Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 2002. a II poolaasta tööplaani kinnitamine — RTL, 97, 1525

Lähtudes «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 100, 646; 102, 677; 2002, 57, 354) § 18 lõikest 6 ja Vabariigi Valitsuse 11. juuni 1996. a määrusega nr 160 kinnitatud «Vabariigi Valitsuse reglemendi» (RT I 1996, 43, 844; 1999, 61, 621; 73, 695; 76, 715; 2000, 68, 435; 74, 460; 2001, 8, 38; 82, 495; 2002, 31, 182) punkti 5 alusel kinnitada Vabariigi Valitsuse 2002. a II poolaasta tööplaan (juurde lisatud). Peaminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2002. a korraldusega nr 546-k VABARIIGI VALITSUSE 2002. A II POOLAASTA TÖÖPLAAN Jrk nr Teema ja selgitus Eelnõu pealkiri Eelnõu liik Viide eelnõu alusdokumendile Seadusest või muust alusaktist tulenev eelnõu jõustumise tähtaeg Riigi- kantseleile esitamise tähtaeg 1 2 3 4 5 6 7 Haridusministeerium 1. Teadus- ja arendustegevuse süsteemi korrastamine Eesmärgiks on täpsustada evalveerimise tingimusi ja korda, kõrvaldades prakti- kas tekkinud ebakõlad. Sihtgrupiks on teadus- ja arendusasutused. 1) Vabariigi Valitsuse 21.04.1998.a määruse nr 83 «Teadus- ja arendusasutuste evalveerimise põhimõtete ja kriteeriumide kinnitamine» muutmine me Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus, § 20 lg 3 10.04.2001 30.08.2002 Eesmärgiks on nimetada teadus- ja arhiivraamatukogud, et korraldada Haridusministeeriumi kaudu teadus- raamatukogudele teadusinformatsiooni ja arhiivraamatukogudele teavikute hankimise finantseerimist. Sihtgrupiks on teadus- ja arendusasutused, raamatu- kogud, kõrghariduse omandamist võimaldavad õppeasutused. 2) Teadusraamatukogude ja arhiivraamatukogude nimetamine ke Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus, § 41 lg 3 01.01.2002 16.09.2002 2. Kõrghariduskorralduse kaasajastamine ja kõrghariduse finantseerimine Eesmärgiks on kinnitada riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekoha baasmaksumus 2003. aastaks. Sihtgrupiks on kõrghariduse omanda- mist võimaldavad õppeasutused. 1) Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppe- koha baasmaksumus 2003. aastal me Ülikooliseadus, § 131 lg 3 01.01.2003 20.12.2002 Eesmärgiks on tagada Eesti kõrg- hariduskvalifikatsioonidest adekvaatse informatsiooni andmine. Sihtgrupiks on üliõpilased ja kõrghariduse omandamist võimaldavad õppeasutused. 2) Vabariigi Valitsuse 22.10.1998.a määruse nr 237 «Diplomi vormi ja statuudi kinnitamine» muutmine me Ülikooliseadus, § 31 lg 4; rakenduskõrg- kooli seadus, § 19 lg 3; Eesti Vabariigi haridus- seadus, § 27 05.07.2002 31.10.2002 Eesmärgiks on õpetajate koolituse kvaliteedi tõstmine. Sihtgrupiks on õpetajad, üliõpilased ja kõrghariduse omandamist võimaldavad õppeasutused. 3) Vabariigi Valitsuse 22.11.2000.a määruse nr 381 «Õpetajate koolituse raamnõuded» muutmine me Eesti Vabariigi haridusseadus, § 5 lg 2 p 71 20.12.2002 Eesmärgiks on kinnitada residentuuri vastaval arsti või hambaarsti erialal lõpetanule ülikooli poolt antava residentuuri lõpetamist tõendava tunnistuse vorm ja statuut. Sihtgrupiks on arsti või hambaarsti eriala lõpetajad. 4) Residentuuri lõpetamist tõendava tunnistuse vorm ja statuut me Tartu Ülikooli seadus, § 7 lg 6 01.09.2001 30.08.2002 Eesmärgiks on välja töötada meetmed loomaarstiõppe rahvusvaheliselt tunnustatud tasemele viimiseks ja nende meetmete rakendamise tegevuskava. Sihtgrupiks on loomaarstiõpet läbiviivad õppeasutused. 5) Ettepanekud loomaarsti- õppe rahvusvaheliselt tunnustatud tasemele viimise meetmete kohta ja nende rakendamise tegevuskava poe Vabariigi Valitsuse 14.05.2002. a korraldus nr 308-k «Asjatundjate komisjoni moodustamine Eesti Põllu- majandus- ülikoolis looma- arstiõppe aastaks 2004 rahvus- vaheliselt tunnustatud tasemele viimiseks», p 3 20.09.2002 3. Huvialahariduse süsteemi korrastamine Eesmärgiks on huvialahariduse süsteemi korrastamine. Seaduse mõjuna suureneb rahvusvähemuste registreeritud omakultuuri-huvialakoolide arv; järele- valve korra kehtestamisega suureneb järelevalve munitsipaalhuvialakoolide üle ja selle kaudu nendes koolides antava huvialahariduse kvaliteet; selgepiiriliste nõudmiste seadmisega munitsipaal- huvialakooli asutamisele korrastub huvialategevuse ja huvialahariduse mõiste. Sihtgrupiks on noored (vabaaja tegevus väljaspool tasemeharidust), huvialakoolid. Huvialakooli seaduse eelnõu se 01.11.2002 4. Täiskasvanute koolituse finantseerimine Eesmärgiks on korrastada täiskasvanute koolituse rahastamist ja võimaldada täiskasvanuhariduse laiapõhjalisemat finantseerimist. Sihtgrupiks on täiskasvanute koolitusasutused. 1) Täiskasvanute koolituse seaduse muutmise seaduse eelnõu se 30.08.2002 Eesmärgiks on täpsustada riigieelarvest täiskasvanute koolituseks ja täis- kasvanuhariduse uuringuteks ning vabaharidusliku koolituse toetuseks vahendite taotlemise tingimusi ja finantseerimise korda. Sihtgrupiks on koolituses osalevad täiskasvanud ning täiskasvanute koolitust läbiviivad koolitusasutused. 2) Riigieelarvest täiskasvanute koolituseks ja täiskasvanu- hariduse uuringuteks ning vabaharidusliku koolituse toetuseks vahendite taotlemise tingimused ja finantseerimise kord me Täiskasvanute koolituse seadus, § 15 26.07.1999 10.12.2002 5. Põhi- ja üldkeskhariduse finantseerimine Eesmärgiks on kinnitada koolilõuna arvestuslik maksumus ühe õpilase (1.–4. klass) kohta. Sihtgrupiks on üldharidus- koolide 1.–4. klassi õpilased. 1) Arvestuslik koolilõuna maksumus ühe õpilase kohta me Põhikooli- ja gümnaasiumi- seadus, § 321 lg 2; Eesti Keskerakonna ja Eesti Reformi- erakonna koalitsioonileping, osa «Kultuuri- ja hariduspoliitika», p 4 01.09.2002 09.08.2002 (esitatud 12.08.2002) Eesmärgiks on kinnitada vahendid kooli- lõuna kulude katmiseks, lähtudes 1.–4. klassi õpilaste arvust ja arvestuslikust koolilõuna maksumusest ühe õpilase kohta. Sihtgrupiks on üldhariduskoolide 1.–4. klassi õpilased. 2) Vabariigi Valitsuse 23.01.2002.a määruse nr 34 ««Seaduses «2002. aasta riigi- eelarve»» valla- ja linnaeel- arvete toetusfondi haridus- kuludeks määratud eraldiste jaotamise kord» muutmine me Põhikooli- ja gümnaasiumi- seadus, § 321 lg 1; Seadus «2002. aasta lisaeelarve», § 1 (osa 159 peatükk 03); Valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadus, § 5 lg 4; Eesti Keskerakonna ja Eesti Reformi- erakonna koalitsioonileping, osa «Kultuuri- ja hariduspoliitika», p 4 09.08.2002 (esitatud 12.08.2002) 6. Kutsekeskhariduse finantseerimine Eesmärgiks on kinnitada kutseõppe- asutuse koolituskoha maksumus 2003. aastaks. Sihtgrupiks on kutseõppeasutused. Kutseõppeasutuse koolituskoha maksumus 2003. aastaks me Kutseõppeasutuse seadus, § 33 lg 5 01.01.2003 20.12.2002 7. Haldusterritoriaalse korralduse muutmine valdade ja linnade osas Tehakse ettepanekud valdade ja linnade ühinemisel pedagoogide palgavahendite eraldamise aluseks võetavate koefit- sientide osas. Sihtgrupiks on vaba- tahtlikult ühinevad vallad ja linnad. Ettepanekud munitsipaal- koolide pedagoogide palga- vahendite arvestusliku kulu koefitsientide kohta vaba- tahtlikult ühinenud valdadele ja linnadele poe Vabariigi Valitsuse 11.12.2001.a istungi protokoll nr 55 pp 19 p 6 20.12.2002 Justiitsministeerium 8. Avaliku teenistuse eriliikide ühtne reguleerimine Eelnõu eesmärk on ühtlustada avaliku teenistuse eriliigid, mis on korraldatud lähtuvalt karjäärisüsteemist. Seadustik on vajalik seoses kavandatava «Avaliku teenistuse seadusega», millest tulenevalt tuleb korrastada ka politsei-, pääste-, piirivalve-, vangla- ja kaitseväeteenistus. Eriteenistuse seadustiku eelnõu se Eesti Keskerakonna ja Eesti Reformierakonna koalitsioonileping, osa «Õigusriik, õiguskord», p 8 01.11.2002 9. Diskrimineerimise vältimine ning võrdse kohtlemise ja võrdõiguslikkuse tagamine Eesmärk on tagada inimeste kohtlemine, mis välistab põhjendamata otsese ja kaudse vahetegemise soo, rassi, rahvuse, vanuse, puude, seksuaalse suundumuse või usulise või poliitilise veendumuse alusel, samuti tagada tööelus ja hariduse omandamisel ning teistel ettenähtud juhtudel võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus. Võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse eelnõu* se EL 19.08.2002 10. Kriminaalpreventsiooni süsteemile seadusliku aluse loomine Eesmärk on reguleerida erinevate riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite pädevus ja volitused õiguserikkumiste ennetamisel. Korrakaitseseaduse eelnõu se 16.12.2002 11. Äriühingute ühinemist, jagunemist ning ümberkujundamist puudutava regulatsiooni muutmine Muudatused on vajalikud selleks, et tagada menetluse suurem efektiivsus, kiirus ja osaliste parem juriidiline kaitstus, samuti selleks, et lahendada selles valdkonnas tekkinud praktilised probleemid. Samuti on kavas täiendada «Äriseadustikku» osaga, mis reguleeriks kontserniõiguse eraõiguslikku poolt – muudatused on vajalikud, et tagada kontsernisuhete parem korrastatus. Äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu se 15.11.2002 12. Notariaadi valdkonda puudutava Euroopa Nõukogu määruse rakendamine Eesmärk tagada Euroopa Nõukogu määruse nr 44/2001 rakendamine. Määruse kohaselt võib huvitatud isik nõuda notarilt täitmisele kuuluva notariaalselt kinnitatud või tõestatud dokumendi kohta sellise tunnistuse väljaandmist, mis tõendab, et dokument on Eestis täitmisele pööratav. Täiendus- tega lisatakse tunnistuse väljaandmine notari ametitoimingute loetellu ja määratakse kindlaks tunnistuse välja- andmise eest makstav notaritasu. Notariaadiseaduse ja notari tasu seaduse muutmise seaduse eelnõu* se EL 15.10.2002 13. Ametlike Teadaannete avaldamise korra muutmine Ametlike Teadaannete avaldamine praeguse regulatsiooni kohaselt on riigile liialt kulukas ning on vajalik muuta avaldamise korda, et kärpida riigi kantavaid kulutusi. Samuti kavandatakse Ametlike Teadaannete avaldamist tulevikus vaid elektrooniliselt. Seoses sellega võib kavandada muudatusi «Äriseadustikus», et viia selle regulatsioon vastavusse kavandatava Ametlike Teadaannete avaldamise korraga. Riigi Teataja seaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu se 02.09.2002 14. Karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku rakendamine «Karistusseadustiku» ja «Väärteomenetluse seadustiku» rakendusaktide vastuvõtmine ning varasemate määruste vastavusse viimine seadustega. 1) Keskmise päevasissetuleku arvutamise, keskmisest päevasissetulekust maha- arvamiste tegemise, elatus- taseme väljaselgitamise ning keskmise päevasissetuleku arvutamiseks ja elatustaseme väljaselgitamiseks vajalike andmete väljanõudmise, esitamise ja vormistamise kord me Karistusseadustiku rakendamise seadus, § 32 lg 2 01.09.2002 01.08.2002 (esitatud 07.08.2002) 2) Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord me Karistusseadustiku rakendamise seadus, § 32 lg 3 01.09.2002 01.08.2002 (esitatud 07.08.2002) 3) Vabariigi Valitsuse 23.03.1999.a määruse nr 108 «Karistusregistrile isiku karistusregistri kaardile kantavate andmete esitamise vormide kinnitamine» muutmine me Karistusseadustik 01.09.2002 01.08.2002 (esitatud 13.08.2002) 4) Vabariigi Valitsuse 26.02.2001.a määruse nr 77 «Riikliku kriminaalmenetlus- registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus» muutmine me Karistusseadustik 01.09.2002 01.08.2002 (esitatud 07.08.2002) 5) Vabariigi Valitsuse 13.03.2002.a määruse nr 94 «Riiklikule ekspertiisiasutusele, muule asutusele või juriidili- sele isikule seoses kohtu- ekspertiisi tegemisega tekki- nud kulude arvestamise ja hüvitamise kord» muutmine me Karistusseadustiku rakendamise seadus, § 16 01.09.2002 05.08.2002 (esitatud 07.08.2002) 6) Vabariigi Valitsuse 14.09.1998.a määruse nr 197 «Kriminaal-, tsiviil-, haldus- ja haldusõiguserikkumiste asjade arutamisest osavõtjatele kulude tasumise juhendi kinnitamine» muutmine me Väärteomenetluse seadustik § 38 lg 2; karistus- seadustiku rakendamise seadus, § 16 01.09.2002 05.08.2002 (esitatud 07.08.2002) 15. Vangistuse täideviimise korrastamine Eelnõu lahendab praktikas tekkinud probleemid, korrastab vanglas hariduse andmist ja tervishoiuteenuse osutamist. Nähakse ette võimalus kaasata vangla haldusülesannete täitmisele eraõiguslikke isikuid. Vangistusseaduse, tervishoiu- teenuste korraldamise seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu se 26.08.2002 16. Laeva lipuõiguse valdkonna ühtlustamine kapitali vaba liikumise nõuetega Merelaeva Eesti lipu all sõitmise tingimused tuleb ühtlustada kapitali vaba liikumise acquis’ga. Muu hulgas tuleb seadusandlusesse sisse viia säte, mis võimaldab Eesti lipu all sõita laevadel, mille omanikeks on Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud ja Euroopa Liidu liikmesriikides asuvad või tegutsevad juriidilised isikud. Laeva lipuõiguse ja laeva- registrite seaduse muutmise seaduse eelnõu* se EL 01.10.2002 17. Täitemenetluse korrastamine Täitemenetlus (tsiviilkohtuotsuste täitmine) tuleb viia kooskõlla eraõiguse reformiga loodud õiguskorraga ning tagada täitemenetluse harmoonia uue «Tsiviilkohtumenetluse seadustiku» eelnõuga. Kaasajastatakse mõisteaparaati. Täitemenetluse seadustiku eelnõu se 16.12.2002 18. «Haldusmenetluse seaduse» rakendamine Eesmärgiks on määratleda haldusorganid, kes saavad ametlikult kinnitada allkirja õigsust dokumendil, ning selle kaudu luua õiguslikud eeldused ametliku kinnitamise instituudi rakendumiseks praktikas. Haldusorganite määramine, kellel on allkirja õigsuse ametliku kinnitamise õigus me Haldusmenetluse seadus, § 23 lg 1 01.01.2002 16.09.2002 Kaitseministeerium 19. Kaitseväeteenistuse reguleerimise edasine areng ja «Kaitseväeteenistuse seaduse» rakendamine Määrus kehtestab kaadrikaitseväelastele tööandja eluruumi andmise regulatsiooni ja antava elamispinna suuruse normid. 1) Kaadrikaitseväelase au- astmele ja ametikohale vastava ning tema perekonnaliikmete arvust sõltuva elamispinna suuruse normid ja eluruumi andmise kord me Kaitseväe- teenistuse seadus, § 157 lg 2 16.04.2000 02.09.2002 Määrus kehtestab Eestist lahkumise piirangud, mis on vajalikud mobilisat- siooni läbiviimise tagamiseks. 2) Erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal Eestist lahkumise piirangute kehtestamine me Kaitseväe- teenistuse seadus, § 137 lg 2 16.04.2000 07.10.2002 Määrus kehtestab nõuded kaadrisõduri, kaadriallohvitseri ja kaadriohvitseri terviseseisundile, mis on vajalikud teenistuskohustuse täitmiseks. 3) Teenistuskohustuste täitmiseks vajaliku tervise- seisundi nõuded kaadri- sõdurile, kaadriallohvitserile ja kaadriohvitserile me Kaitseväe- teenistuse seadus, § 79 lg 2 16.04.2000 28.10.2002 Määruse eesmärk on tsiviilkontrolli tagamise ning planeerimisprotsessi osana kinnitada kaadriväelaste üldarv rahuajal. 4) Kaadrikaitseväelaste üldarv rahuajal me Kaitseväe- teenistuse seadus, § 21 lg 1 16.04.2000 25.11.2002 Määrus kehtestab kaitseväe eraldus- märkide kirjelduse, tagades sellega eraldusmärkide ühtse kasutamise. 