Vabariigi Valitsus — Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine — RTL, 2002, 96, 1504

(õ) 13.05.2009 14.15 Korraldus kehtestatakse «Kodakondsuse seaduse» (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442; 1998, 111, 1827; 2000, 51, 323; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336) § 20 lõike 1 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK R. K. (sünd 7.06.1964) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võeti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Võrumaa osakonnas menetlusse 2. veebruaril 2001. a «Kodakondsuse seaduse» §-de 6 ja 33 alusel. Menetluse käigus tuvastati, et R. K-d on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest. 18. detsembril 1981. a mõistis Võru Rajooni Rahvakohus R. K. süüdi «Kriminaalkoodeksi» (RT 1992, 20, 287; RT I 2001, 73, 452; 85, 510; 87, 526; 2002, 9, 45; RT III 2002, 11, 108; RT I 2002, 13, 80; 30, 176; 32, 189) § 88 lõike 2 punkti 1 ning § 139 lõike 2 punktide 2 ja 3 alusel ning karistas teda 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega. 26. juunil 1986. a mõistis Tartu Linnakohus R. K. süüdi «Kriminaalkoodeksi» § 88 lõike 3, § 94 lõike 3, § 139 lõike 3, § 197 lõike 2 punkti 2 ning § 202 alusel ning karistas teda 6-aastase vabadusekaotusega. 12. jaanuaril 1987. a mõistis Harju Rajooni Rahvakohus R. K. süüdi «Kriminaalkoodeksi» § 139 lõike 2 punktide 1 ja 3 ning lõike 3 alusel ning karistas teda 5-aastase vabadusekaotusega. 3. märtsil 1994. a mõistis Võru Maakohus R. K. süüdi «Kriminaalkoodeksi» § 139 lõike 2 punktide 1, 2 ja 3 alusel ning karistas teda 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega. 13. juulil 1995. a mõistis Võru Maakohus R. K. süüdi « Kriminaalkoodeksi» § 139 lõike 2 punktide 2 ja 3 alusel ning karistas teda 1 aasta ja 8 kuu pikkuse vabadusekaotusega. 14. novembril 1996. a mõistis Võru Maakohus R. K. süüdi «Kriminaalkoodeksi» § 139 lõike 2 punktide 1, 2 ja 3 alusel ning karistas teda 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega. 28. juulil 1999. a mõistis Võru Maakohus R. K. süüdi «Kriminaalkoodeksi» § 139 lõike 2 punktide 1, 2 ja 3 alusel ning karistas teda 2-aastase vabadusekaotusega. 10. aprillil 2001. a mõistis Võru Maakohus R. K. süüdi «Kriminaalkoodeksi» § 139 lõike 2 punktide 1, 2 ja 3 ning § 47 alusel ja karistas teda 5-aastase vabadusekaotusega tingimisi, 3-aastase katseajaga. 3. septembril 2001. a mõistis Võru Maakohus R. K. süüdi «Kriminaalkoodeksi» § 139 lõike 2 punktide 1 ja 3 alusel ning karistas teda 4-kuulise vabadusekaotusega. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on oma 22. veebruari 2002. a kirjaga nr 15.2-20/6778 R. K-d teavitanud, et teadaolevatest asjaoludest lähtudes tehakse tema Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse suhtes Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise otsus ning palunud tal esitada omapoolseid vastuväiteid. R. K. ei ole Kodakondsus- ja Migratsiooniametile omapoolseid vastuväiteid esitanud. 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED Vastavalt «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktile 4 ei anta ega taastata Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Osundatud säte on imperatiivne ja keelab Eesti kodakondsuse andmise isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, arvestamata tahtliku kuriteo laadi või raskust. Nimetatud normis väljendub selgelt seaduseandja tahe eristada kriminaalkorras karistamise fakti karistatusest kui seisundist. Isiku puhul, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud, on määravaks karistatus ning selline isiku õiguste piirang on oma olemuselt ajutise loomuga. Isikute puhul, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, on määrav aga kriminaalkorras karistamise fakt, mis iseloomustab isikut ning on seetõttu püsiva tähendusega. Seega vastab R. K. nimetatud seaduse § 21 lõike 1 punktis 4 sätestatud tingimustele, mille esinemisel on Vabariigi Valitsus kohustatud keelduma välismaalasele Eesti kodakondsuse andmisest. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktist 4 mitte anda Eesti kodakondsust R. K-le, kuna teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. 4. VAIDLUSTAMINE «Halduskohtumenetluse seadustiku» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336) § 9 lõike 1 kohaselt võib käesoleva korralduse peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus R. K-le teatavaks. Peaminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Õiend Isikuandmed on asendatud initsiaalidega. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 11 lõige 3 ja § 17 lõige 3² ning kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega» ja riigisekretäri 2.03.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01268.