Justiitsminister — Maa- ja linnakohtu kantselei kodukord — RTL, 95, 1479

NB! KEHTETU - RTL 2003, 92, 1374 - jõust. 16.08.2003 Määrus kehtestatakse «Kohtute seaduse» (RT I 2002, 64, 390) § 42 lõike1 alusel. I. ÜLDSÄTTED §1. Määruse reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse maa- ja linnakohtu kantselei (edaspidi kantselei) kodukord, kantselei teenistujate ülesanded, kantselei asjaajamise kord ja muu töökorraldus. §2. Kohtu kantselei (1) Kohtu kantselei on kohtu struktuuriüksus, mis korraldab kohtu asjaajamist ning hoolitseb kohtupidamiseks vajalike tehnika- ja muude vahendite korrasoleku eest. (2) Vajaduse korral võib kohtus moodustada üld-, kriminaal- ja tsiviilkantselei. §3. Kantselei asjaajamise põhimõtted Kantselei asjaajamine peab kaasa aitama kohtu töö efektiivsuse tagamisele ja kohtusse pöördujate ladusale teenindamisele. Kantselei asjaajamises lähtutakse headest tavadest ja üldtunnustatud viisakus- ja eetikareeglitest. Kohtusse pöördujate teenindamisel lähtutakse inimväärikuse austamise ja kliendikesksuse põhimõttest. II. KANTSELEI TEENISTUJAD §4. Haldusdirektor (1) Haldusdirektor on kantselei juht. (2) Haldusdirektoril peab olema kõrgharidus. (3) Kohtu haldusdirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist justiitsminister. (4) Haldusdirektori äraolekul asendab teda tema poolt määratud ametnik. (5) Justiitsminister võib otsustada, et mitmel justiitsasutusel on üks haldusdirektor. (6) Justiitsminister võib anda haldusdirektori töövaldkonda kuuluvate küsimuste korraldamiseks käskkirju. §5. Haldusdirektori pädevus Kantselei töö korraldamisel haldusdirektor: 1) kinnitab kantselei struktuuri ja koosseisu ning saadab ärakirja kantselei koosseisu muutmise kohta Justiitsministeeriumile teadmiseks; 2) kinnitab kantselei sisekorraeeskirja, asjaajamisjuhendi ja teenistujate ametijuhendid; 3) nimetab ametisse ja vabastab ametist kantselei teenistujaid; 4) sõlmib töölepinguid ja lõpetab neid kantselei abiteenistujatega; 5) määrab kantselei teenistujate palgaastmed, lähtudes seadusega kehtestatud palgaastmestikust, Vabariigi Valitsuse kehtestatud palgamääradest, justiitsministri iga-aastasest käskkirjast kohtuteenistujate töötasustamise kohta ja kohtule Justiitsministeeriumi poolt eraldatud palgafondist; 6) korraldab kantselei teenistujate atesteerimise; 7) kinnitab kantselei teenistujate puhkusegraafiku; 8) määrab kantselei teenistuja äraolekul talle asendaja; 9) otsustab kantselei teenistujate ergutamise ja distsiplinaarvastutusele võtmise; 10) korraldab kantselei teenistujate koolitustel osalemist; 11) vastutab personali, tööaja arvestuse, tööraamatute, ametnike teenistuslehtede pidamise eest kohtus ja personaliarvestuse programmi PERSONA täitmise eest; 12) vajadusel nõuab kantselei teenistujatelt suulisi ja kirjalikke selgitusi nende töös esinenud puuduste ja sellekohaste kaebuste kohta; 13) korraldab kantselei teenistujate kohta laekunud kaebuste lahendamise; 14) tagab justiitsministri poolt kantselei töövaldkonda kuuluvates küsimustes antud ühekordsete korralduste täitmise; 15) teostab kantselei üle teenistusjärelevalvet; 16) tagab kantselei teenistuja vahetumisel