5) Kaitseväe eraldusmärkide kirjeldus me Kaitseväe- teenistuse seadus, § 160 lg 2 16.04.2000 19.08.2002 Määrus kehtestab seaduses toodud ajateenijate ja asendusteenistuslaste teenistusest vabastamisel makstava toetuse kui sotsiaalse tagatise rakendamise regulatsiooni. 6) Ajateenijale või asendus- teenistuslasele teenistusest vabastamisel makstava toetuse arvutamise ja maksmise kord me Kaitseväe- teenistuse seadus, § 167 lg 2 16.04.2000 04.11.2002 Aruande esitamise eesmärk on tagada Vabariigi Valitsuse informeeritus riigikaitsest osavõtu ja kaitseväe- teenistuskohustuse täitmise kohta riigis. 7) Aruanne riigikaitsest osavõtu ja kaitseväe- teenistuskohustuse täitmise kohta riigis poe Kaitseväe- teenistuse seadus, § 41 lg 8 01.11.2002 01.11.2002 Määrusega määratakse kindlaks õppe- kogunemisele kutsutavate reservväelaste arv 2003. aastal. 8) Ajateenijate ja õppe- kogunemisele kutsutavate reservväelaste arv 2003. aastal me Kaitseväe- teenistuse seadus, § 21 lg 2 01.01.2003 15.10.2002 20. Eesti NATOga liitumise alasest tegevusest tulenevad ülesanded Seaduse eelnõu eesmärgiks on kaitseväe organisatsioonilise ülesehituse ja pädevuse sätestamine. 1) Kaitseväe korralduse seaduse eelnõu se Põhiseadus, § 126 23.09.2002 Partnerluseesmärgid on Eesti ja NATO vahel kokkulepitud kogum koos- tegutsemisvõimelisuse saavutamiseks mõeldud norme erinevates valdkondades, mille kaudu on määratletud eesmärgid ja võimekused, mis Eestil tuleb välja arendada. Esitatakse partnerluseesmärkide lahtikirjutused koos ettepanekutega teiste valitsusasutustega eesmärkide elluviimisel tehtava koostöö kohta. 2) Partnerluseesmärkide lahtikirjutused koos ette- panekutega teiste valitsus- asutustega eesmärkide ellu- viimisel tehtava koostöö kohta poe Vabariigi Valitsuse 04.07.2000.a istungi protokoll nr 30 pp 24 23.09.2002 Eesti NATOga liitumise riiklikus aasta- programmis 2002/2003 esitatakse üles- annete jaotus ministeeriumide ja kaitseväe vahel. 3) Eesti NATOga liitumise riiklik aastaprogramm 2002/2003 poe Vabariigi Valitsuse 28.07.1998.a korraldus nr 766-k «Asjatundjate komisjoni moodustamine»; Vabariigi Valitsuse 12.08.1999.a korraldus nr 900-k «Ministrite komisjoni moodustamine Eesti NATOga liitumise küsimuste läbitöötamiseks» 16.09.2002 Vabariigi Valitsus otsustab kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväelaste saatmise ühisõppustele teiste riikide territooriumile ja rahvusvaheliste ühis- õppuste korraldamise Eesti Vabariigi territooriumil. 4) Kaitseväelaste saatmine ühisõppustele ja rahvus- vaheliste ühisõppuste korraldamine Eestis ke Eesti riigi rahvus- vaheliste kohus- tuste täitmisel kaitseväe kasuta- mise seadus, § 2 lg 3 16.09.2002 Määruse seni kehtiv regulatsioon on ebapiisav. Määrusega täpsustatakse NATO SOFAst tulenevaid ülesandeid ja rakendus- ala ning muudetakse regulatsiooni paindlikkust. 5) Vabariigi Valitsuse 26.02.1999.a määruse nr 72 «Põhja-Atlandi lepingu organisatsioonis ja programmis «Partnerlus rahu nimel» osalevate riikide relva- jõudude, nende tsiviilkoosseisu ja ülalpeetavate ning relvas- tuse ja lahingutehnika Eesti Vabariiki saabumise ja Eesti Vabariigis viibimise kohta» muutmine me 19.08.2002 21. Ämari lennuvälja staatuse määratlemine Tehakse ettepanekud Ämari lennuvälja omandivormi ja staatuse täpsustamiseks. Ettepanekud Ämari lennuvälja omandivormi ja staatuse kohta poe Vabariigi Valitsuse 07.09.1999.a istungi protokoll nr 40 pp 23 11.11.2002 22. «Julgeolekuasutuste seaduse» rakendamine Määruse eesmärk on kehtestada eriside toimimise ja turvalisuse regulatsioon. 1) Nõuded riigi ametiasutusi teenindavate sideobjektide parameetritele, riigihangetele, ehitamisele, opereerimisele ja neile ligipääsule ning andme- turbeseadmetele ja nende kasutamise kord me Julgeolekuasutuste seadus, § 33 01.03.2001 30.09.2002 Kehtestatakse Teabeameti ametnike palgamäärad 2003. aastal. 2) Teabeameti ametnike töötasustamine 2003. aastal ke Julgeolekuasutuse seadus, § 16 lg 1 ja 2 05.12.2002 23. Riigikaitseliste sundkoormiste regulatsioon Eelnõu eesmärk on kaasajastatud aru- saamadest lähtuva ühiskonna materiaal- sete ressursside kaasamise kaudu riigi ja kaitseväe sõjalise võimekuse tõstmise regulatsiooni sätestamine. Riigikaitseliste sundkoormiste seaduse eelnõu se 23.12.2002 24. Riigikaitse ülesannetega sadamatega seonduva reguleerimine Määrusega määratletakse riigikaitse ülesannetega sadamad. 1) Riigikaitse ülesannetega sadamate määramine me Sadamaseadus, § 8 lg 1 01.01.1998 16.12.2002 Määrusega kinnitatakse riigikaitse üles- annetega sadama kaubandusliku mere- sõidu alaseks tegevuseks kasutamise tingimused. 2) Riigikaitse ülesannetega sadama kaubandusliku mere- sõidu alaseks tegevuseks kasutamiseks vastavate tingimuste kinnitamine me Sadamaseadus, § 8 lg 3 01.01.1998 16.12.2002 25. Riigisaladuse kaitse täiendav reguleerimine Seaduse eelnõu eesmärk on teabeturbe tagamiseks vajaliku regulatsiooni sätestamine. 1) Riigisaladuse seaduse muutmise seaduse eelnõu se Vabariigi Valitsuse 12.06.2001.a korraldus nr 380-k «Asjatundjate komisjoni moodustamine ametkondade- vahelise turvalise andmesidevõrgu loomiseks» 07.10.2002 Õigusaktiga kehtestatakse andmesidevõrkude nõuetele vastavuse kontrollimise regulatsioon vastavalt «Riigisaladuse seaduse muutmise seadusele». 2) Automatiseeritud andmetöötlusvõrkude akrediteerimise juhend me Vabariigi Valitsuse 06.11.2001.a istungi protokoll nr 49 pp 27 09.12.2002 26. Kaitseliidu regulatsioon Seaduse eelnõuga täpsustatakse Kaitseliidu õiguslikku seisundit. Kaitseliidu seaduse eelnõu se Põhiseadus, § 126; Vabariigi Valitsuse 02.11.1999.a istungi protokoll nr 49 pp 6 p 2 16.12.2002 27. Kaitsejõudude struktuur ja arengu eesmärgid keskpikaks perioodiks Kaitsejõudude väljaarendamise detailse kava esitamine on vajalik Vabariigi Valitsuse otsuste elluviimiseks. Kaitsejõudude väljaarendamise detailne kava poe Vabariigi Valitsuse 06.11.2001.a istungi protokoll nr 49 pp 28 p 2 alapunkt 2 13.09.2002 (esitatud 12.08.2002) 28. «Rahuaja riigikaitse seaduse» rakendamine Sõjalise kaitse strateegiline kava käsitleb riigi sõjalist strateegiat välise sõjaohu kõrvaldamiseks, üldise kaitselahenduse kirjeldust, riigikaitseks eraldatavaid ressursse, kaitseväe rahuaja koosseisu ja sõjaaja koosseisu ning kaitsevõime tõstmise prioriteetseid suundi. 1) Sõjalise kaitse strateegiline kava me Rahuaja riigikaitse seadus, § 27 lg 2 09.12.2002 Määrusega kehtestatakse Siseministeeriumi valitsemisalas olevate sõjaväeliselt korraldatud üksuste kaitseväe koosseisu mineku kord. 2) Siseministeeriumi valitsemisalas olevate sõjaväeliselt korraldatud üksuste kaitseväe koosseisu mineku kord me Rahuaja riigikaitse seadus, § 17 lg 2 01.01.2003 09.12.2002 Määrusega kehtestatakse mobilisatsiooni korraldus ja ülesanded selle läbiviimisel. 3) Mobilisatsiooni läbiviimise kord me Rahuaja riigikaitse seadus, § 20 lg 3 01.01.2003 09.12.2002 Sõjalise valmisoleku aste on ohu- hinnangule vastav abinõude kogum, mis tagab valmisoleku kaitsta riiki sõjalise tegevusega. Määrusega kehtestatakse sõjalise valmisoleku astmete täpsed kirjeldused. 4) Sõjalise valmisoleku astmete kirjeldused me Rahuaja riigikaitse seadus, § 21 lg 2 01.01.2003 09.12.2002 Kaitsejõudude Peastaabi põhimääruses esitatakse Kaitsejõudude Peastaabi organisatsiooniline ülesehitus ja ülesannete jaotus. 5) Kaitsejõudude Peastaabi põhimäärus me Rahuaja riigikaitse seadus, § 31 p 3 01.01.2003 02.12.2002 Määrusega kehtestatakse kaitseväe ülesehitus. 6) Kaitseväe ülesehitus me Rahuaja riigikaitse seadus, § 5 lg 2 p 5 01.01.2003 02.12.2002 Keskkonnaministeerium 29. Maakatastriga seonduv Eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest kaasajastada seni kehtinud maakorraldustööde tegevuslitsentside väljaandmise, peatamise ja tühistamise korraldust. 1) Maakorraldustööde tegevuslitsentside väljaandmise, peatamise ja tühistamise kord me Maakatastri- seadus, § 161 lg 5 18.12.2000 29.08.2002 Määruse muutmine on tingitud vajadusest viia see kooskõlla «Maakatastriseadusega» ning kaasajastada tulenevalt mõõdistamis- tehnika arengust. 2) Vabariigi Valitsuse 05.01.1999.a määruse nr 7 «Katastrimõõdistamise korra kinnitamine» muutmine ja täiendamine me Maakatastri- seadus, § 191 lg 1 18.12.2000 30.08.2002 Eelnõu väljatöötamine on tingitud «Maakatastriseaduse» muutmisest. 3) Vabariigi Valitsuse 08.03.1995.a määruse nr 101 «Kõlvikute kaardi ning maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise korra kinnitamine» muutmine me Maakatastri- seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus, § 15 18.12.2000 30.08.2002 Eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest kaasajastada katastripidamise korda. 4) Katastripidamise kord me Maakatastri- seadus, § 3 lg 5, § 8 lg 6 ja 7, § 4 lg 4 ja § 15 lg 2 18.12.2000 20.12.2002 30. Kalandusega seonduv Määrusega kehtestatakse kõik kalapüügiga seonduvate andmete esitamise nõuded (esitamise aeg, vorm jmt). 1) Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord* me Kalapüügiseadus, § 18 lg 6; EL 26.02.2001 16.08.2002 Määrust täiendatakse tulenevalt Euroopa Liidu nõuetest. 2) Vabariigi Valitsuse 31.01.1996.a määruse nr 35 «Kalapüügiseadusest tulene- vate õigusaktide kehtestamine» muutmine* me Kalapüügiseadus, § 17 lg 1; EL 16.09.2002 «Kalapüügiseaduse» rakendusakt, millega kehtestatakse piiratud kalapüügiõiguse tasu 2003. aastaks. 3) Piiratud kalapüügiõiguse tasu 2003. aastaks me Kalapüügiseadus, § 15 lg 1 01.01.2003 18.10.2002 «Kalapüügiseaduse» rakendusakt, millega kehtestatakse kutselise kalapüügiõiguse tasu 2003. aastaks. 4) Kutselise kalapüügiõiguse tasu 2003. aastaks me Kalapüügiseadus, § 15 lg 1 01.01.2003 18.10.2002 «Kalapüügiseaduse» rakendusakt, millega kehtestatakse rahvusvaheliselt kontrollita- vate kalaliikide lubatud väljapüügimaht ja väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal lubatud püügivõimalused 2003. aastaks. 5) Rahvusvaheliselt kontrollita- vate kalaliikide lubatud välja- püügimaht ja väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal lubatud püügi- võimalused 2003. aastaks me Kalapüügiseadus, § 16 lg 1 01.01.2003 18.10.2002 31. Jäätmetega seonduv Uue «Jäätmeseaduse» väljatöötamine on eelkõige tingitud vajadusest kõrvaldada seadusest praktika käigus ilmnenud puudused ja viia seadus vastavusse Euroopa Liidu jäätmealaste õigusaktidega. 1) Jäätmeseaduse eelnõu* se EL 23.08.2002 Uue «Pakendiseaduse» väljatöötamise on tinginud eelkõige vajadus viia «Pakendi- seadus» kooskõlla Euroopa Liidu pakendi- alaste õigusaktidega ning kõrvaldada mõningad teiste seadustega ilmnenud vastuolud. 2) Pakendiseaduse eelnõu* se EL 27.12.2002 Eelnõu annab «Jäätmeseaduses» sätestatud ohtlike jäätmete määratlemise alused ning kehtestab Euroopa Liidu direktiividele vastava ohtlike jäätmete liigitamise korra. 3) Ohtlike jäätmete määratlemise ja liigitamise kord* me Jäätmeseadus, § 25 lg 2; EL 01.12.1998 27.10.2002 (esitatud 07.08.2002) Määruse muutmise vajadus tuleneb ««Haldusmenetluse seaduse» muutmise ja rakendamise seaduse» § 27 punktist 12, millega muudetakse nimetatud määruse andmise aluseks olevat «Jäätmeseaduse» § 41. 4) Vabariigi Valitsuse 21.01.1999.a määruse nr 26 «Ohtlike jäätmete käitlus- litsentsi andmise, muutmise, peatamise, tühistamise ja avalikustamise korra kinnitamine» muutmine me Jäätmeseadus, § 41 01.08.2002 26.08.2002 32. Maareformiga seonduv Eelnõu on vajalik ühetaolise vaba põllu- majandusmaa kasutusvaldusesse andmise korra kehtestamiseks. 1) Maareformi seaduse muutmise seaduse eelnõu se Eesti Kesk- erakonna ja Eesti Reformierakonna koalitsioonileping, osa «Maaelu, regionaalne areng, keskkonnakaitse», p 2 16.09.2002 Määruse väljatöötamine on tingitud «Maareformi seaduse» muutmisest. 2) Ehitisealuse ja selle teenindamiseks vajaliku maa erastamise kord ja tingimused hoonestusõiguse seadmisel kõigi ehitise kaasomanike kasuks me Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maa- reformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadus, § 14 lg 2³ 16.07.2000 21.10.2002 Määruste muutmine on tingitud vajadusest viia need kooskõlla «Maareformi seadusega». 3) Vabariigi Valitsuse 30.06.1998.a määruse nr 144 «Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra kinnitamine» muutmine me Maareformi seadus, § 9 lg 9 29.03.2001 17.09.2002 4) Vabariigi Valitsuse 06.11.1996.a määruse nr 267 «Maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine» muutmine me Maareformi seadus, § 9 lg 9, § 221 lg 6, § 22³ lg 9 ja 10, § 224 lg 8 ja § 23 lg 6 16.07.2000 24.09.2002 5) Vabariigi Valitsuse 08.11.1996.a määruse nr 276 «Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra kinnitamine» muutmine me Maareformi seadus, § 351 16.07.2000 24.09.2002 33. Looduskaitse «Looduskaitseseaduse» eelnõu välja- töötamise tingis eelkõige vajadus korrastada ja süstematiseerida Eesti looduskaitseõigust ning viia see vastavusse Euroopa Liidu õigusaktidega. 1) Looduskaitseseaduse eelnõu* se EL 31.10.2002 Määrusega sätestatakse geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse tegemisele eelneva riskianalüüsi käigus hinnatavate seoste täpsustatud loetelu ning riskianalüüsi koostamise kord. 2) Loomkatse riskianalüüsi koostamise nõuded ja riski- analüüsis nõutavad andmed* me Loomakaitse- seadus, § 53 lg 3; EL 01.07.2002 19.08.2002 «Loomakaitseseaduse» rakendusakt, millega sätestatakse menetlus ja nõuded loomaaia tegevusloa taotlemisele ja väljaandmisele. 3) Loomaaia tegevusloa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, taotluse menetlemise kord ja tegevusloa väljastamise kord* me Loomakaitse- seadus, § 29 lg 5; EL 01.07.2001 19.08.2002 Määrusega kehtestatakse kinnisasja vahetamise avalduse menetlemise ning riigi poolt kinnisasja vahetamise otsuse langetamise protseduurid. 4) Kinnisasja vahetamise kord ja kinnisasja ning selle oluliste osade väärtuse määramise alused me Kaitstavate loodusobjektide seadus, § 281 lg 4 10.06.2001 30.08.2002 Määrusega kehtestatakse protseduurid kaitstavat loodusobjekti sisaldavate kinnisasjade omandamiseks riigi poolt. 5) Riigi poolt kaitseala piiresse ulatuva või kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamise kord me Kaitstavate loodusobjektide seadus, § 282 lg 3 10.06.2001 30.08.2002 Määruse muutmine on tingitud «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» muutmisest, millega muutus selle määruse aluseks olev delegatsiooninorm. 6) Vabariigi Valitsuse 25.07.1995.a määruse nr 275 «Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise määrade ja korra kehtestamine» muutmine me Kaitstavate loodusobjektide seadus, § 286 lg 2 01.09.2002 02.10.2002 Määrusega kehtestatakse nõuded looma- aia planeeringule ja ehitistele, nii et need vastaksid loomade bioloogilistele vajadustele ja tagaksid loomade ja inimeste ohutuse. 7) Nõuded loomaaia planeeringule ja ehitistele* me Loomakaitse- seadus, § 28 lg 3; EL 01.07.2001 16.10.2002 Määrusega kehtestatakse loomaaia- loomade pidamise nõuded ja kohustus pidada loomaaialoomade registrit. 