgmiste prioriteetide: 1. Ettevõtluse tugevdamine 2. Turismivõimaluste väljaarendamine 3. Tööjõu ja tööturuteenuste kvaliteedi tõstmine 4. Keskkonnahoid ja transpordiühenduste parandamine Ettevõtluse tugevdamisel eristatakse kolm prioriteetset valdkonda: • Väike- ja keskettevõtluse soodustamine; • Innovatsiooni, tehnosiirde ning teadus- ja arendustegevuse toetamine; • Maamajanduse ja küla elukeskkonna arendamine. 3.4. Jõgeva valla arengumudel: võtmevaldkonnad Jõgeva valla arengueeldustest ja vajadustest tulenevalt on valitud arengumudeli raames määratletud järgmised võtmevaldkonnad kui strateegilised tegevussuunad: 1. majandusstruktuuri mitmekesistamine ja kaasajastamine; 2. haridussüsteemi kaasajastamine; 3. vaba aja veetmise võimaluste loomine; 4. keskkonnaseisundi parandamine; 5. asjakohase arendustegevuse ja juhtimise tagamine; 6. elanikkonna omaalgatusliku tegevuse motiveerimine. 1. Majandusstruktuuri mitmekesistamine ja kaasajastamine peab tagama: 1.1. kohalikel arengueeldustel ja ressurssidel põhineva aktiivse uusettevõtluse; 1.2. investeeringute, sh väliskapitalil põhinevate investeeringute liikumise maakonda; 1.3. uute tegevusalade ja tehnoloogiate siirde maakonda; 1.4. kohalike ressursside lisandväärtustamise ja tootmisprotsesside muutumise ajumahukamaks; 1.5. uute töökohtade loomise; 1.6. sotsiaalset keskkonda halvendava ja tööjõuressursse raiskava rahvastiku tööalase marginaliseerumise vältimise ja heitunud elanike tööturule taastoomise; 1.7. võimaluse töötajatel valutult siirduda ühest ettevõttest (asutusest), tegevusalalt ja kutsealalt teise (tööturu paindlikkus, tulenevalt kaasaja majanduse turbulentsest iseloomust); 1.8. võimaluse tegeleda huvitegevusega, veeta meeldivalt vaba aega. 2. Haridussüsteemi kaasajastamine peab tagama: 2.1. valla õpilastele hariduse, mis võimaldaks võimete korral jätkata haridusteed gümnaasiumi tasemel ja kõrgemates õppeasutustes; 2.2. kaasaja majandusnõuetele vastava haritud, kaasaegsete oskustega (sh keeleoskustega), motiveeritud (distsiplineeritud) tööjõu olemasolu. 3. Vaba aja veetmise võimaluste loomine peab looma elanikele meeldiva elukeskkonna ja muutma Jõgeva valla atraktiivseks valla kodanikele, eriti nooremale elanikkonnale; looma võimaluse tegelda huvitegevusega, osaleda töö- ja puhkelaagrites, rahvusvahelises noorsootegevuses. 4. Keskkonnaseisundi parandamine väldib halvast keskkonnaseisundist tulenevad terviseprobleemid ja võimaldab Jõgeva vallal end reklaamida kui «rohelise märgiga» (ökoloogiliselt puhta) vallana. 5. Asjakohane arendustegevus ja juhtimine tagab arengueesmärkide ratsionaalse ja tulemusliku teostamise. 4. Arengumudeli elluviimine Arengumudeli elluviimine teostatakse projektide põhimõttel. Projektideks on kõik tegevused, millel on selgelt määratud tulemused. Keskendutakse prioriteetidena määratletud valdkondadele. Muud Jõgeva valla elutegevuse valdkonnad (elamu- ja energiamajandus, vee- ja soojamajandus, politsei ja päästeteenindus, teede ja transpordiküsimused, kultuuriline tegevus, sotsiaaltöö ja tervishoiu korraldamine, looduskaitse) korraldatakse jooksvalt põhimõttel, et olulisi muutusi nendes valdkondades ei toimu ja kavandatava arenguperioodi jooksul tagatakse nende toimimine senisel tasemel. 