Vabariigi Valitsus — Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine — RTL, 96, 1505

(õ) 13.05.2009 14.15 Korraldus kehtestatakse «Kodakondsuse seaduse» (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442; 1998, 111, 1827; 2000, 51, 323; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336) § 20 lõike 1 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK K. P. (sünd 17.05.1966) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võeti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Ida-Virumaa osakonna Narva büroos menetlusse 21. veebruaril 2001. a «Kodakondsuse seaduse» § 6 ja § 35 lõike 2 alusel. Menetluse käigus tuvastati, et K. P-d on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest. 27. märtsil 1984. a mõistis Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohus K. P. süüdi «Kriminaalkoodeksi» (RT 1992, 20, 287; RT I 2001, 73, 452; 85, 510; 87, 526; 2002, 9, 45; RT III 2002, 11, 108; RT I 2002, 13, 80; 30, 176; 32, 189) § 139 lõike 1 alusel ning karistas teda vabadusekaotuseta parandusliku tööga üheks aastaks ühes töötasust kinnipidamisega 20 protsendi ulatuses. 16.05.1995. a mõistis Tallinna Linnakohus K. P. süüdi «Kriminaalkoodeksi» § 15 lõike 2 ning § 139 lõike 1 alusel ning karistas teda 300-kroonise rahatrahviga. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on oma 4. märtsi 2002. a kirjaga nr 15.2-20/8010 K. P-d teavitanud, et teadaolevatest asjaoludest lähtudes tehakse tema Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse suhtes Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise otsus ning palunud tal esitada omapoolseid vastuväiteid. K. P. palub 20. märtsil 2002. a Kodakondsus- ja Migratsiooniametile saadetud kirjas anda talle Eesti kodakondsus, esitamata seejuures õiguslikku tähendust omavaid argumente. 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED Vastavalt «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktile 4 ei anta ega taastata Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Osundatud säte on imperatiivne ja keelab Eesti kodakondsuse andmise isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, arvestamata tahtliku kuriteo laadi või raskust. Nimetatud normis väljendub selgelt seaduseandja tahe eristada kriminaalkorras karistamise fakti karistatusest kui seisundist. Isiku puhul, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud, on määravaks karistatus ning selline isiku õiguste piirang on oma olemuselt ajutise loomuga. Isikute puhul, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, on määrav aga kriminaalkorras karistamise fakt, mis iseloomustab isikut ning on seetõttu püsiva tähendusega. Seega vastab K. P. nimetatud seaduse § 21 lõike 1 punktis 4 sätestatud tingimustele, mille esinemisel on Vabariigi Valitsus kohustatud keelduma välismaalasele Eesti kodakondsuse andmisest. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktist 4 mitte anda Eesti kodakondsust K. P-le, kuna teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. 4. VAIDLUSTAMINE «Halduskohtumenetluse seadustiku» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336) § 9 lõike 1 kohaselt võib käesoleva korralduse peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus K. P-le teatavaks. Peaminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Õiend Isikuandmed on asendatud initsiaalidega. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 11 lõige 3 ja § 17 lõige 3² ning kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega» ja riigisekretäri 2.03.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01268.