asjaajamise üleandmise ja vastuvõtmise; 17) annab kantseleile tööülesannete täitmiseks vajalikke ühekordseid korraldusi; 18) tagab esimese ja teise astme kohtute statistika ja lahendite andmekogu pideva nõuetekohase täiendamise; 19) arvestab kohtuasutuse eelarve eelnõu koostamisel kantselei vajadustega; 20) kontrollib kantselei asjaajamist ja kantselei käsutuses oleva vara kasutamist; 21) peab arvestust inventari üle, tellib ning jaotab mööblit, bürootehnikat, kantseleitarbeid ja muid töövahendeid; 22) vastutab aastainventuuride õigeaegse läbiviimise eest; 23) koostab remonditööde plaanid ning korraldab sanitaar- ja kapitaalremondi tegemist; 24) täidab muid seadustes, käesolevas kodukorras, ametijuhendis, justiitsministri määrustes ja käskkirjades ning sisekorraeeskirjas ettenähtud kohustusi. §6. Peaspetsialist (1) Peaspetsialist on kohtuteenistuja, kelle ülesanne on kohtu kantselei töö korraldamine ning kohtu osakondade ja kantselei vahelise asjaajamise korraldamine. (2) Peaspetsialisti äraolekul asendab teda haldusdirektori poolt määratud ametnik. (3) Oma ülesannete täitmisel peaspetsialist: 1) korraldab ja kontrollib kantselei ametnike ja abiteenistujate teenistuskohustuste täitmist ning teeb haldusdirektorile ettepanekuid kantselei asjaajamise parandamiseks; 2) korraldab kohtusse saabunud kohtuasjade üle arvestuse pidamist; 3) korraldab kohtuasjade jaotamise kohtunike vahel vastavalt arvutiprogrammile või kinnitatud kohtuasjade jaotamise korrale; 4) korraldab kohtunikuabi lahendi peale saadetud apellatsioon- või erikaebuse viivitamatu edasisaatmise vastavale kohtu osakonnale; 5) korraldab ja kontrollib kohtutes loodavate elektrooniliste dokumentide salvestamist kohtu keskserverisse vastavalt justiitsministri poolt kehtestatud kohtudokumentide elektroonilise salvestamise korrale; 6) korraldab kohtusse saabunud posti, kaebuste ja avalduste registreerimise ning suunab selle edasi kohtu esimehele või haldusdirektorile; 7) korraldab üldise elektronposti menetlemise; 8) korraldab kohtule esitatud teabenõuete täitmist; 9) korraldab arutatud asjade nimekirjade kantseleis säilitamist ja kalendriaasta möödudes annab nimekirjad arhiivi; 10) korraldab kohtutoimikute arhiivi andmist; 11) korraldab kohtulahendite, kirjade ning dokumentide trükkimist ja paljundamist; 12) teeb haldusdirektorile ettepaneku kantselei töötajate teenistusse võtmiseks ja vabastamiseks ning teenistujate palkade ja lisatasude osas; 13) jälgib kantselei asjaajamisjuhendi täitmist ja annab sellest aru haldusdirektorile; 14) korraldab atesteerimisalase dokumentatsiooni sisseseadmist; 15) osaleb kantselei teenistujate atesteerimisel; 16) teeb haldusdirektorile ettepanekuid kantselei teenistujate koolitamiseks, edutamiseks, ergutamiseks ja distsiplinaarvastutusele võtmiseks; 17) korraldab kodanike vastuvõttu kohtus; 18) täidab teisi haldusdirektori korraldusi. §7. Kohtukordnik (1) Kohtukordnik on kohtuteenistuja, kelle põhiülesanne on kohtu turvalisuse tagamine. (2) Kohtukordnik: 1) peab kohtuistungil ja kohtuhoones korda ning teostab kohtuhoone valvet; 2) toimetab kätte teateid ja kutseid protsessiosalistele, tunnistajatele