4.1. Majandusstruktuuri mitmekesistamine ja kaasajastamine Tegevussuunad: 1. Arenguideede väljatöötamine 2. Uusettevõtluse kasvu soodustamine 3. Investeeringute kaasamine 4. Teaduspotentsiaali kaasamine Töötajate arvu kasv olemasolevates ettevõtetes ja teadusmahuka tootmise arendamine sõltuvad riigi kui terviku majanduskasvust, majanduspoliitikast, vastavate tegevusalade konjunktuurist ja firmade äriplaanidest. Omavalitsuse sellesuunalised võimalused on üldiselt väheolulised, kuid turismi alal, samuti uurimisasutuste arengule kaasaaitamisel on võimalused siiski olemas. Käesoleva arengukava perioodi raames keskendub Jõgeva vald arenguidee realiseerimisele (millest mõnega on juba algust tehtud. Need võimaldavad nii uute ettevõtete rajamist kui olemasolevate kasvu (sh kaudselt, toitlustusasutustel klientuuri kasvu läbi). 1. Siimusti alevikus rajatakse ja sisustatakse õppeturismi eesmärgil õppeklass-töökoda savinõude jt savitoodete valmistamise õpetamiseks ja tootmiseks; Siimusti alevikus arendatakse välja tehnikaspordi baas, mille eelduseks on lähedal asuva Linnamäe motokrossiraja olemasolu. Jätkatakse Linnamäe motokrossiraja arendamist motokrossiraja rahvusvahelistele nõuetele vastavusse viimise eesmärgil. Kaasates mittetulundusühinguid ja eraettevõtlust, kujundada Linnamäe krossirajast populaarne harrastusliku motospordiga tegelemise ja vaba aja veetmise paik. Soodsaks teguriks on Jõgeva valla rahvusvaheline tuntus motoürituste korraldajana (Jõgevatreffi motokokkutulek). 2. Endla looduskaitseala läheduses (loodushoiu piiranguid arvestades) rajatakse loodusturismi eesmärgil vaatlustorn, « pehme jahi» õppeklass ja muud atraktsioonid ja soodustatakse majutusasutuse loomist. 3. Kuremaale kujundatakse lisaks kutseõppe ümberkorraldamisele täiendusõppe- ja turismikompleks, arendatakse edasi Kuremaa tervisekeskust, soodustatakse majutusvõimaluste loomist ja valmistatakse puhkeotstarbel ette Kuremaa pargiala ja järv. 4. Laiuse ordulinnuse varemete lähedusse ehitatakse puitlinnak turismiatraktsioonide ja ööbimisvõimalustega vastavalt kehtivale detailplaneeringule. Need projektid vormistatakse lisadena. Välisinvesteeringud. Eestisse investeerivad enamasti Skandinaavia riikide väike- ja keskettevõtted, suuremaid ja kaugematest riikidest pärit investeeringuid on suhteliselt vähe. Suured tööstusettevõtted luuakse reeglina piirkondadesse ja kohtadesse, kus on uurimisasutused, suured tellijad (suurfirmad) ja kvaliteetne tööjõud. Väikeettevõtted täidavad suurettevõtete tellimusi, samuti pakuvad neile masstootmiseks uudseid tooteid (aidates seega kaasa suurte ettevõtete konkurentsivõime tõusule). Viimaste panus väikeettevõtlusele on aga uustehnoloogia levik (mida väikeettevõtted ei suuda endile lubada) ja ka tööjõu andmine. Investeeringute paigutusfaktoritena, sh tööstuses, hakkavad järjest tähtsamat rolli omama kvalitatiivsed faktorid (oskusteave, teadus- ja ajumahukus jms), kvantitatiivsed faktorid (odavus) aga taanduma. Oluliseks tõmbeteguriks on ka tööstusparkide ja -sõlmede (kasvõi üksikutele ettevõtetele mõeldud) väljaehitamine avaliku sektori poolt või koostöö abil. Tööjõukulud ja maa hind on küll kaks tähtsaimat otsest kulufaktorit, kuid neid ei ole küsitlustulemustele tuginedes peetud enamike firmade poolt siiski ei kriitilisteks ega ka mitte tähtsateks investeerimisotsust mõjutanud faktoriteks. Valla arengukava raames on ette nähtud järgmised tegevused: 1. Valmistatakse ette sobiva(d) hoonekompleks(id) Kuremaal. Edukuse korral laienevad ettevalmistused ka valla teistesse piirkondadesse. 