8) Loomaaialoomade pidamise nõuded* me Loomakaitse- seadus, § 3 lg 4 p 3; EL 01.07.2002 16.10.2002 34. Kiirguskaitse Uue «Kiirgusseaduse» eelnõu väljatöötamine on eelkõige tingitud vajadusest viia «Kiirgusseadus» kooskõlla Euroopa Liidu vastavate õigusaktidega ning kõrvaldada «Kiirgusseadusest» praktikas ilmnenud puudused. Kiirgusseaduse eelnõu* se EL 31.10.2002 35. Kliimamuutustega seonduv ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokollist tulenevate kohustuste täitmiseks. Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2003–2012* ke Säästva arengu seadus, § 4 lg 1; EL 15.11.2002 36. Välisõhukaitse Uue «Välisõhukaitse seaduse» eelnõu väljatöötamine on eelkõige tingitud vajadusest viia «Välisõhukaitse seadus» kooskõlla Euroopa Liidu vastavate õigusaktidega ning täpsustada ja muuta «Välisõhukaitse seadust» praktikas ilmnenud vajadusest lähtuvalt. Välisõhukaitse seaduse eelnõu* se EL 30.12.2002 37. Vee kaitse ja kasutamine «Veeseaduse» rakendusakt, millega kehtestatakse Pandivere nitraaditundlik ala ja selle piires kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad pinnakatte paksusega kuni 2 m ning kitsenduste ulatus allikate ja karstilehtrite ümbruses ning kaitsmata põhjaveega aladel. Pandivere nitraaditundliku ala määramine ja kaitse-eeskirja kehtestamine* me Veeseadus, § 26³ lg 2; EL 24.12.2002 38. Maapõuega seonduv Uue «Maapõueseaduse» väljatöötamine on tingitud vajadusest kaasajastada 1994. a vastuvõetud «Maapõueseadust» ning täpsustada ja muuta seda praktikast ilmnenud vajadusest lähtuvalt. Maapõueseaduse eelnõu se 01.11.2002 39. Üleriigilise planeeringu «Eesti 2010» tegevuskava Aruanne võtab kokku «Üleriigilise planeeringu «Eesti 2010» tegevuskava» senise elluviimise. «Üleriigilise planeeringu «Eesti 2010» elluviimise tegevuskava» täitmise aruanne poe Vabariigi Valitsuse 19.09.2000.a korraldus nr 770-k «Üleriigilise planeeringu «Eesti 2010» heakskiitmine ja selle elluviimise tegevuskava kinnitamine» 01.04.2002 16.08.2002 40. Keskkonnaregistriga seonduv «Keskkonnaregistri seaduse» rakendusakt, millega määratakse keskkonnaregistri volitatud töötleja. Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine ke Keskkonnaregistri seadus, § 4 lg 2 01.01.2003 15.10.2002 41. Metsandusega seonduv «Metsaseaduse» alusel kehtestab Vabariigi Valitsus igal aastal riigimetsast raiuda lubatud puidu kogused. Riigimetsa majandamist korraldavatele isikutele ja riigiasutustele 2003. aastal riigimetsast raiuda lubatud puidu koguste määramine ke Metsaseadus, § 42 lg 1 01.01.2003 20.12.2002 42. Konventsioonide ratifitseerimise seaduste eelnõud Konventsioonidega ühinemine on tingitud konventsioonide muutmisest ning muudatuste baasil on töötatud välja uued konventsioonid, millega ühinemine eeldab 1969. a ja 1971. a konventsioonide denonsseerimist. 1) 1969. a rahvusvahelise konventsiooni «Tsiviil- vastutusest naftareostusest põhjustatud kahjustuste korral» ja 1971. a rahvus- vahelise konventsiooni «Naftareostusest põhjustatud kahjustuste kompenseerimise fondi asutamisest» muutmise 1992. a protokollidega ühine- mise ning 1969. a konvent- siooni «Tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahjustuste korral» ja 1971. a konventsiooni «Naftareostusest põhjustatud kahjustuste kompenseerimise fondi asutamisest» denonsseerimise seaduse eelnõu* se EL Välisminis- teeriumile esitamine 09.12.2002 Konventsiooniga ühinemine on vajalik piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. a konventsiooni rakendamiseks ja Euroopa Liidu nõuete täitmiseks. 2) Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni väävliühendite heitkoguste edasise vähendamise protokolliga ühinemise seaduse eelnõu* se EL Välisminis- teeriumile esitamine 11.10.2002 Konventsiooniga ühinemine on vajalik osoonikihi kaitse tõhustamiseks. 3) Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli 1997. a Pekingi paranduste ratifitseerimise seaduse eelnõu* se EL Välisminis- teeriumile esitamine 22.11.2002 Konventsiooniga ühinemine on vajalik bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni kohustuste täitmiseks ja Euroopa Liidu nõuete täitmiseks. 4) Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu* se EL Välisminis- teeriumile esitamine 13.11.2002 Kultuuriministeerium 43. Muuseumi liikide täpsustamine ja muuseumikogude kasutamine Täpsustatakse senist regulatsiooni keskmuuseumide ja maakonna- muuseumide osas. Täpsustada tuleb nende funktsiooni ja staatust. Nähakse ette alused riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks eraõigusliku muuseumi poolt selle eksponeerimise ja säilitamise eesmärgil. Muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu se 02.09.2002 44. Kultuuriministeeriumi arengukava väljatöötamine Vabariigi Valitsusele esitatakse heaks- kiitmiseks lähiaastate kultuuripoliitika põhialused. 1998. a Riigikogu poolt heaks kiidetud «Eesti riigi kultuuripoliitika põhialused» nägid ette tegevused kultuurivaldkonnas aastani 2003. Kultuuriministeeriumi arengukava poe 16.09.2002 45. Etendusasutuste rahastamine ja tegevuse aluste täpsustamine Täpsustatakse teatrite rahastamise aluseid, muu hulgas tuuakse sisse riigi poolt asutatud eraõigusliku etendusasutuse tegevuse alused. Kehtiv seadus reguleerib vaid riigi- ja munitsipaaletendusasutuste tegevust. Etendusasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu se 02.09.2002 46. Kultuuriväärtuste väljavedu Reguleeritakse kultuuriväärtuste väljaveoks lubade andmise tingimusi ja korda ning ebaseaduslikult riigist väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamist. Eelnõu regulatsioon põhineb Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/7/EMÜ «Liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta» Kultuuriväärtuste väljaveo reguleerimise seaduse eelnõu* se EL 05.09.2002 47. Spordi riiklik finantseerimine Täpsustatakse spordi riikliku finantseerimisega seonduvat, spordiorganisatsioonide staatust ning riigi ülesandeid spordi korraldamisel. Spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu se 02.12.2002 48. Rahvaloomingu kaitse ja areng Reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ning kolmanda sektori organisatsioonide vahelisi suhteid rahvaloomingu säilitamisel ning taasloomisel. Rahvaloomingu kaitse ja arengu seaduse eelnõu se Riigikogu 16.09.1998.a otsus «Eesti riigi kultuuripoliitika põhialuste heaks- kiitmine» 31.12.2002 49. Kirikute kultuuriloolise säilitamise tagamiseks riikliku programmi väljatöötamine Vabariigi Valitsusele esitatakse riiklik programm kirikute (pühakodade) kultuurilooliseks säilitamiseks ja arendamiseks. Riikliku programmi kirikute (pühakodade) kultuurilooliseks säilitamiseks ja arendamiseks heakskiitmine poe Vabariigi Valitsuse 16.04.2002.a korraldus nr 246-k «Asjatundjate komisjoni moodustamine kirikute (püha- kodade) kultuuri- loolise säilitamise ja arengu riikliku programmi välja- töötamiseks», p 4 31.12.2002 31.12.2002 50. Autoriõiguse valdkonnast ülevaate andmine Vastavalt «Autoriõiguse seadusele» moodustatud autoriõiguse komisjon annab Vabariigi Valitsusele kaks korda aastas ülevaate autoriõiguse ja autori- õigusega kaasnevate õiguste kaitse taseme vastavusest Eesti Vabariigi poolt võetud rahvusvahelistele kohustustele ning autoriõigusaktide kohaldamise praktikast, esitades vajadusel ettepanekud sellealase tegevuse tõhustamiseks. Autoriõiguse asjatundjate komisjoni ülevaade autori- õiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kaitse taseme vastavusest Eesti Vabariigi poolt võetud rahvus- vahelistele kohustustele ning autoriõigusaktide kohaldamise praktikast* poe Vabariigi Valitsuse 12.02.2002.a korraldus nr 113-k «Autoriõiguse asjatundjate komisjoni moodustamine», p 5; EL 31.12.2002 51. «Muinsuskaitseseaduse» rakendamine Seoses uue «Muinsuskaitseseaduse» jõustumisega 01.04.2002.a muutusid kehtetuks ka seni kehtinud «Muinsus- kaitseseaduse» alusel antud Vabariigi Valitsuse määrused. Seega kehtestatakse uued määrused, mis on vajalikud seaduse rakendamiseks ning mis sätestavad kultuuriväärtusega asja ajutise kaitse alla võtmise, mälestiseks tunnistamise ja mälestiseks olemise lõpetamise korra, kultuurimälestiste registri pidamise korra, mälestise hooldamiseks riigieelarvest toetuse eraldamise korra ning rikutud mälestise ja selle tähise endise seisundi taastamise ja kultuuriväärtusega asja leidjale tasu maksmise korra. 1) Kultuuriväärtusega asja ajutise kaitse alla võtmise ja kaitse lõpetamise kord me Muinsuskaitse- seadus, § 11 lg 5 01.04.2002 22.08.2002 (esitatud 22.08.2002) 2) Mälestiseks tunnistamise ja mälestiseks olemise lõpetamise kord me Muinsuskaitse- seadus, § 12 lg 5 01.04.2002 22.08.2002 (esitatud 22.08.2002) 3) Kultuurimälestiste riikliku registri asutamise ja registri pidamise põhimääruse kinnitamine me Muinsuskaitse- seadus, § 13 lg 1 01.04.2002 22.08.2002 (esitatud 23.08.2002) 4) Rikutud mälestise ja selle tähise endise seisundi taastamise kord me Muinsuskaitse- seadus, § 17 01.04.2002 22.08.2002 5) Mälestise hooldamiseks, konserveerimiseks, restaureeri- miseks või optimaalsete säilitustingimuste loomiseks riigieelarvest toetuse andmise kord me Muinsuskaitse- seadus, § 29 lg 3 01.04.2002 20.09.2002 6) Kultuuriväärtusega asja leidjale tasu maksmise kord me Muinsuskaitse- seadus, § 33 lg 1 01.04.2002 22.08.2002 52. Ringhäälinguseaduse rakendamine Määruse kehtestamisega antakse Eesti üldsusel võimalus vabalt vastu võtta mittetasulises televisioonis kas tervikuna või osaliselt otseülekandena või hiljem salvestusena neid sündmusi, mis on üldsuse jaoks olulised. Nimekirja kehtestamine Eesti üldsuse jaoks olulistest sündmustest, mida tuleb edastada mittetasulises televisioonis me Ringhäälingu- seadus, § 111 lg 1 01.01.2003 02.12.2002 Majandusministeerium 53. Lõhkematerjalid Seaduse eesmärgiks on olemasoleva «Lõhkematerjaliseaduse» ajakohastamine ning direktiivi 93/15/EÜ (lõhkematerjalid tsiviilkasutuses) harmoneerimine. Lõhkematerjaliseaduse eelnõu* se EL 29.11.2002 54. Kaubandustegevuse reguleerimine «Kaubandustegevuse seaduse» eelnõu eesmärgiks on sätestada kaubandus-, toitlustus-, hulgikaubandus- ja teenindus- ettevõtete, tänava- ja turukaubanduse nõuded ning kaupadele ja teenustele esitatavad nõuded. Kaubandustegevuse seaduse eelnõu se 20.12.2002 55. «Dumpinguvastase seaduse» alamaktid «Dumpinguvastase seaduse» rakendamiseks vajalike määruste kehtestamine, et võimaldada kommerts- kaitse meetmete kasutamist majanduse kaitsmise eesmärgil. 1) Dumpingunõukogu moodustamine ning ülesannete ja töökorra, nõukogu rahasta- mise ning nõukogu otsuste, aruannete ja ettepanekute esitamise kord* me Dumpinguvastane seadus, § 8 lg 1 ja 2; EL 01.09.2002 09.08.2002 (esitatud 09.08.2002) 2) Dumpinguvastase uurimis- menetluse algatamist taotlevas kaebuses esitatavate andmete loetelu* me Dumpinguvastane seadus, § 23 lg 3; EL 01.09.2002 09.08.2002 (esitatud 09.08.2002) 3) Dumpinguvastases uurimis- menetluses olulise teabe saamiseks koostatavatele küsimustikele esitatavad nõuded* me Dumpinguvastane seadus, § 27 lg 6; EL 01.09.2002 09.08.2002 (esitatud 09.08.2002) 4) Kauba impordi registreerimise kord ja dumpinguvastases uurimis- menetluses uuritavate kaupade impordi riikliku registri asutamine* me Dumpinguvastane seadus, § 58 lg 5; EL 01.09.2002 09.08.2002 (esitatud 09.08.2002) 5) Tolliameti ülevaates esitatava teabe vorminõuded ja edastamise kord dumpingu- vastases uurimismenetluses uuritavate toodete või toodete, millele on kehtestatud dumpinguvastased meetmed või registreerimiskohustus impordi kohta* me Dumpinguvastane seadus, § 66 lg 1; EL 01.09.2002 09.08.2002 (esitatud 09.08.2002) 56. Erinõuetega tegevusaladel tegutsemise regulatsiooni korrastamine Seaduseelnõu käsitleb tegevuslubade väljaandmise reguleerimist või korrastamist ja sisult samade või lähedaste toimingute korraldamist. Majandustegevuse registri seaduse eelnõu se Vabariigi Valitsuse 16.04.2002.a istungi protokoll nr 16 pp 4 30.12.2002 57. Ekspordi arendamine Volitusnormi sätestamine Euroopa Liidu direktiivide 98/029/EC ja 84/568/EEC harmoneerimiseks. Lihtsustatakse garantiide andmist ning lähendatakse ekspordi riiklike garantiide väljastamise tingimusi rahvusvahelisele praktikale. Ekspordi riikliku garanteerimise seaduse eelnõu* se EL 15.08.2002 (esitatud 08.08.2002) 58. Tarbijakaitse Seaduse eelnõu eesmärgiks on olemas- oleva «Tarbijakaitseseaduse» aja- kohastamine (tarbijate õiguste tagamiseks ja turujärelevalve tõhustamiseks) ning direktiivi 98/27/EÜ sätetega arvestamine. Tarbijakaitseseaduse eelnõu* se EL 25.10.2002 59. Sotsiaal- ja majanduspoliitika tasakaalustamine Eesmärgiks tööhõive edendamine ja elukeskkonna arendamine Ida-Virumaal. Ida-Viru tööhõiveprogrammi täiendatud tegevuskava aastateks 2002–2003 poe Eesti Kesk- erakonna ja Eesti Reformierakonna koalitsioonileping, osa «Tugev majandus», p 6 31.10.2002 60. «Ehitusseaduse» rakendamine «Ehitusseaduse» rakendamiseks vajalike määruste kehtestamine. 1) Nõuded ehitusloa taotle- misel esitatavale riigi- saladusega seotud ehitise ja riigikaitselise ehitise ehitus- projektile me Ehitusseadus, § 23 lg 11 01.01.2003 15.10.2002 2) Riikliku hooneregistri andmete riiklikule ehitis- registrile esitamise kord me Ehitusseadus, § 76 lg 2 01.01.2003 15.10.2002 3) Riikliku ehitisregistri asutamine ja ehitisregistri pidamise põhimääruse kinnitamine me Ehitusseadus, § 55 lg 2 01.01.2003 15.10.2002 4) Vabariigi Valitsuse 13.09.1996.a määruse nr 230 «Ehitusmaterjalide ja -toodete nõuetele vastavuse tõendamine» kehtetuks tunnistamine me Ehitusseadus, § 100 01.01.2003 15.10.2002 61. «Kaubamärgiseaduse» rakendamine 1. jaanuarist 2003. a kehtivuse kaotava «Kaubamärgiseaduse» alusel välja antud määruse kehtetuks tunnistamine. Eesti Vabariigi Valitsuse 26.08.1992.a määruse nr 249 «Riigi kauba- ja teenindus- märkide registri asutamise kohta» kehtetuks tunnistamine me Andmekogude seadus, § 57; kaubamärgi- seadus, § 73 01.01.2003 16.12.2002 62. Energeetika arendamine Energeetika arengukava eesmärgiks on fikseerida riiklikud eesmärgid sektori arendamiseks ning koostada tegevuskava nende eesmärkide elluviimiseks. Eesti energeetika uus arengukava poe Eesti Kesk- erakonna ja Eesti Reformierakonna koalitsioonileping, osa «Energeetika, transport, infra- struktuur», p 1 31.12.2002 63. Tehnoloogia arenduskeskuste programm Riigikogu 6. detsembri 2001. a otsusega kiideti heaks Eesti teadus- ja arendus- tegevuse strateegia 2002–2006 «Teadmistepõhine Eesti». Strateegia käsitleb ka sidusmehhanismi välja- kujundamist teaduse ja ettevõtluse vahel. Nii alustab Haridusministeerium Eesti teaduse tippkeskuste ja Majandus- ministeerium põhiliselt arendustegevusele ning oskusteabe siirde realiseerimisele orienteeritud arenduskeskuste välja- arendamist. Ühtlasi on tipp- ja arendus- keskused baasiks koostöö stimuleerimisele teadus- ja arendusasutuste ning ettevõtete vahel, samuti kõrgtasemel spetsialistide ettevalmistamisele. Tehnoloogia arenduskeskuste programm poe Riigikogu 06.12.2001.a otsus «Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia 2002–2006 «Teadmistepõhine Eesti» heaks- kiitmine» 30.09.2002 Minister E. Efendijev 64. Rahvastikupoliitika Vabariigi Valitsusele esitatakse läbi- vaatamiseks ja heakskiitmiseks laste- ja perepoliitika kontseptsioon. Kontseptsioon saab aluseks konkreetse tegevuskava ja monitooringusüsteemi väljatöötamisel, samuti rahvusvahelistele organisat- sioonidele (sh ÜRO ja Euroopa Liit) esitatavate Eesti seisukohtade ametlikuks allikaks. 