ja teistele isikutele; 3) tutvustab süüdimõistetutele kohtuistungi protokolli; 4) toimetab vajaduse korral koos politseiga isiku kohtuistungile; 5) täidab teisi haldusdirektori korraldusi. (3) Kohtukordniku muud töökohustused on kindlaks määratud ametijuhendis. §8. Tõlk (1) Tõlk on kohtuteenistuja, kelle põhiülesanne on kohtulahendite ja dokumentide tõlkimine ning kohtuistungil tõlkimine. (2) Tõlk: 1) tõlgib kohtuistungitel; 2) teeb ja kontrollib kohtule esitatavate taotluste, avalduste, kaebuste ja muude dokumentide tõlkeid; 3) teeb vajadusel tõlketöid kohtunikele, kohtunikuabidele ja kantseleile. (3) Tõlgi muud töökohustused on kindlaks määratud ametijuhendis. (4) Juhul kui mitmel justiitsasutusel on üks tõlk, määratakse tema täpne tööjaotus ametijuhendis. §9. Kohtusekretär (1) Kohtusekretär: 1) registreerib kohtusse saabunud kohtuasju ja peab nende üle arvestust; 2) väljastab nõutavaid dokumente ja nende koopiaid; 3) korraldab süüdistuskokkuvõtete kätteandmist kohtualustele; 4) vormistab kriminaalasjade täiendavale uurimisele saatmise; 5) vormistab kohtuasjade apellatsioonikohtule saatmise; 6) saadab kriminaalhooldusaluste ja nende isikute suhtes, kelle kohta on koostatud kohtueelne ettekanne või vanglapäring, tehtud kohtumääruste ja kohtuotsuste ärakirjad viivitamatult edasi kriminaalhooldusosakonnale; 7) edastab viivitamata kohturegistrisse kantud isiku suhtes tehtud kohtulahendite ärakirjad registriosakonnale; 8) peab arvestust teistest kohtutest saabunud erinõuete üle ja jälgib nende täitmist; 9) koostab kohtu aruandeid; 10) korraldab asitõendite arvestust, hoidmist, üleandmist ja hävitamist vastavalt justiitsministri kinnitatud juhendile; 11) täidab teisi haldusdirektori ja peaspetsialisti korraldusi. (2) Kohtus, kus on moodustatud eraldi tsiviil- ja kriminaalkantselei, täidavad kohtusekretäri ülesandeid tsiviilsekretär ja kriminaalsekretär. (3) Kriminaalasjas kohtulahendi täitmisele pööramisel kohtusekretär: 1) saadab Riigi Teabe- ja Analüüsibüroole teatise iga süüdimõistetu kohta; 2) saadab eelvangistusasutuse direktorile oma allkirja ja kohtu pitseriga teate kohtuotsuse jõustumisest isiku suhtes, keda on karistatud vabadusekaotusega ja kes viibib kohtuotsuse jõustumise ajal eelvangistuses; 3) saadab kohtuotsuse jõustumisest kolme päeva jooksul süüdimõistetu elukohajärgsele politseiasutusele kaks kohtuniku allkirja ja jõustumiskuupäevaga kohtuotsuse ärakirja süüdimõistetu toimetamiseks vanglaasutusse vabadusekaotusliku karistuse kandmisele; 4) saadab kohalikule riigikaitseosakonnale teatise süüdimõistetud meessoost isiku karistatuse ja Kaitsejõudude Peastaabile kaitsejõudude teenistuses viibiva süüdimõistetu kohta; 5) saadab käendajale kohtuotsuse ärakirja isiku käendusele andmiseks; 6) saadab pensioniametile teadmiseks kohtuotsuse ärakirja pensioni saava isiku kohta, kes on karistatud vabadusekaotusega; 7) informeerib Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniametit, kui välismaalasele on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta; 8) saadab kohtumääruse ärakirja vangla direktorile ja kohtuotsuse teinud kohtule toimikusse lisamiseks kinnipeetava karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise ja karistuse kandmiselt haiguse tõttu vabastamise korral; 9) saadab vangla direktorile kohtumääruse ärakirja kinnipeetava üleviimise kohta ühelt vanglarežiimilt teisele karistuse kandmise ajal; 10) saadab eelvangistuses peetava suhtes meditsiinilise mõjutusvahendi kohaldamise korral kohtuniku allkirjaga ja kohtu pitseriga tõestatud kohtumääruse ning kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti ärakirjad eelvangistusasutuse direktorile. Muudel juhtudel saadetakse nimetatud dokumendid täitmiseks tervishoiuosakonda või asutusse, kus haige viibib pärast ekspertiisi tegemist. (4) Viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasjas saadab kohtusekretär: 1) kohtueelse ettekande koostanud kriminaalhooldusametnikule teate isiku õigeksmõistmise kohta; 2) kriminaalhooldusülesandeid täitma nimetatud kriminaalhooldajale jõustunud kohtuotsuse; 3) kohtueelse ettekande koostanud kriminaalhooldusametnikule teate süüdimõistetu kriminaalhooldusele määramise ja kriminaalhooldaja nimetamise kohta; 4) kohtueelse ettekande koostanud kriminaalhooldusametnikule teate süüdimõistetu suhtes vabadusekaotusliku või muu karistuse kohaldamise kohta. (5) Kohtusekretär saadab viivitamatult maa- või linnakohtu registriosakonda, kus asjaomane isik on registrisse kantud, järgmised tema kohta tehtud kohtulahendid: 1) pankroti väljakuulutamise otsus (pankrotiotsus); 2) pankrotiavalduse rahuldamata jätmise otsus; 3) pankrotimenetluse lõpetamise määrus raugemise tõttu; 4) pankrotimenetluse lõpetamise määrus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu «Pankrotiseaduse» (RT 1992, 31, 403; RT I 1997, 18, 302; 1998, 2, 46; 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 13, 93; 54, 353; 2001, 56, 336; 82, 488; 93, 565; 2002, 44, 284) § 15 lõike 1 punkti 2 alusel; 5) halduri nimetamise määrus «Pankrotiseaduse» § 30 lõigete 2 ja 3 ning § 33 lõike 3 alusel; 6) halduri vabastamise määrus «Pankrotiseaduse» § 33, § 96 lõike 3 ja § 117 lõike 2 alusel; 7) ärikeelu kohaldamise määrus; 8) juriidilise isiku lõpetamise otsuse kinnitamise määrus; 9) juriidilise isiku lõpetamise otsuse kinnitamata jätmise määrus; 10) pankrotivara jaotusettepaneku kinnitamise määrus; 11) pankrotivara jaotusettepaneku kinnitamata jätmise määrus; 12) pankrotimenetluse lõpetamise määrus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu; 13) pankrotimenetluse lõpetamise ja lõpparuande kinnitamise määrus; 14) lõpparuanne ja -bilanss; 15) lõpparuande kinnitamata jätmise määrus; 16) kompromissi tühistamise ja pankrotimenetluse taastamise määrus. §10. Arhivaar (1) Arhivaar on kohtuteenistuja, kelle põhiülesanne on kohtutoimikute ja muude kohtu dokumentide säilitamise, arvestuse, korrastustöö ja kasutamise korraldamine. (2) Arhivaari täpsemad töökohustused on kindlaks määratud ametijuhendis. §11. Kantselei teised teenistujad Haldusdirektor võib vastavalt vajadusele kantselei koosseisus ette näha ametikohti ka §-des 6–10 nimetamata teenistujatele, kelle olemasolu on vajalik kantselei või kohtuasutuse töö paremaks korraldamiseks. III. DOKUMENTIDE JA POSTISAADETISTE VASTUVÕTMINE