2. Luuakse regulaarsed kontaktid Välisinvesteeringute Agentuuri ja võimalike investeerijatega. 3. Valmistatakse ette informatsioon investori taustinformatsiooniga varustamiseks (investor vajab teatud ülevaadet piirkonna sotsiaalmajanduslikust arengust, asendist jms). On väga oluline, et potentsiaalsetele välispartneritele saaks anda soovituslike piirkondade kohta neid rahuldava info, ülevaate vabadest tootmishoonetest ja asukohtadest. Sellekohane teave siduda piirkondlike (arengu)plaanide ja laiemate piirkondlike visioonidega. Materjal tõlgitakse inglise, soome, rootsi, saksa ja vene keelde. 4. Materjali levitatakse Interneti koduleheküljel, Eesti Regionaalarengu Sihtasutuse, Maavalitsuse, Eestis asuvate välissaatkondade, välismaal asuvate Eesti saatkondade, omavalitsuste sõpruspiirkondade, Välisinvesteeringute Agentuuri jt organisatsioonide vahendusel. 4.2. Haridussüsteemi kaasajastamine Tegevussuunad: Arvestades rahvastikutrende ja praeguste koolide tagamaa ulatust, jäävad Jõgeva vallas tõenäoliselt alles Vaimastveres Põhikool ja Siimusti Lasteaed-Algkool. Vaimastvere Põhikoolile rajatakse uus võimla. Rahvastikutrendid näitavad, et raskemad ajad (õpilaste arvu järsu vähenemise mõttes) saabuvad üldhariduskoolides alates 2003.–2004. aastast. Hoolimata negatiivsetest arengutrendidest jätkatakse arengukava elluviimise perioodil alg- ja põhihariduse andmist senises vormis kõigis neljas valla koolis: Kuremaal, Laiusel, Siimustis ja Vaimastveres. Esialgsete plaanide kohaselt (pärast riskide maandamist) Kuremaa tehnikum munitsipaliseeritakse, kutseõppe osas on kavas (osaline) liitumine mõne keskharidust andva õppeasutusega (gümnaasiumiga) kas Jõgeval või Palamusel, tekitades viimase juurde kutseõppega paralleelklassi. Kutseõppe osas süveneb rakendusliku IT-alane õpe, teised erialad sõltuvad konjunktuurist (tööturu vajadustest). Võimaluseks on Kuremaa tehnikumi (osaline) liitumine mõne keskharidust andva õppeasutusega (gümnaasiumiga), tekitades viimase juurde sisuliselt paralleelklassi. Kuid ka sellisel juhul tuleks Kuremaa tehnikum ilmselt esmalt viia munitsipaalkooli staatusse. Sellise lahenduse kasuks räägivad mitmed asjaolud. Esiteks: lahendus on suhteliselt valutu ja lihtne. Kose vallas Harjumaal on sellise lahenduse kasuks otsustatud, see on näide, mille kogemustest õppida. Teiseks: säilub kutseõpe koos praeguste erialadega. Kõik lapsed ei soovi ja ei suuda õppida gümnaasiumis. Kolmandaks: juba viie aasta pärast tuleks keskastmesse senisest vähem õpilasi ja umbes 150–200 õppuri lisandumine võimaldab gümnaasiumil säilitada üldjoontes praegust õppurite arvu. Kõne alla tuleksid ühendamine gümnaasiumiga kas Jõgeval või Palamusel. Jõgeva gümnaasiumidel on lõpuklassides praegusel ajal õpilasi piisavalt, seetõttu võivad need olla paralleelklasside tekkest esialgu mitte huvitatud. Sellisel juhul oleks võimalik asuda läbirääkimistesse Palamuse keskkooliga, kus õpilaste arv väiksem ja mis säilumise nimel oleks ehk ka vastavalt meelestatud. Tegemist on küll erinevate omavalitsustega, kuid see oleks just hea näide omavalitsuste vahelisest sisulisest koostööst (ühistööst). 