1) Laste- ja perepoliitika kontseptsioon poe Vabariigi Valitsuse 28.07.1998.a korraldus nr 737-k «Asjatundjate komisjoni moodustamine», p 3 alapunkt 1 24.09.2002 Rahvastikupoliitika põhimõtted on alus- dokument, milles sätestatakse riigi rahvastikupoliitilised valikud (või printsiibid). Dokumendi vastuvõtmine võimaldab püstitada selgemaid sihiseadeid ning on eelduseks riigi rahvastikupoliitika kontseptsiooni väljatöötamisele. 2) Rahvastikupoliitika põhimõtted poe Vabariigi Valitsuse 28.07.1998.a korraldus nr 737-k «Asjatundjate komisjoni moodustamine» 31.12.2002 65. Endise Nõukogude Liidu aladel elavate eestlaste toetamine Asjatundjate komisjon endise Nõukogude Liidu aladel elavate eestlaste toetamiseks tehtava töö koordineerimiseks ja planeerimiseks töötab koostöös asja- omaste valitsusasutustega välja tegevus- kava endise Nõukogude Liidu aladel elavate eestlaste toetamiseks, mis sätestab toetamise põhimõtted ning tegevuskava nende põhimõtete rakendamiseks. 1) Tegevuskava endise Nõukogude Liidu aladel elavate eestlaste toetamiseks poe Vabariigi Valitsuse 24.07.2001.a korraldus nr 543-k «Asjatundjate komisjoni moodustamine endise Nõukogude Liidu aladel elavate eestlaste toetamiseks tehtava töö planeerimiseks ja koordineeri- miseks», p 4 02.09.2002 Vabariigi Valitsusele esitatakse informatsioon Nõukogude Liidu aladel elavate eestlaste toetamiseks tehtavast tööst ja lahendamist vajavatest probleemidest. 2) Informatsioon endise Nõukogude Liidu aladel elavate eestlaste toetamiseks tehtavast tööst ja lahendamist vajavatest probleemidest poe Vabariigi Valitsuse 24.07.2001.a korraldus nr 543-k «Asjatundjate komisjoni moodustamine endise Nõukogude Liidu aladel elavate eestlaste toetamiseks tehtava töö planeerimiseks ja koordineeri- miseks», p 5 30.09.2002 Minister T. Asmer 66. Eesti–Vene piirilepinguga seonduv Asjatundjate komisjoni esimehe informatsioon Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a korraldusega nr 1001-k moodustatud asjatundjate komisjoni töö kohta ja ettepanekud komisjoni töö edasise korraldamise kohta. Informatsioon Vabariigi Valitsuse Kagu-Eesti piirialade elanike probleemide lahendamiseks moodustatud asjatundjate komisjoni töö kohta poe Vabariigi Valitsuse 23.12.1996.a korraldus nr 1001-k «Asja- tundjate komisjoni moodustamine» 31.10.2002 67. Läbirääkimised kohalike omavalitsuste eelarvete küsimuses Kohalike omavalitsustega nende eelarvete koostamise, kujundamise ja muude kohalike omavalitsustega seotud küsimuste üle läbirääkimiste pidamiseks moodustatud ministeeriumidevahelise komisjoni esimehe informatsioon läbirääkimiste koondprotokolli kohta. Informatsioon Vabariigi Valitsuse ministeeriumide- vahelise komisjoni ja oma- valitsusliitude koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste koondprotokolli kohta poe Euroopa kohaliku omavalitsuse harta, artikkel 9 § 4; valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadus, § 5 lg 4; Vabariigi Valitsuse 25.06.1999.a korraldus nr 743-k «Ministeeriumide- vahelise komisjoni moodustamine» 15.10.2002 Põllumajandusministeerium 68. Toidu ohutus Kehtestatakse nõuded erinevat liiki suhkrute ja suhkrutoodete koostise, kvaliteedi ja märgistamise kohta, samuti nende kontrollimiseks kasutatavad proovide analüüsimise meetodid. Määrus on vajalik vastavate Euroopa Liidu konkreetseid toidugruppe käsitlevate direktiivide harmoneerimiseks. 1) Suhkru ja suhkrutoodete koostis- ja kvaliteedinõuded, märgistamise erinõuded ning analüüsimise meetodid* me Toiduseadus, § 12 lg 4, § 38 lg 5, § 49 lg 4; EL 01.01.2000 13.09.2002 Täpsustatakse plastmasside määratlust ning täiendatakse plastmassist materjalide koostises esineda lubatud monomeeride ja teiste lähteainete loetelu. Samuti esitatakse migratsiooni piirnormid teatud epoksüderivaatidele. 2) Vabariigi Valitsuse 17.05.1999.a määruse nr 156 «Toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatavate nõuete, nende gruppide kohta esitatavate erinõuete ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodite kinnitamine» muutmine* me Toiduseadus, § 31 lg 2; EL 01.01.2000 26.09.2002 Määrust täiendatakse nende ainete loeteluga, mida lubatakse toitumuslikul eesmärgil lisada eritoitudele (välja arvatud imiku piimasegud, jätkupiimasegud ning imiku- ja väikelapsetoidud). 3) Vabariigi Valitsuse 29.12.1999.a määruse nr 436 «Eritoitude koostis- ja kvaliteedinõuete ning eritoitude valmistamiseks kasutatavate ainete ja eritoidu käitlemise suhtes esitatavate nõuete ning eritoitude märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuete ja korra kinnitamine» muutmine* me Toiduseadus, § 14 lg 5 ja § 38 lg 5; EL 01.01.2000 28.10.2002 Kehtestatakse nõuded kondenseeritud piima ja piimapulbri koostise, kvaliteedi ja märgistamise kohta, samuti nende kontrollimiseks kasutatavad proovide võtmise ja analüüsimise meetodid. Määrus on vajalik vastavate Euroopa Liidu konkreetseid toidugruppe käsitlevate direktiivide harmoneerimiseks. 4) Kondenseeritud piima ja piimapulbri koostis- ja kvaliteedinõuded, märgis- tamise erinõuded ning proovide võtmise ja analüüsimise meetodid* me Toiduseadus, § 12 lg 4, § 38 lg 5 ja § 49 lg 4; EL 01.01.2000 15.11.2002 Kehtestatakse proovivõtu ja analüüsimise meetodid säilitusainete analüüsimiseks tsitrusviljades. 5) Tsitrusviljade pinna töötlemiseks kasutatavate säilitusainete analüüsimiseks kontrollproovide võtmise ning analüüsimise meetodid* me Toiduseadus, § 49 lg 4; EL 01.01.2000 16.12.2002 Täpsustatakse proovide analüüsimisega seonduvat ning viiakse see vastavusse Euroopa Liidus kehtivate õigusaktidega. 6) Vabariigi Valitsuse 02.11.1999.a määruse nr 330 «Järelevalve käigus kontroll- proovide võtmise ja analüüsi- mise korra kinnitamine» muutmine* me Toiduseadus, § 49 lg 4; EL 01.01.2000 11.11.2002 Täiendatakse seni kehtivat taimekaitse- vahendite jääkide loetelu ja piirnorme tulenevalt Euroopa Liidus kehtivatest normidest. 7) Vabariigi Valitsuse 31.05.2000.a määruse nr 177 «Taimses toidus ja selle pinnal lubatud keemiliste taimekaitse- vahendite jääkide loetelu ja piirnormid ning taimsest toidust ja selle pinnalt kontrollproovide võtmise ja analüüsimise meetodid» muutmine me Toiduseadus, § 19 lg 3, § 49 lg 4 01.01.2000 13.12.2002 Kehtestatakse nõuded biostimulaatorite, hormoonpreparaatide, arseeni ja raskemetallide jääkide analüüsimiseks. 8) Biostimulaatorite, hormoonpreparaatide, arseeni ja raskemetallide jääkide määramise meetodid me Toiduseadus, § 49 lg 4 01.01.2000 20.12.2002 Esitatakse lihakäitlemise ettevõtetele kohustus juurutada enesekontrolli plaani raames veiseliha märgistamise plaan. Veiseliha nõuetekohane märgistamine tagab tarbijale vajaliku informatsiooni liha päritolu kohta. Liha päritolu jälgitavus vähendab oluliselt «hullulehma taudi» levikuga seonduvaid riske veiseliha tarbimisel. 9) Veiseliha märgistamise nõuded me Toiduseadus, § 38 lg 5 01.01.2000 04.12.2002 Määrus kehtestab kontrollproovide võtmise ja analüüsimise meetodid toor- ja kuumtöödeldud piima analüüsimiseks 12 erineva keemilise ja mikrobioloogilise näitaja osas. 10) Kontrollproovide võtmise ja analüüsimise meetodid toor- ja kuumtöödeldud piima analüüsimiseks* me Toiduseadus, § 49 lg 4; EL 01.01.2000 02.09.2002 Määrus kehtestab toiduainete ioniseeriva kiirgusega töötlemise nõuded, sh nõuded ettevõtetele, kus nimetatud töötlemisviisi kasutatakse, samuti töödeldud kauba märgistamisele esitatavad nõuded. 11) Toidutoorme ja toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise ning sel viisil töödeldud toidutoorme ja toidu märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded* me Toiduseadus, § 21 lg 4 ja § 38 lg 5; EL 01.01.2000 30.07.2002 (esitatud 07.08.2002) Põllumajandusminister koos teiste asjaomaste ministritega vaatab läbi ministeeriumide valitsemisalas tegutsevate laboratooriumide töö efektiivsuse ja nende ühendamise võimalused ning esitab Vabariigi Valitsusele asjakohased ettepanekud. 12) Ministeeriumide valitsemis- alas tegutsevate laboratooriu- mide töö efektiivsus ja nende ühendamise võimalused poe Vabariigi Valitsuse 13.03.2001.a istungi protokoll nr 14 pp 31 p 2 15.08.2002 69. Loomakaitse Määrusega kehtestatakse loomkatse läbiviimiseks vajaliku loa väljastamiseks põllumajandusministri komisjoni moodustamise kord, ülesanded ja töökord. 1) Loomkatse läbiviimise loakomisjoni moodustamise kord, ülesanded ja töökord* me Loomakaitse- seadus, § 45 lg 5; EL 01.07.2002 10.09.2002 Loomkatse läbiviimise loa taotlusel «Loomakaitseseadusest» tulenevate andmete esitamiseks kehtestatakse ühtne kohustuslik vorm. 2) Loomkatse läbiviimise loa taotluse vormid* me Loomakaitse- seadus, § 47 lg 3; EL 01.07.2002 10.09.2002 Loomkatsed tuleb alati protokollida. Nõutavate andmete parimaks esituseks kehtestatakse loomkatsete protokollidele ühtne kohustuslik vorm. 3) Loomkatse protokolli vorm* me Loomakaitse- seadus, § 44 lg 2; EL 01.07.2002 10.09.2002 Katseloomade kasvatamisel, katse- loomadega varustamisel ja nende kasutamisel tuleb järgida loomade heaolu, et loomadele ei põhjustataks asjatuid kannatusi ega valu. Ettevõtted peavad järgima teatud nõudeid ja olema neile vastavaks tunnistatud alates 1. juulist 2002. a. Määruses sätestatakse juhised ettevõtte planeeringule, ruumide ventilatsioonile, temperatuurile, niiskusele jne, samuti katseloomade hooldamisele, söötmisele ja jootmisele ning katsetega seotud tegevustele, k.a tapmine. 4) Katseloomade kasvatamise ettevõttele, katseloomadega varustamise ettevõttele ning katseloomade kasutus- ettevõttele esitatavad nõuded ning nende ettevõtete tunnustamise kord* me Loomakaitse- seadus, § 39 lg 3, § 40 lg 3 ja § 41 lg 2; EL 01.07.2002 10.12.2002 Määrusega kehtestatakse nõuded kalade pidamisele, et oleks tagatud kalade heaolu ja tervis. Nõuded kehtestatakse kalade pidamiseks kasutatavatele ehitistele, rajatistele ja vahenditele, samuti kalade söötmisele ja hooldusele. 5) Kalakasvatusnõuded me Loomakaitse- seadus, § 3 lg 4 p 2 01.07.2002 20.12.2002 70. Alkohol Määruses käsitletakse alkoholi määratlemise ja müügiks esitlemise nõudeid, mis määratlevad Eestis käidelda lubatud alkoholi. Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded* me Alkoholiseadus, § 4 lg 2; EL 01.09.2002 19.08.2002 71. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamine Määruses muudetakse toetuse määra vastavalt 19. juunil 2002. a vastu võetud ««Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» muutmise seadusele». 1) Vabariigi Valitsuse 03.07.2001.a määruse nr 220 «Asutamis- ja halduskulude loetelu, mille hüvitamiseks põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetust antakse, ja nimetatud toetuse taotlemise ning taotluse menetlemise kord» muutmine me Maaelu ja põllu- majandusturu korraldamise seadus, § 59 ja § 98 lg 1 01.07.2002 23.08.2002 Reguleerib koolitustoetuse maksmist põllumajandustootjale, kutselisele kalurile, kalakasvatajale või põllumajandussaaduste töötlejale, samuti maaturismi või käsi- tööga tegelevale ettevõtjale majandus- tegevuseks vajalike teadmiste omanda- miseks ja täiendamiseks. 2) Koolitustoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord* me Maaelu ja põllu- majandusturu korraldamise seadus, § 57 lg 3 ja § 98 lg 1; EL 01.07.2002 19.08.2002 Määruses kehtestatakse ammlehma kasvatamise tulutoetuse taotlemisele nõuded ja taotluse menetlemise kord. 3) Nõuded ammlehma kasvatamise toetuse saamiseks ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord me Maaelu ja põllu- majandusturu korraldamise seadus, § 71 lg 3 ja § 99 lg 2 01.07.2002 19.08.2002 Esitatakse põllumajandussaaduste loetelu, mille kasvatamiseks või tootmiseks antakse tulutoetust ja mille kasvatamist või tootmist on Vabariigi Valitsusel õigus koguseliselt piirata ületootmise või nende turuhindade languse vältimiseks või välislepinguga võetud kohustuste täitmiseks. 4) Põllumajandussaaduste loetelu, mille osas võib kehtestada tootmiskvoodi* me Maaelu ja põllu- majandusturu korraldamise seadus, § 1091 lg 1; EL 01.07.2002 06.09.2002 Määruses kehtestatakse lihaks kasvatatavate noor- ja nuumveiste eest tulutoetuse taotlemise nõuded ning taotluse menetlemise kord. 5) Noor- ja nuumveise kasvatamise toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord me Maaelu ja põllu- majandusturu korraldamise seadus, § 71 lg 3 ja § 99 lg 2 01.07.2002 01.10.2002 Tulenevalt «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» muudatustest sätestatakse määruses tulutoetuse vähendamise määr, kui tehakse kindlaks erinevus taotluses esitatud ja tegelike andmete vahel. 6) Vabariigi Valitsuse 17.07.2001.a määruse nr 245 «Ute ja kitse kasvatamise toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord» muutmine me Maaelu ja põllu- majandusturu korraldamise seadus, § 71 lg 3 ja § 99 lg 2 01.07.2002 01.10.2002 Määruses kehtestatakse searümpade kvaliteediklasside nõuded ja meetodid nõuetele vastavuse määramiseks. Kvaliteediklasside kehtestamine on aluseks turu-uuringute ja -analüüside teostamisel ning hindade võrdlusel, mis on vajalikud põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude rakendamiseks. 7) Searümpade kvaliteediklasside nõuded ning nõuetekohasuse määramise meetodid ja kord* me Maaelu ja põllumajandus- turu korraldamise seadus, § 1092 lg 1; EL 01.07.2002 01.10.2002 Määruses kehtestatakse veiserümpade kvaliteediklasside nõuded ja meetodid nõuetele vastavuse määramiseks. Kvaliteediklasside kehtestamine on aluseks turu-uuringute ja -analüüside teostamisel ning hindade võrdlusel, mis on vajalikud põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude rakendamiseks. 8) Veiserümpade kvaliteedi- klasside nõuded ning nõuete- kohasuse määramise meetodid ja kord* me Maaelu ja põllu- majandusturu korraldamise seadus, § 1092 lg 1; EL 01.07.2002 01.10.2002 Määruses kehtestatakse lambarümpade kvaliteediklasside nõuded ja meetodid nõuetele vastavuse määramiseks. Kvaliteediklasside kehtestamine on aluseks turu-uuringute ja -analüüside teostamisel ning hindade võrdlusel, mis on vajalikud põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude rakendamiseks. 9) Lambarümpade kvaliteedi- klasside nõuded ning nõuete- kohasuse määramise meetodid ja kord* me Maaelu ja põllu- majandusturu korraldamise seadus, § 1092 lg 1; EL 01.07.2002 01.10.2002 Kehtestatakse piima tootmiskvoodi suurus kogu riigi kohta, tootmiskvoodi suurused eraldi otseturustatavale piimale ja kokku- ostetavale piimale ning kehtivuse tähtaeg. Vajalik ettevalmistumiseks Euroopa Liidu seadusandluse rakendumisel liitumise hetkest. 