NING VÄLJASTAMINE §12. Dokumentide vastuvõtt isikutelt kohtu kantseleis (1) Kohtule saab esitada dokumente kohtu kantselei kaudu. (2) Kohtu kantselei on isikutele avatud tööpäeval 8 tundi. Kantselei lahtiolekuajad on kohtuhoonesse nähtavale kohale välja pandud. (3) Dokumentide vastuvõtmisel kontrollib vastuvõtja dokumendi vastavust vorminõuetele ja nõutavate lisade olemasolu. (4) Puuduste esinemisel juhib vastuvõtja nendele esitaja tähelepanu ja annab juhtnöörid puuduste kõrvaldamiseks. Vajadusel annab vastuvõtja selle asutuse kontaktandmed, kuhu esitaja peaks pöörduma dokumentide ja lisade nõuetekohaseks vormistamiseks abi saamiseks. (5) Puudulikult vormistatud ja vajalike lisadeta dokumente vastu ei võeta. (6) Vastuvõtja annab dokumendid peaspetsialistile registreerimiseks üle vastuvõtmise päeval. §13. Käsiposti vastuvõtmine (1) Kohtusse toodav käsipost antakse üle kohtu kantseleis. (2) Käsiposti tooja soovil annab vastuvõtja käsiposti kättesaamise kinnituseks allkirja tooja poolt esitatavale formularile. (3) Vastuvõtja annab käsiposti peaspetsialistile registreerimiseks üle vastuvõtmise päeval. §14. Postisaadetiste liigid Postisaadetised kohtus jaotuvad: 1) registreeritavad postisaadetised; 2) mitteregistreeritavad postisaadetised. §15. Mitteregistreeritavad postisaadetised Registreerimisele ei kuulu: 1) adressaadi leidmata jäämise tõttu kohtule tagastatud kohtukutsed; 2) teated kohtukutse, süüdistuskokkuvõtte või hagiavalduse kätteandmise kohta; 3) isiklikud kirjad. §16. Postisaadetiste vastuvõtja ja väljastaja Postisaadetised võtab vastu ja väljastab peaspetsialist. §17. Toimingud postisaadetiste vastuvõtmisel ja väljastamisel Postisaadetiste vastuvõtmisel ja väljastamisel peaspetsialist: 1) kontrollib postisaadetiste vastavust nimekirjale; 2) edastab, selle võimatuse korral tagastab valesti kohaletoimetatud kirjad; 3) edastab asutuse üldisele elektronposti aadressile saadetud elektronposti konkreetsele isikule elektroonselt või väljatrükituna; 4) avab kirjad, välja arvatud isiklikud; 5) kontrollib dokumentide olemasolu ja võrdleb dokumentide numbreid ümbrikul olevatega, samuti kontrollib kirjas märgitud lisade olemasolu; 6) informeerib saatjat dokumentide või lisade puudumisest; 7) tagastab saatjale puudulikult vormistatud kirjad ja nõuded, rikutud ja mitteloetava tekstiga dokumendid ning mittenõuetekohaselt nööritud ja pitseeritud asitõendid; 8) sorteerib korrespondentsi registreeritavaks ja mitteregistreeritavaks; 9) annab mitteregistreeritava korrespondentsi edasi vastavalt kuuluvusele; 10) korraldab registreeritavate saadetiste märgistamise templijäljendiga, millele kantakse asjaajamiskorras ettenähtud andmed saadetise saamise kohta ning nende registreerimise kohtu dokumendiregistrisse; 11) märgib resolutsiooni alusel registreerimisdokumendile täitja nime ja täitmise tähtaja, annab selle allkirja vastu üle vahetult täitjale ning kontrollib õigeaegset täitmist; 12) väljastab kantseleisse antud kirjad samal päeval, kiireloomulised väljastab viivitamata; 13) kontrollib kohtuasjade ja teiste dokumentide väljastamisel kirja numbri vastavust toimiku, materjali või kausta numbrile, kus