4.3. Vaba aeg Jõgeva valla viies suuremas asulas (Kuremaa, Laiuse, Siimusti, Vaimastvere, Jõgeva alevik) luuakse noortele huviklubid. Huviklubid ei pea olema ühesugused (sõltuvad piirkondlikest algatustest ja soovidest), kuid saavad finantseeritud sarnastes mahtudes. Nendes asulates rajatakse või kaasajastatakse (välispordi) mänguväljakud. Valla olulisemate spordiürituste läbiviimise kohaks on Laiuse staadion. Siimustisse rajatav tehnikaspordi kompleks loob vaba aja veetmise võimaluse motospordi- ja tehnikahuvilistele. Koostöös Jõgeva linnaga hakatakse alates 2002. aastast valla lastele suvevaheajal korraldama töö- ja puhkelaagreid (juhendajateks eeldatavasti Jõgeva koolide õpetajad). Huvikooliteenust ostetakse Jõgeva linnalt. Elanikkonna teenindatuse parandamiseks avatakse 2002. aasta jooksul kuues valla keskasulas (Kuremaa, Laiuse, Siimusti, Vaimastvere, Vägeva, Jõgeva alevik) avalikud internetipunktid. Selleks tegevuseks kaasatakse valla eelarverahale lisaks riiklike IT-programmide ja erakapitali vahendeid. 4.4. Noorsootöö Noorsootöö on üks osa noore sotsialiseerumisprotsessist, mis peab looma täiendavaid võimalusi noore arenguks. Noorsootöö eesmärk on luua tingimused noore arendavaks tegevuseks väljaspool perekonda, tasemeõpet ja tööaega, et toetada tema kujunemist ühiskonna hästi toimetulevaks liikmeks. Noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega. Noorsootöö sihtrühma moodustavad 7–26-aastased noored. Riigi ja omavalitsuse poolt loodavad mehhanismid noore sotsialiseerumisprotsessis peavad olema avatud kõikidele noorte gruppidele: eriliste annetega, aktiivsed, edukad, puuetega noored, materiaalselt vähekindlustatud peredest pärit noored, lastekodu kasvandikud jne. Noorsootöö seadus (vastu võetud 17. veebruaril 1999. a) sätestab § 6 vallavolikogu ülesanded: 1. Määrab noorsootöö prioriteedid oma haldusterritooriumil ning sätestab nende saavutamiseks vajalikud ülesanded valla arengukavas. 2. Toetab valla haldusterritooriumiil tegutsevate noorteühingute noorteprogramme ja noorteprojekte, kinnitab noorteühingute noorteprogrammide ja noorteprojektide vallaeelarvest toetamise tingimused, korra ja taotlemise vormid. 3. Täidab teisi noorsootöö korraldamise ülesandeid oma haldusterritooriumil. 4. Valla haldusterritooriumil tegutsevatel noorteühingutel on õigus teha vallavolikogule ettepanekuid arengukava koostamisel. Kohalik omavalitsus korraldab noorsootööd oma haldusterritooriumil; sätestab noorsootöö prioriteedid kohaliku omavalitsuse arengukavas ning planeerib nende teostamiseks vajalikud eelarvevahendid oma eelarves, loob tingimused kolmanda sektori kaasamiseks noorsootöö plaanimisse ja korraldusse piirkondlikul tasemel; delegeerib teenust ostes noorsootöö ülesandeid kolmandale sektorile lähtudes viimase valmisolekust; korraldab järelevalvet noorsootööks kohalikust eelarvest eraldatud vahendite kasutamise üle. Sihtgrupi (7–26-aastaste noorte) kaasamine noorsootöös Printsiibid ja võimalused: 1. Noorsootöötajal on innustaja roll 2. Vajalik noorsootöö asutuste olemasolu ja võrgustik 3. Noorsootöö eest vastutavate ja koordineerivate asutuste ja institutsioonide vaheline tihe koostöö 4. Erinevad motiveerimismeetodid vabatahtlikuks tööks Jõgeva valla eripära rõngasvallana arvesse võttes on vajalik noortele mõeldud ruumide ehk Avatud Noortekeskuste loomine kõikidesse piirkondadesse eraldi, kuna ei ole mõeldav ühe keskse keskuse eesmärgi pärane kasutamine juba transpordi võimaluste piiratuse tõttu. Avatud Noortekeskus on: AVATUD – igale noorele, kes järgib keskuse reegleid, – noortele sobival ajal, – ideede teostamiseks noorsootöös NOORTE – tegevus tuleneb noorte endi soovidest ning vajadustest, – endi kehtestatud reeglite ja korra järgi, – kollektiivsel vastutusel, – pakutava