10) Piima tootmiskvoodi kehtestamine, selle suurus, piima turustamise viis ja kvoodi kehtivuse tähtaeg* me Maaelu ja põllu- majandusturu korraldamise seadus, § 1091 lg 1; EL 01.07.2002 04.10.2002 Tulenevalt «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» muudatustest põllumajanduskultuuride kasvatamise ja sertifitseeritud seemne tootmise toetuse osas kehtestatakse nimetatud toetuse taotlemise ning taotluse menetlemise kord ja nõuded põllumajanduskultuuri kasvatamise ning sertifitseeritud seemne tootmise toetuse saamiseks. 11) Põllumajanduskultuuride kasvatamise ja sertifitseeritud seemne tootmise toetuse taotlemise ning taotluse menetlemise kord ja nõuded põllumajanduskultuuri kasvatamise ning sertifitseeritud seemne tootmise toetuse saamiseks me Maaelu ja põllu- majandusturu korraldamise seadus, § 71 lg 1, § 99 lg 2 01.07.2002 07.10.2002 Määrus viiakse kooskõlla 19. juunil 2002. a vastu võetud ««Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» muutmise seadusega». 12) Vabariigi Valitsuse 18.09.2001.a määruse nr 292 «Põllumajandustoetuste registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus» muutmine me Maaelu ja põllu- majandusturu korraldamise seadus, § 142 lg 1 01.07.2002 31.10.2002 Kehtestatakse kord ja alused tulutoetust taotleda soovivatele piimatootjatele piima individuaalsete tootmiskvootide määramiseks, muutmiseks ning nende kehtetuks tunnistamiseks. Vajalik ettevalmistumiseks Euroopa Liidu seadusandluse rakendumisel liitumise hetkest. 13) Põllumajandustootjale piima tootmiskvoodi määramise, muutmise ja selle kehtetuks tunnistamise kord* me Maaelu ja põllumajandus- turu korraldamise seadus, § 1091 lg 2; EL 01.07.2002 08.11.2002 Tulenevalt «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» muutmisest kehtestatakse piimalehma kasvatamise tulutoetuse taotlemise nõuded ja taotluse menetlemise kord lähtuvalt tootmiskvoodi kehtestamisest. Tootmiskvoodi piires toodetava piima eest toetuse maksmise ja tootmiskvoodi ületamisel tulutoetuse vähendamise alused, tulutoetuse vähendamise määrad, kui avastatakse erinevus taotluses märgitud ja tegelike andmete vahel. 14) Piimalehma kasvatamise toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord me Maaelu ja põllu- majandusturu korraldamise seadus, § 71 lg 3 ja lg 7, § 99 lg 2 01.07.2002 08.11.2002 Määruses sätestatakse riikliku kokkuostu ja selle käigus ostetud põllumajandus- saaduste ja -toodete säilitamise kord ning põllumajandussaaduste ja -toodete hinnatase. 15) Põllumajandussaaduste ja -toodete loetelu, mille osas rakendatakse riiklikku kokku- ostu, ning neile hinnataseme kehtestamine* me Maaelu ja põllu- majandusturu korraldamise seadus, § 108 lg 2; EL 01.07.2001 11.11.2002 Kehtestatakse nende loomaliikide ja loomatõugude loetelu, millesse kuuluvate tõu- või produktiivloomade ostmiseks võib taotleda põllumajandustootmise investeeringutoetust. 16) Eestis vähelevinud looma- liikide ja -tõugude loetelu, millesse kuuluvate tõu- või produktiivloomade ostmiseks võib taotleda põllumajandus- tootmise investeeringutoetust* me Maaelu ja põllu- majandusturu korraldamise seadus, § 18 lg 3; EL 02.11.2000 16.12.2002 Kehtestatakse kriteeriumid, mille alusel hinnatakse investeeringutoetuse taotleja majanduslikku jätkusuutlikkust, majandustegevust enne ja pärast kavandatava investeeringu tegemist ning kavandatavat investeeringut. 17) Investeeringutoetuse taotluse ja äriprojekti hindamise metoodika* me Maaelu ja põllu- majandusturu korraldamise seadus, § 75 lg 3; EL 02.11.2000 16.12.2002 Määruses käsitletakse kavandatava investeeringuobjekti toetusega katmata osa arvestamist tööosaluse meetodil, selle ulatuse, nõuete ning tööaja ja töö maksumuse arvestamise korda. 18) Tööosaluse ulatus, töönõuded ning tööaja ja töö maksumuse arvestamise kord* me Maaelu ja põllu- majandusturu korraldamise seadus, § 13 lg 3; EL 02.11.2000 16.12.2002 Määrus käsitleb turustus- ja halduskulude loetelu mittetulundusühingute turu-uuringuteks, turuinformatsiooni kogumiseks ja analüüsimiseks ning levitamiseks, tootearenduseks ja toodete tutvustamiseks, messide ja näituste korraldamiseks ning liikmete koolituseks, samuti turuarendustoetuse taotlemise ja selle taotluse menetlemise korda. 19) Turuarenduse toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord ja kulude loetelu, mille hüvitamiseks toetust antakse* me Maaelu ja põllu- majandusturu korraldamise seadus, § 98 lg 1 ja § 62 lg 2; EL 02.11.2000 01.11.2002 Määrus käsitleb investeeringutoetuse saamiseks esitatavate dokumentide loetelu, äriprojekti koostamise nõudeid, taotluse esitamise, läbivaatamise, kontrollimise ning toetuse määramise, maksmise ja järelevalve teostamise korda. 20) Investeeringutoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord* me Maaelu ja põllu- majandusturu korraldamise seadus, § 73 lg 2; EL 02.11.2000 16.12.2002 Määrus käsitleb maaettevõtluse, noore ettevõtja põllumajandustootmise alustamise ja põllumajandustootmise investeeringutoetuse taotleja erialase ettevalmistuse kohta esitatavaid nõudeid. 21) Investeeringutoetuse saamiseks esitatavad pädevusnõuded* me Maaelu ja põllu- majandusturu korraldamise seadus, § 20 lg 3, § 31 lg 4, § 43 lg 2; EL 02.11.2000 16.12.2002 Määruses käsitletakse piirkondi, mis ei võimalda tõhusat põllumajandustootmist põllumulla madala boniteedi, maastiku- kultuuri säilitamise, põldude reljeefi või killustatuse või keskkonnakaitseliste kitsenduste tõttu. Kehtestatakse vastav loetelu. 22) Vähemsoodsate piirkondade loetelu* me Maaelu ja põllu- majandusturu korraldamise seadus, § 72 lg 4; EL 02.11.2000 16.12.2002 Määrusega viiakse kehtestatud toetusraha tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord kooskõlla «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadusega». 23) Vabariigi Valitsuse 20.12.2001.a määruse nr 432 «Toetusraha tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord» muutmine me Maaelu ja põllu- majandusturu korraldamise seadus, § 151 lg 7 1.07.2002 23.10.2002 72. Maaparandus Eelnõu käsitleb: maaparanduse eesmärgi, ülesannete ja mõistete täpsustamist, arvestades vajadust rakendada alternatiivseid maakasutusviise; riikliku ja mitteriikliku maaparandusteenistuse olemuse ja ülesannete sätestamist, lähtudes väljakujunenud olukorrast; süsteemi ülesehitamist Euroopa Liidus kehtiva valgalade printsiibi järgi; kõigi maakasutajate (sealhulgas ka riigi) kohustuste sätestamist ühiskasutuses olevate eesvoolude korrashoiul, rekonstrueerimisel ja rajamisel; maa- parandussüsteemide maaomanikele üleandmise korra täpsustamist, arvestades seniseid kogemusi ning vastutust maaparandussüsteemide korrashoiu eeskirjade rikkumise eest. Maaparandusseaduse eelnõu* se EL 16.08.2002 73. Kalandus Seadusega kehtestatakse Euroopa Liidu ühtse kalanduspoliitikaga kooskõlas olev turukorraldussüsteem. Seaduses luuakse alus järgnevate rakendusskeemide väljatöötamiseks: kalandussaaduste riikliku kokkuostu süsteem; kalandus- sektori tootjate ühenduste asutamise, tunnustamise ja toetamise kord; ühtsed turustandardid ja nende kontoroll; Kalanduse Arendusrahastu (The Financial Instrument for Fisheries Guidance, FIFG) administreerimise ja rakendamise skeem. 1) Kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu* se Vabariigi Valitsuse 16.04.2002.a istungi protokoll nr 16 pp 26; EL 20.12.2002 Määrus kehtestab kalandussaaduste kvaliteedi ja märgistamise nõuded. Eesmärgiks on parandada kalandus- saaduste kvaliteeti ja kergendada turustamist. 2) Kalandussaaduste kvaliteedinõuded ja märgistamise erinõuded* me Toiduseadus, § 12 lg 4 ja § 38 lg 5; EL 01.01.2000 30.08.2002 74. Taimekaitse Seaduse muutmine on vajalik mõistete ja toimingute täpsemaks vastavusse viimiseks Euroopa Liidus kehtivate nõuetega. 1) Taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu* se EL 02.12.2002 Määruse muutmine on vajalik seoses ohtlike taimekahjustajate ja nende peremeestaimede sisseveo ja sordi- aretuses, katsetes ning muus teadustöös kasutamise nõuete Euroopa Liidu nõuetega vastavusse viimisega. 2) Vabariigi Valitsuse 30.08.2000.a määruse nr 286 «Ohtlike taimekahjustajate ja nende peremeestaimede sisseveo ning sordiaretuses, katsetes ja muus teadustöös kasutamise nõuded» muutmine* me Taimekaitse- seadus, § 19 lg 2; EL 01.10.2002 75. Aiandustooted Seadus viiakse kooskõlla uute Euroopa Liidu määrustega, täiendatakse aiandus- tootjate ühinguid puudutavaid sätteid. Aiandustoodete seaduse muutmise seaduse eelnõu* se EL 31.12.2002 76. Muud ülesanded Määrusega kehtestatakse teravilja ja teraviljasaaduste sisseveol tehtavate toimingute kord. 1) Teravilja ja teraviljasaaduste sisseveo kord* me Teraviljaseadus, § 7 lg 1; EL 12.12.1998 27.12.2002 Ministeeriumidevaheline komisjon, mis on moodustatud inimeste ja loomade kaitsmiseks veiste spongioosse entsefalo- paatia levimise eest Eestisse, annab vähemalt kaks korda aastas ülevaate oma tööst ja esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekuid haiguse sissetoomist ning levikut ennetavate tegevuste ja tõrje- meetmete väljatöötamise kohta. 2) Informatsioon veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) alase ministeeriumide- vahelise komisjoni tööst inimeste ja loomade kaitsmisel BSE levimise eest poe Vabariigi Valitsuse 12.12.2000.a korraldus nr 1023-k «Ministeeriumide- vahelise komisjoni moodustamine», p 4 06.12.2002 Eelnõu sätestab kitsendused kinnisasja omandamisele, et vältida põllumajandus- maa sattumist isikute kätte, kes ei oska või ei soovi seda vastavalt sihtotstarbele majandada, samuti vältimaks põllu- majandusmaade ebamõistlikku tükelda- mist või nende sihtotstarbe muutmist. Samuti on eelnõu eesmärgiks viia kehtiv regulatsioon kooskõlla Euroopa Ühenduse õigusega, et Eesti oleks liikmeks saamisel kapitali vaba liikumise osas valmis liitumise hetkest rakendama Euroopa Ühenduse regulatsiooni täies mahus. 3) Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu* se Vabariigi Valitsuse 11.06.2002.a istungi protokoll nr 24 pp 1 p 3; Eesti Kesk- erakonna ja Eesti Reformierakonna koalitsioonileping, osa «Maaelu, regionaalne areng, keskkonnakaitse», p 1; EL 15.08.2002 77. Väetised Eelnõu koostamine tuleneb vajadusest ühtlustada «Väetiseseadus» Euroopa Liidu õigusaktidega. Samuti tuleb seadust täiendada, sätestades selles uusi väetise- liike, ning muuta väetistele esitatavaid nõudeid. Väetiseseaduse eelnõu* se EL 16.09.2002 Rahandusministeerium 78. Omandireform Aruanne koostatakse ja esitatakse vastavalt rahandusministri 11. juuli 2001. a määrusele nr 66 «Hüvitusfondi aruandluse kord». 1) Hüvitusfondi 2002. a I poolaasta majandustegevuse aruanne poe Hüvitusfondi seadus, § 41 lg 1 10.11.2002 Omandireformi protsesside, sh erastamisväärtpaberite väljaandmise ja kasutamise analüüs ning prognoosimine. 2) Ülevaade erastamisväärtpaberite väljaandmisest ja kasutamisest poe Vabariigi Valitsuse 07.05.2002.a istungi protokoll nr 19 pp 4 15.10.2002 79. Konkurents ja riigiabi Vastavalt «Konkurentsiseaduses» sätestatule võib anda üldiste huvidega kokkusobivat riigiabi, mis vastab § 31 lõike 6 alusel kehtestatud valdkonna eritingimustele, lähtudes Euroopa lepingu artikli 63 lõikes 2 sätestatust. Esitatud määrustega kehtestatakse eritingimused keskkonnakaitsele, mootorsõiduki- tööstusele, sünteeskiutööstusele ning terasetööstusele suunatud riigiabile. 1) Keskkonnakaitsele suunatud riigiabi andmise eritingimused* me Konkurentsi- seadus, § 31 lg 6; EL 16.09.2002 2) Mootorsõidukitööstusele suunatud riigiabi andmise eritingimused* me Konkurentsi- seadus, § 31 lg 6; EL 29.11.2002 3) Sünteeskiutööstusele suunatud riigiabi andmise eritingimused* me Konkurentsi- seadus, § 31 lg 6; EL 29.11.2002 4) Terasetööstusele suunatud riigiabi andmise eritingimused* me Konkurentsi- seadus, § 31 lg 6; EL 29.11.2002 Aasta jooksul antud riigiabi aruande kinnitab Vabariigi Valitsus. 5) Aruanne 2001. aastal antud riigiabi kohta* ke Konkurentsi- seadus, § 49 lg 2; EL 31.12.2002 20.12.2002 80. Väärtpaberid Muudatused Eesti väärtpaberite keskregistris seoses esindajakontoga. Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu se 02.12.2002 81. Audiitortegevus Audiitorite kutsetegevuse üle järelevalve tõhustamine. Audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu* se EL 31.12.2002 82. Riigi äriühingud Riigi äriühingute koondaruanne 2001. a kohta. Äriühingule riigile kuuluvaid aktsiaid või osa valitsevat ministeeriumi esindav minister esitab igal aastal aru- ande riigi osaluse valitsemise kohta Rahandusministeeriumile, kes nende põhjal esitab koondaruande. Koos aru- andega riigi osaluse valitsemise kohta esitab minister ka ettepaneku äriühingu poolt makstavate dividendide summade või dividendimäärade kohta. 1) Riigi äriühingute koondaruanne poe Riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadus, § 7 lg 71 30.09.2002 2) Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade või dividendi- määrade kinnitamine 2003. aastaks me Riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadus, § 9 lg 1 14.10.2002 83. Liitumiseelne majandusprogramm Liitumiseelne majandusprogramm on Vabariigi Valitsuse strateegiadokument, mis sisaldab keskpikka makro- majanduslikku prognoosi ning fikseerib üldised majanduspoliitika kvantitatiivsed eesmärgid, kavandatavad majandus- poliitilised instrumendid ja struktuursed reformid järgmiseks neljaks aastaks. Liitumiseelne majandusprogramm* poe EL 13.08.2002 (esitatud 13.08.2002) 84. Statistika Vabariigi Valitsus kehtestab igaks aastaks riiklike statistiliste vaatluste loetelu. 2003. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu* ke Riikliku statistika seadus, § 3 lg 2; EL 01.01.2003 01.10.2002 85. Käibemaks «Käibemaksuseaduse» muutmise eesmärk on täpsustada mõningaid 1. jaanuaril 2002. a jõustunud «Käibemaksuseaduses» sisalduvaid ja praktikas probleeme tekitanud sätteid, et tagada seaduse selgus nii maksuhalduri kui ka maksu- maksja jaoks. Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu* se Käibemaksu- seadus, EN 6. direktiiv 15.11.2002 86. Raskeveokimaks «Raskeveokimaksu seaduse» rakendamiseks vajalikud tehnilised muudatused. Raskeveokimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu se 25.09.2002 87. Tulumaksustamine Korralised muudatused tulumaksu- soodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirjas. Vabariigi Valitsuse 08.02.2000.a korralduse nr 94-k «Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekiri» muutmine ke Vabariigi Valitsuse 21.03.2000.a määrus nr 89 «Tulumaksu- soodustusega mittetulundus- ühingute ja sihtasutuste nimekirja koostamise kord», § 2 01.01.2003 10.12.2002 88. Füüsilise isiku tuludeklaratsioon Residendist füüsilise isiku tulude deklareerimise lihtsustamine ja sellega seotud kulude kokkuhoid. Palgaseaduse, tulumaksu- seaduse, sotsiaalmaksuseaduse, kogumispensionide seaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu se 01.10.2002 89. Riigilõiv «Riigilõivuseadust» muudetakse, et ühtlustada «Riigilõivuseaduse» terminoloogiat teiste seadustega ning vältida sätete vääriti tõlgendamist. Riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu se 20.09.2002 90. Maksukorraldus «Maksukorralduse seadust» muudetakse, et täpsustada mõningate sätete sõnastust vältimaks probleeme seaduse tõlgenda- misel, millest võib tekkida probleeme nii maksuhalduril kui ka maksumaksjal. Maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu se 15.10.2002 91. Eesti kaupade nomenklatuuri kaasajastamine Eesti kaupade nomenklatuur peab olema vastavuses Euroopa Liidus kasutatava kombineeritud nomenklatuuriga, seetõttu uuendatakse Eesti kaupade nomenklatuur igal aastal kooskõlas kombineeritud nomenklatuuri muudatustega. Eesti kaupade nomenklatuur 2003* me Tolliseadustik, § 39 lg 3; EL 01.01.2003 29.11.2002 92. Loterii ja teised hasartmängud «Loteriiseaduse» puhul on tegemist eelnõuga, mis 22.05.2001.a Vabariigi Valitsuse istungil heaks kiideti ja Riigikogu menetlusse suunati. Vabariigi Valitsus otsustas 12.02.2002.a «Loterii- seaduse» eelnõu Riigikogu menetlusest tagasi võtta. Nüüdseks on eelnõu täiendatud ning sellele on liidetud ka seni eraldiseisva õigusaktina planeeritud ««Hasartmänguseaduse» muutmise seaduse» eelnõu. Loteriiseaduse eelnõu se 29.11.2002 93. Välisabi taotlemise korra muutmine Välisabi taotlemise korra muutmine tuleneb välisabi taotlemise põhialuste muutumisest (pärast ühtse programm- dokumendi strateegiliste aluste kinnitamist). Vabariigi Valitsuse 29.12.2000.a määruse nr 458 «Välisabi taotlemise ja kasutamise, kasutamise järelevalve ning välisabi tulemuslikkuse hindamise kord» muutmine me Vabariigi Valitsuse seadus, § 27 lg 3 01.10.2002 94. Phare 2002. a rahvuslik programm Phare 2002. a rahvuslik programm koostatakse kahes osas. I osa ülevaate võttis Vabariigi Valitsus teadmiseks 2002.a kevadel, II osa on planeeritud Euroopa Komisjoni poolt Phare programmi juht- komitees kinnitada 26. juulil. Enne finantseerimismemorandumi allkirjas- tamist rahandusministri poolt on vaja projektide ülevaate esitamine Vabariigi Valitsusele teadmiseks. Ülevaade Eesti Phare 2002.a rahvusliku programmi teises osas finantseerimiseks esitatud projektidest poe Vabariigi Valitsuse 29.12.2000.a määrus nr 458 «Välisabi taotlemise ja kasutamise, kasutamise järelevalve ning välisabi tulemus- likkuse hindamise kord» 30.09.2002 95. Riikliku arengukava kinnitamine Eesti kasutab Euroopa Liiduga liitumise korral Euroopa Liidu struktuuriabi kooskõlastatud programmeerimiseks kuni aastani 2006 ühtse programmdokumendi (single programming document) menetlust. Selle esimeseks staadiumiks on arengu- kava koostamine, mida käsitatakse ühtse programmdokumendi kavandina. «Eesti riiklik arengukava Euroopa Liidu struktuuri- fondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2003–2006»* poe Vabariigi Valitsuse 16.04.2002.a istungi protokolli nr 16 pp 26 heakskiidetud «Põhiseisukohad Euroopa Liidu struktuurifondide ja Ühtekuuluvus- fondi vahendite kasutuselevõtu ettevalmista- miseks»; EL 01.01.2003 12.12.2002 96. Strateegiline planeerimine Strateegiline planeerimine avalikus sektoris. Strateegiliste arengukavade liigid ja koostamise kord me Riigieelarve seadus, § 10 lg 2 20.07.2002 15.11.2002 97. Riigieelarve Riigieelarve menetlemine. 1) Seadus «2003. aasta riigieelarve» se Põhiseadus, § 115; riigieelarve seadus, § 16 01.01.2003 17.09.2002 Tulenevalt «Riigieelarve seaduse» muutmisest on vajalik muudatuste tegemine Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud õigusaktides ning uute rakendusaktide kehtestamine. 2) Vabariigi Valitsuse 13.09.2000.a määrus nr 296 «Riiklike investeeringute programmi koostamise kord» muutmine me Riigieelarve seadus, § 10 lg 6 20.07.2002 15.08.2002 (esitatud 23.08.2002) 3) Riigieelarves toodud ja Vabariigi Valitsuse poolt liigendatud ministeeriumi valitsemisala eelarves kulude liigendamise kord ja tähtaeg me Riigieelarve seadus, § 6 lg 4 01.01.2003 30.12.2002 4) Kulude järgmisse eelarve- aastasse ülekandmise kord me Riigieelarve seadus, § 8 lg 4 20.07.2002 15.08.2002 (esitatud 23.08.2002) 5) Vabariigi Valitsuse 02.01.1996.a määruse nr 3 «Vastuvõetud valla- ja linna- eelarvete ning nende täitmise aruannete esitamine riigi- asutustele» muutmine me Valla- ja linna- eelarve seadus, § 28 lg 1 20.07.2002 02.09.2002 98. Palgakorraldus Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste jaoks uue palgakorralduse reeglistiku kehtestamine ja selleks Vabariigi Valitsusele volitusnormi andmine. Palkade avalikustamise regulatsiooni täpsusta- mine. Tuleneb Vabariigi Valitsuse ja Teenistujate Ametiliitude Kesk- organisatsiooni TALO vahel 3. oktoobril 2001. a sõlmitud kokkuleppest. 1) Palgaseaduse muutmise seaduse eelnõu se 26.08.2002 (esitatud 19.08.2002) Riigiteenistujate palgamäärade ja töötasustamise reeglite kehtestamine. 2) Riigiteenistujate töötasustamine 2003. aastal me Avaliku teenistuse seadus, § 9 lg 3; riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadus, § 9 lg 3 01.01.2003 18.12.2002 Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste, kellele on 2003. aasta riigieelarves määratud tegevuskulud, töötajate palgamäärade ja töötasustamise reeglite kehtestamine. 3) Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste, kellele on 2003. aasta riigieelarves määratud ülalpidamiskulud, töötajate töötasustamine 2003. aastal me Palgaseadus, § 9 ja 11 lg 1 01.01.2003 18.12.2002 99. Vabariigi Valitsuse reserv Vabariigi Valitsuse reservi vahendite kasutamine. Ülevaade Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahendite kohta poe Vabariigi Valitsuse 16.11.1999.a määrus nr 346 «Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise ja selle kasutamise kord», § 11 lg 2 30.12.2002 100. Riigi võlakirjad Eelarvelaen ja kassalaen on riigieelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võetav pikaajaline laen, mille võtmiseks Vabariigi Valitsus kehtestab riigivõla- kirjade emiteerimise korra ja tingimused. Eelarvelaenu ja kassalaenu võtmiseks riigi võlakirjade emiteerimise kord ja tingimused me Riigieelarve seadus, § 38 lg 2 01.01.2003 29.11.2002 101. Laenupoliitika Vabariigi Valitsus võib riigieelarves ettenähtud summa piires anda laenu avalike ülesannete täitmiseks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja korras. Laenude andmise tingimused ja kord me Riigieelarve seadus, § 401 lg 2 01.01.2003 10.12.2002 102. Riigieelarve täitmine Anda Vabariigi Valitsusele ülevaade riigieelarvest eraldatud assigneeringute kasutamisest ministeeriumide, Riigi- kantselei ja maavalitsuste lõikes. 1) Riigieelarvest eraldatud assigneeringute kasutamine 2002. a II kvartalis poe Riigieelarve seadus, § 35 lg 1 09.08.2002 (esitatud 13.08.2002) 2) Riigieelarvest eraldatud assigneeringute kasutamine 2002. a III kvartalis poe Riigieelarve seadus, § 35 lg 1 11.11.2002 Tulenevalt 20. juunil 2002. a Riigikogus vastuvõetud ««Riigieelarve seaduse» muutmise seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadusest» on vaja kehtestada uued rakendusaktid ning muuta Vabariigi Valitsuse kehtestatud õigusakte. 3) Riigi raha paigutamise ja sellega tehingute tegemise piirangud me Riigieelarve seadus, § 32 lg 4 01.01.2003 15.11.2002 4) Tagatisreservist välja- maksete tegemise kord me Riigieelarve seadus, § 361 lg 2 01.01.2003 01.12.2002 5) Vabariigi Valitsuse 27.06.2000.a määruse nr 204 «Stabiliseerimisreservi vahendite paigutamise piirangud» muutmine me Riigieelarve seadus, § 372 lg 7 01.01.2003 30.11.2002 6) Stabiliseerimisreservi nõukogu põhimäärus me Riigieelarve seadus, § 374 lg 5 01.01.2003 04.12.2002 103. Kindlustus Muudatuste tegemine seadustes on vajalik, et täiendada neid tulenevalt Euroopa Liidu liikluskindlustust reguleerivatest õigusaktidest ning lahendada mõned seaduste rakendamisel ilmnenud probleemid. 1) Kindlustustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu* se EL 15.10.2002 (esitatud 07.08.2002) 2) Liikluskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu* se EL 20.09.2002 (esitatud 07.08.2002) Riigikantselei 104. Ametnike koolitus Täpsustatakse 2003. aastaks ametnike koolituse olulised valdkonnad ja siht- grupid. Prioriteetidest lähtutakse ametnike tsentraliseeritud koolituse korraldamisel ning nendega antakse ühtlasi suunad detsentraliseeritud koolituse korraldamiseks. Avaliku teenistuse 2003. aasta koolitusprioriteedid poe Vabariigi Valitsuse 17.04.2001.a istungi protokoll nr 19 pp 4 30.11.2002 105. Arhiivindus Kehtivast määrusest tulenevalt on arhivaari kutse saamise ainsaks eelduseks kutseeksami sooritamine, sealhulgas ka arhiivinduse õppetooli juures akadeemilise kõrghariduse ja magistrikraadi omanda- nute poolt. Faktiliselt tähendab selline kord isikule oma kvalifikatsiooni kahekordse tõestamise nõuet. Määruse muudatusega nõutakse kutseeksami sooritamist arhivaarikutset nõudvatel ametikohtadel töötada soovivatelt isikutelt, kellel puudub arhivaariharidus. Vabariigi Valitsuse 29.12.1998.a määruse nr 302 «Arhivaari kutseeksami sooritamise korra kinnitamine» muutmine me Arhiiviseadus, § 51 lg 3 30.11.2002 Siseministeerium 106. Sisejulgeolek ja politsei Kuna kehtiva «Turvateenistuse seaduse» redaktsioon on aegunud ja vajab kaas- ajastamist, töötatakse välja uus seadus, milles sätestatakse turvateenuste loetelu ja määratlus, turvatöötaja kvalifikatsioon ja nõuded ning turvaettevõtja ülesanded ja piirangud ning tegevusluba. Sätestatakse ka sisevalveteenistuse erinevused turvateenistusest, avalikel üritustel turvateenuse osutamine ja erivahendite kasutamine. 1) Turvateenistuse seaduse eelnõu se 16.09.2002 ««Rahapesu tõkestamise seaduse» muutmise vajadus tuleneb VVTK -st Euroopa Liitu integreerumisel ja Euroopa Liidu õigusaktidest. ««Rahapesu tõkestamise seaduse» muutmise seaduse» eelnõuga viiakse seadus vastavusse Euroopa Liidu direktiivi (2001/97/EÜ) sätetega ning arvestatakse Financial Action Task Force`i soovitusi terrorismi finantseerimise tõkestamise kohta. 2) Rahapesu tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu* se EL 16.12.2002 «Politseiseaduse» uue redaktsiooni välja- töötamine tuleneb vajadusest viia 1990. a vastu võetud «Politseiseadus» kooskõlla arenguga, mis on riigis ja ühiskonnas aset leidnud. «Politseiseaduse» uue redakt- siooni väljatöötamise eesmärk on korrastada politseitegevuse õiguslikke aluseid ja sätestada politsei õiguslik staatus, politsei tegevuse üldpõhimõtted, politseiorganisatsiooni struktuur, politsei- asutused, politsei ülesanded korrakaitse tagamisel, politsei pädevus ja politsei erivahendid ning relvad. 3) Politseiseaduse eelnõu se 16.12.2002 Eelnõu peamiseks eesmärgiks on tagada jälitusametkonnaga salajasele koostööle kaasatud isikute isikuandmete senisest parem kaitse. Samuti vajavad mõned jälitustegevuse seaduse sätted kaas- ajastamist tulenevalt mitmete teiste jälitustegevuse seadusega seotud seaduste muutumisest aja jooksul. 4) Jälitustegevuse seaduse ja riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu se 01.11.2002 «Riigisaladuse seaduse» muutmise ees- märgiks on viia «Riigisaladuse seadus» kooskõlla «Hädaolukorraks valmisoleku seadusega», tagada kriisireguleerimisega seotud teabe senisest parem kaitse; korrigeerida kriisireguleerimises kasuta- tavat terminoloogiat; muuta efektiivsemaks riigisaladuse kaitse komisjoni töö; sätestada neljas riigisaladuse tase, mis on seotud Eesti riigi poolt püstitatud eesmärgiga liituda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga. 5) Riigisaladuse seaduse muutmise seaduse eelnõu se 15.10.2002 Täpsustatakse «Relvaseaduses» toodud volitusnorme. 6) Relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu* se EL 20.12.2002 Vabariigi Valitsus otsustas 11. juunil 2002. a arutusel olnud ««Välismaalasele, välisriigile ja juriidilisele isikule kinnis- omandi üleandmise kitsendamise seaduse» muutmise seaduse» eelnõu saata Riigikogule. Samas tehti Siseministeeriu- mile (koostöös Kaitseministeeriumiga) ülesandeks esitada, arvestades Euroopa Liidu kapitali vaba liikumise põhimõtteid ja Eesti rahvusvahelisi kohustusi, ettepanekud kinnisomandi tsiviilkäibe kitsendamiseks riigipiiri aladel ja muudel riigi julgeoleku seisukohalt olulistel juhtudel. 7) Ettepanekud kinnisomandi tsiviilkäibe kitsendamiseks riigipiiri aladel ja muudel riigi julgeoleku seisukohalt olulistel juhtudel* poe Vabariigi Valitsuse 11.06.2002.a istungi protokoll nr 24 pp 1 p 4; EL 01.11.2002 107. Piirivalve ««Piirivalveseaduse» muutmise seaduse» eelnõu väljatöötamine on tingitud praktilisest vajadusest sätestada riigipiiri tugevdatud valvamine ja vajadusel täiendavate jõudude ning vahendite koondamine piirilõikudele, piirivalve- piirkondade tugevdatud valverežiimile üleminek kas piiririkkumise ennetamiseks või piiririkkumise toimumise järel. Eel- nõuga sätestatakse piirivalve õigus dokumentideta või võltsitud dokumenti- dega isiku kindlakstegemiseks isikut pildistada ja temalt sõrmejälgi võtta. 1) Piirivalveseaduse muutmise seaduse eelnõu se 01.11.2002 Lähtuvalt Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise riigipiiri taastamise lepingu artiklist XI kohustuvad pooled hoidma piiri ning piirimärke ja -rajatisi heas seisukorras ning vähemalt üks kord kolme aasta jooksul korraldama piirimärkide ja -rajatiste ühise ülevaatuse. «Piirivalve- seaduse» kohaselt on piirivalve kohusta- tud jälgima piiririba ja -märkide seisundit ning hoidma need korras vastavalt riikidevahelistele lepingutele ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale. “Riigipiiri seaduse” alusel kehtestab Vabariigi Valitsus vastavalt riikidevahelistele lepingutele riigipiiri kontrollimise ning piirimärkide ja -rajatiste korrashoidmise eeskirjad. 2) Piiririba hooldamise kord Eesti–Läti riigipiiril me Piirivalveseadus, § 4 lg 1 p 5; riigipiiri seadus, § 7 31.07.1994 15.10.2002 Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks volitusnormid, mis kuni käesoleva ajani ei ole leidnud rakendamist praktikas ning mille järele puudub ka vajadus. 3) Riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõu se 01.11.2002 Eelnõu eesmärgiks on ühtlustada laevade ja väikelaevade sisenemist ja väljumist sisemerre ja sadamatesse. 4) Laevade ja väikelaevade sisemerre ja sadamatesse sisenemise ja väljumise kord* me Riigipiiri seadus, § 14 lg 2 p 1; EL 11.07.2002 19.08.2002 (esitatud 13.08.2002) 108. Päästevaldkond «Päästeteenistuse seaduse» väljatöötamine tuleneb päästeteenistuse reformimise vajadusest, arvestades päästevaldkonna arengusuundi aastani 2007. Eelnõu eesmärgiks on päästeteenistuse kui avaliku teenistuse eriliigi teenistus- küsimustega seotud valdkonna õigusliku regulatsiooni sätestamine. Seadusega kehtestatakse päästeteenistuse mõiste, päästeametnike ametinimetused, pääste- teenistusse võtmine, tuletõrje- ja pääste- töötaja üleviimine, tuletõrje- ja pääste- töötajate ametihüved, tuletõrje- ja pääste- töötaja töö- ja puhkeaeg ning puhkus, tuletõrje- ja päästetöötaja atesteerimine, tuletõrje- ja päästetöötaja ergutamine, tuletõrje- ja päästetöötaja distsiplinaar- vastutus ja päästeteenistusest vabastamine. 