seda hoitakse; 14) kontrollib enne dokumentide väljastamist kirjade vormistamist ja põhidokumendi tekstis loetletud lisade olemasolu ning tagastab täitjale valesti või puudulikult vormistatud dokumendid ja kirjad; 15) teeb märke korrespondentsi registreerimise kaardile juhul, kui väljastatavale dokumendile lisatakse ka saabunud algdokument; 16) korraldab väljastatud lihtposti ning tähitud posti nimekirjade koostamist; 17) korraldab postikanderaamatusse käskjalaga lähetatavate postisaadetiste kandmist. §18. Postisaadetiste edastamine haldusdirektorile ja kohtu esimehele (1) Kohtusse saabunud õigusemõistmisega seotud postisaadetised edastab peaspetsialist kohtu esimehele. (2) Kohtusse saabunud postisaadetised, mis ei ole seotud õigusemõistmisega, suunab peaspetsialist haldusdirektorile. (3) Kahtluse korral, kas tegemist on õigusemõistmisega seotud postisaadetisega või mitte, suunab peaspetsialist postisaadetise nii kohtu esimehele kui haldusdirektorile, tehes vastava märke resolutsioonilehele. §19. Postisaadetiste edastamise tähtaeg (1) Peaspetsialist annab kohtu esimehele või haldusdirektorile postisaadetised üle saabumispäeval ning telegrammid, telefonogrammid, faksid ja teised kiireloomulised dokumendid viivitamata. (2) Vastuvõtul esitatud materjal antakse kantseleisse registreerida samal päeval. §20. Haldusdirektori resolutsioon (1) Haldusdirektor kirjutab tema pädevusse kuuluvale kirjale või dokumendile resolutsiooni, millele märgib dokumendi täitja eesnimetähe ja perekonnanime, ettekirjutatava tegevuse, ülesande täitmise korra ja tähtaja ning resolutsiooni koostaja allkirja ja allakirjutamise kuupäeva. (2) Resolutsiooni võib märkida kirjale või dokumendile või eraldi resolutsioonilehele. §21. Postisaadetiste väljastamise viis (1) Kohtutoimikud saadetakse välja käskjalaga või tähitud panderollina ning kohtukutsed väljastusteatega, hagimaterjal, täitedokumendid ja muud saadetised, mille juurde on lisatud dokumendid, tähitud kirjana. Ülejäänu väljastatakse lihtpostina. (2) Käskjalaga saadetavad kirjad antakse saajale kätte allkirja vastu. IV. KOHTUASJADE REGISTREERIMINE NING ARVESTUS §22. Kohtuasjade registreerimine (1) Kohtusse saabunud kriminaal-, tsiviil- ja haldusõiguserikkumiste asjad registreeritakse tähestikulistes sisujuhtides, žurnaalides ja esimese ja teise astme kohtute statistika ja lahendite andmekogus ning muudes infotehnoloogilistes andmekogudes. (2) Kohtuasjade numbrid sisaldavad ettenähtud indeksit ja järjekorranumbrit. §23. Kohtuasjade registreerimise indeksid Asjade registreerimiseks kasutatakse järgmisi indekseid: 1 – kriminaalasjad, 2 – tsiviilasjad, 4 – haldusõiguserikkumiste asjad. §24. Esimese ja teise astme kohtute statistika ja lahendite andmekogu (1) Esimese ja teise astme kohtute statistika ja lahendite andmekogu infotehnoloogilist programmi täidetakse vastavalt justiitsministri poolt kehtestatud korrale. (2) Asjade statistiline number kantakse toimiku või materjali kaanele. (3) Kalendriaasta möödumisel asja ümber ei nummerdata. §25. Tähestikulised sisujuhid ja žurnaalid (1) Kriminaalasjades peetakse tähestikulist sisujuhti süüdistatavate, tsiviilasjades