abi ja info kättesaadavus KESKUS – kuhu koondub piirkonna noorte vabatahtlik ühistegevus, – millel on lisaks võimalusi pakkuvale funktsioonile ka korraldav funktsioon Jõgeva vallas on võimaldatud noortele Avatud Noortekeskuste tegevuste alustamiseks järgmised ruumid: Siimusti piirkond: Siimusti lasteaed-algkooli kolmanda korruse ruumid, mis vajavad san-remonti ja akende vahetust. On olemas eraldi sissepääs. Laiuse piirkond: Laiuse endise raamatukogu ruumid, noored on teinud juba ruumid kasutuskõlblikuks, vaja on vahetada elektrisüsteem ja välisuks. Jõgeva aleviku piirkond: Kasutavad noored kultuuriseltsi ruume. Kuremaa piirkond: Noortekeskuseks on loodud Kuremaa tehnikumi endised lasketiiru ruumid, seinad on kaetud puitkattega, on vahetatud elektrisüsteem ja ventilatsioon. Vaimastvere piirkond: Kooliga on sõlmitud kokkulepe hetkel kasutusel olevate aeroobika ruumide noortekeskuseks kohandamise suhtes. On olemas eraldi sissepääs. Noortel peavad 2005. aastaks olema Jõgeva vallas järgmised võimalused: • Olla informeeritud piirkonnas, maakonnas, riigis ja välismaal toimuvatest noorteprogrammidest, projektidest, stipendiumidest, õppimis- ja töötamisvõimalustest. • Osaleda ühiskonnaelu korralduses läbi omavalitsuse ja muude osalusdemokraatia struktuuride kaudu. • Veeta vaba aega noorte ruumides, mänguväljakutel, spordiruumides ja -väljakutel. • Osaleda olemasolevate noorteklubide tegevuses ja asutada uusi klubisid, ühinguid, saada noorsootööalast informatsiooni, nõuandeid. • Saada toetust omavalitsusest noorteprojektide ja tegevtoetuste kaudu. • Omandada omal soovil huvialaharidust kodukohale võimalikult lähedal. • Saada tuge tööhõiveametist. • Algatada ja osaleda noorte omaalgatuslikes, noorte liikumist arendavates, tervistava puhkuse ja rahvusvahelistes programmides ja projektides. • Leida tuge, nõu ja abi vastava ettevalmistuse saanud sotsiaal-, lastekaitse- või noorsootöötajatelt, toimib erinoorsootöö. • Kasutada Internetti kodule võimalikult lähedal. • Osutada teenust kohalikule omavalitsusele läbi noorteühenduste/seltsingute. 4.5. Keskkond Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadmete kaasajastamine ning jäätmekäitluse läbimõeldud korraldamine on arengukava kolmandaks prioriteediks. Kõikides ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga hõlmatud piirkondades tuleb koostada vastavad arengukavad või eelprojektid. Kuna vallas prügimägi puudub, siis on lähimaks prügiladestuskohaks Torma prügila. Jäätmekäitlusega seotud probleemid tuleb põhjalikult läbi töötada ning vastav strateegia valla jäätmekäitluskavas fikseerida. Turismimajanduse seisukohalt oluline Kuremaa järv ning selle valgala tuleb puhastada ja korrastada. 4.6. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Sotsiaaltöö eesmärk on sotsiaalhoolekandesüsteemi etapiviisiline väljaarendamine, mis peab tagama isiku või perekonna toimetulekuraskuste ennetamise, kõrvaldamise või kergendamise ning üksikisikutele ja sotsiaalsete erivajadustega inimestele turvalisuse, arengu ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamise. Jõgeva valla sotsiaalhoolekandesüsteemi kuuluvad: 1. Valla sotsiaalosakond 2. Siimusti Lastekodu «Metsatareke» 3. Vabatahtlikult sotsiaalhoolekandes osalevad juriidilised ja füüsilised isikud Abivajajate kategooriad: 1. eakad inimesed (vanurid) 2. lapsed ja noored 3. puuetega inimesed 4. kinnipidamiskohast vabanenud 5. üksikisikud (kaasa arvatud üksikvanemad) 6. perekonnad (kaasa arvatud paljulapselised pered) Prioriteetsed arengusuunad sotsiaalteenuste osas on sotsiaalnõustamine, koduteenused, eluasemeteenused ja hooldamine perekonnas. Lisaks tuleb arendada toimetulekuks vajalikke muid sotsiaalteenuseid: eestkoste-hoolduse korraldamine, vanemliku hoolitsuseta laste paigutamine ja puuetega inimeste abistamine. Sotsiaalnõustamine Sotsiaalnõustamine on isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks. Käesoleval ajal on sotsiaalnõustajateks kaks vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialisti ja lastekaitsespetsialist, kes teenindavad kodanikke Jõgeva Vallavalitsuse ruumides Jõgeva linnas Piiri tn 4, ja kuus piirkondade sotsiaalhooldustöötajat, 4,5 töökohta. Vajalik on luua 6 töökohta. Sotsiaalhooldustöötajad võtavad vastu Jõgeva alevikus, Kuremaal, Laiusel, Siimustis, Kuristal, Vaimastveres ja Kassinurmes. Tuleb jätkata koostööd mittetulundusühingutega Koduteenused Koduteenused on isikule kodustes tingimustes osutatavad teenused, mis aitavad tal harjumuspärases keskkonnas toime tulla. Teenuste osutamine kodutingimustes on odavam kui hooldamine hoolekandeasutustes. Lähtume inimesest koos rahaliste vahendite kokkuhoiuga. Säilib abivajajale harjumuspärane keskkond. Vajalik on koduteenuste osutamise töö korralduse täiustamine ja arendamine, mille kaudu püüame tõsta teenuse kvaliteeti ja pakkuda koduteenuseid suuremale arvule abivajajatele. Vajalik on vastu võtta koduteenuste osutamise tingimused ja loetelu. Lähitulevikus toimub üleminek osaliselt tasulistele koduteenuste osutamisele. Laekuvad rahalised vahendid suunatakse koduteenuste töö korraldamiseks ja parendamiseks. Eluasemeteenused Eluaseme võimaldamine isikule või perekonnale, kes ei ole ise suuteline seda endale või oma perekonnale tagama (lastekodudest elluastujad ja kinnipidamiskohast vabanenud). Kasutame munitsipaalomandis olevaid eluruume, mida abivajaja saab tähtajaliselt üürida. Praegu on meil Siimustis kaks kasutusel olevat kahetoalist sotsiaalkorterit, mis asuvad lokaalküttega majades ja üks tühi korter, mis asub ahiküttega majas. Hooldamine perekonnas Hooldamine perekonnas on isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka hooldatav ei kuulu. Hooldamisel perekonnas säilib abivajajal harjumuspärasele ligilähedane keskkond. See süsteem on meil käivitunud ja omab arengut nii laste kui vanurite puhul. Vajalik on leida sobivad perekonnad ja tagada neile ettevalmistus. Toimetulekuks vajalikud muud sotsiaalteenused on: 1. Eestkoste-hoolduse korraldamine. Kasuperede süsteemi väljaarendamine ja kasuvanemate koolitamine. Vajalik pöörata tähelepanu ennetavale tööle, et osutada kaasabi lastele, lastega perekondadele ja teistele lapsi kasvatavatele isikutele. Laste hoolekanne on tõhus vaid siis, kui on loodud toimiv koostöövõrgustik, kus sama eesmärgi nimel töötavad lasteaiad, koolid, raviasutused, lastekaitseühingud, politsei. Laste Hoolekande Komisjoni töö jätkamine nõuandva organina lapsi puudutavate probleemide lahendamisel. 2. Vanemliku hoolitsuseta laste paigutamine. Siimustis asub 16-kohaline lastekodu «Metsatareke», kuhu paigutatakse lepingute alusel lapsi kogu maakonnast vanuses 3–18 aastat. Vajalik säilitada 2 turvakodukohta. Jõgeva Maakonnas puudub lastekodu, seega on laiendamine ja tervisekaitsenõuetega vastavusse viimine hädavajalik. Juurdeehituseks taotleda lisaks vallaeelarvele vahendeid projektide kaudu ja riigieelarvest. Laste arengu toetamiseks tuleb välja töötada ja viia ellu lapsi arendavaid ja kaitsvaid sihtprogramme ja projekte. Jätkata suviste lastelaagrite korraldamist ja toimetulekuõpetust. 