1) Päästeteenistuse seaduse eelnõu se Nõuete kehtestamine allmaarajatistes avariipiirkonda sattunud inimeste päästmiseks ja nende avariide tagajärgede esialgseks likvideerimiseks, samuti pääste- tööde juhtimise korra kehtestamine, et oleks tagatud mäepäästetöödel osalevate inimeste ohutus. 2) Tulekustutus- ja päästetööd allmaarajatises me Päästeseadus, § 20 01.10.2000 29.11.2002 109. Rahvastik «Isikunimeseaduse» vajalikkus tuleneb «Perekonnaseaduse» § 140 lõikest 2, mis sätestab mõned isikunimedesse puutuvad toimingud kuni nimeseaduse kehtesta- miseni. Praegu kohaldatakse nime muutmisel Eesti Vabariigi riigivanema 1934. aasta 22. oktoobri dekreediga kehtestatud «Perekonnanimede korraldamise seaduse» (RT 1934, 91, 735; RT III 2001, 15, 154) sätteid. 1) Isikunimeseaduse eelnõu se Perekonnaseadus, § 140 lg 2 30.09.2002 Eelnõu väljatöötamise vajadus tuleneb 28.07.1951.a Genfi pagulasseisundi konventsioonist. 2) Pagulase reisidokumendi vorm, tehniline kirjeldus ja pagulase reisidokumenti kantavate andmete loetelu* me Isikut tõendavate dokumentide seadus, § 9 lg 1; pagulasseisundi konventsiooni ja 31. jaanuari 1967. aasta pagulas- seisundi protokolliga ühinemise seadus, § 1 lg 3 p 3; EL 09.07.2002 02.09.2002 (esitatud 16.08.2002) Eelnõu esitamine on tingitud vajadusest viia Vabariigi Valitsuse 23.11.1999.a määrus nr 362 kooskõlla 01.10.2002.a jõustuva ««Välismaalaste seaduse» muutmise seadusega». 3) Vabariigi Valitsuse 23.11.1999.a määruse nr 362 «Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise korra kinnitamine ja selle korra täitmist tagavate valitsusasutuste pädevuse määramine» muutmine me Välismaalaste seadus 01.10.2002 05.09.2002 Vabariigi Valitsus kehtestab igal aastal, võttes arvesse kohaliku omavalitsuse ettepanekud, sisserändavate välismaalaste piirarvu, mis ei tohi ületada 0,05% Eesti alalisest elanikkonnast. 4) 2003. aasta sisserände piirarvu kehtestamine ke Välismaalaste seadus, § 6 lg 1 01.01.2003 09.12.2002 110. Andmekaitse «Isikuandmete kaitse seaduse» uue redaktsiooni väljatöötamine on tingitud vajadusest viia seadus kooskõlla Euroopa Liidu andmekaitse direktiiviga ja lahendada praktikas seaduse rakendamisel tekkinud probleeme. Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu* se EL 02.09.2002 Sotsiaalministeerium 111. Sotsiaaltoetuste süsteemi täiustamine Seaduseelnõu lähtub koalitsioonilepingus sätestatud eesmärgist täiustada sotsiaal- toetuste süsteemi, vähendades toetuste killustamist, suurendades toetusi tegelikele abivajajatele. Eelnõu välja- töötamine on seotud vajadusega toetada üksi elavate ja väikest vanaduspensioni saavate eakate inimeste majanduslikku toimetulekut ning leevendada kõrgest vanusest ja üksi elamisest tulenevaid vaesusriske. Sotsiaalhoolekande seaduse täiendamise seaduse eelnõu se Eesti Kesk- erakonna ja Eesti Reformierakonna koalitsioonileping, osa «Sotsiaalne turvalisus», p 2 01.10.2002 112. Pensionikindlustus Riikliku pensionikindlustuse seaduse rakendamine. 2003. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensioni- kindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse kinnitamine me Riikliku pensioni- kindlustuse seadus, § 13 lg 5 01.04.2003 20.12.2002 113. Rahvusvaheliste lepingutega ühinemine Riigikogu poolt on 31. mail 2000. a vastu võetud parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta, mille artikli 12 ratifitseeri- misega on võetud kohustus tagada sotsiaalkindlustussüsteemi toimimine Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi tasemel. 1) Euroopa sotsiaalkindlustus- koodeksi ratifitseerimise seaduse eelnõu* se EL Välis- ministeeriu-mile esitamine 16.09.2002 Eesmärk on tagada Eesti kodanikele välismaal sotsiaal- ja meditsiiniabi andmine ning konventsiooni osapoolte riikide kodanikele samasuguse abi andmine Eestis. 2) Sotsiaal- ja meditsiiniabi konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu* se EL Välis- ministeeriu-mile esitamine 01.10.2002 Eesmärk on tagada kuriteo ohvriks langenud Eesti kodanikele välismaal abi osutamine ning konventsiooni ratifitseerinud riikide kodanikele hüvitiste maksmine Eestis. 3) Vägivallakuriteoohvritele hüvitise maksmise Euroopa konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu* se EL Välis- ministeeriu-mile esitamine 01.11.2002 Eesmärk on kokku leppida lepinguga sätestatud subjektidele sotsiaalkindlustus- hüvitiste eksportimise osas. Leping jääb jõusse ka pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. 4) Eesti Vabariigi ja Hollandi vahelise sotsiaalkindlustus- toetuste ekspordi ja maksmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu* se EL Välis- ministeeriu-mile esitamine 01.11.2002 ILO konventsioonide ratifitseerimiseks ettevalmistamine. Asjakohaste ILO konventsioonide ratifitseerimine Eesti Vabariigi poolt kehtestab õiguslikult siduvad tingimused tööinspektsiooni kohta. 5) ILO konventsiooni nr 81 «Tööinspektsiooni kohta» ratifitseerimise seaduse eelnõu* se EL Välisminis- teeriumile esitamine 29.11.2002 6) ILO konventsiooni nr 129 «Tööinspektsiooni kohta põllumajanduses» ratifitseerimise seaduse eelnõu* se EL Välisminis- teeriumile esitamine 29.11.2002 Lisaprotokolli ratifitseerimine Eesti Vabariigi poolt kehtestab õiguslikult siduvad tingimused inimelundite ja kudede siirdamise osas. 7) Inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooni inimese elundite ja kudede siirdamist käsitleva lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu se Välisminis- teeriumile esitamine 02.12.2002 114. Pagulaspoliitika «Pagulaste seaduse» rakendamine. Seoses Riigikogus 8. mail 2002.a vastu võetud ««Pagulaste seaduse» muutmise seadusega» on vaja kehtestada uued rakendusaktid ning muuta Vabariigi Valitsuse kehtestatud õigusakte. 1) Pagulase elama asumisel kohalikku omavalitsus- üksusesse kohalikule omavalitsusele tekkivate kulude riigieelarvest katmise tingimused ja kord me Pagulaste seadus, § 13 lg 5 01.01.2003 02.12.2002 2) Vabariigi Valitsuse 04.02.1998.a määruse nr 26 «Varjupaigataotlejale makstava rahalise toetuse määrade kinnitamine» kehtetuks tunnistamine me Pagulaste seadus, § 10 lg 5 01.01.2003 02.12.2002 3) Vabariigi Valitsuse 13.10.1998.a määruse nr 230 «Pagulaste kohalikku omavalitsusüksusesse asumise ja tekkivate kulude hüvitamise korra kinnitamine» kehtetuks tunnistamine me Pagulaste seadus, § 13 lg 5 01.01.2003 02.12.2002 115. Tööturupoliitiliste meetmete planeerimine ja nende rakendamise koordineerimine Tööhõive tegevuskava 2003 ellu- rakendamiseks töötatakse välja riiklik programm, milles esitatakse konkreetsed meetmed ja nende rahastamise skeemid. 1) Riiklik programm «Tööhõive suurendamine, pikaajalise töötuse vältimine ja riski- gruppidesse kuuluvate isikute tööelust väljatõrjumise ennetamine» ke Tööhõive tegevuskava 2003; Vabariigi Valitsuse 08.12.1998.a istungi protokoll nr 65 pp 18 01.11.2002 Töötu abiraha määr on püsinud muutumatuna 1999. aastast, moodustades täna 7% Eesti keskmisest palgast. Töötu abiraha tõstmine aitab mõnevõrra leevendada töötute toimetulekuraskusi. 2) Töötu riikliku abiraha määr me Töötu sotsiaalse kaitse seadus, § 6 lg 2 16.09.2002 Töötu õppestipendiumi määra tõstmine motiveerib töötuid osalema pikemaajalisematel tööturukoolituse kursustel, mis tõstavad oluliselt töötu konkurentsivõimet tööturul. 3) Vabariigi Valitsuse 15.11.2000.a määruse nr 365 «Töötu õppestipendiumi määr ja selle maksmise kord» muutmine me Töötu sotsiaalse kaitse seadus, § 4 lg 3 16.09.2002 116. Töötuskindlustuse süsteemi rakendamine Seadust muudetakse seoses vajadusega täpsustada hüvitiste määramise ja maksmise tingimusi. 1. jaanuarist 2003. a rakendub töötuskindlustuse süsteem täiel määral, st alustatakse töötuskindlustus- hüvitiste määramist ja maksmist. 1) Töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu se Vabariigi Valitsuse 04.12.2001.a istungi protokoll nr 54 pp 42 01.10.2002 «Töötuskindlustuse seaduse» rakendusaktid 2) Töötuskindlustuse andmekogu põhimäärus me Töötuskindlustuse seadus, § 35 lg 3 01.01.2002 01.11.2002 3) 2003. aastaks töötuskindlustusmaksemäära kehtestamine me Töötuskindlustuse seadus, § 41 lg 4 01.12.2002 01.11.2002 117. Töösuhete ja sotsiaalse dialoogi edendamine Seaduseelnõu eesmärk on reguleerida kolmepoolsete lepete sõlmimist Vabariigi Valitsuse, tööandjate ja töötajate esindus- organisatsioonide vahel ning sätestada informeerimise ja konsulteerimise regulatsioon. 1) Sotsiaaldialoogi seaduse eelnõu* se EL 16.12.2002 Kehtiva seaduse muutmine on seotud «Sotsiaaldialoogi seaduse» eelnõu väljatöötamisega. Praegu «Kollektiiv- lepingu seadusega» reguleeritud kolmepoolsete lepete sõlmimise võimalus sätestatakse sotsiaaldialoogi seaduse eelnõus. 2) Kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu* se EL 16.12.2002 Seadust muudetakse seoses vajadusega täiendada kehtivat regulatsiooni streigi korraldamise osas. 3) Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu* se EL 16.12.2002 118. Töötervishoid ja tööohutus Eesmärgiks on inkorporeerida seadusesse töökeskkonnapoliitika ja sidusvaldkondade (töösuhte-, tööhõive- ja rahvatervise- poliitika) arengust ning mõningate rahvusvaheliste nõuete muutumisest tulenevad muudatused, mis aitavad kaasa töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna edendamisele. 1) Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu* se EL 01.08.2002 (esitatud 06.08.2002) «Meresõiduohutuse seaduse» rakendamine. Eelnõu eesmärgiks on kehtiva regulatsiooni kooskõlla viimine muutunud tervishoiukorraldusega. 2) Laevapere liikmete ja tuukrite tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli tervise- uuringute loetelu, mahu ja sageduse ning tervisetõendi väljastamise kord me Meresõiduohutuse seadus, § 26 lg 2 ja § 27 lg 2 01.01.2003 02.12.2002 Eesmärgiks on ajakohastada kehtivat isikukaitsevahendite ohutuse ja kaitse- omaduste tagamise korda ning isiku- kaitsevahenditele kehtestatud ohutus- nõudeid kooskõlas Euroopa Liidu vastavate direktiividega. 3) Isikukaitsevahendite ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamise kord* me Toote ohutuse seadus, § 3 lg 11; EL 30.09.2002 119. Biotsiidide käitlemine Seaduseelnõu eesmärk on kehtestada nõuded biotsiidide ohutuks käitlemiseks ja turustamiseks kooskõlas Euroopa Liidu vastava direktiiviga. Biotsiidiseaduse eelnõu* se EL 20.12.2002 120. Tervisekaitse Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a korraldusega nr 119-k moodustati Eesti keskkonnatervise riikliku tegevusplaani ellurakendamise koordineerimiseks asjatundjate komisjon, kes teeb vajadusel Vabariigi Valitsusele ettepanekuid NEHAPi muutmiseks ja täiendamiseks. Eesti keskkonnatervise riikliku tegevusplaani (NEHAP) täiendamine poe 02.12.2002 121. Ravimid Eesmärgiks on ravimitega seonduva regulatsiooni kooskõlla viimine põhi- seaduse ja seadustega ning täieliku vastavuse saavutamine Euroopa Liidu direktiividega. «Ravimiseadus» raam- seadusena vajab kooskõlla viimist alates 1996. a kiirelt muutunud õigusruumiga. Vajalik on kogu seaduse ülevaatamine eeskätt isikute põhivabadusi piiravate lubade (tegevuslubade) regulatsiooni osas. Ravimiseaduse eelnõu* se EL 30.09.2002 122. Ravikindlustuse korraldamine Eesti Haigekassa kaudu 9. juunil 2002. a Riigikogus vastu võetud «Ravikindlustuse seaduse» rakendusaktide kehtestamine. 1) Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu me Ravikindlustuse seadus, § 30 lg 1 01.10.2002 02.09.2002 2) Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu kande tegemise otsustuse kriteeriumide täpsem sisu, kriteeriumidele vastavuse hindajad ja hindamise kord me Ravikindlustuse seadus, § 31 lg 2 01.10.2002 02.09.2002 3) Haiguste loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravim kantakse piirhinna või hinnakokkuleppe olemasolul ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100 või 75 me Ravikindlustuse seadus, § 44 lg 1 ja 2 01.10.2002 02.09.2002 123. Tervishoiukorraldus Eesmärgiks on luua tervishoiusüsteemis kasutusel olevate ressurssidega elanikele võimalikult head eeldused hea tervise saavutamiseks, tervishoiusüsteemi efektiivseks korraldamiseks ja kvaliteedi tagamiseks. 1) Haiglavõrgu arengukava me Tervishoiu- teenuste korraldamise seadus, § 55 lg 1 01.01.2002 02.12.2002 2) Haiglatesse riigieelarve vahenditest investeerimise tingimused ja kord me Tervishoiu- teenuste korraldamise seadus, § 55 lg 8 01.01.2002 02.12.2002 124. Meditsiiniseadmed Seaduseelnõu töötatakse välja meditsiini- seadmete patsiendile ohutu ja kaasaja tehnilisele tasemele vastava kasutamise tagamiseks ning turujärelevalve süsteemi arendamiseks. Meditsiiniseadmetega seonduv regulatsioon viiakse kooskõlla Euroopa Liidu direktiividega. Meditsiiniseadmete seaduse eelnõu* se EL 01.11.2002 125. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine ning nende ebaseadusliku tarvitamise ja narkomaania leviku tõkestamine Seaduse muutmine on tingitud vajadusest kaasajastada narkootiliste, psühho- troopsete ja lähteainete käitlemise ning vastava teabe edastamise korda kooskõlas Euroopa Liidu nõuetega. 1) Narkootiliste ja psühho- troopsete ainete seaduse muutmise seaduse eelnõu* se EL 29.10.2002 Vabariigi Valitsuse 14.05.1996.a korraldusega nr 463-k moodustati narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud olukorra analüüsimiseks ning Eesti uimastipoliitika kontseptsiooni väljatöötamiseks ministrite komisjon, kes on kohustatud vähemalt üks kord aastas andma oma tegevusest aru Vabariigi Valitsusele. 2) Narkootiliste ja psühho- troopsete ainetega seotud olukorra analüüsimiseks ning Eesti uimastipoliitika kontseptsiooni välja- töötamiseks moodustatud ministrite komisjoni tegevusaruanne poe Vabariigi Valitsuse 14.05.1996.a korraldus nr 463-k «Ministrite komisjoni moodustamine», p 4 02.12.2002 126. Kunstlik viljastamine Naise kunstliku viljastamise õiguslik regulatsioon vaadatakse üle eesmärgiga viia see kooskõlla uuenenud õigusruumiga ning praktikast tulenevate vajadustega. Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu se 16.09.2002 Teede- ja Sideministeerium 127. Lennundus Eesmärk on viia mõned «Lennundus- seaduse» sätted kooskõlla Chicago 1944. a konventsiooni lisadega ja Euroopa Liidu määrustega nr 2407 ja 94/56 ning võtta arvesse ECAC 13.12.2000 otsuse nr 25-1 ja Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 2027/97 nõudeid, täpsustada Lennuameti õigusi ja parandada mõnede seniste sätete sõnastust. 1) Lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu* se EL 15.10.2002 Eesmärk on täiendada määrust mõnede uute Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) ja Eurocontroli nõuetega. 2) Vabariigi Valitsuse 18.07.2000.a määruse nr 240 «Eesti õhuruumi kasutamise ja lennuliikluse teenindamise tagamise korra kehtestamine» muutmine* me Lennundusseadus, § 4 lg 1; EL 30.08.2002 Eesmärgiks on kehtestada piirangud Eesti õhuruumi kasutamisele õhusõidukite poolt. 3) Eesti õhuruumi lennupiirangud me Lennundusseadus, § 4 lg 1 14.10.2002 Vajadus muuta kehtivat määrust, kuna vastu võetud «Ehitusseadusega» muudeti varasemat volitusnormi. 