kostjate ning haldusõiguserikkumiste asjades isikute järgi. (2) Kalendriaasta möödumisel kantakse lahendamata materjal üle uutesse sisujuhtidesse või žurnaalidesse. §26. Kohtutoimik (1) Kohtutoimiku iga köite kaanele märgitakse asja number ja kohtusse saabumise kuupäev. (2) Kohtutoimiku sisekaanele köidetakse teadete leht, millele märgitakse kohtus tehtud toimingud (kohtukutsete väljasaatmine, süüdistuskokkuvõtte, hagiavalduse või kohtuotsuste väljastamine jne). (3) Kohtutoimiku ühe köite paksus võib olla kuni 300 lehte. Kohtutoimiku lehed nummerdatakse jooksvalt. Kohtutoimiku köited nummerdatakse. §27. Kirjavahetus kohtuasja kohta Kirjavahetus kohtuasja kohta kannab sama asja statistilist numbrit. V. KOHTUTOIMIKUTE JA DOKUMENTIDE VÄLJAANDMISE KORD §28. Dokumentidega tutvumine enne kohtuotsuse jõustumist (1) Kohtutoimikuid ja muid dokumente antakse enne kohtuotsuse jõustumist kohtu ruumides tutvumiseks protsessiosalistele ning nende kaitsjatele ja esindajatele. Kohtutoimikuga ei saa tutvuda enne kohtuasja menetlusse võtmist kohtuniku poolt ja ajal, kui kohtunik vajab toimikut kohtuistungi ettevalmistamiseks või kohtuotsuse kirjutamiseks. (2) Kohtutoimikute ja muude dokumentidega tutvumiseks tuleb esitada järgmised dokumendid: 1) kriminaalasjas süüdistatavatel ja kannatanutel isikut tõendav dokument; 2) kriminaalasjas tsiviilhagejatel ja -kostjatel isikut tõendav dokument ning nende esindajatel isikut tõendav dokument ja volikiri; 3) tsiviilasjas pooltel ja kolmandatel isikutel isikut tõendav dokument ning nende esindajatel isikut tõendav dokument ja volikiri; 4) haldusõiguserikkujatel ja kannatanutel isikut tõendav dokument; 5) vandeadvokaatidel isikut tõendav dokument ja advokaadivolikiri. (3) Kõrgema astme kohtu kohtunikud, prokurörid, uurijad ja Justiitsministeeriumi ametnikud võivad kohtutoimikuga tutvuda töötõendi esitamisel. §29. Kohtutoimikuga tutvumine pärast kohtuotsuse jõustumist Igal isikul on õigus tsiviilasjas pärast kohtulahendi jõustumist tutvuda kohtus kohtutoimikuga, välja arvatud seaduses ettenähtud erandid. §30. Kohtutoimiku väljastamine (1) Kohtutoimikud saadetakse välja kirjaliku nõudmise alusel ja haldusdirektori korraldusel. (2) Toimiku väljastamise nõudekirja ja saatekirja hoitakse kuni toimiku kohtusse tagastamiseni kontrollkaustas. (3) Vastavale kaardile märgitakse, kellele, millal ja millise nõudmise alusel on toimik saadetud ning millal kohtule tagastatud. §31. Kohtutoimikust dokumentide, nende ärakirjade ja kirjalike tõendite väljastamine (1) Dokumente kohtutoimikutest, nende tõestatud ärakirju ja kirjalikke tõendeid annab välja kohtu kantselei või arhivaar protsessiosalistele või nende esindajatele kohtu esimehe või kohtuniku loal kirjaliku avalduse alusel ning nõutavatel juhtudel pärast riigilõivu tasumist. Avaldused lisatakse toimikusse. (2) Tsiviilasjas tagastatakse pooltele nende nõudmisel originaaldokumendid ja toimikusse jäetakse kohtuniku tõestatud ärakirjad. Originaaldokumenti kätte saades annab saaja selle kohta allkirja toimikusse jäetud ärakirjale. (3) Väljaantavate kohtuotsuste ja -määruste ärakirjadele märgitakse jõustumiskuupäev ning need tõestatakse