3. Puuetega inimeste abistamine. Toetada nende iseseisvat toimetulekut ja aktiivset osalemist ühiskonnaelus. Rajada projektide toel piirkondadesse sotsiaalhooldustöötajate tööruumide juurde kooskäimiseks päevakeskused. Puuetega inimeste perede nõustamine Jõgevamaa Nõustajate Ühenduse kaudu ja koostöö kolmanda sektoriga. Sotsiaaltoetused: 1. Tagada abivajajatele riigi poolt eraldatud vahendite piires ja vastuvõetud korras toimetulekutoetuse maksmine. 2. Jätkata täiendavate sotsiaaltoetuste maksmist valla eelarvest kinnitatud korra alusel. 3. Jätkata koolitoidu kompenseerimist kinnitatud korra alusel. Tervishoid 1. Ravikindlustusega hõlmamata isikutele arstiabi tagamine kinnitatud korra alusel. Vajalik eelarvesse ka edaspidi planeerida summad, millega saab võimaldada arstiabi eest tasumise mittetöötavatele kodanikele. 2. Esimese etapi arstiabi kätesaadavuse tagamine järgmistes piirkondades: Vaimastvere, Kuremaa ja Laiuse. 4.7. Arendustegevuse ja juhtimise korraldus Jõgeva Vallavalitsus on tegevussuundade algatajaks ja alaprojektide ellukutsujaks. Kolme strateegilise prioriteedina nimetatud tegevussuuna elluviimine eeldab Jõgeva Vallavalitsuselt professionaalsete oskuste olemasolu projektide ettevalmistamisel (taotluste esitamisel) ja teostamisel ning tihedat koostööd teiste asjassepuutuvate asutuste ja ettevõtetega nii projektide ettevalmistamisel kui ka nende teostamisel. Vastavalt Eesti Regionaalarengu Strateegiale on kinnitatud ka Jõgevamaa kui põllumajanduspiirkondade programmi sihtalasse kuuluva maakonna arendustegevuse eesmärgid: 1. majandusstruktuuri mitmekesistamine alternatiivsete tootmisharudega, 2. ettevõtluseelduste igakülgne arendamine, 3. väikeettevõtluse arendamine, 4. piirkonna tööjõu kvalifikatsiooni ja 5. elukeskkonna kvaliteedi parandamine. Vastavalt strateegiale osalevad kohalikud omavalitsused maakondlikus arendustegevuses peamiste partneritena täites järgmisi ülesandeid: 1. Kohalike arenguprobleemide ja -prioriteetide määratlemine oma arengukavas ja üldplaneeringus; 2. Arendusprojektide algatamine ja elluviimine. Seatud eesmärkide realiseerimise tagab süstemaatiline (arendus)tegevus – strateegiadokument ja teadvustatud tegevussuunad ei taga veel eeldatavate tulemuste iseeneslikku täitumist. Selleks peab ka kohaliku arendustegevuse struktuur olema organisatsiooniliselt sobiv, arvestades eelkõige avaliku sektori eri osapoolte olemasolevat ja võimalikku rolli seatud ülesannete täitmisel. Valla arengukavas määratletud prioriteetide põhjal korraldatakse arendustegevus järgmiselt: 1. Kõikvõimalikke valla territooriumil elavaid ja tegutsevaid huvirühmi teavitatakse prioriteetidest; 2. Kõikvõimalikke valla territooriumil elavaid ja tegutsevaid huvirühmi teavitatakse vajadusest altpoolt tulevaks initsiatiiviks; 3. Jõgeva Vallavalitsus eraldab järgnevate aastate eelarvetest summad projektide algatamiseks. Nende projektide alusel kaasatakse täiendavad vahendid Eesti ja välisprogrammidest. Esialgsed summad eraldatakse planeeringuteks ja tasuvusuuringuteks. Sealt selguvate vajaduste alusel planeeritakse vajaminevad summad (omavahendid) eelarvetesse; 4. Kõikvõimalikke valla territooriumil elavaid ja tegutsevaid huvirühmi teavitatakse, et omavalitsus on oma eelarvest eraldanud kaasfinantseeringuteks teatud summa; 5. Toimub pidev ja süstemaatiline arenguideede väljatöötamine ja nende teostamisele «katte» otsimine. Jõgeva Vallavalitsus järgib põhimõtet, mille kohaselt arengukavas määratletud objektide rajamine ja ülalpidamine toimub omavalitsuse eelarvest ja vastutusel. Kuid seltsielu ja ürituste korraldamist toetab vallavalitsus läbi algatuste. Arenguprojektidesse kaasatakse erasektori esindajad (ettevõtjad). Selleks pakub võimalusi osalemine rahvusvahelistes projektides, mille raames tutvutakse teiste riikide sarnase iseloomuga piirkondade uute äriideedega. Selliseid tutvumisprojekte peaks olema võimalikult palju, piisavalt on võimalusi osaleda koostöös teiste Euroopa regioonidega nn naeratavate partneritena (investeeringuteks raha ei saa, kuid ka omapanuse vajadus puudub). Seni on koostöö ettevõtjatega olnud nõrk, samas põhimõtteline ettevõtjate poolne huvi valla arenguasjade üle on olemas. Ettevõtjad kaasatakse Jõgeva Vallavalitsuse poolt algatatud tegevustesse ja projektidesse: 1. osalemine projektide ettevalmistamises; 2. projektidele hinnangute andmine; 3. osalemine projektide teostamises. Jõgeva vald teeb koostööd valla ettevõtjatega. Noorsootöö tegevusplaan 2002 2003 2004 2005 Vastutaja Fondid, taotlused mujalt 2002. a 2002. a Eelarvest Vaba aja veetmise ruumid noortele 1.1. Kuremaa * Kuremaa noorteklubi/ NK ja KT kaitseliit 2001. a 4000.– 1.2. Laiuse * noorteklubi Freedom 1000.– 7000.– 1.3. Vaimastvere * noorteklubi Valged neegrid 1000.– 6000.– 1.4. Jõgeva aleviku klubi arvutikasutamine * Jõgeva Vallavalitsus / noorteklubi J.A.N.K / KS Vanaveski 1000.– 5000.– 1.5. Siimusti noorteruumid * Jõgeva VV / Siimusti noored 8000.– 1. Rakendada tööle Noortekeskused * * Kohalikud noorteklubid, Noorsoonõukogu, Kohalik OMV Riiklik toetus 2. Noorte projektitoetused 37 000.– Kõikidele noorteklubidele ja MTÜ-dele taotluste alusel * * * * kõik noorteklubid 3. Töötada välja Tegevtoetuste kord * kohalik OMV/ Noorsootöönõukogu 3.1. Toetada Noorteklubisid ja MTÜ-sid tegevtoetuse korra alusel * * * Kohalik OMV 3.2. Jõgeva vallas tegutsevate NK ja KT tegevtoetus * * * * NK ja KT, Vallavalitsus 12 000.– 4. Rahvusvaheline noorsootöö * * * * 5. Töö noorsootöötajatega 5.1. Noorteliidrite ja noorsootöötajate leidmine * * KOMV, noorteklubid 5.2. Koolitusvajaduste väljaselgitamine * KOMV, noorteklubid 5.3. Koolituste võimaldamine, organiseerimine * * * * KOMV, noorteklubid, Noortekeskused 12 000.– 6. Noorsootöö Nõukogu moodustamine * noorsootöö spetsialist 7. Alustada Siimusti mänguväljaku ehitamist * KOMV, noorteklubid ja MTÜ-d 8. Moodustada Infovõrgustik * * KOMV, noorteklubid ja MTÜ-d 9. Suhete arendamine Vabariigi ja Rahvusvaheliste noorsootöö institutsioonidega * * * * KOMV, noorteklubid, MTÜ-D ja Noorsootöö Nõukogu 10. Töö- ja puhkelaagrite korraldamine * * * * KOMV, noorteklubid ja MTü-d Noorsootöö 2002. aasta eelarve taotlus Kokku 1 Projektitoetused 47 000 49 000 1.a Jooksvad toet. noorte projektidele 25 000 18 000 1.b Lastelaager Norra 10 000 10 000 1.c laste-,noorte laagrid 7000 9000 1.d Tegevtoetused valla NK ja KT (3*4000.-) 12 000 2 Noorte kooskäimise ruumide remont ja inventar 30 000 30 000 3 Koolitused ja õppepäevad 10 000 12 000 4 Esinduskulud 10 000 10 000 5 Noorte tegevusega seotud kulud (transport, ruumide jooksvad kulud) 10 000 14 000 Kokku: 107 000 115 000