Vabariigi Valitsus — Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine — RTL, 96, 1503

(õ) 13.05.2009 14.15 Korraldus kehtestatakse «Kodakondsuse seaduse» (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442; 1998, 111, 1827; 2000, 51, 323; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336) § 20 lõike 1 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK N. A. (sünd 26.07.1952) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võeti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Harjumaa osakonna Sõle büroos menetlusse 5. veebruaril 2001. a «Kodakondsuse seaduse» §-de 6 ja 33 alusel. Menetluse käigus tuvastati, et N. A. on töötanud ENSV Riikliku Julgeoleku Komitees. Aastatel 1976–1985 töötas N. A. ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee info-analüüsiosakonnas inspektorina ning aastatel 1985–1991 sama osakonna insenerina. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on oma 21. veebruari 2002. a kirjaga nr 15.2-20/6535 N. A. teavitanud, et teadaolevatest asjaoludest lähtudes tehakse tema Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse suhtes Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise otsus ning palunud tal esitada omapoolseid vastuväiteid. N. A. palub oma 14. märtsi 2002. a Kodakondsus- ja Migratsiooniametile saadetud kirjas anda talle Eesti kodakondsus, esitades Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise otsuse osas järgmised vastuväited: 1) ta ei ole töötanud välisriigi luureasutuses, vaid riigiasutuses – ENSV Ministrite Nõukogu Julgeoleku Komitees; 2) ta ei ole olnud sõjaväelane, vaid tsiviilisik, kes töötas lepingu alusel; 3) tema abikaasa ning lapsed on Eesti kodanikud ning ta on elanud Eestis kogu oma elu; 4) ta hääletas 1991. a Eesti riigi iseseisvuse poolt; 5) ta on sooritanud Eesti kodakondsuse saamiseks vajalikud eesti keele oskuse ja Eesti Vabariigi põhiseaduse ning «Kodakondsuse seaduse» tundmise eksamid. 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED Vastavalt «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktile 5 ei anta ega taastata Eesti kodakondsust isikule, kes on töötanud või töötab välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses. Osundatud säte on imperatiivne ja keelab Eesti kodakondsuse andmise isikule, kes on töötanud või töötab välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses, sõltumata töökohustuse liigist, laadist või iseloomust. Õiguslikku tähendust omab üksnes asjaolu, et isik on töötanud või töötab välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses. N. A. kinnitab töötamist välisriigi julgeolekuteenistuses. N. A. poolt vastuväitena toodud asjaolu, et ta ei ole töötanud välisriigi luureteenistuses, vaid riigiasutuses – ENSV Ministrite Nõukogu Julgeoleku Komitees –, on asjakohatu. N. A. ei ole töötanud välisriigi luureteenistuses, küll aga välisriigi julgeolekuteenistuses. NSVL Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee moodustati 1954. aastal ning nimetati 1978. aastal ümber NSVL Riikliku Julgeoleku Komiteeks. Vastavalt «Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seaduse» (RT I 1995, 17, 233; 1999, 16, 271; 2002, 50, 314) § 2 lõike 2 punktile 6 loetakse NSVL Riikliku Julgeoleku Komiteed Eestit okupeerinud julgeolekuorganiks. Sama seaduse § 3 punkti 2 kohaselt loetakse julgeoleku- või luureorgani teenistuses olnud või sellega koostööd teinud isikuks välismaalane või kodakondsuseta isik, kes oli julgeoleku- või luureorgani teenistuses või tegi sellega koostööd ajavahemikus 17. juunist 1940. a kuni 31. detsembrini 1991. a ja elab Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil. Seega vastab N. A. «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktis 5 sätestatud tingimustele, mille esinemisel on Vabariigi Valitsus kohustatud keelduma välismaalasele Eesti kodakondsuse andmisest. Eesti kodakondsuse andmise või andmisest keeldumise otsustamisel ei oma õiguslikku tähendust N. A. poolt vastuväitena toodud asjaolud tema pikaajalise Eestis elamise ning Eesti kodakondsusesse kuuluvate pereliikmete kohta, kuna «Kodakondsuse seaduses» puuduvad alused nende arvestamiseks Eesti kodakondsuse andmise põhjendusena. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktist 5 mitte anda Eesti kodakondsust N. A-le, kuna ta on töötanud välisriigi julgeolekuteenistuses. 4. VAIDLUSTAMNE «Halduskohtumenetluse seadustiku» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336) § 9 lõike 1 kohaselt võib käesoleva korralduse peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus N. A-le teatavaks. Peaminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Õiend Isikuandmed on asendatud initsiaalidega. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 11 lõige 3 ja § 17 lõige 3² ning kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega» ja riigisekretäri 2.03.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01268.