kohtuniku allkirjaga ja kohtu pitseriga. Kui kõrgema astme kohus kohtulahendit muudab, tehakse sellekohane märkus väljaantavale ärakirjale, mis samuti tõestatakse. (4) Ärakirja kättesaamisel annab saaja toimikusse allkirja, posti teel väljastamise korral tehakse toimikusse sellekohane märkus. VI. ASJAAJAMISE JA RIIGIVARA ÜLEANDMINE §32. Teenistusest lahkumisel asjaajamise ja riigivara üleandmine (1) Teenistuja on kohustatud teenistusest lahkumise korral andma temale teenistusalaselt usaldatud vara üle selle vastuvõtjaks määratud riigiteenistujale. (2) Teenistuja kohustused ja vastutus riigivara üleandmisel on sätestatud «Riigivaraseaduses» (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17; 93, 565; 2002, 53, 336; 64, 393). §33. Haldusdirektori ja peaspetsialisti vahetumise korral asjaajamise ja riigivara üleandmine Haldusdirektori ja peaspetsialisti vahetumise korral antakse ja võetakse asjaajamine ning vara üle justiitsministri määratud esindaja osavõtul. §34. Asjaajamise üleandmise ja vastuvõtmise akt (1) Asjaajamise üleandmise ja vastuvõtmise kohta koostatakse üleandmise-vastuvõtu akt kahes eksemplaris, millele kirjutavad alla üleandmise juures viibinud isikud. (2) Akti üks eksemplar jäetakse kohtusse, teine antakse Justiitsministeeriumi kohtute osakonnale. VII. AVALDUSTE JA KAEBUSTE LAHENDAMISE KORD §35. Avalduste ja kaebuste ning nende vastuste registreerimine ning hoidmine kohtus (1) Kohtule saabunud avaldused ja kaebused registreeritakse kantseleis tähestikulises žurnaalis ja asutuse dokumendiregistris nende saabumise järjekorras. (2) Avalduse või kaebuse vastuse väljasaatmisel tehakse žurnaali ning asutuse dokumendiregistrisse märge vastamise kuupäeva ja sisu kohta. (3) Avaldusi ja kaebusi koos nende esitajatele saadetud vastustega hoitakse eraldi kaustas kohtu kantseleis. (4) Kalendriaasta möödumisel antakse avalduste ja kaebuste registreerimise žurnaal koos kaustaga üle arhiivi. §36. Avalduste ja kaebuste lahendamisele määramine (1) Pärast registreerimist antakse õigusemõistmisega seotud kaebused ja avaldused kohtu esimehele ning ülejäänud kaebused ja avaldused haldusdirektorile, kes kirjutab avaldusele või kaebusele resolutsiooni, mis peab sisaldama töötaja eesnimetähte ja perekonnanime, kellele avaldus või kaebus antakse lahendada, ning lahendamise korra ja tähtaja. (2) Resolutsiooni alusel märgib kantseleiametnik žurnaali ja asutuse dokumendiregistrisse lahendaja nime ja täitmise tähtaja, annab selle allkirja vastu üle lahendajale ning kontrollib selle täitmist. §37. Avalduste ja kaebuste lahendamise tähtaeg Avaldus või kaebus tuleb lahendada «Avaldustele vastamise seaduses» (RT I 1994, 51, 857; 1996, 49, 953; 2000, 49, 304; 92, 597; 2001, 58, 354) sätestatud tähtaja jooksul. Erandjuhul võib haldusdirektor tema pädevusse kuuluva kaebuse või avalduse tähtaega pikendada. Tähtaja pikendamisest teatatakse kaebuse või avalduse esitajale kirjalikult. VIII. LÕPPSÄTTED §38. Määruste kehtetuks tunnistamine Justiitsministri 16. oktoobri 2001. a määrus nr 67 «Maa- ja linnakohtu reglement» (RTL 2001, 119, 1708) tunnistatakse kehtetuks. Minister Märt RASK Kantsler Priidu PÄRNA