4) Vabariigi Valitsuse 05.04.2000.a määruse nr 117 «Lennuvälja lähiümbruse määratlemise ja kasutamise kord» muutmine me Lennundusseadus, § 35 lg 7 01.01.2003 02.12.2002 Eesmärk kehtestada uus lennundus- julgestuse kord, mis vastab uutele rahvusvahelistele nõuetele. 5) Lennundusjulgestuse kord* me Lennundusseadus, § 60; EL 15.11.2002 Eesmärk lisada Balti lennuohutuskoostööle poliitilist toetust ja laiendada haaret (ümber Läänemere). 6) Läänemere tsiviillennundusvõimude koostöö temaatika viimine Balti Ministrite Nõukogu päevakorda poe 16.09.2002 128. Raudtee Eesmärk on kehtestada uus «Raudtee- seadus», milles on arvestatud uusi Euroopa Liidu direktiive ning parandatud praeguse regulatsiooni puudujääke. 1) Raudteeseaduse eelnõu* se EL 30.09.2002 Vajadus kehtestada määrus, kuna vastu võetud «Ehitusseadusega» muudeti varasemat volitusnormi. 2) Raudteeinfrastruktuuri rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike lubade väljastamise ja kehtetuks tunnistamise ning nende väljastamisest keeldumise kord me Raudteeseadus, § 20 lg 5 01.01.2003 15.11.2002 129. Maanteeliiklus Eesti rahvuslik liiklusohutusprogramm püstitab liiklusohutuse arengu eesmärgid ja nende realiseerimise abinõud programmi realiseerimise kolmes etapis. Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi aastateks 2003–2010 heakskiitmine* ke Liiklusseadus, § 5 lg 1; EL 15.11.2002 130. Ühistransport Seaduse kooskõlla viimine praktikast tulenevate vajadustega. Põhiliselt täpsustatakse mõisteid ning toetuste maksmise ja lubade väljastamise tingimusi. Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu* se EL 31.10.2002 131. Merendus Mereõiguse konventsioon sätestab mereõiguse aluspõhimõtted. 1) ÜRO 1982. a mereõiguse konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu* se EL Välisminis- teeriumile esitamine 16.09.2002 Käesoleval ajal puudub merre uppunud vara ülestõstmist ja eemaldamist käsitlev regulatsioon. 2) Eesti territoriaal- või sisemerre uppunud vara ülestõstmine ja eemaldamine me Kaubandusliku meresõidu koodeks, § 110 29.11.2002 Teatud ohtlike ainete puhul tuleb kehtestada erinõudeid nende vedamiseks ja käitlemiseks. 3) Radioaktiivsete või eriti ohtlike ainete loetelu, mille sissevedu sadamatesse on keelatud või piiratud* me Sadamaseadus, § 7 lg 3; EL 01.01.1998 29.11.2002 132. «Meresõiduohutuse seaduse» rakendamine «Meresõiduohutuse seaduse» alusel kehtestatakse määrused, millega sätestatakse nõuded väikelaevadele, nende juhtide oskustele ja teadmistele ja välja- õppele ning vastava tunnistuse vorm; nõuded laevapere liikmete koolitusele ja kvalifikatsioonile ning diplomite ja kutse- tunnistuste vormid. Samuti reguleeritakse reisijate nimekirja koostamise kord, jetide registri asutamine ja selle põhimäärus, Veeteede Ameti ametnike vormiriietus. 1) Reisijate nimekirja koostamise kord* me Meresõiduohutuse seadus, § 31 lg 5; EL 01.01.2003 29.11.2002 2) Väikelaevade kvaliteedinõuded* me Meresõiduohutuse seadus, § 35 lg 7; EL 01.01.2003 29.11.2002 3) Väikelaeva juhi teadmiste ja oskuste ja väikelaevajuhtide väljaõppe nõuded ning väike- laevajuhi tunnistuste vormid me Meresõiduohutuse seadus, § 39 lg 2 01.01.2003 29.11.2002 4) Jetide registri asutamine me Meresõiduohutuse seadus, § 46 lg 2 01.01.2003 29.11.2002 5) Veeteede Ameti ametniku vormiriietuse kirjeldus ja eraldusmärgid me Meresõiduohutuse seadus, § 76 lg 9 01.01.2003 29.11.2002 6) Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid* me Meresõiduohutuse seadus, § 20 lg 1; EL 01.01.2003 29.11.2002 7) Sõja- ja piirivalvelaevade ning muude riigihaldus- ülesandeid täitvate laevade seadistamise ja varustamise nõuded side- ja navigatsiooni- vahendite osas me Meresõiduohutuse seadus, § 19 lg 7 01.01.2003 29.11.2002 133. Konventsioonid Liitumine annab võimaluse rahvusvahelise transiitveo suhtes kohaldada reisijate ja pagasi rahvusvahelise raudteeveo ühtseid reegleid ning ohtlike kaupade rahvus- vahelise raudteeveo eeskirja. Rahvusvaheliste Raudtee- vedude Valitsustevahelise Organisatsiooniga (OTIF) ühinemise ratifitseerimise seaduse eelnõu* se EL Välisminis- teeriumile esitamine 15.11.2002 134. «Postiseaduse» rakendamine Postmarkide väljalaskmise ainuõiguse andmiseks Vabariigi Valitsuse poolt on eelnevalt Sideametil vaja väljastada postiteenuse osutajale universaalse postiteenuse osutamise tegevusluba. Ainult universaalse postiteenuse osutajale on võimalik väljastada nimetatud ainuõigus. Universaalse postiteenuse osutamiseks peab postiteenuse osutaja taotlema Sideametilt tegevusloa. Postmarkide väljalaskmise ainuõiguse andmine me Postiseadus, § 26 lg 5 01.01.2002 31.10.2002 (esitatud 12.08.2002) 135. Muud küsimused Komisjon moodustati naftatankeri «Alambra» poolt Muuga sadamas 16. septembril 2000. a merekeskkonnale põhjustatud ulatusliku kahju tekitamise juurdluse korraldamiseks. 1) Vabariigi Valitsuse 09.10.2000.a korralduse nr 790-k «Asjatundjate komisjoni moodustamine» muutmine ke 26.08.2002 Määruse aluseks olev volitusnorm «Kaubandusliku meresõidu koodeksi» § 6 lg 1 punktile 9 on kehtetuks tunnistatud 15.05.2000.a. 2) Vabariigi Valitsuse 28.07.1998.a määruse nr 170 «Nende ohtlike ainete nimistu, mida ei ole lubatud vedada sisemerel transiidina, kinnitamine» muutmine me Kaubandusliku meresõidu koodeks 15.05.2000 29.11.2002 Määrus tuleb kehtetuks tunnistada, kuna selle kehtestamiseks puudub volitusnorm. 3) Eesti Vabariigi Valitsuse 09.12.1993.a määruse nr 389 «Meresõidudiplomite ja -kutsetunnistuste kohta» kehtetuks tunnistamine me Kaubandusliku meresõidu seadus, § 125 01.10.2002 13.09.2002 Vastavalt «Mereteenistuse seaduse» muudatustele peab munsterrolli vormi kehtestama Vabariigi Valitsus. 4) Munsterrolli vorm me Mereteenistuse seadus, § 3 lg 3 01.01.2003 29.11.2002 136. Üleriigiline planeering «Eesti 2010» Saarte ja mandri vahelise püsiühenduse vajalikkuse ja tasuvuse selgitamine. 1) Teostatavuse uuringu läbiviimine poe Vabariigi Valitsuse 19.09.2000.a korraldus nr 770-k «Üleriigilise planeeringu «Eesti 2010» heaks- kiitmine ja selle elluviimise tegevuskava kinnitamine» 01.12.2002 02.12.2002 Vastavalt üleriigilise planeeringu «Eesti 2010» elluviimise tegevuskavale tuleb esitada ettekanded ajakohase reisirongi- liikluse kujundamisest peamistel raudtee- suundadel ja Euroopa rööpmelaiusega raudteeühenduse rajamisest Kesk-Euroopasse. Kuna ettenähtud tähtajaks ei ole see võimalik, tehakse ettepanek korralduse muutmiseks. 2) Vabariigi Valitsuse 19.09.2000.a korralduse nr 770-k «Üleriigilise planeeringu «Eesti 2010» heakskiitmine ja selle elluviimise tegevuskava kinnitamine» muutmine ke Planeerimis- ja ehitusseadus, § 23 lg 1 26.08.2002 137. Transport Vaadatakse üle riigi poolt makstavate dotatsioonide kasutamise efektiivsus. Riigi poolt makstavate dotatsioonide aluspõhimõtted poe Eesti Kesk- erakonna ja Eesti Reformierakonna koalitsioonileping, osa «Energeetika, transport, infra- struktuur», p 4 31.12.2002 Välisministeerium 138. Konsulaarseadus Uue «Konsulaarseadusega» muudetakse oluliselt aukonsulite määramise korda ning tulenevalt 01.01.2002.a jõustunud «Haldusmenetluse seadusest» muudetakse toimingute struktuuri. Kuna «Konsulaar- seadust» on juba kuue eriseadusega muudetud ning seaduses tuleb muuta üle poole tekstist, on vajalik uus redaktsioon. Konsulaarseaduse eelnõu se 01.11.2002 139. Välissuhtlemisseadus «Välissuhtlemisseaduse» uues redaktsioonis täpsustatakse välis- suhtlemisorganite pädevust ning muudetakse oluliselt välislepingute sõlmimisega seotud sätteid. Välissuhtlemisseaduse eelnõu se 02.12.2002 140. Justiitsministeeriumi ettevalmistatud eelnõu Eelnõu näeb ette ühinemise arvuti- kuritegevuse vastase konventsiooniga, mis sätestab lepinguosalistele ühtsed põhi- mõtted arvutiga seotud kuritegude määratlemiseks ja nende menetlemiseks. Euroopa Nõukogu arvuti- kuritegevuse vastase konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu* se EL 21.08.2002 141. Keskkonnaministeeriumi ettevalmistatud eelnõud Konventsioonidega ühinemine on tingitud konventsioonide muutmisest ning muudatuste baasil on töötatud välja uued konventsioonid, millega ühinemine eeldab 1969. a ja 1971. a konventsioonide denonsseerimist. 1) 1969. a rahvusvahelise konventsiooni «Tsiviil- vastutusest naftareostusest põhjustatud kahjustuste korral» ja 1971. a rahvus- vahelise konventsiooni «Nafta- reostusest põhjustatud kahjustuste kompenseerimise fondi asutamisest» muutmise 1992. a protokollidega ühinemise ning 1969. a konventsiooni «Tsiviil- vastutusest naftareostusest põhjustatud kahjustuste korral» ja 1971. a konventsiooni «Naftareostusest põhjustatud kahjustuste kompenseerimise fondi asutamisest» denonsseerimise seaduse eelnõu* se EL 30.12.2002 Konventsiooniga ühinemine on vajalik piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. a konventsiooni rakendamiseks ja Euroopa Liidu nõuete täitmiseks. 2) Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni väävliühendite heitkoguste edasise vähendamise protokolliga ühinemise seaduse eelnõu* se EL 08.11.2002 Konventsiooniga ühinemine on vajalik osoonikihi kaitse tõhustamiseks. 3) Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli 1997. a Pekingi paranduste ratifitseerimise seaduse eelnõu* se EL 20.12.2002 Vee ja tervise protokolli ratifitseerimine on vajalik 1992. aasta piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kasutamise ja kaitse konventsiooni rakendamiseks. 4) 1992. a piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kasutamise ja kaitse konventsiooni vee ja tervise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu* se EL 26.08.2002 Konventsiooniga ühinemine on vajalik bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni kohustuste täitmiseks ja Euroopa Liidu nõuete täitmiseks. 5) Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu* se EL 09.12.2002 142. Rahandusministeeriumi ettevalmistatud eelnõu Tolli valdkonna administratiivse suutlikkuse arendamine. Euroopa Ühenduse programmiga Customs ühinemine ning volituste andmine vastastikuse mõistmise memorandumi allakirjutamiseks* ke EL 26.08.2002 (esitatud 09.08.2002) 143. Sotsiaalministeeriumi ettevalmistatud eelnõud Riigikogu poolt on 31. mail 2000. a vastu võetud parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta, mille artikli 12 ratifit- seerimisega on võetud kohustus tagada sotsiaalkindlustussüsteemi toimimine Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi tasemel. 1) Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi ratifitseerimise seaduse eelnõu* se EL 14.10.2002 Eesmärk on tagada Eesti kodanikele välismaal sotsiaal- ja meditsiiniabi andmine ning konventsiooni osapoolte riikide kodanikele samasuguse abi andmine Eestis. 2) Sotsiaal- ja meditsiiniabi konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu* se EL 28.10.2002 Eesmärk on tagada kuriteo ohvriks langenud Eesti kodanikele välismaal abi osutamine ning konventsiooni ratifitseerinud riikide kodanikele hüvitiste maksmine Eestis. 3) Vägivallakuriteoohvritele hüvitise maksmise Euroopa konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu* se EL 26.11.2002 Eesmärk on kokku leppida lepinguga sätestatud subjektidele sotsiaalkindlustus- hüvitiste eksportimise osas. Leping jääb jõusse ka pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. 4) Eesti Vabariigi ja Hollandi vahelise sotsiaalkindlustus- toetuste ekspordi ja maksmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu* se EL 26.11.2002 ILO konventsioonide ratifitseerimiseks ettevalmistamine. Asjakohaste ILO konventsioonide ratifitseerimine Eesti Vabariigi poolt kehtestab õiguslikult siduvad tingimused tööinspektsiooni kohta. 5) ILO konventsiooni nr 81 «Tööinspektsiooni kohta» ratifitseerimise seaduse eelnõu* se EL 24.12.2002 6) ILO konventsiooni nr 129 «Tööinspektsiooni kohta põllumajanduses» ratifitseerimise seaduse eelnõu* se EL 24.12.2002 Lisaprotokolli ratifitseerimine Eesti Vabariigi poolt kehtestab õiguslikult siduvad tingimused inimelundite ja kudede siirdamise osas. 7) Inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooni inimese elundite ja kudede siirdamist käsitleva lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu se 27.12.2002 144. Teede- ja Sideministeeriumi ettevalmistatud eelnõud Mereõiguse konventsioon sätestab mereõiguse aluspõhimõtted. 1) ÜRO 1982. a mereõiguse konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu* se EL 10.10.2002 Konventsiooniga (COTIF; OTIF) ühinemise ratifitseerimine. 2) Rahvusvaheliste raudtee- vedude konventsiooniga (COTIF) ühinemise ratifitseerimise seaduse eelnõu* se EL 30.08.2002 Liitumine annab võimaluse rahvusvahelise transiitveo suhtes kohaldada reisijate ja pagasi rahvusvahelise raudteeveo ühtseid reegleid ning ohtlike kaupade rahvus- vahelise raudteeveo eeskirja. 3) Rahvusvaheliste Raudtee- vedude Valitsustevahelise Organisatsiooniga (OTIF) ühinemise ratifitseerimise seaduse eelnõu* se EL 10.12.2002 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel 1988. aasta protokolliga ühinemine on Eesti Euroopa Liiduga liitumise eelduseks. 1988. a sõlmitud protokolli eesmärgiks on ühtlustada laevade ülevaatuste korralda- mine ja tunnistuste väljaandmine koos- kõlas rahvusvahelise konventsiooniga inimelude ohutusest merel. Rahvus- vaheline konventsioon inimelude ohutusest merel on tähtsaim meresõidu- ohutust reguleeriv rahvusvaheline konventsioon, mis sätestab põhinõuded laeva ohutusele, sealhulgas ohutust tõendavate dokumentide vormistamisele, nõuded päästevahenditele, raadioside korraldamisele, navigatsiooniseadmetele, ohtlike kaupade veole ja laeva tuleohutuse tagamiseks. 4) 1974. a «Rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel» 1988. a lisaprotokolliga ühinemise ratifitseerimise seaduse eelnõu* se EL 30.08.2002 Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO), millega Eesti ühines 11. veebruaril 1992. a, on tõdenud vajadust uuendada ja konsolideerida 12. oktoobril 1929 Varssavis allakirjutatud rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsiooni ja teisi rahvusvahelise lennunduseraõiguse harmoniseerimisega seotud dokumente, mille tulemusena on valminud Montreali 1999. aasta konventsioon. Eestil ICAO liikmena ja rahvusvahelisi õhuvedusid reguleeriva riigina on kohustus järgida vastavat rahvusvahelist normi, et tagada õhuvedude korrapärane areng ning reisijate, pagasi ja lasti tõrgeteta liikumine. Lisaks on ICAO oma 26. jaanuari 2001. a ringkirjaga tungivalt soovitanud kõigil osalisriikidel Montreali konventsioon viivitamata ratifitseerida. Eelnevalt on Eesti lähtunud Varssavi konventsioonist kui rahvusvahelisi õhuvedusid reguleerivast dokumendist ning selle täiendusprotokollidest, millega Eesti ühines 1998. aastal. 5) 1999. a Montreali konventsiooni rahvusvaheliste õhuvedude teatud reeglite ühtlustamisest ratifitseerimise seaduse eelnõu* se EL 26.08.2002 se, ke, me, poe – seaduseelnõu, korralduse eelnõu, määruse eelnõu, protokolli märgitava otsuse eelnõu *, EL – Vabariigi Valitsuse tegevuskava Euroopa Liitu integreerumiseks 2002–2003 Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN